Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin
Määruse tegemise aeg ja koht
15. detsember 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-10339
Tsiviilasi
AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) avaldus Sillamäe linn, Viru pst 4 korteriühistu vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 20. aprilli 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sillamäe linn, Viru pst 4 korteriühistu määruskaebus ja AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) vastumääruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik/vastustaja II): Sillamäe linn, Viru pst 4 korteriühistu (registrikood 80403309), lepinguline esindaja Jaanek Pahka Vastustaja I (avaldaja/vastumääruskaebuse esitaja): AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) (registrikood 110051834), lepinguline esindaja Arvi Luhakooder
RESOLUTSIOON
1.Jätta Sillamäe linn, Viru pst 4 korteriühistu määruskaebus ja AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) vastumääruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
20.aprilli 2022. a määrus muutmata.
2.Jätta puudutatud isiku määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud puudutatud isiku ja avaldaja vastumääruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud avaldaja kanda.
3.Mõista Sillamäe linn, Viru pst 4 korteriühistult välja AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks menetluskulud 182 eurot. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) (avaldaja) esitas 30. juunil 2021 Viru Maakohtule avalduse Sillamäe, Viru pst 4 korteriühistu (puudutatud isik) vastu, milles palus mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõla 876 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, viivise 30. juuni 2021 seisuga 6 eurot 72 senti ja viivise põhivõlalt alates 1. juulist 2021 kuni võla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Avaldaja palus menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. Avalduse kohaselt on avaldaja kindlustusandjana ja Sillamäe, Viru pst 4 korteri nr 51 omanik O.I. kindlustusvõtjana sõlminud kindlustuslepingu nr 1134039771. Avaldaja sai
5.juulil 2019 kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt toimus 3. juulil 2019 Sillamäel, Viru pst 5-51 korteris kahjujuhtum. Ülemises korteris nr 55 lekkis kanalisatsioonitoru. Selle tulemusena said kahjustada korteri nr 51 vannitoa kapp, lagi, seinad ja põrand. Avaldaja vaatas kahjustatud korteri nr 51 üle 20. augustil 2019 ja koostas vara ülevaatuse akti ning korteri skeemi. Korteri nr 51 remondiks andis hinnapakkumise Suur Vanker OÜ summas 1626 eurot 60 senti. Avaldaja hüvitas kahju 876 eurot, kandes selle kindlustusvõtja arvelduskontole. Omavastutus 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Kuna veekahju sai alguse korteriomanike kaasomandisse kuuluva kanalisatsioonitoru lekkest, esitas avaldaja 12. mail 2021 puudutatud isikule kahju hüvitamise nõude. Puudutatud isik kahju ei hüvitanud. Avaldaja palus korteriühistult välja mõista 876 eurot. Kuna avaldaja on kindlustusandja, siis on kahjustad saanud korteriomaniku nõue hüvitatud kahju ulatuses läinud üle avaldajale (VÕS § 492 lg 1). Korteriühistul on kohustus hoida korras korteriomanike kaasomandisse kuuluv kanalisatsioonipüstak (korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 34 lg 2, § 35 lg 2 p 1). Avaldaja hinnangul on kahjunõude eeldused täidetud (VÕS § 115, §-d 127, 128).
