R A avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Avaldaja (võlgnik): R A (isikukood xxx), elukoht xxx Avaldaja lepinguline esindaja: Mart Kuusk; e-post xxx Puudutatud isik (sissenõudja): E T OÜ (registrikood xxx), asukoht xxx Puudutatud isiku seaduslik esindaja: P S; e-post xxx
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada R A avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu.
2.Lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr xxx nõude täitmise aegumise tõttu.
3.Jätta menetluskulud puudutatud isiku E T OÜ kanda.
4.Mõista puudutatud isikult E T OÜ R Ai kasuks välja menetluskulud summas 336 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud ja avaldaja taotlus
R A esitas 29.03.2022 kohtule avalduse täitemenetluse nr xxx lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu. Avalduse kohaselt on avaldaja võlgnik täiteasjas nr xxx. Täitedokument on Tallinna üürikomisjoni 07.12.2009 otsus üürivaidlusasjas nr xxx, millega võlgnikult mõisteti sissenõudja E T OÜ kasuks välja võlgnevus kokku summas 48 621,14 krooni, sh tasumata üüri eest 33 602,72 krooni, tekitatud kahju eest 4463 krooni ning viivis 10 555,42 krooni.
2.Avaldaja põhjenduste kohaselt jõustus 2011. aasta aprillis tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1, mis näeb ette, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude ning muude täitedokumentidest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on 10 aastat. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-116-13 leidnud, et 10 aasta pikkune aegumistähtaeg hakkas kehtima kõigile enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele. Seega aegusid 05.04.2021 kõik enne 01.03.2011 jõustunud täitedokumentidest tulenevad eraõiguslikud nõuded.
3.Käesoleval juhul ei ole üürivaidluskomisjoni väljamõistetud kahjuhüvitis käsitletav õigusvastase kahjuna, sest poolte vahel oli sõlmitud leping ning tegemist oli lepingulise kohustuse rikkumisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1044 lg 2 välistab lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju nõudmist kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel.
4.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 158 lg 3 ei ole põhiseadusega vastuolus. Puudutatud isiku tõlgendus katkemise kohta viiks olukorrani, kus iga sundtäitmise käigus tehtava maksega nõude täitmise aegumine justkui katkeb ja algab uuesti makse tegemisele (nõude tunnustamisele) järgnevast päevast tervikuna. Selline tõlgendus venitaks nõude täitmise aegumise ebamõistlikult pikaks ning kaoks igasugune ettenähtavus nõude sundtäidetavuse tähtaja kohta (RKTKo 2-18-8699/180, 2-188695/140). Sissenõudja seisukoht
5.Sissenõudja palub jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Üürikomisjoni otsustest nähtuvalt tekitas avaldaja sissenõudja varale olulist kahju, lõhkudes üürikorteri sisustust. TsÜS § 157 lg 11 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg 20 aastat. Üürileping ei andnud avaldajale õigust teise isiku vara lõhkuda ja kahjustada. Seega pole täitemenetlus aegunud 4 463 krooni (285,23 euro) osas.
6.Lähtudes TsÜS § 157 lg-test 1 ja 2, pole nõue ka ülejäänud osas aegunud, sest arvestada tuleb aegumise katkemisega. TsÜS § 158 lg 3, mille kohaselt aegumist ei loeta katkenuks täitemenetluses sissenõudjale võlgnetava osalise tasumisega, intresside maksmisega, tagatise andmisega või muu teo tegemisega, on vastuolus põhiseaduse §dega 9-13 ja §-ga 32. Kohtutäituri ametialasele arvelduskontole on täitemenetluse raames nõude katteks laekunud kokku 779,93 eurot, millest sissenõudjale on kantud 645,71 eurot ja kohtutäituri tasu katteks arvestatud 134,22 eurot. Kohtutäituri ametialasele arvelduskontole on toimunud laekumised sundtäitmise tulemusena. Ei ole eluliselt usutav, et töövõimeline inimene alates võla tekkimisest kuni avalduse kohtule esitamiseni töötas ainult 7 kuud. Rohkem kui 12 aasta jooksul tasus võlgnik võlga ainult 645,71 euro ulatuses, see on ainult 20,77% võlast, kusjuures siia ei ole arvestatud järgnevaid viiviseid, eurole üleminekut ja inflatsiooni. Avaldaja on võla tasumisest tahtlikult kõrvale hoidnud ning see on vastuolus heade kommetega.
