Muud › Muud hagiasjad

Liili Lauri

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud. 10.02.2006 esitatud hagiavalduse kohaselt on hagejateks AS L (registrikood xxx, aadress xxx, Tallinn) aktsionärid. AS L kaasaktsionär HL tegi AS L aktsionäridele pakkumise aktsiate müümiseks hinnaga 350 krooni aktsia kohta. Pakkumine edastati kõigile aktsionäridele kirjaga 05.12.2005 ning pakkumist muudetud kujul tutvustati aktsionäridele 17.12.2005 toimunud aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul. Aktsiate ostuhind pidi kantama üle aktsionäri arvelduskontole aktsiate üleandmise vastu, aktsionäride arvelduskontodele pidi raha aktsiate eest laekuma 18.01.2006. Aktsiate ülekannete tegemine ning seetõttu ka müügihinna laekumine aktsionäridele ei ole käesoleva hetkeni toimunud, kuna Harju Maakohtu 02.01.2006 hagi tagamise määrusega tsiviilasjas nr 2-05-23417 (endine 2/227-27514/05) on keelatud kõigi AS-i L aktsiate võõrandamine, koormamine ning muul viisil käsutamine. Nimetatud tsiviilasjas on menetlusosalisteks hageja A G ja kostjad HL, I M , R U ja AS L . Hagi tagamine keelab kõigil AS-i L aktsionäridel neile kuuluvate aktsiate käsutamise. Hagejad on seisukohal, et neile tekitatud kahju kuulub kostja poolt hüvitamisele ning kahjuhüvitis peaks võrduma vähemalt summaga, mis on raha kasutamise eest makstav tavaline tasu. 02.01.2006 hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr 2-05-23417 on ebaseaduslik ning rikub seal menetlusosalisteks mitteolevate kolmandate isikute põhiõigusi oma vara suhtes. Selline õiguste piiramine ei ole mingil viisil seotud kostja poolt esitatud nõuetega ning hagejad on seisukohal, et kostja on pöördunud kohtusse vaid pakkujale ja viimasele oma aktsiaid müüa soovivatele aktsionäridele kahju tekitamise eesmärgil. Hagejad tuleks asetada olukorda, milles nad oleksid olnud, kui hagi tagamise määrusega ei oleks keelatud AS-i L aktsiate käsutamine ehk olukorda, milles nad oleksid olnud, saades aktsiate müügihinna 18.01.2006. Hageja tegevus alusetul hagi tagamise taotlemisel on otseseks aktsionäridele raha mittelaekumise põhjuseks. Kahjuna perioodi eest, mille jooksul nad ei saa kasutada neile laekuma pidanud raha, tuleks hüvitada vähemalt tavapärane raha kasutamise tasu. VÕS §-s 94 sätestatud seadusjärgse intressi suurus on 2,25% aastas. Enam-vähem samas määras on ka hetkel pankade poolt makstav tavapärane tähtajaliste hoiuste intress. Hagejad on seisukohal, et neile tekitatud kahju võrdub vähemalt nimetatud intressiga, esialgseks summaks on aktsionärile 18.01.2006 laekuma pidanud müügihinna pealt arvestatav intress määras 2,25% aastas alates 18.01.2006 kuni hageja poolse raha laekumist