2.Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Puudutatud isik leidis, et avaldaja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et avalduses märgitud kuupäeval s.o 3. juulil 2019 lekkis ülemise korteri kanalisatsioonitoru. Korter 51 omanik ei teavitanud korteriühistust kanalisatsioonitoru lekkest ega kutsunud avarii fikseerimiseks kohale korteriühistu esindajat. Avaldaja esitatud arvukad fotod ei tõenda puudutatud isiku arvates kahju tekkepõhjusi. Osadelt fotodelt on näha, et püstak on lahti võetud. Fotodel olev kuupäev näitab seda, et püstakus on toru vahetatud samal päeval, kui juhtus väidetav leke ja tekkis
väidetav kahju. See annab alust eeldada, et korteriomanik tegi remonditöid ühistu teadmata ning võimalikud kahjustused tekkisid tema enda süül. Puudutatud isik oli seisukohal, et avaldaja on jätnud tõendamata korteriühistu süü kahju tekkimises ja selle, et veeleke sai alguse kanalisatsioonipüstakust.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 20. aprilli 2022. a määrusega avalduse osaliselt ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 876 eurot, viivise 30. juuni 2021 seisuga 6 eurot 72 senti ja viivise alates 1. juulist 2021 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulude katteks 1140 eurot ja viivise menetluskuludelt kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Avaldaja on kindlustusandja, kellele on VÕS § 492 lg 1 alusel läinud üle kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et juulis 2019 oli veeleke ja Viru pst 5 korter nr 51 (vannituba) sai selle tagajärjel kahjustada. Elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh kanalisatsiooni- ja keskküttetorustikud) kuuluvad korteriomanike kaasomandisse (vt Riigikohtu 27. märtsi 2015. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14, p 12). Kanalisatsioonipüstak on ehitise oluline osa tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 55 lg 1 mõttes, mis on ehitisega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või torustikku oluliselt kahjustamata. KrtS § 34 lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel (vt ka Riigikohtu 19.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 17). Korteriühistu vastutuse aluseks saab olla ühistu tegevusetus, sh kaasomandi eseme korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 51). Avaldaja on esitanud korteri nr 51 (kahjustatud korteri) omaniku O.I. kahjuteate (tl 11) ja fotod (tl 17-45). Fotodelt (tl 23, 25, 26, 27) on selgelt näha vahetatud kanalisatsioonipüstak (fotodel toru sinine osa). Kohus möönas, et avaldaja esitatud fotodelt ei nähtu leket ehk lekkivat toru enne vahetamist, kuid ei ole eluliselt usutav puudutatud isiku oletus, et veeleke võis alguse saada ülemise korteri WC-poti paagist vms või tellis krt 51 omanik omal algatusel korteriühistu teadmata püstaku vahetuse või vahetas ise. Fotolt (tl 27) on selgelt näha, et püstak on vahetatud ülemise korterini, ülemise korruse korterisse. Puudutatud isiku väide, et krt 51 omanik võis omaalgatuslikult toru vahetada KÜ-d sellest teavitamata, ei ole kohtu hinnangul tõenäoline ega vastaks mõistliku arusaamaga inimese käitumisele. Sellisel juhul vahetataks püstak, kas kooskõlastatult naabrite /kaasomanikega kogu ulatuses ülevalt alla (nt 5 korruse ulatuses) või siis krt 51 osas täies ulatuses. Tunnistajana üle kuulatud O.I. selgitused on usutavad. Tunnistaja selgitused ühtivad korteriühistu juhatuse liikme I. Kolesnikovi ütlustega (167-168). Juhatuse liikme selgitusest saab järeldada, et lekke kõrvaldamise eest tasus remondi teostanud ettevõttele korteriühistu, mitte korteriomanik, järelikult tekkis leke püstakus ja korteriühistu oli sellest teadlik. Avaldaja on tõendanud veelekke tekkimise kanalisatsioonipüstakust.
Korteriühistul on kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid, seega annab kaasomandi esemesse kuuluva torusiku purunemine/lekkimine alust eeldada, et korteriühistu ei täitnud seda kohustust. Kohus nõustus, et ühiskommunikatsioonide vahetamiseks peab korteriühistul olema korteriomanike üldkoosoleku otsus. Samas ei võta sellise otsuse puudumine korteriühistult kontrolli- ja hoolduskohustust. Korteriühistu juhatuse liige märkis, et pärast 2017. a (s.o pärast KÜ üldkoosoleku otsust) tehti kanalisatsioonipüstakute remonditöid siis kui oli avariiline olukord (tl 168 pöördel). Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et puudutatud isik on rikkunud kaasomandi eseme korrashoiu kohustust. Kohtu hinnangul on korteriühistu käitumise (ei hoitud korras kaasomandis olevat kanalisatsioonipüstikut) ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (korterile tekkinud veekahjustused) vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju nõudeid VÕS § 132 sätestatud ulatuses. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Avaldaja kindlustusandjana hüvitas krt nr 51 omanikule 876 eurot (tl 15). Maakohus leidis, et avaldaja nõue tuleb rahuldada põhivõla ja viiviste osas. Avaldaja nõuab sissenõudmiskulude 40 euro väljamõistmist VÕS § 1131 lg 1 alusel. Kohus jättis selles osas nõude rahuldamata. VÕS § 1131 lg 1 kohaldub olukorras, kus sissenõudmiskulude hüvitamist nõutakse majandus-või kutsetegevuses tegutsevalt isikult (vt Riigikohtu 28. märtsi 2017. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-178-17 p 13). Korteriühistu ei ole majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda (TsMS § 172 lg 1). Kohtu hinnangul on avaldaja õigusabikulu põhjendatud. Õigusabitoimingutele kulunimekirja kohaselt kulutatud aeg (kokku koos osalemisega kahel kohtuistungil ca 6,5 h) on põhjendatud ja tunnihinna suurus (120 eurot) mõistlik, sellele lisandub esindaja sõidukulu.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas on puudutatud isik oma kohustusi rikkunud. Avaldaja ei ole tõendanud, et korteriomanikule tekkis kahju korteriomandite kaasomandi esemest. Käesoleval juhul on kohus ise möönnud, et asjas tähtsust omavad asjaolud on tõendamata, kuid vaatamata sellele on jõudnud ekslikult järeldusele, et kahju tekkepõhjused said alguse korteriomandite kaasomandi osa esemest. Menetluse käigus ei ole välja selgitatud, milliste konkreetsete tööde eest tasus KÜ remonti teinud ettevõttele ja kas tehtud tööd olid tingitud püstakus oleva kanalisatsioonitoru veelekkest või mingil muul põhjusel. Täiesti arusaamatuks jääb, millele tuginedes järeldas kohus, et korteriühistu tasus lekke kõrvaldamise eest. Maakohus jättis tähelepanuta juhatuse liikme kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt 2021. a lõpus või 2022. a alguses vahetati kahes korteris püstakutes torusid. Torud vahetati korteris nr 51, kus väidetavalt oldi juba vahetatud ja korteris nr 55, mis on korteri 51 peal.
5.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmist. Avaldaja on tõendanud, et korteriomanikule tekkis kahju korteriomandite kaasomandi esemest. Tunnistaja O. I. selgitas kohtule, kuidas ta veekahju avastas - kanalisatsioonipüstakus oli pragu
ning sealt tuli vett. Seega on tunnistaja ütlustega tõendatud, et kahju sai alguse kanalisatsioonipüstaku lekkest. Määruskaebusest ei selgu, millist tähtsust omab asjaolu, et korteriomanik ei ole teavitanud avariist korteriühistut. KÜ juhatuse liige I. Kolesnikov väitis istungil, et 2019. a toimunud lekke kõrvaldas Fluk Tehnik (asub Ahtmes). Leke oli 3. juulil 2019 ning KÜ on tasunud Fluk Tehnikule 9. juulil 2019. KÜ juhatuse liige ehk KÜ seaduslik esindaja sidus Fluk Tehnik arve maksmise toimunud avariiga. Määruskaebusest jääb arusaamatuks, millist tähtsust omab vaidluses asjaolu, et 2021. a lõpus või 2022. a alguses vahetati kahes korteris püstakutes torud. Vaidlusalune kahjujuhtum toimus
3.juulil 2019.
6.Avaldaja esitas vastumääruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist sissenõudmiskulude 40 euro välja mõistmata jätmise osas ja selles osas uue määruse tegemist, millega rahuldada avaldus täies ulatuses. Avaldaja palub menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. Avaldaja hinnangul ei saa väita, et korterelamu hooldus ning remont ei ole majandustegevus ning KÜ ei ole majandustegevuses tegutsev isik. Avaldaja hinnangul kohaldub korteriühistule mittetulundusühingute seadus. MTÜS § 1 lg 1 kohaselt on mittetulundusühing isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Viidatud sätte kohaselt tegutseb mittetulundusühing majandustegevuses, kuid ei või teenida tulu. Tulu mitteteenimine ei välista majandustegevust.
7.Puudutatud isik vaidleb vastumääruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude avaldaja kanda jätmist. Korterelamu hooldus ning remont ei ole majandustegevus vaid korteriomandite kaasomandi eseme valitsemine. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 3 annab selgelt majandustegevuse mõiste, mille kohaselt majandustegevus on iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Puudutatud isik oli seisukohal, et tulu mitteteenimine välistab majandustegevuse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ja vastumääruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659). Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.
9.Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha puudutatud isiku määruskaebuse osas.
