Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 09. mail 2008 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas 2-07-19372
Kohtuasi
AK hagi VK vastu kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks Hageja: AK, ik. XXX XXX, lepinguline esindaja Monica Meristo Kostja: VK, ik. XXX, XXX, lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Hagiavalduse asjaolud Hageja esitas kostja vastu hagi kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja 16.06.2004 mõttelise osa kostjaga kaasomandis olevast maatükist XXX Tallinnas. Pooled ei ole saavutanud kokkulepet kinnistu kasutuskorra osas. Hageja planeerib oma majaosale juurdeehitust, kuna see parandaks oluliselt tema elutingimusi ja ta soovib saavutada oma perele turvalist keskkonda, mis ei ole käesoleval ajal võimalik, sest kostja hoiab kinnistul veoautosid ja nende vrakke, samuti laseb õhtuti territooriumile lahti oma koera, kes reostab territooriumi ja on ohtlik. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt oli enne hageja poolt kinnistu soetamist kinnistu endise omaniku ja kostja vahel sõlmitud kokkulepe kaasomandi eraldamiseks; hagejale läksid üle
endise omaniku õigused ja kohustused; hageja pakutud variantides soovib ta suurendada temale kuuluvat kaasomandis olevat mõttelist osa kostja õiguste piiramisega; kostja püstitas kinnistul ehitised arvestades eelmise omanikuga sõlmitud kokkulepet, piiride muutmisel jääks ta ilma temale kuuluvast ehitisest ja see tekitaks talle materiaalset kahju, hageja ei ela kinnistul, vaid üürib seda; kostja koer ei ole tekitanud probleeme hagejale ega tema üürnikule. Kohtuotsuse põhjendused Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lõike 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, lõike 3 kohaselt on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust ning lõike 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. AÕS § 79 lõikest 2 tulenevalt kehtivad kaasomanikevahelised kaasomandi valdamist, kasutamist ja kaasomandi lõpetamist puudutavad kokkulepped kinnisasja kaasomanike õigusjärglaste suhtes, kui need on kantud märkusena kinnistusraamatusse. Pooltel puudub vaidlus selles, et kinnistusraamatusse märkust kaasomandi valdamise ja kasutamise kohta tehtud ei ole. Seega ei ole endise omanikuga kokkulepitud kasutuskord hageja suhtes kehtiv. Kohtuistungil loobus kostja vastuväitest, et hageja tahab suurendada temale kuuluvat kinnistu osa, kuid jäi seisukohale, et hageja pakutud versioonid 2 ja 3 on tema suhtes ebaõiglased. AÕS §-st 72 tulenevalt on kaasomanikul õigus nõuda kaasomandi kasutamist kõigi kaasomanike õiglaselt hinnatud huvidest ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt ning see ei tohi kahjustada teise kaasomaniku huve. Hageja huvides on, et kaasomanike vaheline elamuga paralleelselt kulgev kinnistu kasutusala piir jääks elamu planeeritava juurdeehituse akendest võimalikult kaugele, kostja huvides on kasutada kinnistut vastavalt eelmise omanikuga kokkulepitule. Kohus tutvunud hageja jagamisettepanekutega - versioonid 2 ja 3 on seisukohal, et mõlemad ettepanekud on koostatud üksnes hageja huvidest lähtuvalt, on kostja suhtes ebaõiglased ega arvesta tema huvidega. Nii nähtub versioonilt 2, et hageja kasutusse jääks põhiliselt krundi keskosa (plaanil kinnistu ühest piirist koos elamuosaga 30,87 m), seevastu kostja kasutusse jääks üksnes kinnistu äärne territoorium (plaanil kinnistu teisest piirist kuni keskosani 6,52 m). Versioonil 3 on kostjale jäävat kinnistu osa küll pisut kinnistu keskosa poole nihutatud (plaanil kinnistu teisest piirist kuni keskosani 11,88 m), kuid sellest hoolimata jääks hageja kasutusse kinnistu keskosast ebaproportsionaalselt suurem osa kui kostjale (plaanil 25,51 m), mis ei ole samuti õiglane. Samas tuleb arvestada, et hoone alla jääb sellest 7,57 meetrit ja pärast juurdeehitust 10,57 meetrit. Kohus võttes arvesse poolte kohtuistungil avaldatud seisukohti, esitatud tõendeid ja hageja ettepanekut kaasomandi jagamiseks - versiooni 3, on seisukohal, et kaasomandi registriosa nr. XXX XXXTallinnas kasutuskord tuleb kindlaks määrata vastavalt hageja esitatud versioonile nr. 3 selliselt, et hageja kasutusse jääb kinnistu osa suurusega 540 m2, mis jääb tema korteriomandi nr. 1 poolele ja mille elamuga paralleelselt kulgev piir asub olemasolevast elamust 11 meetri kaugusel. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kuna hagi rahuldati osaliselt, siis tuleb jätta menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades. Kohtunik: /allkiri/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.