2-07-19095/21 - Asjaõigus - Omandiasjad - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

1.OÜ Väluste PL esitas 17.05.2007 maakohtusse hagi Eesti Vabariigi Viljandi Maavalitsuse kaudu, Ille Kõrve ja Elar Rosentali vastu ebaõige kinnistusraamatukande muutmiseks. Hagiavalduse kohaselt taotles I. Kõrve Tarvastu vallas Lohu 150 hoonete omanikuna maa ostueesõigusega erastamist temale kuuluva elamu juurde. Maa mõõdistamise käigus on erastatava maa sisse mõõdetud ka hagejale kuulunud Mõnnaste koorejaama hoonete alune maa. I. Kõrve ja Eesti Vabariigi vahel sõlmiti 04.05.1999 maa ostu-müügileping, millega I. Kõrve ostis temale kuuluvate hoonete juurde Tarvastu vallas Mõnnaste külas Lohu maaüksuse üldpindalaga 23,6 ha. Koos müügilepinguga sõlmisid pooled asjaõiguslepingu. Viljandi Maakohtu kinnistusosakonnas on avatud kinnistusraamatu registriosa 27.09.1999 numbriga 1160439. Seadusest tulenevalt oli koorejaama hoone aluse ja selle teenindamiseks ettenähtud maa ostueesõigusega erastamise õigus hagejal. Hageja oli esitanud tähtaegselt 30.12.1997 vallavalitsusele avalduse sooviga erastada maad temale kuuluvate hoonete juurde. Olukorra lahendamiseks tehti vallavalitsuse vahendusel I. Kõrvele ettepanek kokkuleppel eraldada kinnistatud maast Mõnnaste koorejaama alune maatükk. I. Kõrve avaldas 21.08.2002 vallavalitsusele, et soovib maa jagamist kaheks katastriüksuseks, et temale mittekuuluv osa hagejale üle anda. I. Kõrve esitas maaüksuste mõõdistamiseks avalduse maamõõdubüroole Sirkel 21.08.2002. Mõnnaste koorejaama katastriüksuse piiride mahamärkimisel osalesid maamõõdubüroo esindaja Kalev Kask, I. Kõrve, Tarvastu valla maakorraldaja Paul Sepping ja hageja juhatuse liige Mati Kits. Lepiti kokku piiride kulgemises ning maamõõdubüroo moodustas Mõnnaste Koorejaama katastriüksuse plaani 30.09.2002 ja Lohu katastriüksuse plaani 02.10.2002. Toimikud mõõdistatud katastriüksuste kohta esitati I. Kõrve 02.10.2002 avalduse alusel Viljandi maakatastrile. Maakatastris avastati mõõdistamistoimikutes vigu ning need tagastati maamõõtjale. Maamõõdubüroo viis parandustoimingud läbi viivitusega ning esitas materjalid vallale maakatastrisse edastamiseks 2006. a. Mõõdistamisasja edasi ajamisel selgus, et I. Kõrve oli võõrandanud Lohu kinnistu 08.09.2005 sõlmitud ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel oma tütre Karmen Rosentali abikaasale Elar Rosentalile, mille kohta on tehtud kanne kinnistusraamatusse 12.09.2005. E. Rosental ei olnud nõus vajalikele mõõdistamisdokumentidele allkirju andma. Sellest tulenevalt ei olnud võimalik kinnistu jagamist lõpule viia. 1999. a kehtinud AÕS § 57 lg 1 redaktsiooni kohaselt on kinnistusraamatu kanne ebaõige, sest kanne on tehtud õigusliku aluseta. I. Kõrve ja riigi vaheline maa ostu-müügileping ja asjaõigusleping on sõlmitud oluliselt seadust rikkudes ja on seega tühised enne 1. juulit 2002 kehtinud TsÜS § 66 lg 2 järgi. Kui maa ostu-müügileping ja asjaõigusleping on tühine, on kande õiguslik alus ära langenud ja kinnistusraamatu kanne on ebaõige. Kuna I. Kõrve ja riigi vaheline käsutustehing on tühine, siis I. Kõrve ei saanud kinnisasja omanikuks ega olnud õigustatud järgnevale omandajale omandit üle andma. Nii I. Kõrve kui E. Rosental pidid teadma, et Mõnnaste koorejaama hoone kuulub kolmandale isikule. Kuna E. Rosental oli kinnisasja omandamisel pahauskne, on asjaõigusleping I. Kõrve ja E. Rosentali vahel tühine. Kui omandaja oli pahauskne, siis on eeldused AÕSRS § 11 lg 5 kohaldamiseks täidetud. Hageja palus tunnustada Eesti Vabariigi ja I. Kõrve vahel 04.05.1999 sõlmitud maa ostumüügilepingu ja asjaõiguslepingu, millega I. Kõrve ostis ja omandas Lohu maaüksuse Viljandi maakonnas Tarvastu vallas Mõnnaste külas, tühisust, ning kohustada E. Rosentali

