Asjaõigus › Omandiasjad

Välja mõista Oskar Muni ́lt 27 471 ( kakskümmend seitse tuhat nelisada seitsekümmend üks ) krooni Viktor Muni kasuks menetluskulude katteks . Teha otsuse resolutiivosa teatavaks menetlusosalistele vastavalt TsMS § 452 lg 7. Kohus selgitab, et kohus võib otsuse avalikult teatavaks tegemise aja jooksul teha esmalt teatavaks otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Otsust ei tule tervikuna avalikult teatavaks teha, kui pooled avaldavad enne otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemist kohtule kirjalikult, et loobuvad otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooltel teatada kohtule oma kirjalik seisukoht tervikotsuse avaldamise osas hiljemalt 9.maiks 2008. Apellatsiooni soovi esitamise korral tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu

põhjendatud. Ringkonnakohus leidis, et vaidlusalune hoone on Oskar Muni ja kostjate kaasomandis, kuid tõendatud ei ole, kui suures osas võtsid kostjad osa saun-kasvuhoone ehitamisest. Kuivõrd saun-kasvuhoone ehitamisest võeti osa ühiselt, tekkis kaasomand ühise tegutsemise tulemusena. Ühine tegutsemine oli vaidlusaluse ehitise ehitamise ajal reguleeritud tsiviilkoodeksiga. TsK § 440 lg 2 sätestab, et isikute ühise tegutsemise tulemusena loodud või omandatud vara on nende kaasomandis. Hagejad leiavad, et poolte vaheliste vaidluste lahendamiseks on oluline tuvastada, millised mõttelised osad XXXX 4a hoonest kuuluvad hagejatele ja millised kostjatele. Hagejad on seisukohal, et kuna XXXX 4a hoone ehitamisest võtsid nemad osa oluliselt suuremas osas kui kostjad, kuulub neile nimetatud hoonest ka suurem mõtteline osa. Hagejad muretsesid ehituseks vajaliku materjali ja tegelesid reaalselt ka hoone ehitamisega. Arvestada tuleb ka sellega, et kuigi hagejatele kuuluv osa saun-kasvuhoonest on nende ühisvara, on hagejad koos tegutsedes panustanud hoone ehitamisse oluliselt rohkem kui kostjad. Eeltoodust tulenevalt on hagejad seisukohal, et nende kaasomandi mõttelise osa suurus on 30/32 ja mõlemale kostjale kuulub XXXX 4a hoonest 1/32 mõttelist osa. Hagejad leiavad, et pooltevahelist pingelist olukorda arvestades on otstarbekas lõpetada XXXX 4a elamu kaasomand, ja soovivad, et vaidlusalune hoone jääks nende omandisse, olles valmis hüvitama kostjatele nende osa rahas. Tõnisson Kinnisvara hinnangul on vaidlusaluse hoone jääktaastamisväärtus 185 000 krooni. Seega oleks kostjate osade väärtus 5781,25 krooni. II. Kostja Viktor Muni seisukoht. Vastuse kohaselt ei tunnista kostja hagejate nõuet määrata nende kaasomandi suuruseks asjas 30/32. Kostja leiab, et kaasomandi osade suurused on juba kindlaks määratud. Kostja omandas 26.09.1974. a sõlmitud kinkelepinguga 1/2 suuruse osa pooleliolevast ehitusest XXXX 4 Elvas. Ilme-Reet Muni omandas 1⁄2 suuruse mõttelise osa XXXX 4 majavaldusest tema ja Oskar Muni kui endiste abikaasade ühisvara jagamise tulemusena. Seega kuulub XXXX 4 majavaldus kostjale 1⁄2 mõttelises osas, Ilme-Reet Munile 1⁄4 mõttelises osas ja Oskar Munile 1⁄4 mõttelises osas. Kaasomandi osade sellist jaotust kaasomanike vahel kinnitab ka poolte vahel 17.02.1989. a sõlmitud notariaalne kokkulepe kaasomandi kasutuskorra määramiseks (kokkulepe). Kaasomandi suurusi pole muudetud ja kaasomandit pole lõpetatud. Seega on kõik kokkuleppes nimetatud hooned jätkuvalt poolte kaasomandis just sellistes mõttelistes osades nagu see on ära toodud kokkuleppe 1. osas. Kokkuleppe kohaselt kuulus kaasomandi esemesse ka saun ja kaks kasvuhoonet. Algselt sauna ja selle ühe kasvuhoonena ehitatud hoone ongi praeguse kohtuvaidluse teema. Vaidlusaluse hoone ehitust alustati kaasomanike poolt ühiselt 1981. aastal. Ehitamise eelselt oli kokku lepitud, et valmiv saun-kasvuhoone saab olema kaasomandis nagu ka XXXX 4 majavaldus. Kuna ehitamiseks puudus nõutav projekt, tehti 07.09.1982. a RAEK Inspektsiooni poolt kaasomanikele ettekirjutus viia ehitus projektiga kooskõlla. Ettekirjutuse tegemise ajaks oli saun-kasvuhoone juba valminud. Ettekirjutuse täitmiseks telliti muutmisprojekt selle järgi, kuidas hooned tolleks ajaks ehitatud olid. Projekt kinnitati 06.12.1982. a. XXXX 4 individuaalelamu muutmisprojektist nähtub, et XXXX 4 majavaldus hõlmab ka saun-kasvuhoonet. 7 aastat peale vaidlusaluse saun-kasvuhoone valmimist selle projektijärgsel kujul, sõlmisid XXXX 4 kaasomanikud kokkuleppe. Kokkuleppe sõlmimise ajal ei olnud pooltel vaidlust selles, et XXXX 4 majavaldus kuulub nende kaasomandisse vastavalt 1⁄2, 1⁄4 ja 1⁄4 mõttelises osas. Millisele konkreetsele varale kaasomand laieneb, see on fikseeritud lepingu 1. osas. Vaidlusalused saun ja kasvuhoone läksid kasutuskorra kokkuleppe kohaselt Oskar Muni kasutusse. Seega 17.02.1989. a kuulus Oskar Munile vaid 1⁄4 XXXX 4 hoone kompleksist. Pooltel puudus vaidlus selles, et kaasomandiga on hõlmatud ka vaidlusalune hoone.

