AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) avaldus Sillamäe linn, Viru pst 4 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
16.11.2021.a. ja 24.03.2022
Menetlusosalised
Avaldaja:
AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 1100x834, asukoht J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius, Leedu, 03600) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829; asukoht: Pärnu mnt 141, Tallinn, 11314, tel +372 6224550, e-post: [email protected])
Avaldaja esindaja: A.L., 4PS PÜ, (e-post: xxx)
Puudutatud isik:
Sillamäe, Viru pst 4 KÜ (registrikood 80403309, Viru pst 4, Sillamäe) J. P. (e-post:xxx)
Puudutatud isiku lepinguline esindaja:
RESOLUTSIOON
1.AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) avaldus rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Sillamäe, Viru pst 4 korteriühistult AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot:
3.Välja mõista Sillamäe, Viru pst 4 korteriühistult AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks viivis seisuga 30.06.2021.a 6 (kuus) eurot 72 senti.
Välja mõista Sillamäe, Viru pst 4 korteriühistult AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks viivis alates 01.07.2021.a. kuni põhinõude 876 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.
5.Menetluskulud jätta Sillamäe, Viru pst 4 korteriühistu kanda. 5.1 Välja mõista Sillamäe, Viru pst 4 korteriühistult AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks menetluskulude katteks 1140 (üks tuhat ükssada nelikümmend) eurot 56 senti. 5.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.
AVALDAJA NÕUE
1.AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu esitas avalduse Sillamäe, Viru pst 4 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes. Avalduse kohaselt on avaldaja kindlustusandjana ja Sillamäel, Viru pst 4 korterelamus korteri nr x omanik O. I. kindlustusvõtjana sõlminud kindlustuslepingu nr 1134039771. Kindlustuslepingus on kokkulepitud omavastutus 100 eurot. 05.07.2019.a. sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt toimus 03.07.2019 xxx korteris kahjujuhtum. Ülemises korteris (nr x) lekkis kanalisatsioonitoru. Selle tulemusena said kahjustada korteri nr x vannitoa kapp, lagi, seinad ja põrand. Kohale tuli santehnik ning kanalisatsioonipüstiku toru parandamiseks tuli eemaldada kapp ja WC-pott. Kanalisatsioonipüstik sai parandatud, kuid vannituba on kahjustatud. Avaldaja tegi korteriühistule päringu kahju põhjuse osas. Korteriühistu vastuse kohaselt ei ole pärast kanalisatsioonipüstiku remonti korteriomanikel seoses püstikuga pretensioone. Avaldaja vaatas kahjustatud korteri nr x üle 20.08.2019 ja koostas vara ülevaatuse akti ning korteri skeemi. Korteri nr x remondiks andis hinnapakkumise X OÜ summas 1626,60 eurot. Avaldaja hinnangul on korteri parandamiseks pakutud hind mõistlik. Kuna kindlustusvõtja soovis kindlustushüvitist sularahas, leppisid avaldaja ja kindlustusvõtja kokku, et avaldaja hüvitab kahju summas 876 eurot kindlustusvõtja arvelduskontole. Avaldaja hüvitas kahju summas 876 eurot. Omavastutus 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Kuna veekahju sai alguse korteriomanike kaasomandisse kuuluva kanalisatsioonitoru lekkest, esitas avaldaja 12.05.2021 puudutatud isikule kahju hüvitamise nõude. Puudutatud isik kahju ei hüvitanud.
2.Avaldaja palub korteriühistult välja mõista 876 eurot. Vastavalt VÕS § 492 lg 1 läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.
