Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

Kajari

ja

Juhan

Sööli

Apellantide apellatsioonimetluse kohtukulu jätta nende endi kanda. Apellatsioonkaebused jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad apellatsioonimenetluse pooled vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse esitada otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud 23.12.2005 esitas Aleksandr Gude Tallinna Linnakohtule hagi kostjate vastu, milles palus tunnustada tema õigust teostada ostueesõigust AS Laferme aktsiate suhtes, mille Rita Urbanovitš võõrandas 01.12.2005 Indrek Meltsasele ja Hans Luigele, ning muuta AS-s Eesti Väärtpaberikeskus peetava aktsiaraamatu kandeid selliselt, et Hans Luige väärtpaberikontol olevate AS Laferme aktsiate arv väheneks 1 aktsia võrra ja Indrek Meltsase väärtpaberikontol olevate AS Laferme aktsiate arv väheneks 1 aktsia võrra ning Aleksandr Gude väärtpaberikontol olevate AS Laferme aktsiate arv suureneks 2 aktsia võrra. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale 7 992 AS Laferme aktsiat (1,2469 % aktsiakapitalist). 01.12.2005 müüs kostja Rita Urbanovitš 1 aktsia kostja Hans Luigele ja 1 aktsia kostja Indrek Meltsasele. AS Laferme põhikirja p 2.4.2 järgi on aktsiate võõrandamisel kolmandatele isikutele aktsionäridel ostueesõigus, välja arvatud p 2.4.3 kohaselt võõrandamisel aktsionäri alanejatele või ülenejatele sugulastele või abikaasale. Aktsiaseltsi juhatus oleks pidanud aktsionäre müügitehingust viivitamata teavitama, mida juhatus aga ei teinud. Hageja sai võõrandamistehingust teada 16.12.2005. 16.12.2005 seisuga oli kostja Hans Luik omandanud 42,36 % aktsiakapitalist ehk 271 499 aktsiat. Kui kostja Hans Luik ei oleks saanud kinketehingu tõttu kaasaktsionäriks, oleks hagejal olnud õigus teostada nende aktsiate suhtes ostueesõigust. Hageja leidis, et tema põhikirjalist õigust ostueesõiguse teostamiseks on rikutud. AS Laferme aktsionärid Juhan Sööl ja Priit Kajari esitasid vastavalt 10.03.2006 ja 13.03.2006 hagid kostjate vastu, milles palusid kumbki tunnustada nende õigust teostada ostueesõigust AS Laferme 2 aktsia suhtes, mille Rita Urbanovitš võõrandas 01.12.2005 seisuga (tehingu tegemise aeg 28.11.2005) Indrek Meltsasele ja Hans Luigele, ning muuta vastavalt AS-s Eesti Väärtpaberikeskus peetava aktsiaraamatu kandeid. Juhan Söölile kuulub 15 408 AS Laferme aktsiat ehk 2,4039 % aktsiakapitalist ja Priit Kajarile kuulub 47 616 AS Laferme aktsiat ehk 7,4288 % aktsiakapitalist. P. Kajari sai aktsiate võõrandamisest teada 22.02.2006 ja J. Sööl 27.02.2006, kui kostja R. Urbanovitš edastas neile 28.11.2005 kinkelepingud. Hagejad soovivad nüüd teostada AS Laferme aktsiate suhtes ostueesõigust, millest kostjad oma käitumisega on nad ilma jätnud. Muus osas langevad Juhan Sööli ja Priit Kajari hagide nõuded ja põhjendused kokku Aleksandr Gude esitatud hagiga käesolevas tsiviilasjas. 02.10.2006 täpsustas Aleksandr Gude hagi alust ning tugines R. Urbanovitši, H. Luige ja I. Meltsase vahel sõlmitud kinkelepingute tühisusele. Kohtumenetluse käigus sai hagejale teatavaks, et vaidlusalused aktsiad on omandatud kinkelepingu teel. Hageja on seisukohal, et kinkeleping on TsÜS § 89 alusel tühine, kuna tegemist on näiliku tehinguga. Kinkelepingu pooled on soovinud varjata müügitehingut aktsiate ostuks, kuivõrd arvestades kostja Hans Luige hilisemat käitumist aktsiate ostmisel, ei näe hageja muud mõistlikku seletust ühe aktsia kinkimiseks. Koheselt AS Laferme 1 aktsia omandiõiguse ülemineku päeval 01.12.2005 tegi H. Luik 640 967 aktsia ostupakkumise kõigile AS Laferme aktsionäridele. Seejärel võõrandati 2(12)