1992. aastal asus Oskar Muni saun-kasvuhoonet elamuks ümber ehitama. Ümberehitus valmis 1993. aasta esimesel poolel. Saun-kasvuhoone elamuks ümberehitamiseks puudus Oskar Munil teiste kaasomanike nõusolek. Kehtinud TsK § 121 lg 1 valdavad, kasutavad ja käsutavad kaasomanikud kaasomandit kokkuleppel. TsK § 123 kohaselt kuuluvad kaasomanike osad elamus muutmisele vaid juhul, kui elamu kaasomanik suurendab oma arvel elamu kasulikku pinda peale-, juurde- või ümberehituse teel teiste kaasomanike nõusolekul ja kehtestatud korras. Seega puudub hagejatel õigus nõuda oma kaasomandiosa suurendamist. Kostja arvates ei ole võimalik vaidlusaluse hoone kaasomandit lõpetada eraldi XXXX 4 muude hoonete suhtes kaasomandi lõpetamisest. Hoone kaasomandi lõpetamise tulemuseks on eraldi kinnistute tekkimine. XXXX 4 ja vaidlusaluse hoone juurde eraldi kinnistute loomine tooks kaasa selle, et XXXX 4 hoone kasutamine oleks oluliselt raskendatud. Oskar Muni omavoliliste ümberehituste tulemusena paiknevad XXXX 4 elumaja ja vaidlusalune hoone selleks üksteisele liiga lähedal, mistõttu erinevad ametkonnad ei pruugi eraldi kinnistute loomiseks kooskõlastust anda. Tõendamata on hageja väited selle kohta, et saun-kasvuhoone ehitas tema ja et vaidlusalune hoone on püstitatud hagejate vahenditega. Eeltoodust tulenevalt palub Viktor Muni jätta esitatud hagi rahuldamata. Kostja Ilme-Reet Muni seisukoht. Kostja ei nõustu hagiavalduses tooduga. Vaidlusalune saun-kasvuhoone ehitati koos ja mõeldi kasutamiseks kogu maja rahvale. Praeguseni elavad hagejad XXXX 4 majas, mitte ainult saunas, kus pole köökigi. Hagejatel on võetud eesmärgiks saada XXXX 4 saunkasvuhoonest eraldi krunt XXXX 4a. Omavolilisi ettevõtmisi alustati ilma teiste majaomanike teadmata. Tänu Viktor Muni õigeaegsele sekkumisele on asi lahenenud õiges suunas nii halduskohtus kui maakohtus. Maakohtus sai vaieldud selgeks, et saun on ehitatud ehitusloaga, mis anti XXXX 4 krundile, ja on kaasomandis. Samuti on teada kaasomandi suurused: Viktor Munil 1⁄2 mõttelist osa, Oskar Munil 1⁄4 mõttelist osa ja Ilme-Reet Munil 1⁄4 mõttelist osa. Kostja ei loobu temale kuuluvast 1⁄4 mõttelisest osast, olles vastu ka uue krundi tekkimisele XXXX 4 kinnistule. Kostja ei ole huvitatud kaasomandi suurendamisest uute juurdeehituste näol, vaid soovib uut 1⁄4 mõttelise osa suuruses kasutuskorra lepingut. III. Viktor Muni vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks. 01.03.2006. a esitas Viktor Muni vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks(tsiviilasi 2-064484). Kohus liitis hagid TSMS § 374 alusel ühtsesse menetlusse (tl. 159 ). Vastuhagi kohaselt kuulub Viktor Munile, Ilme-Reet Munile ja Oskar Munile kaasomandina majavaldus Elvas XXXX 4 Viktor Munile 1⁄2 suuruses osas, Ilme-Reet Munile 1⁄4 suuruses osas ja Oskar Munile 1⁄4 suuruses osas. Oskar Muni taotleb kohtule esitatud hagis kaasomandi lõpetamist üksnes saun-kasvuhoone suhtes. Hageja taotleb kaasomandi lõpetamist kogu XXXX 4 asuvate hoonete (individuaalelamu ja saun-kasvuhoone) suhtes selliselt, et müüa hooned ühtse varakogumina avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel järgmiselt: Viktor Munile 1⁄2, Ilme-Reet Munile 1⁄4 ja Oskar Munile 1⁄4.

IV. Oskar Muni vastus vastuhagile. Vastuse kohaselt ei kuulu vastuhagi XXXX 4 elumaja osas ühisesse menetlusse põhihagiga. Põhihagi esemeks on hagejate valduses oleva saun-kasvuhoone kaasomandi lõpetamine ja selle jätmine hagejate ainuomandisse, koos kohustusega maksta kostjatele nende osa välja rahas. Seetõttu ei saa vastuhagi esemeks olla XXXX 4 asuv eluhoone. Kuigi pooled on kahe objekti kaasomanikud, ei võimalda hagide ühine läbivaatamine asja õiget ega kiiremat läbivaatamist. Veel ühe objekti kaasomandi lõpetamise ühine menetlemine lükkab põhihagis lahendini jõudmise määramata tulevikku. Põhihagi eseme kaasomandi lõpetamise taga seisavad selle kõrval asuva maatüki tagastamine, samuti saun-kasvuhoone aluse maa erastamine. Vastuhagi on esitatud ka elumaja osas kaasomandi lõpetamiseks ja jagamise viisina pakub Viktor Muni välja avaliku enampakkumise ja saadud raha jagamise kaasomanike vahel. Oskar Muni ei ole sellise jagamise viisiga nõus, kuid õiguskord ei tunne vastuhagile esitatavat vastuhagi. Viktor Muni poolt on meelevaldne käsitleda elumaja ja saunkasvuhoonet ühtsena. Hoonete lähestikku asumine ei anna alust ja huvi nõuda mõlema hoone müümist avalikul enampakkumisel. Oskar Muni ei nõustu vastuses saun-kasvuhoone osas tehtud ettepanekuga selle müümiseks. Nimetatud hoone on tema ja Vilve Alevi kauaaegses valduses ja neile koduks. Oskar Muni leiab, et Viktor Munil ei saa olla õigustatud huvi saun-kasvuhoone kaasomandi lõpetamiseks avalikul enampakkumisel, sest oma kaasomandi osale vastava raha saaks ta kätte ka põhihagis pakutud viisil kaasomandi lõpetamisel. Oskar Munile jääb saunkasvuhoone jagamise osas arusaamatuks, miks ei ole kostjaks märgitud Vilve Alev, kes on saun-kasvuhoone kaasomanik ja kellel on seetõttu võrdne õigus olla endale kuuluva saunkasvuhoone kaasomandi lõpetamise menetluse juures. Oskar Muni palub mitte võtta menetlusse Viktor Muni poolt esitatud vastuhagi osas, mis puudutab Elvas XXXX 4 asuva elamumaja kaasomandi lõpetamist ja jätta rahuldamata Viktor Muni vastuhagis esitatud nõue saun-kasvuhoone avalikule enampakkumisele määramiseks. Vilve Alevi vastus vastuhagile. Vastuse kohaselt on Viktor Muni Vilve Alevit kui kostjat oma vastuhagis eiranud, millega viimane ei nõustu. Saun on Vilve Alevi ja Oskar Muni abielu jooksul loodud ühisvara. See on kostja ainuke elukoht, millest kostja ei kavatse loobuda. XXXX 4 elamust 1⁄4 kuulub kostja abikaasale. Hakata kohtus juba varem läbi vaieldud probleeme uuesti vaidlema – et XXXX 4 krunt on 816 m2, et saun asub XXXX 4 krundil, olles XXXX 4 kõrvalhoone ja kuulub kaasomandisse vastavalt kaasomandi suurusele XXXX 4 elamus – on mõttetu tegevus. Saun on eraldi asuv kaasomand, kus kaasomandi suurused on veel määramata ja saun ei ole seotud XXXX 4 elamuga. Vilve Alev palub vastuhagi menetlusse mitte võtta ja jätkata Vilve Alevi ja Oskar Muni poolt esitatud hagi menetlemisega. Viktor Muni vastus Oskar Muni poolt vastuhagile esitatud vastusele Vastuse kohaselt ei ole Oskar Muni tõendanud XXXX 4a krundi olemasolu ega saunkasvuhoone asumist sellel krundil. Elva Linnavalitsuse 12.01.2006. a kirjaga on tõendatud, et Elvas ei ole XXXX 4a krunti. Seega tuleb Oskar Muni väide, nagu taotletaks vastuhagiga eraldiseisvatel kruntidel asuvate hoonete kaasomandi lõpetamist, jätta tähelepanuta. 1993. aastal püüti XXXX 4 krunti kaheks jagada, kuid tänaseks on kõik krundi jagamiseks vastuvõetud haldusaktid tühistatud. Viktor Muni on seisukohal, et vaidlusalune saunkasvuhoone asub XXXX 4 krundil. Kui saun-kasvuhoone asuks XXXX 4 krundist väljaspool, ei oleks olnud põhjust XXXX 4 krundist eraldamist taotleda. Seega on ainetu