Kuna avaldaja on kindlustusandja, siis on kahjustad saanud korteriomaniku nõue hüvitatud kahju ulatuses läinud üle avaldajale. Avaldaja hinnangul tuleb olukorras, kus kahju on alguse saanud hooneomanike kaasomandis olevast tehnosüsteemist, nt vee- või kanalisatsioonitorust, esitada kahjunõue korteriühistule. KrtS § 34 lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p 1 kohaselt käsitletakse tavapärase valitsemisena eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. Järelikult on korteriühistu üheks seadusest tulenevaks kohustuseks korteriomandite kaasomandi osa eset korras hoida, st tagada tema eesmärgipärane toimimine. Korteriühistul on seega kohustus hoida korras korteriomanike kaasomandisse kuuluv kanalisatsioonipüstik. Elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh kanalisatsiooni- ja keskküttetorustikud) kuuluvad korteriomanike kaasomandisse (vt Riigikohtu 27.03.2015.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14, p 12). Kanalisatsioonipüstik on vähemalt üldjuhul ehitise oluline osa tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 55 lg 1 mõttes, mis on ehitisega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või torustikku oluliselt kahjustamata. Korteriühistu vastutuse aluseks saab olla ühistu tegevusetus, sh kaasomandi eseme korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p x). Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 teise alternatiivi kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohus on selgitanud, et kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15: • teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); • teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); • kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Avaldaja hinnangul kohalduvad samad kahjunõude eeldused ka käesoleval juhul, kui korteriühistu on rikkunud oma kohustust. Avaldaja hinnangul on kõik kahjunõude eeldused täidetud. Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel (vt ka Riigikohtu 19.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 17). Avaldaja leiab, et korteriühistu kohustuseks oli ka hoone kanalisatsioonipüstiku seisundi jälgimine ja selle korrashoiu tagamine, mistõttu annab kanalisatsioonipüstiku ummistumine ning sellest tingitud leke alust eeldada, et korteriühistu ei täitnud eelnimetatud kohustusi nõuetekohaselt (vt ka Riigikohtu selgitus tsiviilasjas 2-17-15364, p 12).
3.Korteri nr x omanik teatas avaldajale, et tema korter on saanud 03.07.2019 toimunud veelekke tagajärjel kahjustada; kahjustada on saanud vannitoa kapp, lagi, seinad ja põrand.
VÕS § 127 lg 1, 3 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; seadusest tulenevat kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kahju hüvitamiseks on vajalik tuvastada avaldajal kahju olemasolu, korteriühistule etteheidetav rikkumine, samuti põhjuslik seos KÜ-le etteheidetava rikkumise ja avaldajale tekkinud kahju vahel. Avaldaja hinnangul on KrtS § 34 lg 2 toodud kohustuse eesmärgiks muuhulgas hoida ära kaasomaniku vara kahjustamine. Seega tuleb kahju hüvitada ulatuses, milles KÜ kahjustada saanud korteriomaniku vara kahjustas (VÕS § 127 lg 2). KÜ-l oli mõistlikult võimalik ette näha, et kanalisatsioonipüstik võib lekkida ning see võib kahjustada korteriomaniku vara (VÕS § 127 lg 3).
4.Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (Riigikohtu
25.veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15). Korter nr x sai kahjustada ja kahjustusi oli võimalik parandada. Korteri parandamiseks esitas hinnapakkumise X OÜ summas 1626,60 eurot. Avaldaja hüvitas kahju summas 876 eurot (lisa 8). Omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1173-12, p 18). Põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, s.t. tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Avaldaja hinnangul on korteriühistu poolse käitumise (KÜ ei hoidnud korras kaasomandis olevat kanalisatsioonipüstikut) ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (korterile tekkinud veekahjustused) vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kaasomandis olev kanalisatsioonipüstik ei oleks lekkinud, ei oleks ka heitvesi korterisse tunginud ning kahju ei oleks tekkinud.
5.VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kahjunõudes palus avaldaja kahju hüvitada hiljemalt 26.05.2021. Asjast puudutatud isik kahju hüvitanud ei ole, seega on avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on asjast puudutatud isiku suhtes viivise nõue alates 27.05.2021. VÕS § 1131 lg 1 kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Avaldaja nõuab asjast puudutatud isikult ka võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Põhinõude suurus: 876 eurot. Viivised avalduse esitamise seisuga 30.06.2021 (periood 27.05.2021 – 30.06.2021 eest) on 6,72 eurot (https://www.viivisekalkulaator.ee/). Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista: kahju 876 eurot (põhinõue);
viivis põhinõudelt seisuga 30.06.2021 summas 6,72 eurot; viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 01.07.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni; võla sissenõudmiskulu summas 40 eurot; viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võla sissenõudmiskulult alates 01.07.2021 kuni võla sissenõudmiskulu (€40) täieliku tasumiseni; Menetluskulud palub avaldaja jätta korteriühistu kanda.
