Axxx Zxxx hagi Ekspress Auto L OÜ vastu töövaidluses
Asja läbivaatamise kuupäev
09. aprill 2008
Menetlusosalised
Hageja:
Axxx Zxxx (IK xxx)
Hageja esindaja:
Pxxx Pxxx (volikirja alusel)
Kostja:
Ekspress Auto L OÜ (RK xxx)
Resolutsioon
1.Axxx Zxxx hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista OÜ-lt Ekspress Auto L hageja Axxx Zxxx kasuks hüvitis TLS § 82 lg 2 alusel summas 7 348 (seitse tuhat kolmsada nelikümmend kaheksa) krooni 78 senti.
3.Välja mõista OÜ-lt Ekspress Auto L hageja Axxx Zxxx kasuks TLS § 119 lg 2 alusel lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest hüvitisena ühe kuu keskmise palga ulatuses 3 933 (kolm tuhat üheksasada kolmkümmend kolm) krooni 39 senti. Menetluskulude jaotus Poolte menetluses kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, jäävad poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1 (4)
1.Hageja töötas Ekspress Auto L OÜ alates 15. maist 2001 töölepingu nr 185 kohaselt. Töölepingu kohaselt asus töötaja tööle dispetšerina. Alates 01.02.2007 moodustas töötaja palk 4000 krooni kuus. 20.07.2007 lõpetasid pooled töösuhte TLS § 82 alusel. Töölepingu lõpetamisel leppisid pooled kokku, et tööandja tasub töötajale kompensatsiooni kahe keskmise kuupalga ulatuses.
2.20. juulil 2007 kandis tööandja töötajale ainult kasutamata puhkuse hüvitise jättes tasumata kokkulepitud ja seaduses ettenähtud kompensatsiooni kahe kuu keskmise palga ulatuses. Menetlus töövaidluskomisjonis
3.Axxx Zxxx esitas Töövaidluskomisjonile avalduse kompensatsiooni 8 000 krooni nõudes vastavalt TLS § 82 ja lõpparve tasumist summas 4 000 krooni vastavalt TLS § 119. Töövaidluskomisjon rahuldas Axxx Zxxx nõuded endise tööandja vastu täies ulatuses. Hagiavalduse sisu
4.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja Ekspress Auto L OÜ alates 15. maist 2001 töölepingu nr 185 alusel dispetšerina. Alates 01.02.2007 moodustas töötaja palk 4000 krooni kuus. 20.07.2007 lõpetati pooled töösuhte TLS § 82 alusel. Töölepingu lõpetamisel leppisid pooled kokku, et tööandja tasub töötajale kompensatsiooni kahe keskmise kuupalga ulatuses. 20. juulil 2007 kandis tööandja töötajale ainult kasutamata puhkuse hüvitise jättes tasumata kokkulepitud ja seaduses ettenähtud kompensatsiooni kahe kuu keskmise palga ulatuses.
5.Hageja jääb nimetatud nõuete juurde, selgitades, et avalduse, mille kohaselt taotles hageja töölepingu lõpetamist poole kokkuleppel kirjutas hageja tunduvalt varem, mitte 2007 aasta juuli kuus. Selle kuupäeva on tööandja ise lisanud. Originaalavalduses kajastub teine kuupäev. Hageja leiab, et kui nõustuda kostja väitega, et töösuhte lõpetamine poole kokkuleppel on lõpuni viidud, sest töölepingu lõpetamisel poolte kokkuleppel peavad mõlemad pooled kirjalikult väljendama kokkuleppe tingimusi. Kostja poolt esitatud tõendid ei kajasta sisuliselt mingit pooltevahelist kokkulepet töölepingu lõpetamise kohta.
7.Kostja poolt esitatud taotluse kohaselt tööandja ei nõustu töövaidluskomisjoni poolt rahuldatud nõuetega täies ulatuses.