Oskar Muni väide, et ta ehitas saun-kasvuhoone linna tagavaramaale või eraldiseisvale krundile. Pärast krundi jagamise aktide tühistamist taastus XXXX 4 krundi esialgne suurus 836 m2 (170 + 666) ja saun kasvuhoone asub jätkuvalt XXXX 4 krundil. Seega on asjakohane Viktor Muni vastuhagi, milles taotletakse kogu XXXX 4 kaasomandi lõpetamist. Vastuhagi välistab kaasomandi osalise lõpetamise. Oskar Muni tahab luua muljet, nagu oleks elamu ja saun-kasvuhoone puhul tegu kahe erineva kaasomandiga, millest üks hõlmab vaid elamut ja teine vaid saun-kasvuhoonet ja seetõttu tuleks kahe kaasomandi jagamist otsustada eraldi. Kaasomanikud on oma kaasomandit elamule ja saun-kasvuhoonele käsitlenud alati kui ühtset kaasomandit. Antud juhul kuulub kaasomandisse mitu hoonet. Hoonete kompleksi väärtus seisneb krundi suuruses ja krundil asuvate hoonete rohkuses. Kui kaasomand lõpetada ühe hoone suhtes, väheneb nii krundi suurus kui ka hoonete arv krundil. Kaasomandi ositi lõpetamisel ei kata selle kaasomandi osa lõpetamise eest saadav hüvitis kahju, mida needsamad kaasomanikud kannavad seoses kaasomandisse jääva asja väärtuse langemisega. Lisaks ei lahenda kaasomandi ositi lõpetamine kaasomanike vahelist konflikti, vaid toob kaasa kasutuskorra muutmise nõuded. Elamu ja saun-kasvuhoone omandiõiguse teostamine on raskendatud, kui need hooned on eri isikute omandis. Oskar Muni ja Vilve Alevi vastus vastuhagi täiendusele Vastuse kohaselt ei moodusta XXXX 4 elamu ja saun-kasvuhoone ühtset majavaldust, kuna ei asu ühisel elamuehituskrundil. Samuti on elamul ja saun-kasvuhoonel erinevad kaasomanikud. Seetõttu saavad XXXX 4 elamu kaasomanikud lõpetada elamu kaasomandi eraldi hagis. Oskar Muni tahab enne XXXX 4 kaasomandi lõpetamist kasutada talle seadusega ette nähtud õigust erastada XXXX 4 juurde maa ettenähtud suuruses. Kui XXXX 4 elamu kaasomandi suurused on kindlaks määratud, siis saun-kasvuhoone kaasomandi suurused on kindlaks määramata. Tartu Ringkonnakohus ei ole seostanud kaasomandi suurusi XXXX 4 elamus kaasomandi suurustega saun-kasvuhoones. Saun-kasvuhoone on Oskar Muni ja Vilve Alevi alaline elamiskoht, olles funktsionaalselt iseseisev majavaldus. Vastuses leitakse, et Viktor Muni vastuhagis esitatud nõuet ei ole võimalik täita. Viktor Muni eesmärk kaasomandi lõpetamisel on saada võimalikult suurt kasumit ja vastuhagi rahuldamine jätab tuvastamata Viktor Muni kaasomandi suuruse saun-kasvuhoones. Viktor Muni seisukohad Vilve Alevi vastusele vastuhagi suhtes Kui ainult hagejad oleksid 1981. aastal ehitanud saun-kasvuhoone, ei oleks hagis räägitud saun-kasvuhoone kaasomandist ja puuduks vajadus kaasomandi mõtteliste osade suurust kindlaks määrata. Kuigi puudub Tartu Rajooni RSNTK otsus, et krundi suurus on 816 m2, on asja juures teised dokumendid, mida sai välja anda vaid juhul, kui krundi suuruseks oli 816 m2. Hagejad ei ole tõendanud maaüksuse XXXX 4a olemasolu. Vastupidist kinnitab aga Elva Linnavalitsuse 12.01.2006. a kiri. Nõustuda ei saa väitega, et Tartu Ringkonnakohus jagab 25.04.2001. a otsusega saun-kasvuhoone sauna ja toa osaks, sest ringkonnakohus jagab hoone projekti alusel püstitatud osaks ja projekti alusel mittepüstitatud osaks. Saun-kasvuhoone omanikeks on Viktor Muni, Oskar Muni ja Ilme-Reet Muni. Seda kinnitavad erinevad kohtulahendid, aga ka poolte 1989. aasta kokkulepe. Hagejate väide, et saun-kasvuhoone asub XXXX 4 krundist väljaspool, on vastuolus muude asjas kogutud tõenditega. Isegi kui asuda seisukohale, et XXXX 4 krundi suuruseks on 600 m2, jääb saunkasvuhoone selle krundi sisse, kuna maakasutuse piir läbib saun-kasvuhoone alust maad. Vastuolus asjas kogutud tõenditega on ka väide, et saun-kasvuhoone ei moodusta elumajaga ühist majavaldust. Nii kokkulepe, 1982. aasta muutmisprojekt kui Tartu Ringkonnakohtu 23.12.2003. a otsus kinnitavad, et saun-kasvuhoone on ehitatud kaasomandis oleva elamu juurde. Seetõttu ei saa elamul ja saun-kasvuhoonel olla erinevaid kaasomanikke. Isegi kui Vilve Alev osales saun-kasvuhoone ehitamises, siis ehituses osalemine ei loo omandiõigust.