H. Luigele ajavahemikul 12.12.2005 kuni 16.12.2005 271 498 AS Laferme aktsiat ehk umbes 1/3 aktsiakapitalist. Kinketehingu eesmärk oli vabaneda ostueesõiguse teostamisest. Seda veendumust süvendab asjaolu, et kinketehing ja müügitehingud toimusid lühikese ajaperioodi jooksul. AS Laferme juhatuse 25.11.2005 pöördumisest aktsionäride poole nähtub, et AS-le Laferme oli kavandatav aktsiate müük teada, sest aktsiaseltsi juhatus oli tegelenud tuumikinvestori otsimisega ning kutsus kokku 17.12.2005 aktsionäride erakorralise üldkoosoleku, kus pidid arutusele tulema ostupakkumised ja põhikirja muutmine aktsionäride ostueesõiguse välistamise teel. Analoogiliste väidetega täiendas 02.10.2006 ka Priit Kajari oma hagi. P. Kajari leidis, et aktsiate kinkelepingu kui näiliku tehinguga R. Urbanovitši ja H. Luige vahel varjati tasulist võõrandamist ning sellepärast laieneb teistele AS Laferme aktsionäridele ostueesõigus H. Luige poolt ajavahemikus 28.11.2005 kuni 17.12.2005 omandatud aktsiatele. Kostjad ei ole näiliku tehingu tegemisel toiminud heas usus. 28.11.2006 täiendasid kõik hagejad hagi nõudega tuvastada 01.12.2005 Rita Urbanovitši poolt tehtud 2 AS Laferme aktsia omandiõiguse üleandmise käsutustehingute tühisus, mille tulemusena vähenes Rita Urbanovitši väärtpaberikontol olevate AS Laferme aktsiate arv 2 aktsia võrra ning Hans Luige ja Indrek Meltsase väärtpaberikontodel olevate AS Laferme aktsiate arv suurenes 1 aktsia võrra. Kostja Rita Urbanovitš on võtnud õigeks, et kinketehingu eesmärk oli varjata aktsiate ostutehinguid ja vältida teiste aktsionäride ostueesõigust. Näilik kinketehing on vastuolus heade kommetega. Hagejad leidsid, et ka aktsiate omandiõiguse üleandmise käsutustehingud on TsÜS § 86 järgi tühised, kuivõrd on samuti vastuolus heade kommetega. 30.12.2005 esitas Aleksandr Gude hagi AS Laferme vastu, milles palus tuvastada AS Laferme aktsionäride 17.12.2005 toimunud erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisus. Üldkoosoleku otsuste tühisuse alusena tõi hageja esile TsÜS § 38 lg 2, § 87 ja § 138 lg 2 ja ÄS § 296. Hagiavalduse kohaselt kutsus AS Laferme juhatus 05.12.2005 aktsiaseltsi nõukogu taotlusel 17.12.2005 kokku aktsionäride erakorralise üldkoosoleku. Koosoleku päevakorras olid pakkumised AS Laferme aktsiate ostuks (päevakorra punkt 1) ning AS Laferme põhikirja punktide 2.1, 2.4 ja 3.1 muutmiseks, millega jäeti põhikirjast välja piirangud aktsiate võõrandamisel ja koormamisel (s. o aktsionäride ostueesõigus) ning isikute ringi osas, kes võivad aktsiaid omada (päevakorra punkt 2). Hageja arvates on AS Laferme aktsionäride 17.12.2005 erakorralise üldkoosoleku otsused juhatuse ja nõukogu tegevusele heakskiidu andmiseks vastuolus hea usu põhimõtte ja heade kommetega ning seega tühised TsÜS § 38 lg 2 alusel. AS Laferme juhatus ja nõukogu on pahatahtliku tegutsemisega soovinud välistada hageja ja teiste aktsionäride ostueesõiguse. Erakorralise üldkoosoleku otsuste eesmärk oli aktsionäridele kahju tekitamine aktsiate ostueesõiguse välistamise kaudu. AS Laferme juhatus ei teavitanud aktsionäre R. Urbanovitšile kuulunud aktsiate võõrandamisest ning kutsus sellises olukorras ebaseaduslikult kokku 17.12.2005 aktsionäride üldkoosoleku aktsiate ostupakkumise ja põhikirja muutmise otsustamiseks. Nimetatud erakorralisel üldkoosolekul oli päevakorras küsimus aktsiate ostupakkumisest, mis ei kuulu üldkoosoleku pädevusse ÄS § 298 lg 1 järgi. Samuti võeti koosolekul vastu otsus, mida päevakorras ei olnud arutusele pandud. Päevakorras ei olnud nimelt juhatuse või nõukogu tegevusele heakskiidu andmise otsustamine, vaid üksnes nõukogu tegevuse ülevaade, pakkumiste tutvustused ning nõukogu ja juhatuse arvamus pakkumiste kohta. Erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti sellega koosoleku kokkukutsumise korda, mis toob kaasa koosoleku otsuste tühisuse (ÄS § 296). Koosoleku päevakorras oli ka aktsiaseltsi põhikirja muutmine, millega välistataks 3(12)