8.Kostja palub vaadata taotlus läbi hagimenetluse korras. Kohtuistung
9.Kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud nõuete juurde. Hageja esindaja seletuste kohaselt esitas hageja tööandjale avalduse, milles palus tööleping lõpetada TLS § 82 lg 2 alusel. Hageja on vormistanud avalduse, mis on toimiku materjalide hulgas, avalduse alusel tegi kostja kande tööraamatusse. Tööandja on saatnud hagejale kaks kirja. Avalduse, mille kohaselt hageja taotles töölepingu lõpetamist kirjutas hageja tunduvalt varem, mitte 2007 juulis. Töölepingus on kanne, mis alusel tööleping lõpetati. Töölepingu lõpetamise kuupäev on 19.07.2007, siit saab üheselt aru, et kostja on seda tunnistanud. Tööandja rikkumine seisneb selle, et ta ei ole sisuliselt maksnud töötajale TLS § 82 lg 2 kirjeldatud hüvitist. Hageja esindaja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista vastavalt TLS § 82 lg 2 väljamaksmisele kuuluv kompensatsioon kahe kuu keskmine palk summas 8000 krooni ning lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest hüvitisena keskmine palk 2 (4)
ning kõik menetluskulud välja mõista kostjalt. Kuna kostja istungile ei ilmunud, palub hageja lahendada asi sisuliselt.
10.Hageja seletuste kohaselt avalduse töölepingu lõpetamiseks kirjutas juba 2003 aastal, kuna tööandja ei võimaldanud võtta 3 päeva lapsepuhkust, samuti ei maksnud töölepinguga ettenähtud palka. 2007 aasta juuli kuus, kui ta viibis puhkusel, helistati talle ja teatati, et teda tahetakse vallandada, võttes aluseks minu 2003 aastal esitatud avalduse. Ta läks järgmisel päeval töö juurde ja talle tuletati meelde kunagi esitatud avaldust töölepingu lõpetamise kohta. Hageja tegi avalduse töölepingu lõpetamiseks vastavalt TLS § 82. Kostja ei võimaldanud tal töötada, ning teavitas, et töösuhe on lõpetatud.
10.Kostja kohtuistungile ei ilmunud, mitteilmumisest kohtule teatanud ei ole, samuti ei ole kostja kohtuistungi edasilükkamist taotlenud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt ja kohus teeb sisulise otsuse.
13.Kohtule esitatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista kompensatsioon kahe kuu keskmise palga summas 8 000 krooni vastavalt TLS § 82 ja lõpparve tasumisega viivitamise eest summas 4 000 krooni vastavalt TLS § 119 lg 2. Kostja kohtule põhistatud vastust ei esitanud, kohtule on esitatud taotlus, mille kohaselt ei nõustu tööandja terve töövaidluskomisjoni otsusega.
14.Kohus tuvastas, et Axxx Zxxx asus Ekspress Auto L OÜ juures tööle alates 15.05.2001 töölepingu nr 185 alusel dispetšerina, tööleping oli sõlmitud määramata ajaks. Alates 01.02.2007 moodustas töötaja palk 4000 krooni kuus. 20.07.2007 lõpetasid pooled töösuhte TLS § 82 alusel. Töölepingu lõpetamisel leppisid pooled kokku, et tööandja tasub töötajale kompensatsiooni kahe keskmise kuupalga ulatuses /TVK 2-5/.
14.Poolte vahel puudub vaidlus töösute lõpetamise aluse üle, seega loeb kohus, et töösuhe on lõpetatud TLS § 82 kohaselt. Töösuhte lõpetamisel on pooled kokku leppinud, et töötajale makstakse hüvitist tema kahe kuu töötasu ulatuses.
15.Vastavalt TLS § 74 lg 2 on tööandja kohustatud maksma töötajale lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Töösuhe on poole vahel lõpetatud 20. juulil 2007.Axxx Zxxx`le kohustus tööandja maksma maksmata jäänud palka, töölepingu lõpetamisel hüvitust TLS § 82 järgi. Hageja poolt esitatud konto väljavõtte kohaselt on Ekspress Auto L OÜ kandnud Axxx Zxxx arvele 20. juulil 2007 töötasu juuni kuu eest summas 1948 krooni ning lõpparve 518 krooni /TVK 8/.