Majavalduse kaasomandi mõttelise osa suurused on kindlaks määratud ja ringkonnakohus seostab oma 2003. aasta kohtuotsuses kaasomandi suurusi elamus ja saun-kasvuhoones. Ringkonnakohus leiab, et Oskar Munil võib olla kaasomandi suurendamise nõue. Vastuses rõhutatakse, et kui see nõue Oskar Munil ka oli, siis on see nõue aegunud. Viktor Muni on taotlenud aegumise kohaldamist ja jääb selle juurde. Vaidlus puudub selles, et saunkasvuhoone ümberehitamine elamuks on toimunud kehtestatud korda rikkudes. Saunkasvuhoone ei ole ehitusloast tulenevalt ette nähtud elamiseks. Hagejad on pideva ebaseadusliku ehitustegevusega ja teiste kaasomanike tahet eirates teinud saun-kasvuhoonest elamu. Ebaõiguse kaudu ei saa luua õigust. Kui luua saun-kasvuhoone juurde eraldi kinnistu, siis elumaja hoovi kasutamine teise kinnistu omaniku poolt reaalkoormatise korras on tõsine omandiõiguse kitsendus, mis segab igapäevaelu ja vähendab XXXX 4 kinnistu väärtust. Vastuses leitakse, et kaasomand XXXX 4 hoonetele koos hagejatega on muutnud kaasomandi edasikestmise võimatuks. Hagejate motiiv kaasomandi jagamisel on omand killustada ilma faktilist olukorda muutmata – kasutada jätkuvalt nii elumaja kui saunkasvuhoonet ja suurendada oma vara saun-kasvuhoone eraldi kinnisasjaks muutmise kaudu. Selline lahendus ei ole kaasomanike huvides. V. Kohtuistung. Hageja, Vilve Alevi poolt kohtuistungil antud seletuse kohaselt tuli tema XXXX 4 majja 1977. aastal. Toad jaotati ära, teised ruumid jäid ühiskasutusse. Hagejad ehitasid saunkasvuhoone 1981. aastal. Maakohus on 2003. aasta kohtuotsuses leidnud, et saun-kasvuhoone asub väljaspool XXXX 4 krunti. Vaidlusalune hoone asub sellel maal, millele on esitatud maa tagastamise taotlus, kuid tagastamine on peatatud seoses kohtuvaidlusega. Hagejate kasutuses oli linna tagavaramaa, mis jäi krundist kirdesse. Ilme-Reet Muniga oli see maa ära jagatud kindla piiriga, igaüks tegeles oma maaga. Algselt tegid hagejad enda maale kasvuhoone. Elu majas ei klappinud ja otsustati, et kasvuhoone vundamendi peale tehakse saun. Servad laoti tuhaplokkidest. Oskar Muni oli sel ajal kiirabis tööl, aga palju aega sai ta ka kodus olla. Tal olid teatud töövõtted, et sauna ehitada. 1993. aastal ehitasid hagejad sauna elamuks, juurde ehitati tuba, mis on aga omavoliline ehitus, mis on ehitatud linna maale. Sauna ehitus oli tahtlikult omavoliline, kuna hagejad tahtsid selle juurde krunti. Samuti puudus ümberehituseks kaasomanike nõusolek. Sauna ehitusel lisaabi ei vajatud. Sauna tagumiseks seinaks jäi tellisest kasvuhoone sein vastu kruusaaugu serva. Kolm seina laoti tuhaplokkidest, on raudbetoonlagi, mille peal on kasvuhoone. Kui hoone juurde erastada maad, siis see riivaks nende inimeste õigusi, kellel on õigus seda maad tagasi saada. Krundi eraldus tühistati 1994. aastal, sest krunt oli eraldatud täies ulatuses tagastamisele kuuluvast maast. Selle kohale moodustati tagastamisele kuuluv katastriüksus XXXX 4a. Saunkasvuhoone on ainuke hagejate elamise koht. Kuigi ringkonnakohus on leidnud, et saun on kaasomandis, pole tõendatud, kui suures osas on kostjad kaasomandisse panustanud. Osade suurused panustamisest olenevadki. Kostjad ei ole saun-kasvuhoone ehitamisse midagi panustanud. Kasutuskorra kokkuleppes on kirjas, et sauna kasutab ainult Oskar Muni. Sellega on kostjad tunnistanud, et saun-kasvuhoone ehitas Oskar Muni. On võimalik, et seal on kaks krunti. Kui tehti tagastamise otsus, siis määrati kindlaks ka piirid. Katastriüksus XXXX 4a on funktsionaalselt iseseisev majavaldus, kus on omaette elamu ja kõrvalhoone (garaaž). Saunkasvuhoonel on omaette kaev, kanalisatsioon, eraldi tänavale avanev garaaž, eraldi juurdepääs tänavalt koos trepi ja väravaga. Vaja on määrata tee kasutus, see määratakse detailplaneeringuga. Hageja soovib maja edasi ehitada. Mingil juhul ei moodustata suurt kinnistut. Kui tehakse ühine kinnistu, siis on Viktor Munil pool, Ilme-Reet Munil veerand ja Oskar Munil veerand kinnistust, mida hageja Vilve Alev ei lase juhtuda. Hageja Vilve Alev on saun-kasvuhoone omanik, kuna see on abielu ühisvara, mitte XXXX 4 elamu kaasomanik. Kaasomandit saun-kasvuhoonele soovitakse lõpetada viisil, et vaidlusalune hoone jääks

