Tööõigus › Muud tööõigusasjad

Hagiavalduse kohaselt töötas hageja alates 12.03.2001.a. kuni 01.01.2002.a. kostja juures töölepingu nr. 110 alusel dispetšerina. 28.12.2001.a. käskkirjaga tööleping lõpetati TLS § 77 alusel tähtaja möödumisega ja hageja töövõimetuse ajal, mis seoses rasedusega kestis alates 16.08.2001.a. kuni 03.01.2002.a. Hageja pöördus 31.12.2001.a. kostja poole avaldusega lapsehoolduspuhkuse saamiseks, kuid kostja keeldus sellest. Hageja leiab, et lepingu lõpetamine on toimunud TLS sätteid rikkudes ning palub end tööle ennistada dispetšeri ametikohale, mõista välja keskmine palk töölt sunnitud puudumise aja eest alates 01.01.2002.a. kuni otsuse langetamiseni ning

kohustada kostjat vormistama hageja lapsehoolduspuhkusele kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. 07.05.2002.a. hageja täiendab hagi ja palub PalS § 35 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista saamata jäänud töötasu ning viivis summas 5 461 krooni. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja 27.02.2002.a. Narva Linnakohtule saabunud kirjalikus vastuses teatab, et oma olemuselt on hagi põhjendatud ja kostja tunnistab hagi, sest hageja töölepingu muutmise kanded on tehtud ebatäpselt ja töölepingusse ei ole kirjutatud tingimusi tähtaja kohta. 15.02.2002.a. käskkirjaga nr. 6 on hageja tööle ennistatud dispetšeri ametikohale ning 15.02.2002.a. käskkirjaga nr. 7 on vormistanud ta ka lapsehoolduspuhkusele alates 03.01.2002.a. kuni 24.10.2004.a. vastavalt tema 31.12.2001.a. avaldusele. Kostja palub hagejal hagist loobuda, kuna tema nõuded on täidetud. Hüvitise nõuet kostja põhjendatuks ei pea, kuna töötajal pole lapsehoolduspuhkusel viibimise ajal õigust saada töötasu. III. Asja kohtulik menetlus ja arutelu. Tsiviilasja toimik on edastatud Rakvere kohtumajale. Kohus 13.11.2007.a. võttis tsiviilasi nr. 2-02-19 O S ’i hagis AS Autotrans-Narva vastu tööle ennistamises ja hüvitise nõudes menetlusse Rakvere kohtumajas, korraldas eelistungi 17. 01.2008.a. algusega kell 11.00 ja kohustas pooli piisavalt põhjalikult ette valmistama oma väited ja vastuväited, et oleks võimalik kohtuistungit pidada eelistungi jätkuna ja asi võimalusel ära arutada. Ühtlasi kohus hoiatas hagejat TsMS § 409 järgi, et kui hageja ei ilmu eelistungile, jätab kohus hagi läbi vaatamata või lahendab asja sisuliselt, ning kostjat TsMS § 410 järgi, et kui kostja esindaja kohtuistungile ei ilmu, teeb kohus kohaloleva poole taotlusel tagaseljaotsuse või lahendab asja sisuliselt. Kostja esindaja kutse saamisest hoolimata eelistungile ei ilmunud, mistõttu kohus määras kohtuistungi aja ning saatis kostjale kutse hoiatusega TsMS § 410 järgi. 25.03.2008.a. toimunud kohtuistungile kostja esindaja ei ilmunud, mitteilmumise põhjustest ei teavitanud, istungi edasilükkamist ei taotlenud, mistõttu kohus lahendas asja sisuliselt ilma kostja esindaja kohalolekuta. Hageja kohtuistungil seletab, et aeg on edasi läinud ja selletõttu soovib ta ainult saamata jäänud töötasu töölt sunnitud puudumise aja eest ja seda summas, mida Narva Linnakohtus on kohtunik juba ükskord välja mõistnud ehk summas 2 813 krooni ja 60 senti. Hageja selgitab, et tal puudub nõue kostja vastu tööle ennistamise nõudes ja samuti lapsehoolduspuhkusele vormistamise nõudes, kuna need nõuded täitis kostja vabatahtlikult. Hageja kinnitab, et ta ei soovi hüvitist ebaõige töölepingu lõpetamise pärast, kuid soovib saamata jäänud töötasu, sest kostja ennistas küll hageja tööle, kuid alles 18.02.2002.a. Seega oli kostja sunnitud töölt puuduma alates 01.01.2002.a. kuni tegeliku tööle ennistamiseni. IV. Kohtuotsuse põhjendused. TsMS § 438 lg. 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg. 5 näeb ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg. 8 kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama vastavat seadust. Kohus, tulenevalt hagiavaldusest ja hageja täiendavast avaldusest nõude muutmiseks, kuulanud ära hageja selgitused ning hinnanud esitatud kirjalikke tõendeid, tuvastas, et 1) hagi on esitatud TLS §-de 27 lg. 3, 91 lg. 1 p. 1, § 117 lg. 1, PuhkS §de 147-148 ja PalS § 35 sätteist lähtuvalt. 2) TLS §-le 117 lg. 1 vastavalt tuleb töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel töötaja tööle ennistada ja välja mõista keskmine palk sunnitud töölt puudumise aja eest. Seega, kui kohus