takistava tegevuse lõppemiseni. Teoreetiliselt on võimalik, et kahju suuruseks on kogu aktsiate müügihind 350 krooni/aktsia kohta pluss saamata jäänud intress ja võimalikud muud kahjud. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista EG kasuks 866,25 krooni; K S kasuks 1819,1 krooni; V U kasuks 4591,1 krooni; N S kasuks 433,1 krooni; S R kasuks 4937,6 krooni; P P kasuks 4071,35 krooni; G V kasuks 7623 krooni; P –K –H O kasuks 4331,25 krooni; I G kasuks 693 krooni; E T kasuks 4591,1 krooni; V P kasuks 519,75 krooni; Z G kasuks 4042,5 krooni; A K kasuks 4764,35 krooni; E V kasuks 866,25 krooni; M K kasuks 519,75 krooni; M T kasuks 2772 krooni; V G kasuks 259,85 krooni; M K kasuks 6756,75 krooni; H –L K kasuks 866,25 krooni; A M kasuks 1371,5 krooni; M V kasuks 433,1 krooni; L M kasuks 1645,85 krooni; V P kasuks 2165,6 krooni; E R kasuks 1645,85 krooni; O P kasuks 7016,6 krooni; V P kasuks 433,1 krooni; P S kasuks 4331,25 krooni; M T kasuks 1645,85 krooni; S P kasuks 866,25 krooni; Ü N kasuks 1905,75 krooni; J L kasuks 2598,75 krooni; E P kasuks 1819,1 krooni; M P kasuks 2598,75 krooni; M M kasuks 1126,1 krooni; K S kasuks 3811,5 krooni; U R kasuks 1819,1 krooni; E M 2685,35 krooni; L –M K kasuks 693 krooni; M V kasuks 3031,85 krooni; M T kasuks 18624,35 krooni; J O kasuks 2165,6 krooni; M K kasuks 2454,35 krooni; M K kasuks 2218,5 krooni; E L kasuks 7276,5 krooni; E S kasuks 360,95 krooni; K P kasuks 2165,6 krooni; L M kasuks 1660,3 krooni; S K kasuks 120,3 krooni; A P kasuks 3378,35 krooni; A M kasuks 4071,35 krooni; O T kasuks 3291,75 krooni; A K kasuks 4591,1 krooni; R S kasuks 2670,9 krooni; E H kasuks 1552 krooni; N R kasuks 9702 krooni; A T kasuks 13253,6 krooni; S A kasuks 693 krooni; O K kasuks 6150,35 krooni; G T kasuks 74839,2 krooni; L –P R kasuks 4070,2 krooni; P K kasuks 3205,1 krooni; A T kasuks 5284,1 krooni ja V J kasuks 4764,35 krooni. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista. Kostja on tõstatanud küsimuse, kas ikka kõik hagejad on avaldanud soovi käesolevat nõuet esitada. Hagejad ei ole püüdnudki asja kohtuväliselt lahendada, mis ei ole aga heas usus käitumine. Hagi rahuldamine ei ole võimalik, kuna puudub lepinguvälise kahju hüvitamise obligatoorseks aluseks olev kostja süü kahju võimalikus tekkimises ning teo õigusvastasus. Kohtus on lahendamata nõude aluseks olev kohtuvaidlus kohtuasjas 2-05-23417, hagejad ei ole varasemalt nõudnud aktsiate arestist vabastamist. Hagejatel ei ole kahju tekkinud, mistõttu puudub deliktivastutuse aluseks olev objektiivse koosseisu element- kahjulik tagajärg. Hagejate ja AS L aktsiate ostmiseks soovi avaldanud isiku vahel ei ole aktsiate ostmiseks soovi avaldanud isiku vahel ostu- müügilepingut sõlmitud ega saa rääkida hagejatele lepingujärgselt saamisele kuuluva raha laekumise viivitamise läbi kahju tekkimisest. Pakkumise tingimuste kohaselt võisid hagejad esitada aktsiate müügikorraldusi 19.12.2005 kuni 12.01.2006, pakkumise tingimuste kohaselt pidi leping loetama sõlmituks hetkest, mil Eesti Väärtpaberite Keskregister on saanud pakkuja kontohaldurilt pakkuja vastukorralduse hageja müügikorraldusele. Kostja kasutas menetlusseaduses ettenähtud protsessiõigust, teos puudus õigusvastasus. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud

ning tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Vaidlus puudub asjaolu üle, et Harju Maakohtu 02.01.2006 hagi tagamise määrusega tsiviilasjas nr 2-05-23417 (endine 2/227-27514/05) keelati kõigi AS-i L aktsiate võõrandamine, koormamine ning muul viisil käsutamine. Hagi tagamise aluseks oli TsMS § 377 lg 1 ja 378 lg 1 p 2-4. Nimetatud tsiviilasjas olid menetlusosalisteks hageja A G ja kostjad HL, I M , R U ja AS L . Hagi tagamise abinõuna keelati kõigil AS-i L aktsionäridel neile kuuluvate aktsiate käsutamise. Kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-05-23417, millega A. G hagi on jäetud rahuldamata, on jõustunud. Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2006 määrusega maakohtu määrus tühistati ning kolleegium asus seisukohale, et hagi tagamise abinõu kohaldamine ei olnud põhjendatud. (t/lk 43-49, I kd). Vaidlus seisneb selles, kas antud hagis kirjeldatud asjaoludel on käesoleva menetluse hagejatel tekkinud kahju, mida peaks kostja hüvitama, kuivõrd perioodil 02.01.2006 kuni 14.03.2006 ei saanud hagejad neile kuuluvaid aktsiaid kasutada Hagejad on esitanud hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuded kostja vastu, tuginedes asjaolule, et puudus alus hagi tagamise abinõu kohaldamiseks. TsMS 391 annab poolele õiguse nõuda hagi tagamist taotlenud poolelt hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist. Nimetatud sättele tuginedes ei piisa kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks ainuüksi asjaolust, et kõrgema astme kohus tühistab kohaldatud hagi tagamise abinõu. TsMS 391 eesmärgiks on alusetu hagi tagamise abinõu kohaldamise taotluse esitamise korral taotluse esitanud isiku kohustamine kahju hüvitamiseks, kui esinevad kahju hüvitamise vajalikud eeldused. Nimetatud sättest tuleneb, et see õigus on hagi tagamisega seotud tsiviilasja menetlusosalisel. Asja materjalidest ilmneb, et A. G esitas hagi HL, I M , R U ja AS L vastu. Hagejatel lasub kohustus tõendada, et hagi tagamise tagajärjel tekkis kahju ehk kahju olemasolu, selle suurust ja põhjusliku seose olemasolu kostja A. G tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on tuginenud TsMS § 391 lg 1 punktidele (t/lk 474, II kd), mille kohaselt hagi tagamist taotlenud pool peab hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui 1) jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega ning 2) ilmneb, et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise nõue või hagi tagamise alus. Kohus leiab, et hagejate seisukoht ei ole põhjendatud osas, et hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju kuulub taotleja poolt hüvitamisele alati, kui hagi hiljem rahuldamata jääb. Samuti ei ole põhjendatud seisukoht, et nimetatud sätte tähenduses ei saa mõista vaid menetlusosalist vaid isikut, kelle

õigusi on hagi tagamise taotlusega piiratud. Hagejad on tuginenud ka VÕS § 1043, mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse rikkumisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hagejad on tuginenud varalise kahju tekkimisele, mis VÕS § 128 lg 2 kohaselt võib seisneda eelkõige otseses varalises kahjus ja saamata jäänud tulus. VÕS § 128 lg 4 kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kohus asub seisukohale, hagiavalduses hagejate poolt kirjeldatud asjaolusid ei saa lugeda VÕS 128 lg 2 , 3 ja 4 mõttes kahju tekkinuks. Hagejate väidetel tuleks asetada olukorda, milles nad oleksid olnud, saades aktsiate müügihinna 18.01.2006 ning kahjuna perioodi eest, mille jooksul nad ei saanud kasutada neile laekuma pidanud raha, tuleks hüvitada tavapärane raha kasutamise tasu. Kahju suuruse on hagejad arvestanud tuginedes VÕS §-s 94 sätestatule, mil seadusjärgse intressi suurus on 2,25% aastas. Hagejad on seisukohal, et neile tekitatud kahju võrdub nimetatud intressiga, esialgseks summaks on aktsionärile 18.01.2006 laekuma pidanud müügihinna pealt arvestatav intress määras 2,25%. Esitatud käsitlus kahju tekkimiseks saamata jäänud tuluna on oletuslik, hagejad leiavad, et neil on saamata jäänud tulu, mis seisneb võimaluses teenida raha laekumise viivituse ajal pangas seda hoiustades. Hagiavalduses on hagejad küll viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-66-05, kus kohus on asunud seisukohale, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisega saab kahju tekkida mh saamata jäänud tuluna, mida oleks võinud teenida näiteks raha viivituse ajal pangas hoiustades või edasi laenates, kuid ei ole esitatud asjaolusid tõendanud. Ükski hagejatest ei ole konkreetseid asjaolusid esile toonud, eeldada ei saa, et 63 hagejat käituksid raha laekumisel ühtemoodi, on vaid viidatud üldiselt sellisele võimalusele/ selle puudumisele. Hagejad on väitnud, et 2, 25% oli pankade poolt makstav tavapärane tähtajaliste hoiuste intress, mistõttu kahju võrdub nimetatuga, ei ole samuti põhjendatud, kuivõrd konkreetne intress sõltub pangast ja lepingust kliendiga. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata, tuleb kohtukulud jätta täies ulatuses TsMS § 162

lg 1 alusel hagejate kanda.

Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.