9.1.Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga selles, et praegusel juhul ei ole tõendatud, et korteriomanikule tekkis kahju korteriomandite kaasomandi esemest. Maakohus leidis õigesti, et avaldaja 20. augusti 2022. a vara ülevaatuse akti (I kd, tl 13), esitatud fotode (I kd, tl 17-45, tl 129-142) ja korteriomaniku I.I. kohtuistungil antud ütlustega (I kd, tl 116) on tõendatud, et korteril nr 51 tekkis kahju kanalisatsioonipüstaku lekke tõttu. Esitatud fotodelt on selgelt näha, et kanalisatsioonipüstak on märg ning torustikust on immitsenud vett, märjad on ka seinad ja püstaku ümber olev kapp. Järelikult ei saa vaidlust olla selles, et kanalisatsioonipüstak lekkis ning tekitas korterile nr 51 kahju. Fotodelt on nähtav ka see, et vana roostetanud toru on vahetatud uue vastu. Eeltoodud tõenditest tuleneb, et korterile nr 51 tekkinud kahju ja kanalisatsioonipüstaku veeleke on põhjuslikus seoses.
9.2.Põhjendatud ei ole puudutatud isiku väide, et tema ei ole kaasomandi eseme hoolsuskohustust rikkunud.
Puudutatud isiku hoolsuskohustuseks KrtS § 35 lg 2 p 1 alusel on kaasomandi esemete, sh kanalisatsioonitorustike perioodiline kontroll ning puudutatud isik on rikkunud kohustust hoida kaasomandis olevad esemed ja tehnosüsteemid korras. Korteriühistul on kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid, kontrollida tehnosüsteemide korrasolekut ning rakendada puuduste ilmnemisel vajalikke abinõusid ohu või puuduste kõrvaldamiseks (RKTKo nr 3-2-1-117-14, p 12; nr 3-2-1-61-14, p 30; nr 3-2-1-12-13, p 51). Kuivõrd puudutatud isikul on kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid, siis piisas avaldajal avalduse rahuldamiseks selle tõendamisest, et kaasomandi eseme osaks olev kanalisatsioonitoru lekkis. Korteriühistu kohustusteks on veetorustiku seisundi jälgimine ja selle korrashoiu tagamine, mistõttu annab kanalisatsioonitorustiku leke alust eeldada, et puudutatud isik ei täitnud eelnimetatud kohustusi nõuetekohaselt. Vastutusest vabanemiseks tuleb puudutatud isikul tõendada, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud ning et ta on teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida ja kahju tekkimist vältida, näiteks et ta kontrollis kanalisatsioonitorustiku seisukorda piisava regulaarsuse ja hoolikusega. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et kahju võis tekkida kuskilt mujalt või mingil muul põhjusel, mis ei kuulu kaasomandi eseme tavapärase korrashoiu ja remondi alla. Puudutatud isik on esitanud seisukoha ja tõendid selle kohta, et korteriühistu juhatus tegi
25.aprilli 2017. a üldkoosolekul ettepaneku vahetada kortermajas vee- ja kanalisatsioonitorud, kuid korteriomanikud ei pidanud torustiku väljavahetamist vajalikuks ja hääletasid teiste tööde tegemise poolt. Järelikult oli puudutatud isikule teada, et kanalisatsioonitorud vajavad vahetamist. Asjaolu, et korteriühistu liikmed otsustasid üldkoosolekul torutöödega mitte tegeleda, ei välista puudutatud isiku vastutust hoolsuskohustuse rikkumise eest. Korteriühistu ei ole üksnes juhatus, vaid ka liikmete üldkoosolek on puudutatud isiku organ, kelle otsuste eest puudutatud isik vastutab. Puudutatud isik ei ole rakendanud vajalikke abinõusid ohu kõrvaldamiseks. Puudutatud isiku kohustuse rikkumine ei ole VÕS § 103 lg-te 1 ja 2 mõttes vabandatav. Puudutatud isik ei vabane vastutusest ka seetõttu, et 2021. a lõpus või 2022. a alguses vahetati korterites nr 51 ja nr 55 püstakutes torusid. Antud kahjujuhtum leidis aset 3. juulil 2019 ehk sellest kuupäevast hiljem tehtud torutööd ei ole praeguse asja lahendamisel määrava tähendusega.