6.Avaldaja ei pea tõeseks väidet, et KÜ-le ei ole kanalisatsioonipüstiku lekkest teatatud. Pärast leket on kanalisatsioonitoru parandatud ja parandamist ei teinud korteriomanikud ise vaid KÜ või tema esindaja. Kui puudutatud isik väidab, et kanalisatsioonitorustikul probleeme ei olnud ja leket ei esinenud, siis ei oleks olnud ka kanalisatsioonitorustikku vaja vahetada ning avaldaja päringule vastata stiilis, et „pärast kanalisatsioonipüstiku remonti korteriomanikel seoses püstikuga pretensioone ei ole.“. Avaldaja hinnangul on tõendatud, et veeleke sai alguse kaasomandis olevast kanalisatsioonipüstakust, kus oli pragu korrus üleval pool, seda korteri nr x omanik nägi. Avaldaja leiab, et õiguslikult on kaks võimalust. Esiteks korteriühistu vastutab sel põhjusel, et on oma kohustust rikkunud. Avaldaja leiab, et korteriühistu on jätnud oma kohustuse (kaasomandis oleva kanalisatsioonipüstiku hooldamise) täitmata. Teine võimalus, et korteriühistu ei ole midagi rikkunud, kuid vaatamata sellele, sest kahju on saanud alguse kaasomandist ning sel juhul saab kahju hüvitamist nõuda korteriühistult.
KORTERIÜHISTU VASTUVÄITED
7.Puudutatud isik avaldaja kahjunõuet ei tunnista. Puudutatud isik leiab, et avaldaja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et avalduses märgitud kuupäeval so 03.07.2019.a. lekkis ülemise korteri kanalisatsioonitoru. Väidetavast veekahjustusest ja kanalisatsioonitoru lekkest ei ole korter nr x omanik teavitanud korteriühistu juhatust ega ka korteriomanikku, kelle korterist väidetav leke alguse sai. KrtS § 12 lg 2 kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Väljakujunenud tava kohaselt on korteriomanik kohustatud avariist, mis on tekkinud kaasomandis olevas tehnosüsteemis teavitama korteriühistu juhatust, et viimane saaks avarii olemasolu fikseerida ja selle tekkepõhjuse kindlaks teha. Korter x omanik ei teavitanud korteriühistust kanalisatsioonitoru lekkest ega kutsunud avarii fikseerimiseks kohale korteriühistu esindajat. Seda asjaolu kinnitab ka korteriühistu poolt 11.09.2019.a avaldajale antud vastus, et antud hetkel ei ole elanikelt seoses püstikuga kaebusi laekunud. Samuti ei teavitanud korter nr x omanik toimunust ülemise korruse korteriomanikku, ei palunud avarii toimumise fakti fikseerimiseks naabreid tunnistajateks ega teinud muid toiminguid, mis oleks olnud mõistlikkuse põhimõttest lähtudes vajalikud. Kaks päeva hiljem 05.07.2019.a esitas korteriomanik kahjuteate avaldajale, kes koostas vara ülevaatuse akti 46 päeva hiljem so 20.08.2019.a, päeval, mil on riiklik püha ja tööst vaba päev. Akti on kahju toimumise kuupäevaks märgitud juuli 2019, seega ei saa väita, et akt on koostatud just 03.07.2019.a väidetavalt toimunud kahjujuhtumi kohta. Avaldaja esitatud arvukad fotod ei tõenda puudutatud isiku arvates kahju tekkepõhjusi. Osadelt fotodelt on näha, et püstak on lahti võetud. KÜ põhikirja p 3.2.15 kohaselt on korteriomanik kohustatud mitte ehitama ilma juhatuse kirjaliku loata ümber korteri kütte-, gaasi-, elektri-, veevarustus-, televisiooni vastuvõtu- ega kanalisatsioonisüsteemi; korteri ümberehitamisel mitte lõhkuma või nõrgendama hoone kandvaid konstruktsioone. Fotodel olev kuupäev näitab aga seda, et püstakus on toru vahetatud samal päeval, kui juhtus väidetav leke ja tekkis väidetav kahju. See annab alust eeldada, et korteriomanik teostas remonditöid ühistu teadmata ning võimalikud kahjustused tekkisid tema enda süül.