ostueesõiguse teostamine aktsiate müümisel. Hageja esindajal ei võimaldatud üldkoosolekul sõna võtta ning sellega rikuti informeerimiskohustust. Priit Kajari esitas 15.02.2006 hagi AS Laferme vastu AS Laferme 17.12.2005 erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks, mille väited kattuvad Aleksandr Gude vastava hagiga. Kostjad vaidlesid Aleksandr Gude, Priit Kajari ja Juhan Sööli hagidele vastu. Kostjad ei vaidlustanud tehingute toimumise faktilisi asjaolusid, kuid leidsid, et kinkelepingute puhul ei olnud AS Laferme põhikirjas ette nähtud ostueesõiguse teostamist. Ostueesõigus oli ette nähtud vaid aktsiate tasulise võõrandamise, s. o müügitehingute sõlmimise korral. Samuti olid kostjad seisukohal, et hagejad ei saa nõuda aktsiate tagastamist, vaid üksnes kahju hüvitamist. Lepingust tulenev ostueesõigus ei mõjuta aktsiate võõrandamis- ja käsutustehingute kehtivust ning ostjad on saanud 01.12.2005 tehingute alusel aktsiate omanikuks. Eeltoodut kinnitavad Riigikohtu seisukohad 19.12.2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-145-05. AS Laferme vastas täiendavalt, et on käitunud heas usus ja kõigi aktsionäride parimatest huvidest lähtudes. Kostja vastas hageja Aleksandr Gude 16.12.2005 pöördumisele ostueesõiguse teostamise osas järgmisel päeval, s. o 17.12.2005 erakorralisel üldkoosolekul, kus nimetatud hageja koos esindajaga osales. AS Laferme selgitas Aleksandr Gudele, et aktsiate tasuta võõrandamise puhul aktsionäridel ostueesõigust ei ole. Üldkoosolekut ei kutsutud kokku seoses aktsiatehingutega, vaid selle aluseks oli nõukogu 20.10.2005 otsus. Hagejad on ise käitunud pahauskselt, esitades kohtusse põhjendamatuid hagisid. Mitteaktsionär Priit Kajari omandas aasta enne hagi esitamist tasuta ja ostueesõiguse teostamiseta AS Laferme aktsiaid, mille suhtes hageja Aleksandr Gude ei avaldanud tahet ostueesõigust teostada. Aktsionäride erakorraline üldkoosolek toimus nõuetekohaselt. Päevakorras peavad olema märgitud arutlusele tulevad küsimused, mitte hääletamisele tulla võivad otsuste projektid. Samuti ei ole rikutud aktsionäride õigust teabe saamiseks, kuivõrd kõigile aktsionäridele olid eelnevalt edastatud päevakorrapunkte puudutavad materjalid. Kostja rõhutas, et hagejad Priit Kajari ja Juhan Sööl hääletasid ise aktsionäride 17.12.2005 ülekoosolekul vastuvõetud otsuste poolt, mille nad hiljem kohtus vaidlustanud on. 02.10.2006 ja 28.11.2006 hagiavalduse täpsustusele vastasid kostjad Hans Luik ja AS Laferme, et kinkeleping ei ole näilik ning nimetatud asjaolu on hagejate poolt tõendamata. Tehingu poolte tahteavalduse sisuks oli kinkelepingust tulenevate õiguslike tagajärgede esilekutsumine, mis on ka saabunud. Kinkelepingu sõlmimise võimalikud põhjused ei puutu asjasse tehingu väidetava näilikkuse hindamisel ning aktsiate võõrandamis- ja käsutustehingud ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Juhan Sööli hagi suhtes märkisid kostjad, et hageja Juhan Sööl on minetanud õiguse teostada ostueesõigust kuna ta ei ole teostanud ÄS § 229 lg 2, põhikirja p 2.4.2 ja VÕS § 250 järgi ostueesõigust 2 nädala jooksul lepingust ja selle sisust teadasaamisest. Hageja Juhan Sööl sai aktsiate võõrandamisest teada hiljemalt 19.12.2005. Kostja Indrek Meltsas leidis, et tema vastu esitatud hagi on alusetu, kuna tema ning Rita Urbanovitši vahel sõlmitud aktsiate kinkelepingut hagejad ei ole sisuliselt vaidlustanud. Kostja Rita Urbanovitš esitas 07.11.2006 kohtule avalduse hagi õigeksvõtuks, mille kohaselt Hans Luik tegi talle 2005. a. novembris ettepaneku võõrandada temale kuulunud 5 328 AS Laferme aktsiat. Vastavalt Hans Luige soovile vormistati kahe aktsia müük kinkelepinguna H. Luigele ja I. Meltsasele ning H. Luik maksis nimetatud aktsiate eest sularahas 5 000 krooni ehk 2 500 krooni aktsia kohta. Ülejäänud 5 326 aktsiat müüs kostja 4(12)

H. Luigele 15.12.2005 hinnaga 350 krooni aktsia eest. H. Luik ja I. Meltsas vaidlesid R. Urbanovitši avalduses toodud faktilistele asjaoludele vastu. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis 04.01.2007 otsusega Aleksandr Gude, Priit Kajari ja Juhan Sööli hagid rahuldamata. Samuti tühistas Harju Maakohus TsMS § 386 lg 4 alusel Tallinna Linnakohtu 27.12.2005 määrusega tsiviilasjas nr 2/227-27514/05 ning Tallinna Ringkonnakohtu 13.03.2006 määrusega tsiviilasjas nr 2-05-23417 seatud hagi tagamise abinõud. Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes faktilistes asjaoludes. Kõik hagejad on AS Laferme aktsionärid. Kostja Rita Urbanovitš sõlmis 28.11.2005 kinkelepingu 1 AS Laferme aktsia kinkimiseks Hans Luigele ja 1 aktsia kinkimiseks Indrek Meltsasele. Nimetatud tehingutega said kostja Hans Luik ja kostja Indrek Meltsas AS Laferme aktsionärideks. Kostja Hans Luik on teinud pakkumise AS Laferme aktsiate ostuks ning omandanud 16.12.2005 seisuga müügitehingutega 42,36 % aktsiakapitalist. Maakohus luges tuvastatuks nimetatud asjaolud, mida kinnitavad ka kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid. Hagejate väitel on kostjate Rita Urbanovitši ning Hans Luige ja Indrek Meltsase vahel sõlmitud kinketehinguga rikutud hagejate kui AS Laferme aktsionäride ostueesõigust. ÄS § 229 lg 2 kohaselt võib aktsiate võõrandamisel kolmandatele isikutele põhikirjaga ette näha teiste aktsionäride ostueesõiguse, mis kehtib aktsiate igakordse tasulise võõrandamise korral. AS Laferme põhikirja p 2.4.2 järgi (vastavas redaktsioonis) oli ostueesõigus kehtestatud. Poolte vahel puudub aga vaidlus, et aktsiate kinkimisel ostueesõigust ei ole. Kostjad on väitnud, et kinkelepingud on tühised näilikkuse tõttu. Tegelikult toimus aktsiate müük. TsÜS § 89 lg 1 järgi näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Hagejad on seisukohal, et kinkelepinguga püüti varjata müügitehingut ning välistada ostueesõiguse teostamine. Asjaolu, et kinkeleping oli tegelikult tasuline, tõendavad hagejad kostja Rita Urbanovitši omaksvõtuga (VI kd, t lk 149-150), milles kostja Rita Urbanovitš kinnitab, et aktsionäride ostueesõiguse vältimiseks vormistati ühe aktsia müük kinkelepinguna ning kostja Hans Luik tasus mõlema aktsia eest sularahas 5 000 krooni ehk 2 500 krooni aktsia kohta. Seda fakti teised kostjad – Hans Luik ja Indrek Meltsas – eitavad (VI kd, t lk 151-152). Maakohus leidis, et vastavalt TsMS § 440 lg-le 4 ei ole kohus omaksvõtuga seotud asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta omaks kõik kostjad. Antud juhul vaidlustavad kõik hagejad lepingut, mille pooleks nad ei ole. Seetõttu on sellises vaidluses kostjateks vaidlustatava tehingu mõlemad pooled. Tehinguga seotud asjaolu saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt. Seetõttu peaks omaksvõtuks, mille alusel saaks kohus hageja nõude rahuldada TsMS § 440 lg 1 tähenduses, seda tegema kõik tehingu pooled. Kostjad Indrek Meltsas ja Hans Luik ei ole omaks võtnud tehingu näilikkuse aluseks olevat asjaolu, et kinkimise asemel võõrandati aktsiad raha eest. Väidetava raha üleandmise kohta puuduvad muud tõendid. Seetõttu tuleb Rita Urbanovitši väidet hinnata paljasõnaliseks ning lugeda tema väide raha maksmisest tõendamatuks. 5(12)