9.3.Ringkonnakohus leiab, et avaldaja nõude rahuldamisel ei ole määrava tähendusega see, kas ja millal teavitas korteriomanik kahjujuhtumist korteriühistut. Kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks ei pea kahju tekitaja olema kahju menetlemisse kaasatud. Samas leiab ringkonnakohus, et tsiviilasjas esitatud tõenditega on tõendatud, et korteriomanik teavitas korteriühistut toimunud kahjujuhtumist ning korteriühistu saatis töömehed torutööde tegemiseks. Samuti ei ole avaldaja nõude rahuldamisel määrava tähendusega see, kas lekke kõrvaldamise eest tasus korteriühistu ja milliste konkreetsete tööde eest korteriühistu tasus. Korteriomaniku I.I. ütlustega kohtuistungil on tõendatud see, et korteriomanik teavitas kahjujuhtumist korteriühistut telefoni teel helistades trepikojas teadetetahvlil olnud numbril. Samal päeval tulid töömehed ja vahetasid katkise toru uue vastu. Korteriomanik ise töö eest ei tasunud. KÜ juhatuse liikme I. Kolesnikovi vande all antud ütluste kohaselt tasus torutööde eest ilmselt korteriühistu. Samas ei ole ringkonnakohtu hinnangul kahju väljamõistmisel oluline, kes ja milliste tööde eest tasus.
10.Maakohus leidis õigesti, et puudutatud isik vastutab avaldaja suhtes korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise eest KrtS § 34 lg 2 ja VÕS § 115 alusel. Puudutatud isiku kohustuse rikkumine ei ole VÕS § 103 lg-te 1 ja 2 mõttes vabandatav,
sest rikkumist ei põhjustanud vääramatu jõud, vaid puudutatud isiku mõjusfääris olev asjaolu. Korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Eeltoodud põhjendustel jääb puudutatud isiku määruskaebus rahuldamata.
11.Järgmisena võtab ringkonnakohus seisukoha avaldaja vastumääruskaebuse osas. Avaldaja on esitanud vastumääruskaebuse sissenõudmiskulude 40 euro välja mõistmata jätmise osas. Maakohus on õigesti jätnud sissenõudmiskulud 40 eurot puudutatud isikult välja mõistmata. Avaldaja on esitanud sissenõudmiskulude nõude VÕS § 1131 lg 1 alusel. Maakohus on asjakohaselt viidanud Riigikohtu praktikale märkides, et praeguses asjas ei ole VÕS § 113 1 lg 1 kohaldatav, kuna VÕS § 1131 kohaldub üksnes olukorras, kus sissenõudmiskulude hüvitamist nõutakse majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt isikult. Korteriühistu eesmärgiks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine, vaid korteriomanike ühistes huvides kaasomandis oleva hoone haldamine. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 3 lg 1 kohaselt on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Järelikult ei ole korteriühistu majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik, kellelt saab VÕS § 1131 lg 1 alusel nõuda sissenõudmiskulusid. Maakohus on õigesti jätnud avalduse sissenõudmiskulude osas rahuldamata. Eeltoodud põhjendustel jääb avaldaja vastumääruskaebus rahuldamata.
12.Kuna määruskaebus ja vastumääruskaebus jäävad rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata, siis jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud tema enda kanda ja avaldaja vastumääruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud tema enda kanda. Ringkonnakohus palus pooltel esitada ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirjad
21.septembri 2022. a kirjaga. Puudutatud isik ei esitanud oma menetluskulude nimekirja määratud tähtajaks. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et puudutatud isik on tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu 70 eurot, mis jääb TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku enda kanda. Avaldaja esitas 21. septembril 2022 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on avaldaja ringkonnakohtus kantud õigusabikulud 286 eurot + määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot, s.o kokku 356 eurot. Kuna avaldaja vastumääruskaebus jääb rahuldamata, siis jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja vastumääruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud (s.o avaldaja 10. mai 2022 a vastumääruskaebuse koostamine 80 eurot; 27. mai 2022. a kohtu kirjaga tutvumine 4 eurot, 10. juuni 2022 seisukohaga tutvumine 20 eurot; vastumääruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot, s.o kokku 174 eurot) avaldaja enda kanda. Avaldaja ülejäänud menetluskulud summas 182 eurot, mis on seotud puudutatud isiku määruskaebuse menetlemisega, jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda, kuna puudutatud isiku määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on avaldaja menetluskulud summas 182 eurot põhjendatud ja mõistliku suurusega. Ringkonnakohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 182 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke
/digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.