2.Kostja Eesti Vabariik Viljandi Maavalitsuse kaudu leidis, et hagi on esitatud mittekohase kostja vastu, kuna maa erastamisega seotud kohtuvaidlustes on riigi huvide kaitsmise õigus ja kohustus kohalikul omavalitsusel. Tulenevalt AÕS §-dest 56 lg 1 ja 561 lg 1 omandas E. Rosental, toetudes kinnistusraamatu kandele, Lohu kinnistu heauskselt ning tema sissekantud õigust ei saa vaidlustada. Kinnistusregistriosa ei ole võimalik sulgeda (KRS § 72 lg 2), kuna Lohu kinnistul lasuvad võlad Eesti Vabariigi kasuks ja Ühispanga kasuks seatud hüpoteek. Kostja taotles asjas aegumise kohaldamist. Kuna I. Kõrve omandas Lohu kinnistu 27.09.1999, siis tulenevalt TsÜS § 146 lg 1 ja VÕSRS § 9 lg 1, 2, 3 aegus hageja nõue kinnistu erastamise osas 02.07.2005, st hagi oleks tulnud esitada hiljemalt 01.07.2005. AÕSRS § 11 lg 5 sätestab kinnistusraamatu kande muutmise tingimuseks maa erastamise aluseks olnud otsuse tühistamise. I. Kõrvele maa erastamise aluseks on maavanema 06.04.1999 korraldus nr 1279. Hageja pidi teadma ning teadis oluliselt varem kui 21.08.2002, mil I. Kõrve avaldas soovi maa jagamiseks kaheks katastriüksuseks, et I. Kõrve omandas Lohu kinnistu koos Mõnnaste koorejaama hoonega. Hageja oleks pidanud HKMS § 9 lg 1 tulenevalt esitama halduskohtule kaebuse maavanema 06.04.1999 korralduse peale 30 päeva jooksul arvates päevast, mil ta sai teada kaevatavast haldusaktist või pidi teada saama. Maavanema korralduse õigeaegse vaidlustamisega oleks välistatud Lohu kinnistu võõrandamine ja koormamine hüpoteegiga. Lohu maaüksuse osas tehtud toimingud ja vastuvõetud haldusaktid kehtivad ka tänasel päeval ning seetõttu ei saa Eesti Vabariigi ja I. Kõrve vahel sõlmitud maa ostu-müügileping olla tühine. Maavanema 06.04.1999 korralduse vaidlustamine aegus 20.09.2002. Kui hageja leidis, et Lohu maaüksuse kinnistamine I. Kõrve nimele rikub tema õigusi, oli tal võimalik pärast teadaande avaldamist Ametlikes Teadaannetes esitada ühe kuu jooksul kinnistusametile vastuväide ja vaidlustada Lohu kinnistu erastamine. Selles, kas Lohu kinnistu erastamine I. Kõrvele rikub isiku õigusi ja huve või mitte, oleks hageja pidanud selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, mitte aastaid hiljem. Kostjad I. Kõrve ja E. Rosental leidsid, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole Lohu maaüksuse osas tehtud toiminguid ega vastuvõetud haldusakte halduskorras vaidlustanud ja neid ei ole tühistatud, need kehtivad ka tänasel päeval ning seetõttu ei saa Eesti Vabariigi ja I. Kõrve vahel sõlmitud maa ostu-müügileping olla tühine. 04.05.1999 sõlmitud leping ei ole vastuolus seadusega. Materjalidest ei nähtu, et hageja oleks soovinud Mõnnaste koorejaama juurde maad erastada. Kostjad on omandanud Lohu kinnistu heauskselt. Kostjad taotlesid aegumise kohaldamist. Hageja pidanuks KRS § 81 lg 1, lg 2 p 3 alusel vaidlustama õigeaegselt, st 1 kuu jooksul Lohu kinnistu esmakinnistamise. Esmakinnistamise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded enne Lohu kinnistu kinnistusraamatusse kandmist, seega hagemise õigusest sai hageja teada juba 1999. a ning VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt tulnuks hagi esitada hiljemalt 01.07.2005. Hageja on omaks võtnud, et oli oma väidetavate õiguste rikkumisest teadlik vähemalt alates 21.08.2002. Sellisel juhul aegus hagi