Kostja Hans Luige poolt hilisem aktsiate müügitehingute tegemine ei muuda kinkelepinguid näilikuks. Kuivõrd põhikirja järgi ei olnud aktsionäridel aktsiate kinkimisel ostueesõigust, oli kostjate käitumine aktsiate omandamisel kinke teel lubatav. Seetõttu ei ole kostjad põhikirja ega hagejate õigusi rikkunud ning puudub põhjus aktsiate kinkimist ja ostueesõiguse mitteteostamist ette heita. Maakohus ei näinud kostjate vahel sõlmitud tehingutes vastuolu hea usu põhimõttega. Kuivõrd kinkelepingud ei ole näilikud, on need kehtivad. Kuna kinkelepingud on kehtiv ega ole vastuolus hea usu põhimõttega, on ka aktsiate käsutustehingud kehtivad. Aktsiate kinkimisel ei olnud kaasaktsionäridel ostueesõigust ja seega ei saanud vaidlusalused tehingud hagejate õigusi rikkuda. Kuivõrd hagejatel ostueesõigus puudub, ei ole põhjust käsitleda ostueesõiguse teostamise avalduste esitamist ja nende tähtaegsust. Maakohus jättis rahuldamata Aleksandr Gude ja Priit Kajari hagid AS Laferme aktsionäride 17.12.2005 erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Erakorralise üldkoosoleku kutses olid päevakorrapunktidena märgitud pakkumised AS Laferme aktsiate ostuks (alapunktina „Nõukogu tegevuse ülevaade“) ja AS Laferme põhikirja muutmine. Esimese päevakorrapunkti juures kiideti heaks nõukogu ja juhatuse tegevus 2005. aastal kõigile aktsionäridele avaliku, ühetaolise ja õiglase hinnaga aktsiate müügivõimaluste otsingul ja ostupakkumise ettevalmistamisel. Üldkoosolekul esitas Aleksandr Gude esindaja Sergei Tšurkin avalduse sõnavõtuks, mis jäi tähelepanuta, kuivõrd koosoleku kodukord ei näinud ette päevakorda lülitamata sõnavõtte. Kohus ei nõustunud hagejate Aleksandr Gude ja Priit Kajari väidetega, et üldkoosolek on vastu võtnud otsuse, mis ei ole tema pädevuses. Puudub vaidlus, et erakorralise üldkoosoleku kutsus kokku AS Laferme juhatus. See nähtub ka kutsest. Vastavalt ÄS § 298 lg-le 2 seaduses loetlemata aktsiaseltsi tegevusega seotud küsimustes võib üldkoosolek otsuse vastu võtta juhatuse või nõukogu nõudel. Kohane on ka kostja AS Laferme seisukoht, et päevakorras märgitakse arutamisele kuuluvad küsimused, mitte aga võimalikud otsuste projektid. Kohus ei tuvastanud vastuolu koosoleku päevakorra ja otsuste vahel ning ei leidnud, et koosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud. Hagejate väited kostja AS Laferme poolt aktsionäride informeerimiskohustuse rikkumise kohta on asjakohatud, kuivõrd kohus on eelnevalt käesolevas otsuses tuvastanud, et hagejatel puudus ostueesõigus. Samuti ei märgi hageja Aleksandr Gude, milline info jäi saamata, kui tema esindajale ei antud üldkoosolekul sõna. Hageja esindaja soovis sõna võtta, mitte küsimusi esitada. AS Laferme aktsionäride 17.12.2005 erakorralise üldkoosoleku otsused ei ole maakohtu hinnangul vastuolus heade kommetega. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks jätta rahuldamata. Aleksandr Gude apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 04.01.2007 otsuse osas, millega kohus jättis Aleksandr Gude hagid rahuldamata, kohtukulud Aleksandr Gude hagis Aleksandr Gude kanda ning mõistis Aleksandr Gudelt välja 59 000 krooni AS Laferme kasuks, ja saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Apellant palub mõista vastustajatelt enda kasuks välja menetluskulud vastavalt täiendavalt esitatavale menetluskulude nimekirjale. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus esimese astme kohus otsuse tegemisel oluliselt menetlusnorme, hindas ebaõigesti tõendeid ning kohaldas vääralt materiaalõigust. Menetlusnormide oluline rikkumine kohtu poolt väljendub selles, et kohus on rikkunud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8, jättes kohtuotsuse olulises osas põhjendamata ning apellandi poolt esitatud väited ja tõendid ilma igasuguse selgituseta tähelepanuta. Lisaks väljastati apellandile 6(12)