16.Poolte vahel vaidlust saamata jäänud palga summa üle ei ole. Seega loeb kohus, et tööandja poolt 20 juulil 2007 kantud töötasu 1948 krooni on põhjendatud.
17.TLS § 82 lg 2 määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel samal alusel maksab tööandja töötajale tema keskmise palga lepingu tähtaja möödumiseni, kuid mitte üle kahe kuu.
18.Keskmise palga arvutamisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 15.08.2001. a määrusega nr 275 kinnitatud keskmise palga arvutamise korrast; § 2 lg 1 kohaselt keskmine palk arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palga kogusummast. Keskmine kuupalk saadakse keskmise päevapalga korrutamisel selle arvutamise aluseks olnud ajavahemiku ühe kuu keskmise kalendaarse tööpäevade arvuga; § 3 lg 1 kohaselt 3 (4)
keskmise päevapalga arvutamisel liidetakse § 2 lõikes 1 või 2 nimetatud ajavahemiku palgasummad ja jagatakse sama ajavahemiku täistööajaga töötava töötaja tööajanormi järgse (edaspidi kalendaarse) tööpäevade arvuga, saades sel viisil ühe tööpäeva keskmise palga. Kui töötajale ei arvutatud palka kõigi keskmise palga arvutusperioodi tööpäevade eest töölt mõjuva põhjusega puudumise tõttu või kui töötaja oli ajutiselt vabastatud kohustusest teha tööd, vähendatakse arvutusperioodi tööpäevade arvu nende päevade võrra. Tööpäevade arvu ei vähendata töölt omavoliliselt puudutud või töölt kõrvaldatud päevade võrra, kui töölt kõrvaldamine oli seaduslik.
19.Seega tuleb keskmise palga arvutamiseks arvutada kostja palk perioodil 01.01.2007 kuni 01.07.2007.a. Kostjal oli õigus saada kuni 01. veebruarini 2007 ühes kuus palka 3 600 krooni, alates 01. veebruarist 2007 summas 4 000 krooni. Seega viie kuu eest 20 000 krooni ning jaanuari kuu eest 3 600 krooni. Palga kogusumma moodustab 23 600 krooni.
20.Ajavahemikus 01.01.07 kuni 01. juuli 2007 oli kokku 127 tööpäeva. Kostja keskmine päevapalk on 185,80 krooni. Tööpäevade arv kuues kuus kokku on 127 tööpäeva : 6 kuud = 21,17 (keskmine tööpäevade arv kuus), 21,17 x 185,80 = 3933,39 krooni. Seega ühe kuu keskmine palk moodustab 3 933,39 krooni.
21.Kahe kuu keskmine palk nimetatud aja ees moodustas 7 866,78 krooni. Hageja poolt esitatud konto väljavõtte kohaselt on Ekspress Auto L OÜ kandnud Axxx Zxxx arvele 20. juulil 2007 lõpparve summas 518 krooni /TVK 8/. Seega kuna tööandja on eelnevalt maksnud töötajale lõpparve eest 518 krooni, leiab kohus, et OÜ Ekspress Auto L poolt tuleb Axxx Zxxx`le tasuda hüvitisena 7348,78 krooni (7866,78-518). TLS 119 ettenähtud hüvitised:
22.TLS § 119 lg 2 kohaselt lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga.
23.Lõpparve kinnipidamise eest kannab tööandja vastutust. Riigikohus on oma 3-2-1-48-99 otsuses leidnud, et lõpparve kinnipidamise eest näeb tööandja vastutuse ette TLS § 119 lg 2, mille kohaselt vastutus on piiratud töötaja ühe kuu keskmise palgaga. Eelnevalt on kohtu poolt tehtud arvutused ühe kuu keskmise palga suuruse kohta. Seega leiab kohus, et on põhjendatud rahuldada hageja nõue TLS § 119 lg 2 alusel summas 3933,39 krooni. Menetluskulud
24.Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda.
25.Kuna hagiavalduse on rahuldatud osaliselt, leiab kohus, et poolte menetluses kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, jäävad poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohtunik: / allkiri/ Ärakiri õige:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.