Korteriühistu põhikirja p 3.2.18 kohaselt on korteriomanik kohustatud lubama siseneda oma korterisse juhatuse liikmel koos vastava spetsialistiga kütte-, ventilatsiooni-, elektri-, veevarustuse-, gaasi- ja kanalisatsioonirikete kõrvaldamiseks, mis võivad ohustada naaberkortereid või elamu põhikonstruktsioone; Juhul, kui korteriomandi omanik ei võimalda siseneda teistel korteriomandi omanikel või juhatusel koos vastava spetsialistiga korteriomandisse rikete kõrvaldamiseks võtab keeldunud korteriomandi omanik automaatselt endale vastutuse kahjunõuete hüvitamise osas. Avaldaja esitatud fotode põhjal saab teha järelduse, et korteriomanik on korteriühistu juhatuse teadmata alustanud remonditöid ühisomandis olevas püstikus, rikkudes selliselt KÜ põhikirjas välja toodud nõudeid. KÜ põhikirja p 3.1.9 kohaselt ei saa korteriomanik kahjude hüvitamist nõuda, kui korteriomandi omanik on sulgenud ligipääsu kaasomandi osale või muutnud tehnosüsteeme või konstruktsioone selliselt, et nad ei ole vastavuses elamu esialgse projektiga. Kahjude hüvitamist ei saa nõuda kui ühistu juhatusel või teistel kaasomanikel ei ole võimalik tuvastada kontrolli käigus võimalikke rikkeid või läbijookse või korteriomandi omanik ei võimalda kaasomandi eseme suhtes läbi viia kontrolli.
8.Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja on jätnud tõendamata korteriühistu süü kahju tekkimises ja selle, et veeleke sai alguse kanalisatsioonipüstikust. Avarii kohta teadet korteriühistule ei esitatud. Ka ettevõte, kes tuli kohale remonti teostama, ei ole andnud dokumenti selle kohta, et leke tuli kanalisatsioonitorust (püstikust). Veeleke võis saada alguse samal põhjusel, mis 2021. aastal, so WC loputuskast hakkas üle ajama. Selle asukoht on täpselt selline, et kui midagi hakkab üle ajama, siis jookseb mööda seina ja mööda torusid. Seetõttu võisid torud märjad olla. Tunnistaja jutt taskulambiga üles vaatamisest ja mõra avastamisest ei ole usutav. Kuivõrd tõendamata on asjaolu, et veeleke sai algus kanalisatsioonipüstikust, langeb ära korteriühistu vastutus. Puudutatud isik palub jätta avalduse rahuldamata. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja ei ole kahju tekkimise tegelikke põhjuseid välja selgitanud ning kahjunõue korteriühistu vastu on alusetu. Riigikohus on ts asjas nr 2-17-15364 selgitanud järgmist: Kuna eelmärgitu kohaselt oli korteriühistul KÜS § 2 lg 1 ja KOS § 15 lg 6 p 2 järgi kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid, siis piisas hagejal kolleegiumi arvates praegusel juhul selle tõendamisest, et purunes kaasomandi eseme osaks olev vihmaveetorustik. Kostja kui korteriühistu kohustusteks oli ka vihmaveetorustiku seisundi jälgimine ja selle korrashoiu tagamine, mistõttu annab vihmaveetorustiku purunemine alust eeldada, et kostja ei täitnud eelnimetatud kohustusi nõuetekohaselt. Ülaltoodud riigikohtu seisukohast tulenevalt saab käesolevas asjas korteriühistule kohustuste rikkumist ette heita ja kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui avaldaja tõendab, et purunes kaasomandi eseme osaks olev kanalisatsioonitoru. Riigikohus on ts asjas nr 2-17-15364 selgitanud, et korteriühistu vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine ja/või korteriomanikelt raha kogumata jätmine. Korteriühistu juhatus ei saa ilma korteriomanike üldkoosoleku otsuseta hoone korrashoidmiseks ise otsuseid vastu võtta. KrtS § 35 lg 1 kohaselt korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 1 järgi käsitletakse tavapärase valitsemisena muuhulgas :kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. 25.04.2017.a korteriomanike üldkoosolekul tegi juhatus muuhulgas ettepaneku külmavee, soojavee ja kanalisatsioonitorude välja vahetamise kohta püstakutes Korteriomanikud ei pidanud külmavee, soojavee ja kanalisatsioonitorude välja vahetamist vajalikuks ja hääletasid teiste tööde poolt. Ülalnimetatud üldkoosolekul osales ja hääletas ka korter nr X omanik O. I.. Sellest tulenevalt on puudutatud isik seisukohal, et avaldaja ei saa