allkirjastamata kohtuotsus, mis ei ole kooskõlas TsMS § 441 nõuetega. Materiaalõiguse väär kohaldamine väljendub asjaolus, et Harju Maakohus on jätnud kohaldamata õigusnormid, mida vaidluse lahendamisel oleks lähtuvalt asjaoludest tulnud kohaldada. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja Rita Urbanovitši omaksvõtuga ei ole tõendatud AS Laferme aktsiate võõrandamise tehingute tasulisus. R. Urbanovitš esitas kohtule kirjaliku avalduse, milles võttis selgesõnaliselt ja tingimusteta omaks, et 28.11.2005 sõlmitud aktsiate võõrandamise lepingud olid tasulised. TsMS § 440 lg 4 kohaselt oleks kohus pidanud lahendama kostja õigeksvõtu vastuvõtmisest keeldumise määrusega. Maakohus võttis selle kohta seisukoha alles kohtuotsuses ja jättis hageja ilma täiendavate tõendite esitamise võimalusest. Kohus jättis rahuldamata hageja taotluse asja arutaval kohtuistungil R. Urbanovitši seletuse vande all ärakuulamiseks, põhjendades seda tõendite ja taotluste esitamise tähtaja möödumisega. Samas sai hagejale alles kohtuistungil teatavaks, et teised kostjad omaksvõttu ei tunnista. Lähtuvalt kostja omaksvõtust ei pidanud hageja vajalikuks tõendite esitamise tähtaja jooksul täiendavaid tõendeid esitada. Samas esitas Aleksandr Gude 02.10.2006 hagiavalduse täienduses hulgaliselt väiteid aktsiate võõrandamislepingute tasulisuse kohta ning lisas täiendusele ka oma seisukohti kinnitavad dokumentaalsed tõendid. Kõik apellandi vastavad väited ja tõendid on kohus aga jätnud vastuolus TsMS § 436 lg-ga 1 ja § 442 lg-ga 8 ilma igasuguse põhjenduseta tähelepanuta. Kohus on üksnes märkinud, et viitamata tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust. Eeltoodu tõttu palub apellant anda ringkonnakohtul hinnang A. Gude 02.10.2006 hagi väidetele ja lisatud tõenditele, mille juurde jääb ka apellatsioonimenetluses. Aktsiate võõrandamine tasu eest on aluseks 28.11.2005 kinkelepingute tühisusele TsÜS § 84 lg 1 ja § 89 lg 1 alusel näilikkuse tõttu. Kinkelepingutega püüti varjata aktsiate müüki. Maakohtu vastupidine järeldus on tõenditega vastuolus ja põhjendamata. Muuhulgas on kaevatava otsuse resolutsioon vastuolus põhjendavas osas tuvastatuga, mille kohaselt kostjad on väitnud, et kinketehingud on tühised. Hageja on esile toonud järgmised kinkelepingute näilikkust tõendavad asjaolud. Vahetult pärast kinkelepingu sõlmimist ja aktsia omandiõiguse ülemineku päeval 01.12.2005 tegi kostja Hans Luik kõigile AS Laferme aktsionäridele pakkumise 640 967 aktsia ostuks, mis moodustab 100 % aktsiakapitalist. Seega pidi kostja ise möönma, et eelnevad kinkelepingud on tühised, või hindama varasemat (28.11.2005) aktsiate kinkimist ostu-müügitehingutena. R. Urbanovitšiga sõlmitud kinkelepingu tegelikuks eesmärgiks oli H. Luigel soov omandada osalus AS-s Laferme, s. t tagada tulevaste aktsiate müügitehingute õnnestumine ning välistada teiste AS Laferme aktsionäride ostueesõigus. H. Luik oli pidanud eelnevalt AS Laferme juhatusega läbirääkimisi aktsiate ostmiseks ja oli teadlik aktsionäride põhikirjalisest ostueesõigusest. Ostueesõigusest pidi teadlik olema ka teine aktsiate omandaja, kostja I. Meltsas ning aktsiate võõrandaja, aktsionär R. Urbanovitš. AS Laferme 17.12.2005 erakorralise üldkoosoleku päevakorra ja otsuste kaudu on leidnud kinnitust Hans Luige kui aktsiate omandaja soov vabaneda aktsiaseltsi põhikirjas sätestatud ostueesõigusest. AS Laferme juhatuse 25.11.2005 pöördumisest aktsionäride poole ja 05.12.2005 kutsest üldkoosolekule nähtub, et aktsiaselts oli pidanud läbirääkimisi tuumikinvestori leidmiseks, seltsile olid teada ka võimalikud ostjad ning aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise eesmärgiks oli muuta seltsi põhikirja osas, millega välistataks aktsionäri ostueesõigus. Kõik eeltoodud asjaolud kogumis kinnitavad, et Hans Luige ja Rita Urbanovitši vahelise lepingu tegelikuks sisuks oli AS Laferme aktsia müük Hans Luigele. Aleksandr Gude esitas 28.11.2006 Harju Maakohtule hagiavalduse täienduse, milles nõudis aktsiate omandiõiguse üleandmise käsutustehingute tühisuse tunnustamist ja põhjendas oma seisukohti nii võõrandamis- kui käsutustehingute tühisuse osas, kuid maakohus ei ole otsuse tegemisel apellandi vastavaid väiteid absoluutselt analüüsinud. Eeltoodu tõttu palub apellant 7(12)