3.Tartu Maakohus jättis 08.01.2008 vaheotsusega hagi rahuldamata seoses hagi aegumisega. Kohus nõustus kostjate poolt asja aegumise kohta toodud alljärgnevate põhjendustega: I. Kõrve ja E. Rosental on oma taotluses seisukohal, et KRS § 81 lg 1 kohaselt enne registriosa avamist kinnistusraamatusse kandmata kinnisasja kohta avaldab kinnistusosakond selle kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning vajadusel muul puudutatud isikutele kättesaadaval viisil. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 3 kohaselt märgitakse teates ettepanek isikutele teatada kinnistusosakonnale ühe kuu jooksul, arvates teate avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, teates esitatud andmetes esinenud ebatäpsustest või vigadest. Avalikus väljaandes esmakinnistamise teate avaldamine toimus enne Lohu kinnistu kinnistusraamatusse kandmist, st enne 27.09.1999, seega hagemise õigusest sai hageja teada juba 1999. a Seetõttu VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt on hagi aegunud 1. juuliks 2005. Hageja on hagi esitanud 15.05.2007, seega ca 2 aastat hiljem. Hagis on hageja omaks võtnud, et oli oma väidetavate õiguste rikkumisest teadlik vähemalt alates 21.08.2002. Sellisel juhul on hagi aegunud 21.08.2005. AÕSRS § 11 lg 5 sätestab kinnistusraamatu kande muutmise tingimuseks maa erastamise aluseks olnud otsuse tühistamise. I. Kõrvele maa erastamise aluseks on maavanema 06.04.1999 korraldus nr 1279, mitte 04.05.1999 ostu-müügileping. Hageja pidi teadma ning teadis oluliselt varem kui 21.08.2002, mil I. Kõrve avaldas soovi maa jagamiseks kaheks katastriüksuseks, et I. Kõrve omandas Lohu kinnistu koos Mõnnaste koorejaama hoonega. Hageja oleks pidanud HKMS § 9 lg 1 tulenevalt esitama halduskohtule kaebuse maavanema 06.04.1999 korralduse peale 30 päeva jooksul arvates päevast, mil ta sai teada kaevatavast haldusaktist või pidi teada saama. Maavanema korralduse õigeaegse vaidlustamisega oleks välistatud Lohu kinnistu võõrandamine ja koormamine hüpoteegiga. Lohu maaüksuse osas tehtud toimingud ja vastuvõetud haldusaktid kehtivad ka tänasel päeval ning seetõttu ei saa tühine olla Eesti Vabariigi ja I. Kõrve vahel sõlmitud maa ostu-müügileping. Maavanema 06.04.1999 korralduse vaidlustamine aegus 20.09.2002. Eesti Vabariik Viljandi Maavalitsuse kaudu on arvamusel, et TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et lõigetes 1-3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on 10 aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. VÕSRS § 9 lg 1, 2, 3 tulenevalt lõppes enne võlaõigusseaduse jõustumist tekkinud nõuete üldine aegumistähtaeg 01.07.2005. Kuna I. Kõrve omandas Lohu kinnistu 27.09.1999, aegus hageja nõue kinnistu erastamise osas 02.07.2005, st hagi oleks tulnud esitada hiljemalt 01.07.2005. AÕSRS § 11 lg 5 sätestab kinnistusraamatu kande muutmise tingimuseks maa erastamise aluseks olnud otsuse tühistamise. I. Kõrvele maa erastamise aluseks on maavanema 06.04.1999 korraldus nr 1279, mitte 04.05.1999 sõlmitud ostu-müügileping. Hageja pidi teadma ning teadis oluliselt varem kui 21.08.2002, mil I. Kõrve avaldas soovi maa jagamiseks kaheks katastriüksuseks, et I. Kõrve omandas Lohu kinnistu koos Mõnnaste koorejaama hoonega. Hageja oleks pidanud HKMS § 9 lg 1 tulenevalt esitama halduskohtule kaebuse maavanema 06.04.1999 korralduse peale 30 päeva jooksul arvates päevast, mil ta sai teada kaevatavast haldusaktist või pidi teada saama. Maavanema korralduse õigeaegse

4.OÜ Väluste PL taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta kostjate nõue aegumise kohaldamiseks rahuldamata, mille järel tuleb maakohtul menetlust jätkata. Kaebuse põhjendused: 1) Kohtuotsus on ebaselge ja vastuolus TsMS § 436 lg 1 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ning põhjendatuse nõudega. VÕSRS § 9 lg 2 järgi, kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Millist aegumistähtaega kohus kohaldas, mille põhjal tegi kohus järelduse, et hagi on aegunud 1. juuliks 2005, otsusest ei nähtu. Ebaõige on kohtu väide, et hageja on omaks võtnud, et oli oma väidetavate õiguste rikkumisest teadlik vähemalt alates 21.08.2002. Samas isegi juhul, kui hageja oleks sellise väite esitanud, ei ole kohus põhjendanud, miks ta loeb hagi aegunuks 21.08.2005. Kohus on aegumise küsimuse