korteriühistule ette heita nagu oleks väidetav avariiline olukord tekkinud korteriühistu tegevusetusest. Arvestades kõike ülaltoodut on puudutatud isik seisukohal, et avalduses esitatu on põhjendamata, põhistamata ja tõendamata ning avaldaja kahjunõue tuleb jätta rahuldamata.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et avaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
10.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses. TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses mh kahju hüvitamise nõudeid, mis tekivad sellest, et üks korteriomandi omanik või korteriühistu on tekitanud kahju teise korteriomandi omaniku eriomandi esemele või kui ei korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud (vt Riigikohtu 19.03.2021.a lahend tsiviilasjas nr 2-18-13649/57 p 20) Hagita menetluses on TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendatavad ka kahju hüvitamise nõuded, kui nõudega on kohtusse pöördunud kindlustusandja, kes on nõude üleminekuga VÕS § 173 ja VÕS § 492 lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni (vt Riigikohtu 22.04.2020.a. lahend tsiviilasjas nr 2-19-19561/13 p 14). Avaldaja on kindlustusandja, kellele on võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel üle läinud tema poolt hüvitatud kahju ulatuses kindlustusvõtjale (korteriomanikule) kuuluv kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu.
11.Asja materjalide kohaselt on avaldaja kindlustusandjana ja Sillamäel, Viru pst 4 korterelamus korteri nr x omanik O. I. kindlustusvõtjana sõlminud kindlustuslepingu nr 1134039771 (tl 9-10). 05.07.2019.a. sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt toimus 03.07.2019 xxx korteris kahjujuhtum (tl 11). Avaldaja vaatas kahjustatud korteri nr x üle 20.08.2019 ja koostas vara ülevaatuse akti ning korteri skeemi (tl 13). Korteri nr x remondiks andis hinnapakkumise X OÜ summas 1626,60 eurot (tl 14). Avaldaja hüvitas kahju summas 876 eurot kindlustusvõtja arvelduskontole (tl 15).
12.Avaldaja on korteriühistu vastu esitanud kahju hüvitamise nõude. Avaldaja hinnangul tuleb olukorras, kus kahju on alguse saanud hooneomanike kaasomandis olevast tehnosüsteemist, nt vee- või kanalisatsioonitorust, esitada kahjunõue korteriühistule. Korteriomandi ja korteriühisetuseaduse (KrtS) § 34 lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult isikult, kes on oma kohustusi rikkunud (VÕS § 115 lg 1), rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos
(VÕS § 127 lg 4). Kui kahju tekkis korteriomandite kaasomandi osa esemest, kuid ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustust rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu (KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teine lause) (vt Riigikohtu 09.03.2022.a lahend tsiviilasjas nr 2-19-9543/48 p 15) Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et juulis 2019 oli veeleke ja Viru pst 5 korter nr X (vannituba) sai selle tagajärjel kahjustada. Puudutatud isik ei nõustu aga avaldaja väitega, et veelekke põhjustas pragu/leke kanalisatsioonipüstikus, mille eest on kahju hüvitamise eest vastutav korteriühistu.