Kohtumääruse põhjendused
7.Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
8.Kohus tuvastab asjas esitatud tõendite alusel järgmised asjaolud: - avaldajalt on Tallinna üürikomisjoni 07.12.2009 otsusega asjas nr xxx sissenõudja E T OÜ kasuks välja mõistetud võlgnevus kokku summas 48 621,14 krooni, sh tasumata üüri eest 33 602,72 krooni, tekitatud kahju eest 4463 krooni ning viivis 10 555,42 krooni; - üürikomisjoni otsus jõustus 05.01.2010; - sissenõudja esitas 01.02.2010 kohtutäiturile E V avalduse nõude täitmisele pööramiseks (täiteasi nr xxx).
9.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg. TMS § 2 lg 1 p 7 kohaselt täidetakse täitemenetluse seadustiku alusel muu hulgas nõudeid, mis tulenevad üürikomisjoni jõustunud otsusest.
10.Avaldaja on seisukohal, et täitemenetlus tuleb nõude aegumise tõttu lõpetada, tuginedes TsÜS § 157 lg-le 1. Puudutatud isik leiab, et osaliselt tuleb kohaldada kahju õigusvastase tekitamise nõude aegumist reguleerivaid sätteid ning palub kohtul tunnistada TsÜS § 158 lg 3 põhiseadusega vastuolus olevaks.
11.Kohus selgitab, et käesoleval juhul ei saa üürikomisjoni otsusega kinnitatud nõude aegumisele kohaldada TsÜS § 157 lg-t 11, mis reguleerib õigusvastase kahju tekitamisest tuleneva nõude aegumist. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 5 kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 11 aegumise kohta sätestatut alates 2019. aasta
1.juulist jõustunud kohtuotsusest, kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tulenevatele nõuetele. Kuna käesoleval juhul jõustus Tallinna üürikomisjoni otsus 05.01.2010, ei kohaldu asjas TsÜS § 157 lg 11. Kohus märgib siiski täiendavalt, et nõustub avaldaja argumentatsiooniga, mille kohaselt on võlgnikult mõistetud välja üüritud eseme korrashoidmise kohustuse rikkumisest tulenev kahju lepinguline kahju, mida ei saa VÕS § 1044 lg-st 2 tulenevalt käsitleda õigusvastase kahjuna.
12.Seega kohaldub käesolevas asjas TsÜS 157 lg 1, mis sätestab, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat. Tallinna üürikomisjoni otsus jõustus 05.01.2010 ning sissenõudja esitas nõude täitmiseks 01.02.2010. Otsuse jõustumise ajal kehtinud TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni järgi oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. TsÜS § 157 lg 2 kohaselt algas nõude aegumistähtaeg kulgema kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. TsÜS § 159 lg 1 alusel katkes aegumine ja algas uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Järelikult oleks nõue ilma aegumise katkemist või peatumist kaasa toovate asjaolude esinemiseta TsÜS-i 05.01.2010 kehtinud redaktsiooni kohaselt aegunud 05.01.2040. Kui arvestada, et täitmiseks esitamine katkestas aegumistähtaja kulgemise, oleks nõue aegunud 01.02.2040.
13.TsÜS-i 05.04.2011 jõustunud muudatustega muudeti § 157 lg-t 1 ja nähti ette, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg on varasema 30 aasta asemel 10 aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) alates 21.03.2016 kehtiva redaktsiooni § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 2011. aasta 5. aprilli tekkinud aegumata nõuetele. Seega, enne 5. aprilli 2011 tekkinud aegumata nõudele hakkas 5. aprillil 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg.