lahendamisel asunud lahendama vaidlust sisuliselt ning teinud esitatud asjaolusid analüüsimata ebaõige järelduse, et I. Kõrvele maa erastamise aluseks on maavanema 06.04.1999 korraldus nr 1279, mitte 04.05.1999 sõlmitud ostu-müügileping. Maavanema korralduse vaidlustamise 30-päevase tähtaja ja kohtuotsuses märgitud aegumise tähtaja 20.09.2002 vahelist seost ei ole otsuses esitatud. Õige ei ole kohtu järeldus, et hageja ei saa vaidlustada maa erastamist, tuginedes maa ostumüügilepingu ja asjaõiguslepingu tühisusele. AÕSRS § 11 lg 3 järgi on erastatud maa kinnistusraamatusse kandmise aluseks asjaõigusleping, maaüksuse omandamist tõendav dokument, maakatastri andmed ja teised kinnistamiseks vajalikud dokumendid. Kui I. Kõrve ja riigi vaheline maa ostu-müügileping ja asjaõigusleping on tühine, siis on ka 1999. a tehtud kinnistusraamatu kanne sel ajal kehtinud AÕS § 57 lg 1 redaktsiooni kohaselt ebaõige, sest kanne on tehtud õigusliku aluseta. Otsuses on aegumise kohaldamist põhjendatud veel sellega, et TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat, mis VÕSRS § 9 lg 1, 2, 3 koosmõjust tulenevalt tähendab, et aegumistähtaeg lõppes 01.07.2005. Kohus ei selgita, millise vaidlustatud tehingu suhtes 3-aastast aegumist kohaldatakse. Samas on kohus märkinud, et TsÜS § 146 lg 4 järgi võib nõuete aegumistähtaeg olla 10 aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kohus ei analüüsi, kas asjas võis olla kohustuste tahtlikku rikkumist.

Kohus on seisukohal, et kuna I. Kõrve omandas Lohu kinnistu 27.09.1999, aegus hageja nõue kinnistu erastamise osas 02.07.2005, st hagi oleks tulnud esitada hiljemalt 01.07.2005. Kohus ei selgita, miks ei kohaldata kinnisasja omandamise suhtes 10-aastast aegumistähtaega. Kohus ei selgita, millisel alusel kohaldas kohus aegumist alates 27.09.1999. 1999. a kehtinud TsK § 86 ja TsÜS § 116 kohaselt algas aegumistähtaeg päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Kohus ei ole kindlaks teinud, millal hageja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Kohus väidab, et hageja pidi teadma ning teadis oluliselt varem kui 21.08.2002, mil I. Kõrve avaldas soovi maa jagamiseks kaheks katastriüksuseks, et I. Kõrve omandas Lohu kinnistu koos Mõnnaste koorejaama hoonega. Kohus ei ole tuginenud ühelegi asjaolule ega tõendile, millega on rikutud TsMS § 436 lg 2. Kohus ei põhjenda, rikkudes TsMS § 442 lg 8, miks ta ei nõustu hageja vastuväidetega. 2) Hagi ei ole aegunud. Hagejal on õigus ostueesõigusega erastada talle kuuluvate ehitiste juurde krundina kuuluv või nende teenindamiseks vajalik maa. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses nr 3-2-1-26-03 on leitud, et ehitise omaniku õigus saada maa omanikuks või nõuda ehitise alusele ja selle teenindamiseks vajalikule maale hoonestusõiguse seadmist, on sellised õigused, mis annavad isikule aluse nõuda ebaõige kinnistusraamatu kande parandamist AÕSRS § 10 lg 5 järgi. I. Kõrve ja riigi vaheline 04.05.1999 maa ostu-müügileping ja asjaõigusleping on sõlmitud oluliselt seadust rikkudes ja on seega tühised enne 1. juulit 2002 kehtinud TsÜS § 66 lg 2 järgi. Kui maa ostu-müügileping ja asjaõigusleping on tühine, on kande õiguslik alus ära langenud. Maa ebaseadusliku erastamise tõttu on tulenevalt AÕSRS § 11 lg 3 ja AÕS § 57 lg 1 (1999. a redaktsioon) kinnistusraamatu kanne ebaõige, sest kanne on tehtud õigusliku aluseta. Hageja on vaidlustanud ka 08.09.2005 I. Kõrve ja E. Rosentali vahel sõlmitud Lohu kinnistu ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu. Eeltoodust tulenevalt kehtib hageja nõudele vähemalt 10-aastane hagi aegumise tähtaeg, seda nii kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt kui ka kehtivast redaktsioonist tulenevalt. Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 113 lg 1 järgi oli hagi korras õiguste kaitse üldine tähtaeg 10 aastat. Sama TsÜS § 115 p 1 kohaselt aegumist ei kohaldata kinnistusraamatusse kantud asjaõigusest tulenevale nõudele ning sama paragrahvi punkti 3 järgi vallasasja pahauskselt valdajalt väljanõudmise nõudele. Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 116 järgi algab aegumistähtaeg päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Kehtiva TsÜS § 142 lg 2 järgi seaduses sätestatud juhtudel nõudeõigus ei aegu. Tehingu tühisuse korral aegumist ei kohaldata. Peale selle on TsÜS § 149 tulenevalt seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest. Hageja nõue tuleneb seadusest (erastamisõigus MaaRS §-de 6 lg 33; 10 lg 1; 20 lg 1; 21 lg 4 ja 22 lg 1 järgi, õigus nõuda ebaõige kinnistusraamatu kande parandamist AÕSRS § 10 lg 5 järgi). TsÜS § 146 lg 5 sätestab, et kinnisomandi üleandmise nõude, kinnisasja asjaõigusega koormamise, asjaõiguse üleandmise või lõpetamise või asjaõiguse sisu muutmise nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. Hageja nõue ei ole ka selle sätte kohaselt aegunud. TsÜS § 155 lg 1 järgi on omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude aegumistähtaeg 30 aastat. Hageja nõude üks alus seisneb selles, et tema on Mõnnaste koorejaama hoonete omanik. VÕSRS § 9 lg 1 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002.

5.Eesti Vabariik Viljandi Maavalitsuse kaudu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt jõudis maakohus õigele järeldusele, et Lohu maaüksuse I. Kõrvele erastamise aluseks oli Viljandi maavanema 06.04.1999 korraldus nr 1279, mille peale hageja oleks pidanud HKMS § 9 lg 1 tulenevalt 30 päeva jooksul arvates päevast, mil ta sai teada kaevatavast haldusaktist või pidi teada saama, esitama kaebuse halduskohtule. Maavanema korralduse õigeaegse vaidlustamisega oleks välistatud Lohu kinnistu võõrandamine ja koormamine hüpoteegiga. Lohu maaüksuse osas tehtud toimingud ja vastuvõetud haldusaktid kehtivad ka tänasel päeval ning seetõttu ei saa Eesti Vabariigi ja I. Kõrve vahel sõlmitud maa ostu-müügileping olla tühine. Selles, kas Lohu kinnistu erastamine I. Kõrvele rikub hageja õigusi ja huve, oleks hageja pidanud selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, mitte aastaid hiljem. I. Kõrve avaldas 21.08.2002 soovi Lohu kinnistu jagamiseks kaheks katastriüksuseks. Seega pidi hageja teadma oluliselt varem kui 21.08.2002, et I. Kõrve omandas Lohu kinnistu koos Mõnnaste koorejaama hoonega, kuid ka siis ei pöördunud ta kohtusse oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks. Kuna hageja ei ole õigeaegselt vaidlustanud ühtegi haldusakti, mis puudutavad Lohu kinnistut, on tema nõue aegunud. Hagi on esitatud mittekohase kostja vastu. Maa ostueesõigusega erastamise korra punkti 13 kohaselt viib maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud läbi maa asukohajärgne linna/vallavalitsus, kes kontrollib esitatud dokumentide ja andmete õigsust, määrab korra punkides 131 ja 132 sätestatud korras kindlaks ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piirid ning on kutsutud piiriprotokolli allakirjutamise juurde. Korrast lähtuvalt kontrollib erastamise korraldaja esitatud dokumentide õigsust, mitte ei käi kohapeal tegeliku olukorraga tutvumas. Riigikohtu halduskolleegium on otsustes nr 3-3-1-5-03 ja 3-3-1-6-01 asunud seisukohale, et kohaliku omavalitsuse poolt seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud maa erastamise eeltoimingute tegemine on riikliku haldusülesande täitmine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus maa erastamisel tuleb lugeda ühtseks menetluseks. Sellest seisukohast tulenevalt on kohalikul omavalitsusel maa erastamisega seotud kohtuvaidlustes riigi huvide kaitsmise õigus ja kohustus, mistõttu ei ole vaja riiki kaasata.

