Tööõigus › Muud tööõigusasjad

Hagiavaldus on Narva Linnakohtule saabunud 15.01.2002.a. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja alates 30.11.2000.a. töölepingu alusel kostja juures autojuhina. 28.12.2002.a. numbrita käskkirjaga tööleping lõpetati TLS § 77 alusel tähtaja möödumisega. Hageja loeb töölepingu lõpetamise sellel alysel ebaseaduslikuks, sest töölepingu nr. 107 sõlmimisel 30.09.2000.a. lepingu p.-s 1.2. ei olnud näidatud töölepingu tähtaega ning vastavalt TLS § 27 lg. 3, kui töölepingus ei ole märgitud tähtaega, loetakse tööleping tähtajatuks, töölepingu neljakordne pikendamine kostja poolt on aga õigustühine. Hageja leiab, et töölepingu lõpetamisel kostja oluliselt rikkus ITLS § 28 lg. 1 sätestatud protseduurireegleid, millele järgneb TLS § 117 ettenähtud vastutus. Kuna aga hageja loobub tööle ennistamisest, siis taotleb hageja kostjalt hüvitist TLS § 117 lg. 2 alusel kuue kuu keskmise palga ulatuses. Hageja palub välja mõista Autotrans-Narva AS-lt hüvitis kuue kuu keskmise palga suuruses summas. Hagi on esitatud TLS §-de 27 lg. 3, 91 lg. 1 p. 1, § 117 lg. 1, PuhkS §de 147-148 ja PalS § 35 sätteist lähtuvalt. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja 27.02.2002.a. Narva Linnakohtule saabunud kirjalikus vastuses teatab, et tunnistab hageja nõuet osaliselt töölepingu ebaõigesti lõpetamise osas. Hageja on kasutanud ära kostja kaadritöötaja eksimust töölepingu vormistamisel, kus ekslikult on tähtaja kohta tehtud kanne valele reale. Kui selline eksimus ilmnes, siis kostja juhatuse esimehe isikus tegi seetõttu hagejale ettepaneku hageja tööle ennistada ning maksta hagejale sunnitud töölt puudumise eest tasu kuni ennistamise vormistamiseni, kuid hageja keeldus sellest kategooriliselt. Kostja palub kohtul võtta arvesse, et kostja ei ole oma õigusi kuritarvitanud ega tahtlikult käitunud, mistõttu hüvitise nõuet maksimaalmääras kostja õigeks ei pea. Kostja on valmis hüvitama kahe kuu keskmise palga. III. Kostja vastuhagiavaldus. Koos kirjaliku vastusega esitas kostja ka vastuhagi Vastuhagiavalduses kostja selgitab, et hageja töötas veoauto Volvo autojuhina alates 30.11.2000.a. kuni 01.02.2002.a. Töötamise aja jooksul oli auto komplekteeritud 2001. märtsis hagejale allkirja vastu välja antud veo ohutusrihmadega 2 tükki, maksumusega 500 krooni, ja 2001. juunis puksiirseadmega, maksumusega 1875 krooni ja 10 senti. Kokku kahjusumma 2375 krooni ja 10 senti. 28.12.2001.a. tööleping hagejaga lõpetati. Samal tööpäeval sai hageja lõpparve, kuid materiaalsete väärtuste kohta aru ei andnud. Sellel päeval mehhaanik A.I ’i ja autokoja juhataja A.V poolt läbiviidud auto vastuvõtmisel avastati, et ohutusrihmad ja puksiirseade puuduvad. Selle kohta koostati 28.12.2001.a. vastuvõtmise akt. Hageja on kohustatud tagastama ettevõttele auto rihmad ja puksiirseadme või hüvitama nende maksumuse. Kostja palub hagejalt välja mõista Autotrans Narva AS kasuks 2 375 krooni ja 10 senti ja arvestama selle summa hüvitisena töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. 