14.Kuna üürikomisjoni otsusega kinnitatud nõue tekkis enne 5. aprilli 2011 ning polnud selleks hetkeks aegunud, hakkas nõudele 5. aprillil 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mistõttu sai nõue kõige varem (s.o ilma peatumiste ja katkemisteta) aeguda 05.04.2021.
15.Puudutatud isik leiab, et kohaldada tuleks aegumise katkemist, sest TsÜS § 158 lg 3 on vastuolus põhiseadusega. Alates 01.04.2021 kehtima hakanud TsÜS § 158 lg 3 sätestab, et aegumist ei loeta katkenuks täitemenetluses sissenõudjale võlgnetava osalise tasumisega, intresside maksmisega, tagatise andmisega või muu teo tegemisega. Põhiseaduse §-st 11 tulenevalt peab põhiõiguse riivel olema põhiseadusega kooskõlas olev (legitiimne) eesmärk ning riive peab olema eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne (sobiv, vajalik ja mõõdukas) abinõu. Põhiõigust riivav abinõu on sobiv siis, kui see aitab kaasa eesmärgi saavutamisele. Abinõu on vajalik aga üksnes juhul, kui eesmärki pole võimalik saavutada mõnda teist, põhiõigusi vähem piiravat meedet kasutades. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust (Riigikohtu 28.09.2021 otsus asjas nr 5-21-4, p 42).
16.Kohtu hinnangul on regulatsioon, mille kohaselt aegumine täitemenetluses nõude katteks makse laekumisega ei katke, sobiv, vajalik ja proportsionaalne abinõu, et saavutada TsMS § 158 lg 3 ajendiks olevat õigusrahu ja -kindluse eesmärki, mis kaitseb võlgniku õigusi. Täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja (RT I. 22.03.2021) kohaselt polnud tegemist regulatsiooni muutmisega, vaid sätte täpsustamisega selguse huvides. Seletuskirja kohaselt sooviti täpsustada kohtupraktikas kinnitatud seisukohta, et sundtäitmise käigus tehtavate maksetega aegumine ei katke. Säte riivab võlausaldaja õigust oma nõude rahuldamisele toimiva täitesüsteemi raames, mille aluseks on igaühe õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse (põhiseaduse § 15) ja õigus omandi kaitsele (põhiseaduse § 32). Aegumise katkemist piirav regulatsioon on aga vajalik, sest vastasel juhul veniks nõude täitmise aegumise ebamõistlikult pikaks ning kaoks igasugune ettenähtavus nõude sundtäidetavuse tähtaja kohta (nagu sedastatud ülalviidatud seletuskirjas). Piirang on sobilik, sest aitab luua ettenähtava raamistiku, mis aja jooksul on võla sissenõudmine täitemenetluses võimalik. Piirang on proportsionaalne, kaaludes ühelt poolt võlausaldaja õigust oma nõude täitmisele ja teiselt poolt võlgniku õigust saada seaduses sätestatud 10-aastase aegumistähtaja möödumisel võimalus õigusrahule ja -kindlusele ning finantsilisele ettenähtavusele. Võlausaldaja põhiõiguste riivet leevendab seadusandja sätestatud aegumistähtaja pikkus (10 aastat), samuti võlausaldajale antud õigused täitemenetluses, kui täitur nõude sundtäitmisega viivitab.
17.Puudutatud isik leiab, et aegumisele tuginemine on vastuolus hea usu põhimõttega, sest rohkem kui 12 aasta jooksul on võlgnik tasunud üksnes 20,77% võlast, mis viitab
tasumisest kõrvalehoidmisele. Kohus selgitab, et aegumisele tuginemine võib olla hea usu põhimõttega vastuolus üksnes väga erandlikel asjaoludel (Riigikohtu 10.03.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-199-13, p 13). Selleks ei anna alust üksnes asjaolu, et nõuet on rahuldatud väikesel määral või et võlgnik on tõenäoliselt võla tasumisest kõrvale hoidnud. Kuigi on arusaadav võlausaldaja nördimus võla suures osas rahuldamata jäämise kohta, ei esine praegu selliseid erandlikke asjaolusid, mis takistaksid võlgnikul võla aegumisele tuginemast.