anda ringkonnakohtul A. Gude 28.11.2006 hagi vastavatele väidetele hinnang apellatsioonimenetluses. Hageja väitis (ja jääb oma väite juurde apellatsioonimenetluses), et käsutustehingud on tühised TsÜS § 86 alusel vastuolu tõttu heade kommetega, kuna käsutustehingute eesmärk oli teiste aktsionäride ostueesõiguse välistamine ning sellega nende õiguste piiramine. Analoogilistel asjaoludel on sellisele järeldusele jõudnud ka Riigikohtu tsiviilkolleegium oma 20.06.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-13-06. Aktsiate käsutustehingud on tühised samadel asjaoludel, mille hageja tõi eelnevalt esile kinkelepingute puhul, kuid käsutustehingute tühisust tuleb TsÜS § 6 lg-st 4 tuleneva abstraktsiooniprintsiibi kohaselt hinnata sõltumatult kohustustehingute kehtivusest. Seega on ebaõige kaevatava otsuse seisukoht, mille kohaselt käsutustehingud on kehtivad kinkelepingute kehtivuse tõttu. Kinkelepingud on muuhulgas samuti heade kommetega vastuolus, kuna näilikku tehingut ei saa lugeda heade kommetega kooskõlas olevaks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.10.2002 otsus nr 3-2-1-80-02, 22.10.2002 otsus nr 3-2-1-108-02). Apellant on seisukohal, et aktsiate müügilepingud, mida püüti varjata näilike kinkelepingute sõlmimisega, on küll kehtivad, kuid heade kommetega vastuolu tõttu on tühised võõrandamislepingute alusel 01.12.2005 tehtud vaidlusaluste aktsiate omandiõiguse üleandmise käsutustehingud. Nende käsutustehingute alusel ei ole AS Laferme aktsiate omand R. Urbanovitšilt H. Luigele ja I. Meltsasele üle läinud ning tühiste kinkelepingute alusel saadud aktsiad tuleb TsMS § 84 lg 1 järgi tagastada R. Urbanovitšile, et hageja saaks teostada aktsiate suhtes ostueesõigust. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja nõue aktsiaraamatu kannete muutmiseks. Apellant on õigustatud esitama aktsiate omandiõiguse ülekandmise nõude, kuna apellant on esitanud Rita Urbanovitšile tähtaegselt nõuetekohase ostueesõiguse teostamise avalduse. Algselt esitas apellant ostueesõiguse avalduse hagiavaldusena 22.12.2005 ning pärast aktsiate võõrandamistehingute tegelikest tingimustest 07.11.2006 teadasaamist esitas apellant 17.11.2006 mõlema aktsia osas Rita Urbanovitšile täiendava ostueesõiguse teostamise avalduse. Apellandi hinnangul ei ole Harju Maakohus kaevatavas otsuses piisavalt põhjendanud järeldusi selle kohta, miks AS Laferme aktsionäride 17.12.2005 erakorralise üldkoosoleku otsused ei ole tühised. Kohus leidis, et ÄS § 298 lg 2 kohaldamise tingimused on täidetud, kuna erakorralise üldkoosoleku kutsus kokku juhatus. Apellant leiab, et selline põhjendus ei ole piisav. Aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumine on äriseadustiku kohaselt nii või teisiti juhatuse pädevuses. Seega ei saa üksnes asjaolust, et üldkoosoleku kutsus kokku juhatus, teha automaatselt järeldust, et üldkoosoleku pädevusest väljuva otsuse vastuvõtmine toimus juhatuse nõudel. Apellant on jätkuvalt seisukohal, et AS Laferme üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikuti ning üldkoosolek ei olnud vastavalt ÄS §-le 296 õigustatud otsuseid vastu võtma. Koosoleku 1. päevakorrapunkti osas võeti otsus vastu küsimuses, mida ei olnud päevakorras ja mille arutamiseks ei olnud aktsionäride üldkoosolekut kokku kutsutud. Koosoleku alguses kinnitatud päevakorras ei olnud märgitud üldkoosoleku poolt juhatuse või nõukogu tegevusele heakskiidu andmise otsustamist. Samuti on aktsiaseltsi üldkoosoleku poolt juhatuse ja nõukogu tegevuse heakskiitmine vastuolus heade kommete ja hea usu põhimõttega, kuna juhatus ei olnud teavitanud aktsionäre Hans Luige ja Indrek Meltsase poolt 01.12.2005 aktsiate omandamisest ja oli rikkunud põhikirjaga ettenähtud aktsionäride ostueesõigust. Apellant märgib, et AS Laferme 17.12.2005 aktsionäride üldkoosolekul arutati Hans Luige ostupakkumist, mille pakkuja oli 13.12.2005 tagasi võtnud ja asendanud oluliselt muudetud pakkumisega (esitatud Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-06-2888). Samuti soovis kostja H. Luik aktsionäridele esitatud pakkumise kohaselt osta 100 % AS Laferme aktsiaid müügikorralduste esitamise alguskuupäevaga 19.12.2005, samas kui ta 17.12.2005 seisuga oli omandanud enam kui 42 % AS Laferme aktsiatest ning juhatuse ja nõukogu liikmed olid kirjalikult kohustunud neile kuuluvad 17 % AS Laferme aktsiatest 8(12)