13.01.2003.a. esitatud täiendava vastuhagiavalduse kohaselt hageja materiaalsete aruannete ja rahvusvaheliste reiside dokumentaalne kontroll näitas, et oma töötamise perioodil on R.S ’i poolt toimunud tahhomeetri mehhaaniline kõvemini kinnikeeramine eesmärgiga suurendada auto läbisõitu ja omastada kütust. Samuti on kostja esitanud tasumiseks võltsitud dokumente järgmiselt: vedu Narva-Saksamaa-Venemaa-Narva, 19.04.2001.a. teekonnalehe järgi moodustab läbisõit 5667 kilomeetrit, aga vastavalt AUTO ROUTE 2001 programmile, mille alusel töötasid Tallinna ja Narva autofirmad, 5338 kilomeetrit. Seega läbisõidu suurendamine teekonnalehe järgi 329 kilomeetrit summas 1 168 krooni; vedu Narva-Saksamaa-Venemaa-Tallinn, 30.11.2001 teekonnalehe järgi moodustab lõbisõit 7117 kilomeetrit, aga vastavalt programmile 5353 km. Läbisõidu suurendamine 1764 km summas 6 262 krooni. Narvast Saksamaale firmast DAN CATER AS veo juures novembris ja detsembris 2001.a. andis R. S tasumiseks võltsitud kviitungeid 08.12.01. ja 08.11.01. summale 881 krooni ja 65 senti. Tegelikult olid tolliprotseduurid läbi viidud firma IMPORT-

PARTNER poolt omal kulul. Võltsitud on kviitungeid teede tasumise eest Poolas, kus teede kaart nr. BB0664328 järgi tasumine on summas 481 krooni ja 95 senti (perioodil 11.18.12.2001.a.), aga kviitungi nr. 20301925-118226-30000-11 järgi on Poola tee eest tasutud summas 506 krooni perioodil 5.-12.12.2001.a. ja 13.12.2001.a. oli auto vastavalt kviitungile nr.10 juba Leedus. Teede kaart nr. AB4174619 järgi tasumine summas 210 krooni ja 10 senti perioodil 8.-9.11.2001.a., aga kviitungi nr. 20301925-118226-30000-11 järgi Poola tee eest on tasutud summas 233 krooni ja 35 senti perioodil 6.-7.11.2001.a. ja 8.11.2001.a. asus auto Saksamaal vastavalt dokumendile K108497048-0. Saksamaalt Peterburisse firmast OÜ LEVADIA TRANS veo juures novembris 2001.a. andis R. S tasumiseks võltsitud kviitungid tollimakse eest summas 963 krooni ja 60 senti. Tegelikult tolliprotseduuride eest on tasunud klient ise. Seega on R. S kohustatud hüvitama tekitatud kahju üldsummas 9 967 krooni ja 30 senti, mille kostja palub hagejalt välja mõista. IV. Hageja kirjalik vastus kostja vastuhagile. Narva Linnakohtule 06.02.2003.a. saabunud kirjalikus vastuses vastuhagi ei tunnista täies ulatuses järgmistel asjaoludel: 1) kostja väide mehhaanilise tahhograafi juurdekeeramise kohta on vale. Selle tõendamiseks palub hageja kostjal esitada tõendina tahhoseibid nende vedude kohta ja kontrollida neid eriseadmel, mis näitab, kas toimus mingi sekkumine tahhograafi normaalsesse töösse. 2) programm AUTO ROUTE 2001 määrab lühima vahemaa punktist A punkti B, jättes arvestamata võimalikke kitsendusi maanteedel - teede remonti, ümbersõite, sihtkoha otsinguid. Näiteks ümberpööramine autobahnil Saksamaal suurendab teekonda mitme kilomeetri võrra, aga läbisõit näiteks Sankt-Peterburis tolliprotseduuri kohast kuni mahalaadimise kohani ning peale mahalaadimist pealelaadimise kohale võib suurendada läbisõitu sadade kilomeetrite võrra. Sellel põhinebki kilometraaži vahe. Seetõttu ei saa programm AUTO ROUTE 2001 olla ekspluatatsiooni aluseks. Arusaamatu on määratlus Narva-Saksamaa-Narva, sest Narva on linn, aga Saksamaa suur riik, mistõttu kohtule on vaja esitada kogu informatsioon, piiri ületamise kohad, sihtkoha tolli asukoht, mahalaadimise koht. 30.11.2001.a. teekonnalehes CMR-is 2229173 on mahalaadimise kohaks märgitud D-56 Germani. Linna, kus tegelikult toimus mahalaadimine, ei ole näidatud, CMR 2 veerg- veose saaja ei ole mahalaadimise koht. Tihtipeale autojuht saab teada mahalaadimise koha tolliprotseduuril Saksamaal. Et täpselt arvestada kilometraaži, siis palub hageja kostjalt välja nõuda tahhograafi seibid, millel on fikseeritud mahalaadimise koht. Kuna CMR-d, mis vormistati Saksamaal pealelaadimisel tagasiteel, ei ole esitatud, jääb arusaamatuks, kus täpselt auto laaditi. 