13.Elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh kanalisatsiooni- ja keskküttetorustikud) kuuluvad korteriomanike kaasomandisse (vt Riigikohtu 27.03.2015.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14, p 12). Kanalisatsioonipüstik on ehitise oluline osa tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 55 lg 1 mõttes, mis on ehitisega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või torustikku oluliselt kahjustamata. KrtS § 34 lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel (vt ka Riigikohtu 19.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 17). Korteriühistu vastutuse aluseks saab olla ühistu tegevusetus, sh kaasomandi eseme korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p x). Olukorras, kus kahjustatud korteri omanikule on tekkinud kahju korteriomandite kaasomandi osa esemest ja ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud (st korteriomanik korteriomandi eriomandi või kaasomandi esemega seonduvalt sh korrashoiukohustust KrtS § 31 lg 1 p 1, AÕS § 72 lg 5 ja KrtS § 12 lg 2 kohaselt ning korteriühistu korteriomandite kaasomandi eseme valitsemise kohustust, sh korteriomandite kaasomandi osa eseme korrashoid, remont jne KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 alusel) saab kahju nõuda ikkagi korteriühistult (vt Riigikohtu 19.03.2021.a lahend tsiviilasjas nr 2-18-13649 p 18).
14.Avaldaja tugineb oma nõude õigusliku alusena KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning
VÕS § 115.
Avaldaja pidi tõendama, et purunes kaasomandi esemeks olev kanalisatsioonipüstik. Korteriühistu kohustus on korteriomanike kaasomandisse kuluvate ühiskommunikatsioonide korrashoiu tagamine. Avaldaja ei pidanud tõendama, mida korteriühistu tegi või tegemata jättis, et püstik ei lekiks. Vastutuseks vabanemiseks tuli puudutatud isikul tõendada, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud ning ta on teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida ja avaldajal kahju tekkimist vältida, nt kontrollida torustiku seisukorda piisava regulaarsuse ja hoolikusega (vt ka Riigikohtu 18.12.2019 lahend tsiviilasjas nr 2-17-15364 p 12)
15.Avaldaja on kanalisatsioonipüstiku lekkimise/purunemise tõendamiseks esitanud korteriühistu juhatuse liikme M. B. vastuse avaldaja päringule (tl 12), kindlustuse vara ülevaatuse akti 20.08.2019 (tl 13), fotod kahjustatud korterist nr x (tl 17-45), fotodelt nähtuv sinine plastiktoru on vahetatud toru (tl 23, 25, 26, 27).
Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja ei ole millegagi tõendanud seda, et veeleke sai alguse kanalisatsioonipüstikust. Avarii kohta teadet korteriühistule ei esitatud. Ka ettevõte, kes tuli kohale remont teostama, ei ole andnud dokumenti selle kohta, et leke tuli kanalisatsioonitorust (püstikust). Kohus nõustub puudutatud isiku väidetega selles, et ei ole esitatud tõendit, millest nähtuks, et korteriomanik teavitas avariist korteriühistut, ei ole ka kirjalikku dokumenti remonti teostanud ettevõttelt. Avaldaja on esitanud korteri nr X (kahjustatud korteri) omaniku O. I.i kahjuteate (tl 11) ja fotod (tl 17-45). Fotodelt (tl 23,25,26,27) on selgelt näha vahetatud kanalisatsioonipüstik (fotodel toru sinine osa). KÜ toonase juhatus liikme M. B. 11.09.2019 vastus kindlustuse päringule (tl 12) ei tõenda seda, et pärast püstiku vahetust kellelgi kaebusi püstiku suhtes pole nagu märgib avaldaja. Ka ei tõenda M. B. vastus kindlustusele püstiku vahetamist ega avarii likvideerimist. Kohus möönab, et avaldaja esitatud fotodelt ei nähtu leket, ehk lekkivat toru enne vahetamist, kuid ei ole eluliselt usutav puudutatud isiku oletus, et veeleke võis alguse saada ülemise korteri WC-poti paagist vms või tellis krt X omanik omal algatusel korteriühistu teadmata püstiku vahetuse või vahetas ise ja tekkis leke. Fotolt tl 27 on selgelt näha, et püstik on vahetatud ülemise korterini, ülemise korruse korterisse. Kui leke tekkinuks ülemise korruse korteris (eriomandi piires), puudunuks vajadus kanalisatsioonipüstiku vahetamiseks. Kui