müüma H. Luigele. Seega viis AS Laferme juhatus aktsionärid eksimusse, edastades aktsionäridele mittekehtiva ostupakkumise. See ei ole käsitletav käitumisena heas usus. Aktsiate ostupakkumiste päevakorrapunkti arutelu 17.12.2005 aktsionäride üldkoosolekul oli sisutühi, sest selleks ajaks oli kostja H. Luik koostöös aktsiaseltsi juhatusega saanud juba enamusaktsionäriks, tahtlikult ignoreerides teiste aktsionäride ostueesõigust. Apellant leiab, et tema väited informeerimiskohustuse rikkumise kohta on asjakohased, kuna kohtu järeldus apellandil ostueesõiguse puudumise kohta on väär. Nii aktsionäride informeerimiskohustuse rikkumine kui A. Gudel 17.12.2005 üldkoosolekul aktsiate ostupakkumise esitamise keelamine (kusjuures apellant oli juba 16.12.2005 esitanud aktsiaseltsi juhatusele avalduse aktsiate ostueesõiguse teostamiseks kõrgema hinnaga kui seda pakkus H. Luik) on käsitletav aktsionäride huvide otsese kahjustamisena. Seetõttu ei saa üldkoosoleku otsuseid pidada heade kommetega kooskõlas olevaks. AS Laferme aktsionäride 17.12.2005 erakorralise üldkoosoleku otsused on tühised vastuolu tõttu hea usu põhimõtte ja heade kommetega (TsÜS § 38 lg 2). Eeltoodust tuleneb, et esimese astme kohus on kohaldanud ka materiaalõiguse normi ebaõigesti ja jätnud kohaldamata materiaalõiguse normid, mida oleks pidanud käesolevas asjas kohaldama. Nendeks materiaalõiguse normideks on TsÜS § 89 lg-d 1 ja 3 ning § 86. Priit Kajari ja Juhan Sööli apellatsioonkaebus Hagejad Priit Kajari ja Juhan Sööl paluvad Harju Maakohtu 04.01.2007 otsuse tühistada kahe AS Laferme aktsia kinkelepingute kui näilike tehingute tühisuse tuvastamise, aktsiate omandiõiguse üleandmise käsutustehingute tühisuse tuvastamise, ostueesõiguse tunnustamise ja aktsiaraamatu kannete muutmise hagide rahuldamata jätmise ning kohtukulude jaotuse osas ning rahuldada hagid; alternatiivselt, kui ringkonnakohus ei saa asja vaidlustatud ulatuses ise lahendada, siis saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellandid paluvad jätta Priit Kajari ja Juhan Sööli kohtu- ja menetluskulud vastustajate kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on esimese astme kohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, jättes vastuolus TsMS § 436 lg-ga 1 ja § 442 lg-ga 8 ilma igasuguse põhjenduseta tähelepanuta ja hindamata enamuse hagejate väidetest ja tõenditest (otsuse lk-l 6 on kohus üksnes märkinud, et viitamata tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust), pannes hagejatele võimatu tõendamise kohustuse ning jättes rahuldamata hagejate taotluse kostja vande all ülekuulamiseks. Seega on kohus sisuliselt jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded, mis omakorda tingib kohtuotsuse tühistamise ning asja saatmise esimese astme kohtule uueks arutamiseks, juhul kui ringkonnakohus ei saa asja ise sisuliselt lahendada. Kohus jättis ebaõigesti arvestamata kostja õigeksvõtu, millega on tõendatud kinkelepingute kui näilike tehingute tühisus. Kostja Rita Urbanovitš esitas kohtule kirjaliku avalduse, milles võttis selgesõnaliselt ja tingimusteta omaks, et 28.11.2005 sõlmitud aktsiate võõrandamise lepingud olid tasulised. Kohus oli seotud kostja Rita Urbanovitši õigeksvõtuga sõltumatult teiste tehinguosalistest kostjate õigeksvõtust, kuna kinkelepingu näol on tulenevalt VÕS § 259 lg-st 1 tegemist ühepoolse tehinguga. Seega ei ole kinkelepingute tühisuse tuvastamisel ja seeläbi hagejate ostueesõiguse tunnustamisel oluline, kas teised asjas osalevad kostjad võtavad hagi õigeks või mitte. Maakohus rikkus menetlusõiguse normi, kui jättis rahuldamata hagejate taotluse kostja Rita Urbanovitši vande all ülekuulamiseks, viidates tõendite esitamise tähtaja möödalaskmisele. Tulenevalt sellest, et kostja võttis hagi aluseks oleva asjaolu omaks, puudus hagejatel kooskõlas TsMS § 231 lg-ga 2 kohustus omapoolsete väidete täiendavaks tõendamiseks enne 9(12)

seda, kui kohus keeldub hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest. TsMS § 440 lg 4 kohaselt juhul, kui kohus ei võta õigeksvõttu vastu, teeb kohus selle kohta põhjendatud määruse. Kohus on antud menetlussätet rikkudes oma seisukoha omaksvõtu mittevastuvõtmise osas avaldanud alles kohtuotsuses. Esimese astme kohus on jätnud analüüsimata kõik hagejate väited kinketehingu näilisuse vaidluses, mistõttu apellandid esitavad need uuesti apellatsioonkaebuses. Hagejate poolt 02.10.2006 ja 28.11.2006 esitatud hagiavalduste täpsustustes analüüsiti üksikasjalikult põhjusi, millele tuginedes sai jõuda üheselt lõppjärelduseni, et kostjatel oli selge soov kinkelepingutega varjata tegelikult ostu-müügitehinguid, vältides sel viisil kaasaktsionäride ostueesõiguse kasutamist. Aktsia omandiõiguse ülemineku päeval, s. o 01.12.2005, koostas kostja Hans Luik kõigile AS Laferme aktsionäridele ostupakkumise, mille esemeks oli 640 967 AS Laferme nimelist lihtaktsiat. Nimetatud aktsiate hulk moodustab 100 % aktsiakapitalist. Seega hindas ka kostja Hans Luik sõlmitud kinkelepinguid ostumüügitehingutena. AS Laferme juhatuse poolt 25.11.2005 aktsionäridele edastatud selgituste kohaselt on juhatus juba pikemat aega pidanud läbirääkimisi erinevate investoritega AS Laferme aktsiate võõrandamiseks. Seega kinnitas ka juhatus, et kostjate tegelikuks sooviks oli kõigi AS Laferme aktsiate omandamine, vältides aktsiate kinkelepingute vormistamisega AS Laferme kaasaktsionäride põhikirjast tulenevat ostueesõigust. Lisaks eeltoodule osundasid hagejad, et juba 15.12.2005 võõrandas Rita Urbanovitš kõik ülejäänud tema omanduses olevad AS Laferme aktsiad Hans Luigele hinnaga 350 krooni aktsia eest kokku summas 1 864 100 krooni. Ainuüksi antud asjaolu tõendab veenvalt, et aktsiate kinketehingu tegelikuks sisuks oli aktsiate ost-müük. Muuhulgas osundasid apellandid hagiavalduses, et näilikud tehingud ei saa olla kehtivad tulenevalt vastuolust heade kommetega (TsÜS § 86 alusel). Ka nende hagi väidete suhtes ei ole esimese astme kohus seisukohta võtnud. Samuti on kohus leidnud, et väidetava raha üleandmise kohta puuduvad tõendid, mistõttu tuleb Rita Urbanovitši väidet hinnata paljasõnaliseks. Apellandid juhivad tähelepanu asjaolule, et nad on esitanud oma 02.10.2006 ja 28.11.2006 hagiavalduse täiendustes hulgaliselt väiteid aktsiate võõrandamislepingute tasulisuse kohta ning neid kinnitavad dokumentaalsed tõendid. Kõik vastavad väited ja tõendid on kohus aga jätnud vastuolus TsMS § 436 lg-ga 1 ja § 442 lg-ga 8 ilma igasuguse põhjenduseta tähelepanuta. Samuti on kaevatav kohtuotsus vastuoluline. Maakohus on tuvastanud otsuse põhjendavas osas, et kostjate väitel on kinketehingud tühised, millest tulenevalt ei saanud kohus oma lõppjäreldustes lahendada asja hageja kahjuks. Osundatud väitega on kinkelepingute tühisus kohtu poolt tuvastatud, kuid see ei ole leidnud kajastamist otsuse resolutiivosas. Vastused Aleksandr Gude, Priit Kajari ja Juhan Sööli apellatsioonkaebustele Kostjad AS Laferme ja Hans Luik vaidlevad apellatsioonkaebustele vastu ja paluvad jätta kaebused rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. AS Laferme ja Hans Luik paluvad jätta menetluskulud apellantide kanda. Kostja Indrek Meltsas vaidleb apellatsioonkaebustele vastu ja leiab, et Harju Maakohtu 04.01.2007 otsus on seaduslik ja põhjendatud. Hagejate apellatsioonkaebuste väited ei anna alust nimetatud kohtuotsuse tühistamiseks. Kostja Rita Urbanovitš ei ole Aleksandr Gude, apellatsioonkaebustele kirjalikku vastust esitanud.