3) hageja ei ole dokumente võltsinud, seda teeb kostja ise. Hageja ei ole 2001.a. novembris-detsembris teinud reise firmale Dan Cater. Esitatud 08.05.2001.a. CMR nr.016573 ja 19.04.2001.a. CMR 01114 ei ühti esitatud 08.11.2001.a. ja 08.12.2001.a. kviitungitega, sest nende ajaline vahe on 7-8 kuud. 4) sellest tulenevalt nõuab hageja kostjalt Poolas teede eest tasutud kviitungite originaale koos ekspertiisi arvamusega, et need dokumendid on võltsitud. Hageja selgitab, et tee maks nii Poolas kui ka Saksamaal võetakse riiki sissesõidu hetkest terve ööpäeva eest sõltumata sellest, mis ajal sissesõit toimub. Näiteks, sõites sisse Poolasse 01.12.2003.a. kell 23.00, tuleb tasuda täissumma terve 01.12.2003.a. eest vaatamata sellele, et ööpäev juba lõpeb. Või sõidad Poolast välja 07.12.2003.a. kell 8.00, aga teede kaart oli ostetud sissesõidul üheks päevaks 05.12.2003.a., maksta tuleb terve ööpäeva 7.12.2003.a. eest vaatamata sellele, et sõidad riigist juba välja. Selline kord on sätestatud nende riikide seadustega ning seda täidetakse kõigi autojuhtide poolt. Läbisõit Poolast võtab aega ühest ööpäevast kuni kolme ööpäevani ja see sõltub ümbersõitudest ja ummikutest teedel. Ühepäevane teede kaart maksab Poolas 50 zlotti. Sõites sisse Poolasse autojuht ei tea olukorda teedel ja piiril hakati müüma nädalast kaarti maksumusega 100 zlotti, mis tähendab, et kui sõit on üle kahe ööpäeva Poolas, siis väljasõidul ei ole vaja maksta veel ühe ööpäeva eest. Nädalane teede kaart nr. BB 0727650 oli ostetud 05.12.2001.a. kell 12.00, kuid see ei tähenda, et kogu selle aja oleks hageja viibinud Poolas. Tagasiteel sissesõidul Poolasse 11.12.2001.a. on samuti ostetud nädalane kaart nr. BB 0664328. Poolast väljasõit 13.12.2001.a. on tõendatud

asjaoluga, et 13.12.2001.a. oli hageja juba Leedus. Kui 06.11.2001.a. hageja sõitis Poolasse ja ostis kaardi nr. AB 3261740 üheks ööpäevaks, kuid ühe ööpäeva jooksul Poolat läbida ei suutnud, siis väljasõidul Poolast ning sissesõidul Saksamaale oli vaja 08.11.2001.a. kell 8.00 osta veel üks kaart nr. AB 4174619. Fakti, et 08.11.2001.a. kell 10.58 oli hageja juba Saksamaal, tõendab Saksamaa teede kaart nr. K 108497048-0. 5) tolliteenused Saksamaal on tasulised, mistõttu hageja oli nõudmisel kohustatud tasuma deklarandi teenused, saades ka vastava dokumendi. Tellimuses nr. 550 oli märgitud "dokumentide vormistamine pealelaadimise kohas" ei tähenda, et see vormistamine on tasuta. Vastuhagi on esemetu ja põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. V. V. Asja kohtulik menetlus ja arutelu. Tsiviilasja toimik on edastatud Rakvere kohtumajale. Kohus 13.11.2007.a. võttis tsiviilasja nr. 2-02-18 R S i hagis AS Autotrans-Narva vastu hüvitise nõudes menetlusse Rakvere kohtumajas, korraldas eelistungi 17. 01.2008.a. algusega kell 11.00 ja kohustas pooli piisavalt põhjalikult ette valmistama oma väited ja vastuväited, et oleks võimalik kohtuistungit pidada eelistungi jätkuna ja asi võimalusel ära arutada. Ühtlasi kohus hoiatas hagejat TsMS § 409 järgi, et kui hageja ei ilmu eelistungile, jätab kohus hagi läbi vaatamata või lahendab asja sisuliselt, ning kostjat TsMS § 410 järgi, et kui kostja esindaja kohtuistungile ei ilmu, teeb kohus kohaloleva poole taotlusel tagaseljaotsuse või lahendab asja sisuliselt. Kostja esindaja kutse saamisest hoolimata eelistungile ei ilmunud, mistõttu kohus määras kohtuistungi aja ning saatis kostjale kutse hoiatusega TsMS § 410 järgi. 