leke tekkis mitte ülemise korteri püstikus vaid krt X püstikuosas, ei oma korteriühistu vastutuse seisukohast tähtsust, kus täpselt püstikus leke tekkis. Sellisel juhul jääb arusaamatusk püstikujupi vahetamise ulatus - ülemisse korterisse üle nn vahelae (tl 27), kuid krt x kohal poole peale (tl 23, 25). Puudutatud isiku väide, et krt x omanik võis omaalgatuslikult toru vahetada KÜ-d sellest teavitamata, ei ole kohtu hinnangul tõenäoline ega vastaks mõistliku arusaamaga inimese käitumisele. Sellisel juhul vahetataks püstik, kas kooskõlastatult naabrite /kaasomanikega kogu ulatuses ülevalt alla (nt 5 korruse ulatuses) või siis krt x osas täies ulatuses. Tunnistajana ülekuulatud O. I.i selgitus, et valgustas taskulambiga üles ja nägi, et veeleke oli üleval korteri püstikus (tl 117), telefoninumbri kuhu rikke korral helistada sai ühiskoridori stendilt, vahetati püstikutoru, pandi asemele sinine plastiktoru ning raha remondi eest tema ei maksnud (tl 17), on usutavad. Selgitus, et telefoninumbri, kuhu rikke korral helistada ning korteriomanik raha remondimeestele ei maksnud, ühtib vande all ära kuulatud korteriühistu juhatuse liikme I.K. ütlustega (167-168) Viimane selgitas, et et rikke korral saab korteriomanik helistada infostendil olevatele numbritele (tl 168), ... korteriühistu pangakonto 09.07.2019 väljavõtte järgi otsustades kõrvaldas 2019.a veelekke Fluk Tehnik (tl 167 pöördel). Juhatuse liikme eeltoodud selgitusest saab järeldada, et lekke kõrvaldamise eest tasus remondi teostanud ettevõttele korteriühistu, mitte korteriomanik, järelikult tekkis leke püstikus ja korteriühistu oli sellest teadlik. Eeltoodule tuginedes, on kohtu seisukohal, et avaldaja on tõendanud veelekke tekkimist kanalisatsioonipüstikust.
16.Korteriühistul on kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid, seega annab kaasomandi esemesse kuuluva torusiku purunemine / lekkimine alust eeldada, et korteriühistu ei täitnud seda kohustust. Ühiskommunikatsioonide (sh kanalisatsioonipüstikute) korrashoiu tagamise kohustuse täitmiseks tuleb nt perioodiliselt teostada kanalisatsioonipüstaku puhatust, vältimaks võimalikke ladestumisi/ummistusi pikema aja vältel, ehk teostada ennetuslikku tehnohooldust. Puudutatud isik esitas kohtule 25.04.2017.a korteriomanike üldkoosoleku protokolli, mille kohaselt oli üldkoosoleku päevakorras ettepanek vee- ja kanalisatsioonitorude väljavahetamiseks püstikutes. Korteriomanikud (teiste seas krt x omanik O. I.) ei pidanud külmavee, soojavee ja kanalisatsioonitorude väljavahetamist vajalikuks ja hääletasid teiste tööde poolt (tl 75-78, tõlge tl 79-80) Sellest tulenevalt on puudutatud isik seisukohal, et avaldaja ei saa korteriühistule ette heita avariilise olukorra tekkimist korteriühistu tegevusetusest. Kohus nõustub, et ühiskommunikatsioonide vahetamiseks peab korteriühistul olema korteriomanike üldkoosoleku otsus. Samas ei võta sellise otsuse puudumine korteriühistult kontrolli- ja hoolduskohustust. Korteriühistu vahendid kogunevad korteriomanike maksetest, piiratud vahendite tingimustes tulebki teha valik, millised renoveerimis- vm tööd tuleb teha varem, millised hiljem. Korteriühistu korrahoiukohustuste hulka ei kuulu üksnes torustikuvahetus ja/või avariide likvideerimine. Korteriühistu juhatuse liige selgitas kohtuistungil vande all, et .... tehnilise teenindamise kohapealt vaatavad nad (MEKE Sillamäe, kellega KÜ-l on sõlmitud leping avarii- ja remonditööde tegemiseks) visuaalselt kord kuus tehnilise süsteemi üle: keskküttesüsteemi ja torud, kuhu on juurdepääs ja teevad märke žurnaali... (tl 168 pöördel). Nii on kontroll korraldatud käesoleval ajal. Kas ja kuidas oli korraldatud 2019. aastal, ei ole kohtumenetluses esile toodud. Korteriühistu juhatuse liige märkis, et pärast 2017. aastat (so pärast KÜ üldkoosoleku otsust) teostati kanalisatsioonipüstikute remonditöid siis kui oli avariiline olukord (tl 168 pöördel). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puudutatud isik on rikkunud kaasomandi eseme korrashoiu kohustust.