hagejate omandisse. Et kostjad ei ole labidatäit mulda ka tõstnud, siis selle tõenduseks on ka kaudsed tõendid - saun-kasvuhoone ehitamise eest trahviti ainult Oskar Muni ja ainult talle anti sauna kasutamisõigus. Hagejad on eakad inimesed ega soovi kusagile mujale elama asuda. Hagejatel on maaomanikuga kokku lepitud, et kui kaasomand lõpetatakse, ostetakse maa omanike käest ära. Saunaaluse pinna saaks, sest ehitusluba on ainult sauna osal, toaalune pind on õigusliku aluseta. Maa tagastamine on peatatud, kuna seal on õigusliku aluseta püstitatud hoone. Hageja leiab, et vastuhagi saab arutada ainult saun-kasvuhoonet puudutavas osas. Kui XXXX 4 kaasomanikud kolmekesi tahavad mingi tehingu teha XXXX 4-ga, kuhu Vilve Alev ei kuulu, siis teevad nad seda eraldi hagis. Need kaks hoonet on kaasomandis, kuid ei liigu tsiviilkäibes koos. Kuna kaasomandit ei saa lõpetada kostjatele nende osa kompenseerimata, on hagejad nõus maksma kostjatele 1/32 suuruse mõttelise osa sauna eest. Eksperthinnangu kohaselt on ehitise jääktaastamismaksumuseks ja sellele vastavaks jääkväärtuse suuruseks 234 000 krooni, mis teeb 7312,50 krooni kummalegi kostjale. Hagejate lepingulise esindaja, Rene Varuli poolt kohtuistungil antud seletuse kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et saun-kasvuhoone on kaasomandis. Lahendust nähakse kaasomandi lõpetamises ja saun-kasvuhoone hagejate omandisse andmises. Hagejate ettepanek on osta kostjate osad välja. Hagejad on seisukohal, et asja õigeks lahendamiseks on oluline tuvastada, et XXXX 4 elamu ja saun-kasvuhoone on eraldi objektid ja liiguvad tsiviilkäibes eraldi. Hagejad on arvamusel, et kaks ehitist saavad liikuda tsiviilkäibes koos vaid kahel võimalusel: kui kaks ehitist asuvad ühel ja samal kinnistul, olles seega kinnistu olulised osad ja kui üks ehitis on ehitise päraldis. XXXX 4 eluhoone ja saun-kasvuhoone ei ole kinnistatud. Samuti ei ole saun-kasvuhoone XXXX 4 ehitise päraldis tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 57 lg 1 mõttes, kuna saun-kasvuhoone ei teeni kuidagi XXXX 4 elamut. Saun-kasvuhoone on peale 1993. aastal toimunud ümberehitust saanud endale pooles ulatuses juurde elutoa, mis kinnitab samuti selle eksisteerimist iseseisva eramuna. Päraldiseks mitteolemine on tuvastatud veel asjaoluga, et saun-kasvuhoone asub väljaspool XXXX 4 krunti. See on tuvastatud 2003. aastal jõustunud kohtulahendiga. Kuivõrd mingeid uusi asjaolusid ilmnenud ei ole, siis ei ole põhjust hinnata ümber juba kohtu poolt tuvastatud asjaolusid. Et saun-kasvuhoone on isemajandav üksus, kinnitab ka kohtu korraldatud paikvaatlus. Tartu Ringkonnakohtu 23.12.2003. a otsusega on tuvastatud, et saun-kasvuhoone ehitusest võtsid osas Oskar Muni, Viktor Muni ja Ilme-Reet Muni, kuid tuvastatud ei ole, kui suures osas võtsid kostjad osa saun-kasvuhoone ehitamisest. Hagejad leiavad, et mõlemad kostjad panustasid ehitusse 1/32 suuruse osa. Kostjad ei ole tõendanud, et nende panus oleks olnud suurem hagejate avaldatust. Hagejad leiavad, et nende suuremat panust ja seega suuremat mõttelist osa saun-kasvuhoones tõendavad tunnistaja K.C. , E.S. ja A.N. ütlused, aga ka Oskar Munile saadetud kutse administratiivkomisjoni istungile ja administratiivkomisjoni määrus, mille kohaselt määrati Oskar Munile rahatrahv ehituseeskirjade rikkumise eest. Seletuskiri 1982. aasta individuaalelamu muutmisprojekti juures ja 10989. aasta kasutuskorra leping näitavad samuti, et saun-kasvuhoone on olnud alaliselt hagejate ainukasutuses. Kostjad ei ole vaidlustanud asjaolu, et saun-kasvuhoone rajati varasemalt ehitatud vundamendile, mis juba iseenesest tähendab seda, et vundament on olnud kostjate ainupanus rajatud saun-kasvuhoonesse. 1993. aasta ümberehitustööde käigus on rajatud ca pool praegu olemasolevast saun-kasvuhoonest ja seda hagejate ainupanuse läbi. Asja juures on 2001. aastal koostatud saun-kasvuhoone hindamisakt (turuväärtus 100 000 – 110 000 krooni) ja 2007. aastal koostatud ekspertarvamus (turuväärtus 234 000 krooni). hagejad paluvad kohtul leida eelnimetatud kahe hinnangu pinnalt kostjatele määratav hüvitis saun-kasvuhoone kaasomandi kaotamise eest, arvestades kostjate panust saun-kasvuhoone rajamisel. Hagejad leiavad, et vastuhagi esemeks ei saa olla kaasomandis olev XXXX 4 elumaja. Tegemist on erinevate objektidega. Kuna hagejad on esitanud hagi kaasomandi lõpetamiseks vaid saun-kasvuhoone osas, saab Viktor Muni esitada vastuhagi samuti vaid

saun-kasvuhoone osas, esitades selles hagejatest erineva kaasomandi lõpetamise viisi. Kuna XXXX 4 elumaja suhtes on kaasomandi lõpetamise nõue esitatud esmakordselt vastuhagis, peab hagejatel olema võimalus esitada XXXX 4 elumaja kaasomandi lõpetamise viisi suhtes omakorda nõue. Hagejatel ei ole võimalik XXXX 4 elumaja suhtes esitada vastuhagi, sest õiguskord ei tunne vastuhagile esitatavat vastuhagi. Siit tulenevalt on hagejatel praeguses olukorras takistatud XXXX 4 elamu suhtes oma kaasomandi jagamise viisi väljapakkumine. Seega tuleb Viktor Muni vastuhaginõue XXXX 4 elumaja osas kaasomandi lõpetamiseks jätta läbi vaatamata. Viktor Muni ei ole kaasanud vastuhagis kostjana menetlusse Vilve Alevit, kes on ometi saun-kasvuhoone ühisomanik, sest on abiellunud Oskar Muniga varem, kui saun-kasvuhoonet üldse rajama hakati. Kui kohus leiab, et vastuhagi on esitatud õigesti mõlema vaadeldava objekti kaasomandi lõpetamiseks või kui kohus arvestab vastuhagi vaid saun-kasvuhoone osas, on hagejad seisukohal, et kaasomandi lõpetamine viisil, et anda XXXX 4 hooned kostjatele, pannes neile kohustuse maksta Oskar Munile (või hagejatele) 357 000 krooni, ei ole hagejate suhtes õiglane. Sellisel viisil mõlema objekti jagamine tähendaks seda, et hagejad jääksid ilma oma elupaigast. Sellist nõuet ei saa rahuldada ka seetõttu, et kaasomandi turuväärtus ei ole tuvastatud. Kui asuda seisukohale, et vastuhagi saab puudutada vaid saun-kasvuhoonet, siis ei oleks viimase jätmine kostjate omandisse kuidagi põhjendatud, sest need isikud ei ole kunagi sellele objektile eraldiseisvalt pretendeerinud. Vastuhagis toodud kaasomandi jagamise viisi – anda XXXX 4 hooned Oskar Munile (või hagejatele), pannes talle kohustuse maksta Viktor Munile 715 000 krooni – osas on pooled ühel arvamusel selles, et saun-kasvuhoone anda hagejate ainuomandisse, kes tasuksid selle eest hüvitist. Hagejad on seisukohale, et kohus võiks võtta otsuse tegemisel lähtekohaks selle sama nõudepunkti, sest siin on poolte huvid kõige sarnasemad. Samas leiavad hagejad, et XXXX 4 osas ei saa antud nõuet arutada, sest see on eraldi objekt ja siin ei ole arvestatud asjaolu, et XXXX 4 elamu kaasomanik on ka Ilme-Reet Muni, kes jääks antud nõude rahuldamisel kõigest ilma. Samuti tuleneb hüvitise summa mittearvestatavast eksperthinnangust. Antud nõude juures nõustuvad hagejad, et saun-kasvuhoone tuleb jätta hagejate ainuomandisse ja kostjatel tuleb kaasomandi osa kaotamise eest tasuda hüvitist. Hagejad soovivad saun-kasvuhoonele ainuomandit, et legaliseerida kogu ehitis, viia lõpule erastamine ning seejärel saada saun-kasvuhoonele ja seda teenindavale aiamaale hoonestusõigus. Kasutuskorra lõpetamise viisi – müüa XXXX 4 objektid avalikul enampakkumisel – osas leiavad hagejad, et Viktor Munil ei saa olla õigustatud huvi naaberkrundil asuva majavalduse kaasomandi lõpetamiseks avaliku enampakkumise korras, sest oma kaasomandile vastava rahasumma saaksid kostjad kätte ka hagiavalduses pakutud viisil kaasomandi lõpetamisel. Pealegi ei ole selline kaasomandi lõpetamine kuidagi õiglane, sest hagejad ei ole nõus enda kodu võõrandamisega. Kostja Viktor Muni lepingulise esindaja, Katrin Prükki poolt kohtuistungil antud seletuse kohaselt on vaidlusalune saun-kasvuhoone ehitatud XXXX 4 krundile 1982. aastal seadusliku maakasutusõiguse alusel. Sellisele seisukohale on asunud Tartu Ringkonnakohus oma 25.04.2001. a otsuses 1982. aasta muutmisprojekti kooskõlastusi analüüsides. Isegi kui nõustuda sellega, et XXXX 4 maakasutus on vaid 600 ruutmeetrit, jääb saun-kasvuhoone vähemalt osaliselt selle 600 m2 sisse. Seda tõendab ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepanek. Kuna saun-kasvuhoone asub XXXX 4 krundil ning see krunt ja sellel asuv majavaldus on Viktor Muni, Oskar Muni ja Ilme-Reet Muni kaasomandis proportsioonides 1⁄2, 1⁄4 ja 1⁄4, siis puudub alus ühel krundil oleva hoone suhtes määrata kaasomandi osa teistsuguses proportsioonis. Kui Oskar Muni leidis, et tema panus saunkasvuhoone ehitamisel oli suurem, oleks ta võinud kostjate vastu esitada kulude hüvitamise nõude, mis nüüdseks on aegunud. Hagi on rajatud ühise tegutsemise lepingule ja vaidlus käib selle üle, kui suur oli kellegi panus ehitamisel ja materjalide soetamisel. Ühise tegutsemise leping ja selle tingimused on käesoleva asja lahendamisel olulised vaid juhul, kui vastupidiselt