25.03.2008.a. toimunud kohtuistungile kostja esindaja ei ilmunud, mitteilmumise põhjustest ei teavitanud, istungi edasilükkamist ei taotlenud, mistõttu kohus lahendas asja sisuliselt ilma kostja esindaja kohalolekuta. Hageja kohtuistungil palus lugeda töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ja seoses sellega kostjalt välja mõista hüvitisena töötasu kuue kuu eest. Töötamine oli 30.11.2000.a. kuni 01.01.2002.a. töölepingu alusel. Kirjaga teatati, et leping on lõpetatud. Vastuhagidega kokku 12 342.40 krooni hageja nõus ei ole. Kõik need esemed, mis laost anti, paigaldati autole ja auto külge nad jäidki. Pukseerimismehhanism on hageja enda valmistatud ja paigaldatud autole, tasu selle tegemise eest ei makstud. Kalkulatsioon on välja mõeldud. Samuti rihmad ja rehvid jäid autole. Tööle võtmisel vormistatud mõlemale aktidele on ilma hageja teadmata tehtud kanne rihma kohta, seda tõendab kuupäev. Täiendavad sissekanded on tehtud ilma hageja allkirjata. 28.02.2000.a. oli hageja veel tööl, auto sai üle antud, kuid hageja juuresolekul akti ei tehtud, esitatud aktil puudub hageja allkiri, seega on akt ühepoolne. Materiaalse vastutuse leping oli ka olemas ning sellest lähtunud kütuse kohta antud magnetkaart on ära antud. Töölepingu lõpetamisel sai magnetkaart autobaasi territooriumil antud automehaanik V , seejärel anti ringkäigulehele allkiri. Ringkäiguleht sai ära antud ning siis anti kätte tööraamat. Nõuded hageja vastu ja kostja esitatud dokumendid hageja vastu on tekkinud hiljem. Hageja jääb oma kirjalikus vastuses vastuhagile selgitatu juurde ja lisab, et selles vastuses on kõik kirjutatud, kostja pole hageja soovitud tõendeid esitanud, vastuhagiavaldus pole mitte millegagi tõendatud. Hageja palub kohtul hagi rahuldada ja vastuhagi jätta mõlema nõude osas rahuldamata, kuna pole tõendatud. VI. Kohtuotsuse põhjendused. TsMS § 438 lg. 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg. 5 näeb ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg. 8 kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama vastavat seadust. Kohus, tulenevalt hagiavaldusest, vastuhagiavaldusest ja vastuhagi täiendavast avaldusest, kuulanud ära hageja selgitused nii hagi kui vastuhagi kohta ning hinnanud

esitatud kirjalikke tõendeid, tuli järeldusele, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning vastuhagi jääb tervikuna rahuldamata järgmistel asjaoludel: 1) TLS §-le 117 lg. 1 kohaselt töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Hageja hagiavalduses pole töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ega ka töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmise nõuet kohtule esitanud. Hageja on oma hagiavalduses ise lugenud töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks ja sellest lähtuvalt nõuab ainult hüvitist. Samas kostja oma vastuses on tunnistanud, et töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik. Kohtuistungil hageja siiski avaldas, et ta palub töölepingu lõpetamine tunnistada ebaseaduslikuks ja kostjalt hüvitis välja mõista kuue kuupalga ulatuses, kuna ta ei soovi tööle ennistamist. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 116 kohaselt kui üks pool võtab omaks asjaolu, millele teine pool rajab oma nõude või vastuväite, loeb kohus omaksvõetud asjaolu tõendatuks, kui see ei riku teiste protsessiosaliste õigusi ega seaduslikke huve ja kui omaksvõttu ei mõjutatud pettuse ega vägivallaga ning see ei rajanenud eksimusel. Sama põhimõte sisaldub kehtiva TsMS §-s 440, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kostja on töölepingu ebaseadusliku lõpetamise omaks võtnud oma kirjalikus vastuses, mistõttu selle nõude aluseks olevaid dokumentaalseid tõendeid kohus täiendavalt ei hinda. Järelikult tuleb töölepingu lõpetamine kostjaga tunnistada ebaseaduslikuks. ITVS § 29 lg. 2 kohaselt, kui töötaja vaidlustab töölepingu lõpetamise seaduslikkuse, kuid ei soovi tööle ennistamist, siis loeb töövaidlusorgan töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel töötaja omal algatusel lahkunuks, alates töötamise tegelikust lõppemise päevast. 2) TLS § 117 lg. 2 kohaselt, kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Seega, kui kohus tunnistab töölepingu lõpetamise töötajaga ebaseaduslikuks, siis järgneb tööandja vastutus TLS § 117 lg. 2 järgi, mille kohaselt tuleb kostjalt välja mõista hüvitis. Vastavalt ITVS §-le 30 lg. 2 on töövaidlusorganil õigus juhul, kui töölepingu lõpetamine tunnistatakse ebaseaduslikuks ja töötaja ei soovi tööle ennistamist, välja mõista hüvitis kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses olenevalt töölepingu lõpetamise asjaoludest ja seaduserikkumise iseloomust. Hüvitise suurust ei seata sõltuvusse sellest, kas töötaja asus tööle teise tööandja juures või mitte. Kohus, hinnanud kostja seaduserikkumist, leidis, et töölepingu lõpetamine oli pigem ekslik kui tahtlik tegevus, sest töölepingut ei lõpetatud mitte tööandja algatusel vaid TLS § 77 alusel, mis sätestab töölepingu lõpetamise tähtaja möödumisel. Töölepingu lisadest nähtub, et töötaja on tööle võetud katseajaga ja seda katseaega on korduvalt pikendatud. Hageja, kuigi võinuks seda teha juba esimesel tähtaja pikendamisel, pole kordagi seda katseaja pikendamist vaidlustanud. Kohus on samuti seisukohal, et ebaõige kanne hageja töölepingus ei rikkunud hageja õigusi, mistõttu puudub alus seda lugeda oluliseks seaduserikkumiseks ning mõista hüvitisena välja kuue kuu palk. Kostja kirjaliku vastuse kohaselt kostja tunnistas oma eksimust töölepingu vormistamisel ja sellest lähtuvalt ebaõiget töölepingu lõpetamist ning pakkus hagejale ka võimalust tööle ennistamiseks ja sunnitud töölt puudumise aja eest palga maksmist. Töölepingu pooled peavad teineteise suhtes ka lugupidavalt käituma. Nimelt on kostja oma eksimust tunnistanud ja nõustunud ka hüvitise maksmisega, kuid kahe kuupalga ulatuses. Seega, kui hageja oleks soovinud töölepingu lõpetamise aluse formuleeringut muuta, oli seda võimalik teha. Hageja ei ole soovinud kostjaga rahumeelselt suhteid lõpetada. Selletõttu peab kohus õigeks ja õiglaseks nõuda kostjalt hageja kasuks välja hüvitis kostja kahe kuu keskmise palga ulatuses ehk summas 2 975 krooni ja 20 senti. Hageja kuupalk, mis oli kokku lepitud ja sisaldub töölepingus, oli alates 01.01.2001.a. kuus 1 600 krooni. Kostja esitatud õiend kinnitab nii kuupalka 1 600 krooni kui ka kuue kuu töötasu, mille keskmine on 8 926 : 6 = 1 487 krooni ja 60 senti.