6.I. Kõrve ja E. Rosental vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole hageja esitanud tõendit selle kohta, et ta on esitanud avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks Mõnnaste koorejaama juurde. Toimikus olev hageja 30.12.1997 avaldus ei vasta Maa ostueesõigusega erastamise korra punkti 10 nõuetele ning hageja ei ole esitanud kohtule Maa ostueesõigusega erastamise korra punkti 8 kohast tõendit. Viljandi Maavalitsusele esitatud erastamisavalduste väljavõttest ilmneb, et Mõnnaste koorejaama hoonete juurde ei ole hageja maa ostueesõigusega erastamiseks avaldust esitanud. Väär on hageja väide, et I. Kõrve ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud ostu-müügileping ja asjaõigusleping on seadusega vastuolus. Lohu maaüksusel asusid I. Kõrvele kuulunud hooned ja tal oli õigus esitada avaldus maa erastamiseks. I. Kõrve on saanud Lohu kinnistu omanikuks seaduslikult ja heauskselt. Lohu maaüksuse kinnistamise teade avaldati enne 27.09.1999 Ametlikes Teadaannetes, seega oli hagejal võimalus õigeaegselt vaidlustada haldusakt maa ostueesõigusega erastamise kohta ning vaidlustada asjaõigusleping ja Lohu maaüksus esmakinnistamine I. Kõrve nimele. Hageja ei ole tähtaegselt pöördunud halduskohtusse. MaaRS § 23 lg 3 kohaselt tehakse maa ostueesõigusega erastamise avalduse kohta otsus kolme kuu jooksul, arvates avalduse esitamisest. 1999. a kehtinud TsK § 86 ja TsÜS § 116 kohaselt algas aegumistähtaeg päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Hiljemalt 30.03.1998 (3 kuud peale väidetava erastamisavalduse esitamist) oli hageja teadlik oma õiguste rikkumisest ja sellest ajast hakkas aegumistähtaeg kulgema. Hageja väidetele tuginedes sai hageja oma väidetavate õiguste rikkumisest teada vähemalt 21.08.2002, kuid ka siis ei pöördunud ta kohtusse maavanema 06.04.1999 korralduse nr 1279 tühistamiseks. Väär on apellandi väide, et hagi lühim aegumistähtaeg antud vaidluses on 10 aastat. Samuti on ekslik seisukoht, et kui asjas saaks kohaldada tehingute suhtes kehtivat 3-aastast aegumistähtaega, tuleks aegumise alguseks lugeda 2006. a. Esiteks pole I. Kõrve hagejale mingit tegu teha lubanud ja teiseks ei saa kellegi lubadusest alata aegumistähtaeg. Arvestades kõike eeltoodut on esitatud hagi aegunud. Mõnnaste koorejaama hooned on muutunud vastavalt TsÜS § 53 maa oluliseks osaks. Lohu kinnistu on kinnistamiskandega 12.09.2005 omandanud heauskselt E. Rosental. AÕS § 65 lg 3 kohaselt ei saa eelnimetatud paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuet esitada kolmanda heauskse isiku poolt omandatud asjaõiguse suhtes, mis on kinnistusraamatusse kantud. Seega pole võimalik E. Rosentali vastu hagi esitada. Apellandi viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-26-03 on ekslik, kuna nimetatud lahendi kohaselt annab AÕSRS § 10 lg 5 õigustatud isikule nõudeõiguse, kui pärast esmakinnistamist langeb kandealus ära. Hilisemaid kandealuseid tuleb eraldi vaidlustada. TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Antud juhul on