18.Arvestades eespool toodud põhjendusi, asub kohus seisukohale, et puudutatud isiku nõue täiteasjas nr 022/2010/907 on aegunud alates 05.04.2021 ning täitemenetlus tuleb lõpetada nõude aegumise tõttu TMS § 2231 lg 1 alusel. Kohus märgib, et TMS § 2231 lg 6 alusel ei vabasta avalduse rahuldamine võlgnikku täitekulude kandmisest. Menetluskulude kindlaksmääramine
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause sätestab, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.
20.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku kanda, arvestades, et kohtusse pöördumise tingis asjaolu, et sissenõudja ei nõustunud aegumise kohaldamisega kohtueelses menetluses.
21.Avaldaja taotleb menetluskuluna esinduskulude väljamõistmist. Riigikohus on kinnitanud, et ka hagita asjades tuleb esindajakulude väljamõistmisel kohaldada TsMS § 175 lg-d 1-31 (Riigikohtu 19.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-13, p 14). Põhilise kriteeriumina tuleb lähtuda kulude vajalikkusest ja põhjendatusest. Avaldaja esindaja on avaldusest nähtuvalt teinud asjas järgmisi toiminguid (kokku 8 h vältel): kohtutäiturile aegumise avalduse koostamine (1 h); sissenõudja vastuväitega tutvumine (0,25 h); täitemenetluse jätkamise teatega tutvumine (0,25 h); kohtutäiturile täitedokumentide esitamise nõude koostamine ja dokumentidega tutvumine (0,75 h); kohtule aegumise avalduse koostamine ja esitamine (2 h); puudutatud isiku vastusega tutvumine (0,5 h); avaldaja seisukoha koostamine puudutatud isiku seisukohale (2,5 h); kohtunõudega tutvumine, menetluskulude aruande koostamine (0,75 h). Õigusteenuse tasu on olnud 70 eurot/h, millele lisandub käibemaks.
22.Vastuseks puudutatud isiku vastuväidetele selgitab kohus, et TsMS § 144 p 4 alusel on hüvitatavad ka seaduses sätestatud kohtueelses menetluses kantud õigusabikulud. Õigusabiteenuste tasumist ei pea menetluskulude väljamõistmiseks tõendama, piisab vastava kohustuse tekkimise tõendamisest. Samas nõustub kohus puudutatud isikuga, et osaliselt on õigusabikulude maht liiga suur ning seda tuleb vähendada. Arvestades, et avaldaja esindaja oli juba kohtueelses menetluses avalduse aluseks olevate asjaolude ja dokumentidega tutvunud, on kohtule avalduse koostamiseks näidatud 2 tunni kulutamine põhjendamatu. Kohtule esitati vormipõhine avaldus, mille täitmiseks polnud põhjendatud kulutada üle 0,5 h. Ka puudutatud isiku seisukohaga tutvumisele ja täiendava seisukoha koostamisele polnud dokumentide mahtu arvestades põhjendatud
kulutada üle 1 h, mistõttu vähendab kohus ajakulu 2 h võrra. Lisaks ei pea kohus põhjendatuks menetluskulude aruande koostamist 0,75 h vältel – arvestades, et tegemist oli üksnes esitatud arvete koondamisega, peab kohus põhjendatud ajakuluks 0,25 h, vähendades ajakulu 0,5 h võrra. Ülejäänud osas on näidatud õigusabikulud olnud vajalikud ja näidatud mahus põhjendatud, samuti on mõistlik õigusabiteenuse hind 70 eurot + km. Seega tuleb õigusabikulusid vähendada kokku 4 h võrra. Kohus mõistab eeltoodust tulenevalt puudutatud isikult välja menetluskulud 336 eurot (4 x 84).