TLS § 73 lg. 1 kohaselt teeb tööandja töölepingu lõpetamise kohta lepingusse kande, milles näidatakse lepingu lõpetamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, samuti töölepingu lõpetamise päev, töötajale või tööandjale hüvituse maksmine ja lepingu järgi saadu tagastamine. Sellise kandega lepingut pole kohtule esitatud ja sellekohast nõuet pole hageja ka esitanud. 3) õige on hageja väide, et kostja vastuhagid on tõendamata ja tuleb selletõttu jätta rahuldamata. Seadusesätet, millest lähtuvalt nõue on esitatud, vastuhagiavalduses märgitud ei ole. Hagi esitamise aegu kehtinud TsMS § 91 lg. 1 sätestas, et kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Analoogne säte sisaldub ka kehtiva TsMS §-s 230, mille kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole oma vastuhagis esitatud nõudeid tõendanud, mistõttu vastuhagi jääb tervikuna rahuldamata. Hageja oma kirjalikus vastuses esitatud vastuhagidele on põhjalikult kirjeldanud ja selgitanud oma vastuväiteid, vastuhagi esitaja pole neid vaidlustanud. Hageja on palunud kostjal esitada kohtule hagiavalduses esitatud nõuete aluseks olevad täiendavad tõendid ja originaaldokumendid. Kostja pole seda teinud ega muid hageja vastuväiteid ümber lükanud. Vastuhagis viidatud tahhomeetri keeramine ja dokumentide võltsitus on paljasõnalised väited. Pealegi ei tähenda see, kui arve on esitatud mingile summale, selle dokumendi võltsimist. TsMS § 32 kohaselt kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti keeles ning § 33 võib kohus muukeelsed dokumentaalsed tõendid jätta tähelepanuta, mistõttu kohus jätab tähelepanuta kostja esitatud poola ja saksakeelsed dokumendid. Kostja töötajate poolt 28.12.2001.a. koostatud akt on ilmselt ühepoolne, sest on koostatud ilma hageja osavõtuta. Pukseerimisvahendi kalkulatsioon ei kanna ühtegi kuupäeva, mistõttu pole teada, millal see tehtud on. Kalkulatsioon iseenesest ei tõenda aga tegelikke kulusid.. Seega puuduvad tõendid nii autotarvikute väärtuse 2 375 krooni ja 10 senti kui ka kahjusumma 9 967 krooni ja 30 senti põhistamiseks ning vastuhagi tuleb mõlema summa nõudes jätta tervikuna rahuldamata. 01.01.2006.a. jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kehtinud TsMS §-le 60 lg. 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis jätab kohus kohtukulud poolte endi kanda. Kuna vastuhagi jääb rahuldamata tervikuna, jäävad vastuhagi esitanud kostja kohtukulud kostja enda kanda. Kohus lähtus tuvastatust, kohaldas TLS § 117 lg. 2 sätted ning juhindus TsMS §-de 230, 441-442, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 27. mail 2008.a Nooremreferent

S.Tooming I.Golubev I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.