kostjale ja ringkonnakohtule asuda seisukohale, et saun-kasvuhoone ei asu XXXX 4 krundil. Ehitamise ajal kehtinud TsK §-st 440 tulenes eeldus, et ühise tegutsemise tulemusena loodud või omandatud kaasomandis oleva vara kõigi osaliste osad on võrdsed, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Antud juhul ei ole hagejad tõendanud, et ühise tegutsemise lepinguga oli kokku lepitud Oskar Muni suurem osa kui kostjatel. Poolte kokkulepe oli, et saun-kasvuhoone saab olema kaasomandis samas proportsioonis nagu XXXX 4 krunt ja sellel asuv elamu. Seda kinnitab 7 aastat pärast saun-kasvuhoone valmimist sõlmitud 1989. aasta leping, mille kohaselt saun-kasvuhoone kaasomandiosa oli poolte nägemise kohaselt samatine XXXX 4 elamuga. 1989. aasta leping lükkab ümber ka Vilve Alevi väite, et tema oli ühise tegutsemise lepingu pool. Ehitamise fakt ei loo omandit. Ringkonnakohus on 23.12.2003. a otsuses leidnud, et ühise tegutsemise lepingu poolteks on Oskar Muni, Viktor Muni ja Ilme-Reet Muni. TsK § 123 nägi ette, et kui elamu kaasomanik teiste kaasomanike nõusolekul ja kehtestatud korras suurendab omal arvel elamu kasulikku pinda, kuuluvad kaasomanike osad elamus kaasomaniku nõudmisel muutmisele. Pärast TsK § 123 kehtivuse kaotamist ei ole ükski õigusakt andnud kaasomanikule õigust nõuda kaasomandi osa suurendamist põhjusel, et kaasomanik on hoone pinda suurendanud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Oskar Muni asus 1993. aastal ehitama saun-kasvuhoonet ümber elamuks teiste kaasomanike nõusolekuta. Kuna 1993. aasta ümberehituse aluseks ei olnud elamu, ei ole tõendatud, et ümberehituse käigus suurendati kasulikku pinda ja ümberehitus toimus kehtestatud korda järgimata ning ilma kostjate nõueolekuta, siis ei ole TsK § 123 asjas kohaldatav ja Oskar Munil ei ole õigust nõuda saun-kasvuhoone kaasomandi osa suurendamist. Kostjad leiavad, et hagejad ei ole oma tsiviilõigusi teostanud heas usus. Olukorras, kus 11 aastat ei ole olnud omandivaidlust, ei pidanud kostjad vajalikuks säilitada dokumente, mis seondusid materjalide soetamisega jmtga. Hagejad on pahatahtlikult pannud kostjad olukorda, kus kostjatel on raske end põhjendamatu hagi vastu kaitsta. Hagejad ei ole tõendanud, et ühe hoone eraldamine kaasomandist oleks maakorralduslikult võimalik. Paikvaatlusel oli näha, et saun-kasvuhoone juurdepääs on võimalik vaid XXXX 4 kaudu, mis halvendab poolte elukorraldust. Tõendamata on ka saun-kasvuhoone juurde kuuluva maa väärtus, mistõttu ei ole hüvitise määramine ja hagi rahuldamine võimalik. Kostja, Viktor Muni poolt kohtuistungil antud seletuse kohaselt kuulub XXXX 4 juurde 816 ruutmeetrit pinda ja sel on kolm valdajat. Algselt kasutati saun-kasvuhoonet koos, aga suhted on läinud selliseks, et koos enam hoonet ei kasutata. Kui keegi ehitab midagi hoone juurde, siis omandi suurused ei muutu. Kahe hoone vahe on ca 4 meetrit. Kahte eraldi hoonet ei ole lubatud üksteisele nii lähedale ehitadagi. Kolm omanikku otsustasid ehitada saun-kasvuhoone elamu juurde. XXXX 4a krunti ei ole olemas. XXXX 4 on väärtus, kui see on terve kompleks. Kui kõik eraldada, siis sel asjal enam sellist väärtust ei ole. See peaks olema ühine kinnistu, sest tee läheb kahe hoone vahelt läbi ja kui teha kaks kinnistut, siis kuidas jagada teed. Kahte kinnistut sellele krundile teha ei saa. Kokkupuuted ikka jäävad, sest kommunikatsioonid on ühised. Oskar Muni lõhkus ära keskkütte ja varastas ära pumbad, kuigi keskküte oli tervele majale. Nüüd köetakse XXXX 4 elamut elektriga. Märtsi alguses, kui tulevad soojad ilmad, kolivad hagejad kasvuhoonesse. Asjas saabub rahu, kui kogu kompleks maha müüa. Elva Linnavalitsus on välja pakkunud kinnistu piirid ja suurused, aga Oskar Muni pole sellele alla kirjutanud. Kui palju keegi naelu või kruusa sauna ehitusse pani, seda ei tea enam keegi öelda. Kostja ise tassis kruusa, segas segu, valas vundamenti. Kui Oskar Muni oma kaasomandist elumajas loobuks, on Viktor Muni nõus loobuma enda osast saun-kasvuhoones ja ostaks elumajast välja hageja osa. Kostja, Ilme-Reet Muni poolt kohtuistungil antud seletuse kohaselt on Elva Linnavalitsuse kirjas öeldud, et XXXX 4a ei ole olemas. Maa saaks kohe erastada, aga Vilve Alev on sellele vastu. Sissesõidutee peaks jääma XXXX 4-le. Oletatav maja ei saa seda sissesõiduteed kasutada. Las nad võtavad mäe maha, siis saavad sissesõidutee. Kui kostja