17.Isegi kui nõustuda sellega, et korteriühistu (ega ka ükski korteriomanik) ei ole rikkunud oma kohustusi, kuid käesoleval juhul on tõendatud, et korteriomanikule on tekkinud kahju kaasomandi esemest, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist ikkagi korteriühistult (vt Riigikohtu 19.03.2021.a. otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 16-18). Viidatud lahendis leidis Riigikohus, et kuivõrd kaasomandisse kuuluva esemega seotud kasu kuulub AÕS § 71 lg 2 kohaselt korteriomanikele ühiselt ning kaasomandi esemega seotud riske valitsevad kaasomanikud ühiselt, siis tulenevalt ka KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teisest lausest kannavad nad ühiselt ka kaasomandi esemega seotud riskide realiseerumisega seotud kahju sõltumata sellest, kas sellise kahju kandjaks on kolmas isik (VÕS § 1059) või üks kaasomanikest (KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 2. lause).
18.VÕS § 127 lg 1 on kohaselt kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Käesoleval juhul on põhjuslik seos püstiku lekke ja avaldaja korteri kahjustuse vahel olemas . Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju nõudeid VÕS § 132 sätestatud ulatuses. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 1. lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
19.Avaldaja kindlustusandjana hüvitas krt. nr x omanikule 876 eurot (tl 15) Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kohtu hinnangul on korteriühistu poolse käitumise (ei hoitud korras kaasomandis olevat kanalisatsioonipüstikut) ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (korterile tekkinud veekahjustused) vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kaasomandis olev kanalisatsioonipüstik ei oleks lekkinud, ei oleks ka vesi korterisse tunginud ning kahju ei oleks tekkinud. Kahjuhüvitise suuruse määratlemisel on avaldaja võtnud aluseks X OÜ hinnapakkumise 114231 vannitoa remonditöödeks 1626,60 eurot (tl 14). Avaldaja hüvitas sellest 876 eurot.
20.VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kahjunõudes palus avaldaja kahju hüvitada hiljemalt 26.05.2021. Asjast puudutatud isik kahju hüvitanud ei ole, seega on avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on asjast puudutatud isiku suhtes viivise nõue alates 27.05.2021.a Viivised avalduse esitamise seisuga 30.06.2021 (periood 27.05.2021 – 30.06.2021 eest) on 6,72 eurot (https://www.viivisekalkulaator.ee/). Avaldaja nõuab viivist TsMS § 367 alusel alates 01.07.2021.a. põhinõudelt kuni nõude tasumiseni. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada avalduses selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab TsMS § 367 alusel välja viivise alates 01.07.2021.a. kuni põhinõude (876 euro) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras (seadusjärgses määras).
21.Avaldaja nõuab sissenõudmiskulude 40 euro väljamõistmist VÕS § 1131 lg 1 alusel. Kohus jätab selles osas nõude rahuldamata. Vastavalt VÕS § 1131 lg 1 kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 kohaldub olukorras, kus sissenõudmiskulude hüvitamist nõutakse majandusvõi kutsetegevuses tegutsevalt isikult (vt Riigikohtu 28.03.2017.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1178-17 p 13). Korteriühistu ei ole majandus-või kutsetegevuses tegutsev isik.
22.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus avalduse osaliselt – põhinõude ja viiviste osas, sissenõudmiskulude osas jätab kohus avalduse rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
23.Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulu 1090,56 eurot, kokku 1140,56 eurot. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses Kohtu hinnangul on avaldaja õigusabikulu põhjendatud. Õigusabitoimingutele kulunimekirja kohaselt kulutatud aeg (kokku koos osalemisega kahel kohtuistungil ca 6,5 h) on põhjendatud ja tunnihinna suurus (120 eurot) mõistlik, sellele lisandub esindaja sõidukulu. Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulude katteks 1140,56 eurot.
24.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.