2-07-22330
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Katrin Saar
Määruse tegemise aeg ja koht
23.aprill 2008.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-22330
Tsiviilasi
A.K. avaldus I.K. ́i surnuks tunnistamiseks ja surmaaja tuvastamiseks Avaldaja A.K. (sünd:. xx xxx
Menetlusosalised ja nende esindajad
Puudutatud isikud: L.K. (isikukood xxx, elukoht xxx O.K. (isikukood xxx, elukoht xxx I.K. (isikukood xxx, viimane teadaolev elukoht xxx
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Asjaolud 12.06.2007 esitas A.K. Viru Maakohtule avalduse oma abikaasa I.K. ́i surnuks tunnistamiseks ja surmaaja tuvastamiseks. 13.06.2007 määrusega Viru Maakohus saatis A.K. avalduse menetlemiseks kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule.
2-07-22330
Avalduse kohaselt lahkus I.K. 1994 aasta märtsis oma elukohast xxx, ega ole tänaseni tagasi pöördunud ega andnud andmeid oma viibimiskoha kohta. Avaldaja taotleb I.K. ́i surnuks tunnistamist, kuna antud juhul on avaldaja kehtivas abielus isikuga, keda ei ole aastaid näinud. Formaalselt kehtiva abielu jooksul on avaldaja on soetanud aastate jooksul vara, kuid avaldajal ei ole võimalik soetatud vara võõrandada ega seda enda ja lapse huvides vabalt käsutada. Puudutatud isiku L.K. ütluste kohaselt nägi tema oma poega I.K. ́it viimast korda 19.03.1994, kui viimane lahkus kodunt kahe tundmatu mehega, kes olid talle järele tulnud. L.K. ei ole nõus oma poja I.K. ́i surnuks tunnistamisega. Puudutatud isik O.K. ́i ütluste kohaselt nägi ta oma venda I.K.`it viimati 19.03.1994. Elasime koos ema ja vennaga. Päeval tulid meile kaks tundmatut meest, vend läks nendega välja, peale seda ta tagasi ei tulnud. Venna asukohta ei tea, kuid arvab, et vend on elus. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 509 lg 1 kohaselt algatab kohus isiku surnuks tunnistamise menetluse üksnes avalduse alusel. Avalduse võib esitada isik või asutus, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi. TsMS § 509 lg 1 p 2 kohaselt on õiguslik huvi eelkõige teadmata kadunud isiku ülenejal või alanejal sugulasel. A.K. on I.K. ́i abikaasa, seega on A.K. isik, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. TsÜS § 20 lg 1 sätestab, et surnuks tunnistatud isiku surmaajaks loetakse tema eeldatav surmaaeg. Jälitustoimiku 9416106 kohaselt pöördus 21.03.1994 I.K. ́i ema L.K. politseisse ja esitas avalduse isiku teadmata kadumise kohta. 28.03.1994 tegi politsei kindlaks, et I.K. on teadmata kadunud ja alustas tagaotsimistoiminguid. TsMS § 510 lg 4 kohaselt teatab kohus siseministrile isiku surnuks tunnistamise menetluse algatamisest siseministrilt seisukoha saamiseks. Siseministeeriumi 22.08.2007 kohtule saabunud kirjas andis siseminister oma seisukoha, et kohus võib I.K. ́i teadaolevate andmete alusel surnuks tunnistada. TsMS § 510 lg 1 järgi avaldab kohus peale isiku surnuks tunnistamise avalduse menetlusse võtmist väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub teadmata kadunud isikut kohtu määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. 08.08.2007 avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsus üles I.K. ́it esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta, samuti kõiki isikuid, kellel on andmeid I.K. ́i kohta, teatama sellest kohtule kuue nädala jooksul arvates teate ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. I.K. ́i kohta andmeid kohtule ei esitatud. TsMS § 510 lg 4 sätestab, et eelmenetluses teeb kohus kindlaks isikud, kellelt võib saada teadmata kadunud isiku kohta andmeid, ning asjaolu, kas teadmata kadunud isiku kohta on andmeid tema viimases teadaolevas töö- või elukohas. Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtuvalt I.K. ́il töökohad puuduvad, rahvastikuregistris andmed elukoha kohta puuduvad.
2-07-22330
Kohus leiab, et tuvastatud asjaolud annavad alust eeldada, et I.K. ei ole elus. Tema elusoleku kohta alates 19.03.1994, s.o neljateistkümne aasta jooksul andmeid ei ole. TsÜS § 20 lg 2 sätestab, kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. I.K. ́i eeldatavaks surmaajaks tuleb lugeda TsÜS § 20 lg 2 alusel 31.12.1995.a. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.
Katrin Saar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.