tahtis puukuuri, siis öeldi, et võta mägi maha ja tee sinna puukuur. Tegelikult hagejad ei ela praktiliselt saun-kasvuhoones, sest seda talvel ei köeta ja käivad põhimajas söömas. Kostja on nõus kaaskostja ja tema esindaja poolt öelduga ning Viktor Muni vastuhagiga. Kostja ei müü ega osta midagi, ei liigu paigast ja keegi ei saa teda ka välja tõsta. Päris niisama pole kostja nõus saun-kasvuhoonest loobuma. 50 000 krooni eest on kostja nõus saun-kasvuhoonest loobuma ja maja osas soovib 1⁄4. Tunnistaja, K.C. ’i poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt on hageja Vilve Alev tunnistaja ema. Ema ja isa abielu lahutati 1978. aastal. Hageja Vilve Alev asus peale lahutust elama XXXX 4 Elvas. Tunnistaja on hagejal tihti külas käinud. Hageja näitas juba esimesel külaskäigul, kus on tema ja kus naabri maalapp. 1981. aastal ehitas hageja koos Oskar Muniga sauna. Neil oli kasvuhoone ja selle vundamendi peale ehitati saun. Peamiseks ehitajaks oli Oskar Muni, kes käis sel ajal poole kohaga kiirabis tööl. Vilve Alev aitas Oskar Muni, kui tal vaba aega oli. Tunnistaja ise ehitusest osa ei võtnud. Oskar Muni tegi palju tööd kodus, parandades teiste inimeste autosid. Keda tema aitas, need aitasid teda. Kellel ehitusel materjali üle jäi, need andsid talle. Sauna ehitati ka nädalavahetustel. Hagejad kasutasid sauna. Tunnistaja on seal saunas käinud. Saunas käisid ka Viktor Muni lapsed. Saun ehitati selleks, et majast ära saada, sest õhkkond elamus oli väga konfliktne. Sauna juurde ehitati tuba. See on hagejate ainus kodu, sest suures majas nad ei ela. Kuidas raha, tööd ja materjali jagati, sellest tunnistaja midagi ei tea. Et Viktor ja Ilme-Reet Muni oleksid sauna ehitanud, seda tunnistaja ei näinud, kuigi käis sinna tihti nii nädalavahetustel, suvel kui ülikoolis õppides sesside vaheajal. XXXX 4 elamus hagejatel sauna ei olnud. Majas oli hagejal 2 tuba, köök ja koridoris tualett. Tunnistaja, E.S. poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt tema ehitamas käinud ei ole, aga on aidanud materjali tuua. Tunnistaja töötas autobaasis ja tal oli lihtne transporti saada. Objekt asus XXXX tänaval. See võis olla peale 1980. aasta, kui Oskar Muni hakkas sauna ehitama ja palus, et tunnistaja aitaks tuua Elvast MEK hoovi pealt plokke. Need olid tuhaplokid 60 x 30 x 40. Tunnistaja aitas plokid peale panna ja maha laadida. Plokkide vedamine oli aastatel 1981-1983. Tunnistaja ise plokke Oskar Munile ei müünud. Need võis Oskar Muni osta Liiperi käest. Pealepanek toimus MEK hoovi peal. Plokke võis olla kas koorem või kaks. Tunnistaja on aidanud ka teisi asju kohale tuua. Tunnistaja nägi, et Oskar ehitas sauna. Kas Viktor ka sauna ehitas, seda tunnistaja ei tea. Muid abijõude tunnistaja Oskaril abiks ei näinud. Oskaril oli aega, sest ta töötas kiirabis autojuhina. Tunnistaja on ehk isegi segu toonud Oskarile ajal, kui ta töötas kalluri peal. Sel ajal ehitas tunnistaja ka ise maja. Keegi teine ei palunud tunnistajal sauna juurde midagi tuua. Transpordi eest ei makstud, vaid aidati üksteist. Oskar tegi autosid. Kord aitas teda tunnistaja, siis Oskar tunnistajat. Tunnistaja on kunagi isegi saunas käinud. Kruntide jaotamisest ei tea tunnistaja midagi. Ta nägi ainult, kui Oskar hakkas sauna ehitama. Tuhaplokke müüdi kooperatiivis, kõike oli saada. Roosi Väino käest osteti uksed ja aknad. Roosi Väino on tunnistaja naise vend. Keldritrepp saadi ka Roosi Väino käest. Akende eest maksti raha, aga kui palju, seda tunnistaja ei tea. Tunnistaja tõi Oskarile mittestandardseid laudu Lall Oti käest. Kas Frei Arnold on segu toonud, seda tunnistaja öelda ei tea. Saun ehitati kasvuhoone vundamendi peale. Ehitus käib seal tänapäevani. Kõike pole päris valmis saadud. Tee äärne garaaž on tunnistaja teada Oskar Muni oma. Mäe all olev garaaž ei olnud valmis. See on ehitatud hiljem. A.N. tunnistajana antud ütlused on avaldatud toimikust 2-1923/2001 tl 131. Tunnistaja ütlustest nähtub, et Täitekomiteele laekus kaebus Oskar Muni ebaseaduslikust ehitustegevusest. Kaasomanikele tehti muutmisprojekti suhtes ettekirjutus. Saun–kasvuhoone oleks saanud suurendada põhikrunti, kuhu oleks mahtunud põhimaja, saun kasvuhoone, mis oli eraldiseisev ja veel eraldiseisev kasvuhoone. Trahviti Oskar Munit. Kasvuhoone ja põhihoone olid ühe krundi peal , saun kasvuhoone oli väljaspool krunti- see oli asendiplaanis.