Priit

Kajari

ja

Juhan

Sööli 10(12)

Ringkonnakohtu istung Istungil palusid apellantide esindajad kaebused rahuldada, vastustajate esindajad – rahuldamata jätta. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et kaebuste rahuldamiseks puudub alus. Maakohtu otsuse põhjendavas osas on kohus märkinud, et kostjad on väitnud, et kinkelepingu on tühised, kuna on näilikud. Tegemist on ilmse ebatäpsusega, kus kohus on „hagejate“ asemel kasutanud sõna „kostjad“. Kostjad ei ole nimetatut kunagi väitnud, vaid, nagu otsuse kirjeldavas osas „kostjate vastus“ ja toimiku materjalidest nähtub, kostjad on olnud seisukohal, et kinkelepingud ei ole näilikud. Nimetatud ilmne ebatäpsus ei mõjuta aga otsuse lõppjäreldust. Ülejäänud osas nõustub kolleegium maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 456 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebustele leiab kolleegium, et maakohus ei ole oluliselt rikkunud menetlusõiguse sätteid seonduvalt kostja Rita Urbanovitši avaldusega hagi õigeksvõtuks. Õige on kohtuotsuse järeldus, et TsMS § 440 lg.4 kohaselt ei ole kohus seotud hagi õigeksvõtuga asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt ja hagi ei võta omaks kõik kostjad. Vaidlusalust kinkelepingute poolteks olid Rita Urbanovitši kõrval kostjad Hans Luik ja Indrek Meltsas, ja viimased ei võtnud hagi õigeks. TsMS § 440 lg.4 kohaselt peab kohus, kui ta ei võta õigeksvõttu vastu, tegema selle kohta määrus. Sel juhul asja menetlus jätkub. Antud juhul kohus sellist määrust ei teinud, kuid menetlus jätkus. 08.11.2006 kohtuistungil, kui tõusetus probleem hagi õigeksvõtu tähendusest, on kohus teinud hagejatele ettepaneku tehingu näilikkust veel tõendada, andes tõendite esitamise tähtajaks 28.11.2006 (toimiku 6. köite lk.154-155). Nimetatud tähajaks hagejad täiendavaid tõendeid ei esitanud. Kohtuistungil 11.12.2006 esitas A. Gude esindaja taotluse kostja Rita Urbanovitši vande all ülekuulamiseks, millise taotluse jättis kohus rahuldamata tõendite esitamise tähtaja möödalaskmise tõttu. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et keegi hagejatest oleks esitanud vastuväidet kohtu tegevuse kohta, kui A. Gude esindaja küsis, kas kohus võtab omaksvõtu vastu, mille peale kohtunik vastas, et võtab seisukoha hagi omaksvõtu kohta otsuses (toimiku

kohalolekuta. Nimetatud asjaoludel leiab kolleegium, et kohtu poolt õigeksvõtu kohta määruse tegemata jätmine ei olnud oluline protsessiõiguse rikkumine, sest ei võtnud hagejatelt võimalust esitada täiendavaid tõendeid tehingute tasulisuse kinnitamiseks. Pooled on ühel meelel selles, et tulenevalt AS Laferme kehtinud põhikirja puntist 2.4.2 ja ÄS §-st 229 lg.2 oli teistel aktsionäridel aktsiate võõrandamisel ostueesõigus siis, kui võõrandamine toimus tasu eest. Kuivõrd kohus leidis, et vaidlusalused aktsiad võõrandati kostjatele Hans Luigele ja Indrek Meltsasele kinkelepingute alusel ja hagejate väited tehingu tasulisusest ei ole tõendamist leidnud, siis on kohus hagid aktsiate ostueesõiguse tunnustamiseks, aktsiate üleandmise käsutustehingute tühisuse tunnustamiseks ja aktsiaraamatu kannete muutmiseks jätnud õigesti rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, mille kohaselt kostja Hans Luige poolt hilisem aktsiate müügitehingute tegemine ei muuda kinkelepinguid näilisteks, kuid vastuseks apellatsioonkaebustele täpsustab kolleegium, et nimetatud Hans Luige tegevus ei tõenda, et tema (ja kostja Indrek Meltsas) oleks omandanud vaidlusalused aktsiad tasu eest ning et kinkelepingud olid sõlmitud üksnes õigusnäivuse saavutamiseks, ilma tahteta saavutada kinkelepingust tulenevaid õiguslikke tagajärgi. Mis puutub hagidesse AS Lafrme 17.12.2005 toimunud erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisust tuvastamiseks, siis kolleegium leiab, et maakohus on selles osas hagide rahuldamata jätmist piisavalt põhjendanud ja ei pea vajalikuks neid põhjendusi korrata. Apellantide menetluskulud jätab kolleegium nende endi kanda.

Tiit Kollom

Gaida Kivinurm

Ülle Jänes

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.