tunnistab töölepingu lõpetamise töötajaga ebaseaduslikuks, siis järgneb tööandja vastutus TLS § 117 alusel. Hageja aga pole töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõuet kohtule üldse esitanud. Hageja nõue tööle ennistamise ja lapsehoolduspuhkusele vormistamise nõudes on kostja poolt rahuldatud ja nendest nõuetest on hageja loobunud, mistõttu nendes nõuetes enam vaidlust pole. Kuna hageja ei ole töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõuet esitanud, siis ei järgne ka kostja vastutust selle sätte järgi. 3) õige on kostja kirjalikus vastuses esitatud vastuväide, et lapsehoolduspuhkusel viibimise aja eest ei pidanudki kostja hagejale töötasu maksma. Kostja 28.12.2001.a. käskkirjast nähtuvalt lõpetati tööleping hagejaga alates 01.01.2002.a. Töövõimetuslehest nr. 0095948 nähtuvalt pidi hageja asuma tööle alates 03.01.2002.a. Hageja on 31.12.2001.a. kirjutanud avalduse temale lapsehoolduspuhkuse vormistamiseks alates 03.01.2002.a. kolmeks aastaks kuni 24.10.2004.a. Kostja 15.02.2002.a. käskkirjaga on 28.12.2001.a. käskkiri muudetud ja hageja on tööle ennistatud alates 01.01.2002.a. oma endisele ametikohale. Samal päeval on kostja käskkirjaga vormistatud hageja lapsehoolduspuhkusele alates 03.01.2002.a. kuni 24.10.2004.a.. Seega on hageja avaldus rahuldatud tema enda taotlusest lähtuvalt ja kostja on kõik hageja taotlused täitnud kohtuväliselt. Hageja lapsehoolduspuhkuse avalduse kohaselt ei kavatsenudki hageja alates 03.01.2002.a. tööle tulla, mistõttu on hageja poolt väär põhjendada oma nõuet asjaoluga, et hageja oli sunnitud töölt puuduma kuni tema tööle ennistamiseni ja puhkusetaotluse rahuldamiseni. PuhkS § 29 lg. 5 kohaselt lapsehoolduspuhkuse ajaks tööleping või teenistussuhe peatub ja töötajale makstakse selle aja eest lapsehooldustasu vastavalt riiklike peretoetuste seadusele. 3) seadusel ei põhine hageja nõue, et tal on õigus saada töötasu töölt sunnitud puudumise aja eest ehk alates tööle ennistamisest kuni tööle ennistamise tegeliku vormistamiseni. TLS § 1 järgi tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. TLS § 49 p-de 1 ja 2 järgi on tööandja kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga, andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi ning maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. PalS § 2 lg. 1, millest tulenevalt palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest. Nendest sätetest tulenevalt on tööandja peamisteks kohustusteks kindlustada töötaja lepingus kokkulepitud tööga ning maksta töö eest palka. Hageja tegelikkuses alates 03.01.2002.a tööl ei käinud, seega pole hagejal õigus ka palka saada. Hageja ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et tema oleks tahtnud alates 03.01.2002.a. tööle tulla ja et seda talle ei võimaldatud. Vastupidi, hageja ise avaldas, et soovib alates 03.01.2002.a. minna lapsehoolduspuhkusele. TLS § 54 sätestab töölepingu peatumise mõiste. Selle sätte kohaselt säilitatakse töötajale töölepingu peatumise ajaks palk või makstakse muud hüvitist, kui see on ette nähtud seaduses, kollektiiv- või töölepingus. TLS 55 p. 1 tööleping peatub puhkuse ajaks. Tööleping oli peatunud, kostjal palga maksmise kohustust ei olnud, seega ta ka ei viivitanud palga väljamaksmisega. Järelikult ei ole põhjendatud rahuldada ka hageja 07.05.2002.a. kohtule esitatud täienduses märgitud nõue palga maksmise ja väljamaksmisega viivitamise eest viivise nõudes kokku summas 5 461 krooni. Hagi esitamise aegu kehtinud TsMS § 91 lg. 1 sätestas, et kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Analoogne säte sisaldub ka kehtiva TsMS §-s 230, mille kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei ole tõendanud oma nõudeid, mistõttu hagi jääb tervikuna rahuldamata. 01.01.2006.a. jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Vastavalt kehtinud TsMS §-le 60 lg. 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna hagi jääb rahuldamata ja kostja pole kohtukulude nõuet esitanud, jäävad poolte kantud kohtukulud nende endi kanda. Kohus lähtus tuvastatust ja TLS §-de 55, 117, PalS § 35, PuhkS § 29 lg. 5 sätteist ning juhindus TsMS §-de 230, 441-442, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

S.Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 27. mail 2008.a Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.