Omanikud oleksid pidanud minema Täitekomiteesse ja asendiplaani vormistama krundiplaaniks. Linna tagavaramaale oleks tekkinud üks krunt. Tunnistaja, E.M. poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt elas ta 1980-ndatel hagejate ja kostjate naabruses ning nägi, mida naabrid tegid. Kõik olid ehitamas, isegi Oskari ema. Oskar, Ilme ja Viktor said hästi läbi. Oskar kinkis pool maja vennale. Maja ehitusest jäi materjali üle ja siis hakati sauna tegema. Kes materjali ostis, seda tunnistaja ei tea. Kõik olid ehitusel. Kui valamine oli, siis üks kandis ämbriga segu, teine tegi muid töid. Valamas oli ikka 6-7 inimest. Tunnistaja poeg käis ka sinna ehitama. Urmas käis koos Erlendiga seal, kui oli vundamendi valamine. Erlend on naabripoiss. Kes teda kutsus, seda ei oska tunnistaja öelda. Kes ehitusel domineeris, seda ei tea samuti öelda. Tunnistaja käis majast iga päev mööda ja seetõttu nägi paljut pealt. Iga päev ei olnud suurt brigaadi peal. Vundamenti valati kasvuhoone kõrvale. Saun on tunnistaja meelest tehtud plokkidest ja laudadest. Reedal oli seal lauariit, kust Oskar laudu kandis. Sauna kasutasid kõik. Ka tunnistaja on seal saunas käinud. Sauna tehti regulaarselt. Tunnistaja, E.M. poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt elab tema XXXX 4 alates 1976. aasta sügisest. 1977. aastal ta abiellus. Ta on kogu aeg elanud XXXX 4 aadressil. Algul oli planeeritud, et majale tehakse juurdeehitus, et oleks ruum, kuhu panna tööriistu. 1982. aasta lõpus sündis tunnistajal tütar, aga ta püüdis olla ehitusel abiks materjali laadimisel. Kui olid betoneerimistööd, siis oli vaja kiiresti segu laiali lükata. Abiks olid ka Ilme, Oskari ema ja abikaasa, naabreid oli ka. Saun pidi tulema kõikide kasutada. Maja ehitusest oli materjali üle jäänud – oli laudu, katuseplaate ja veel üht-teist. Segu sai juurde muretsetud. Kooskõlastust sauna ehituseks ei olnud. Saun tehti valmis, siis tekkisid juriidilised probleemid. Vilve Alevi lapsi ehitusel ei olnud, kuid hiljem nad käisid saunas. Suhted halvenesid siis, kui selgus, et maa piirid ei ole enam endised. Vilve oli taotluse esitanud ja maa oli jaotatud. Asi sai vaidlustatud kohtus. Tunnistaja ei mäleta, millal algas uus ehitustegevus. Arutati ja leiti, et uus tuba ei tule kõne alla. Tekkisid tülid, kus oli ka käsikähmlust. Viktor Muni on pöördunud omavalitsuse ja politsei poole. See, mis oli omal ajal kokku lepitud, see enam ei kehti. Oskar on omavoliliselt maid ümber jaganud. Õiguse saavutamiseks tuleb käia kohtuteed. Oskar oli põhiline ehitaja. 1993. aastal Vilve ehitamas ei olnud. Seal käib pidevalt tegevus, kuigi Oskar väidab, et käsi on haige. Hagejate jutu järgi tahetakse perve peale maja ehitada, isegi projekt olevat olemas. Ehitus käib nüüd sauna tagumisel poolel. Kasvuhoone on alles. Tol ajal, kui suhted head olid, käis asi vastastikusel usaldusel. Kord maksis üks, kord teine materjalide eest. Ei ole võimalik eristada, kes mida tegi. Viktor oskab väga hästi ehitada. Osteti majakarp ja vennad ehitasid sellest maja. Vilve võttis ehitusest samapalju osa kui tunnistaja. Naised korraldasid rohkem toitlustamist. Saunkasvuhoones käis tunnistaja viimati vist 1993. aastal. Tunnistaja leiab, et krundi poolitamisega kaotab krunt oma väärtuse. Saunas elatakse suvel, külmal ajal seal ei elata. VI. Kohtu seisukoht

kaasomanike perekonnaliikmed. Kaasomandi kasutamise notariaalne kokkulepe on Oskar Muni, Viktor Muni ja Ilme Reet Muni vahel. Kõigi osapoolte perekonnaliikmed saavad kasutada just neid ruume, mille osas kokkuleppe osalised notari juures ruumid ära jagasid. Saun kasvuhoone jäi kokkuleppe alusel Oskar Muni kasutusse.

saab Viktor Muni esitada vastuhagiavalduse saun-kasvuhoone osas, esitades selles hagejatest erineva kaasomandi lõpetamise viisi. Hagejad on leidnud, et kui Viktor Muni soovib kaasomandi lõpetamist mõne teise objekti suhtes (XXXX 4 elamu osas), siis peab Viktor Muni esitama selleks iseseisva hagiavalduse, sest XXXX 4 elumaja kaasomandi lõpetamine ei ole põhihagi ese. Samas ei ole Oskar Munil ega Vilve Alevil võimalik XXXX 4 elumaja suhtes esitada vastuhagi, sest õiguskord ei tunne vastuhagile esitatavat vastuhagi. Kohus leiab, et saun-kasvuhoone ehitati maja juure ja tegu on päraldisega, mis teenib peaasja. Asja materjalidest nähtub, et majas polnud sauna ja eesmärk oli 1981. aastal sauna ehitus ning antud ehitamise alustamise faktis kaasomanike vahel vaidlust ei ole. Majavalduse juurde ja ümberehituse projektdokumentatsiooni puudulikkusele on juhitud kõigi kaasomanike tähelepanu 07.09.1982. a Tartu rajooni arhitekti poolt (tl 94). Kaasomandi kasutuskorra on kaasomanikud ka 1989. aastal notariaalselt vormistanud. Kohus leiab, et mõlemat hagi saab ja peabki koos menetlema. Kaasomandit ei saa ilma kaasomanike nõusolekuta tükeldada. Õige on Viktor Muni ja Ilme-Reet Muni väide, et sellisel juhul väheneb kogu kaasomandi väärtus. Seetõttu Viktor Muni soovibki kaasomandi lõpetamist. Kohus leiab, et kogu kaasomandit tuleb antud vaidluse korral vaadelda kui tervikut ja seda seetõttu, et paikvaatluse protokollist nähtub, et XXXX 4 elumaja ja saun-kasvuhoone vahe on 2,85 meetrit ja seda maja trepist saun-kasvuhoone trepini. Majadevaheline kaugus on 4,32 meetrit (t 178). Seetõttu on ekslik tsiviilasjas 2-1923/2001 kohtuotsuses tuvastatu nagu asuks XXXX 4a väljaspool XXXX 4 krunti. Viktor Muni on esitanud vastuhagi alternatiivvõimalustega, soovides kaasomandit lõpetada. Seega ikka ja ainult eseme suhtes, mis tuleneb kaasomanike notariaalsest kokkuleppest ja mitte hagejate soovist käsitleda võimalike omanike ringi saun-kasvhoone juurde laiemalt. Menetluses saab hageja esitada omapoolset kaasomandi jagamise viisi juba esitatud kaasomandi lõpetamise kohta.

võimalik. Kohtupraktika kohaselt võib kohus valida AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viiside hulgast vastavalt asjaoludele ainult sellise viisi, millega vähemalt üks kaasomanikest on kohtumenetluses nõustunud. Kohus leiab, et kaasomandi lõpetamine enampakkumise teel ei ole õiglane. Kohus arvestab kaasomandi lõpetamisel asjaoluga, et just Viktor Muni ja Oskar Muni suhted on aastate jooksul pingestunud. Õige on Oskar Muni poolt väljatoodud asjaolu, et arvestada tuleb ka tema vanust. Kohus leiab, et ka Ilme-Reet Muni on pensionieas ja vaieldamatult on elupaiga ja kodu kaotus pensionieas raskem kui nooremas vanuses isikutel. Ilme-Reet Muni on menetluse kestel olnud seda meelt, et kaasomand lõpetada, esitamata omapoolset jagamise viisi. Kohtulikes vaidlustes on kostja Ilme-Reet Muni jäänud arvamusele, et tema ei soovi midagi müüa ega osta ja kaasomandi osa 357 000 krooniga pole tal võimalik kinnisvara soetada. Ilme–Reet Muni on soovinud maa erastamist ja erastamistoimingud on Oskar Muni tõttu jäänud lõpuni viimata .

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.