Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Elen Kalm Määruse tegemise aeg ja koht 16.04.2008, Rapla Tsiviilasja number 2-08-5160 Tsiviilasi Margus Vesialliku hagi Jaanus Vainoja vastu 150 000.- krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Margus Vesiallik, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxx, xxxx x-xx, hageja esindaja vandeadvokaadi vanemabi Maano Saareväli, kostja Jaanus Vainoja, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg 11.04.2007 Resolutsioon Lõpetada menetlus Margus Vesialliku hagis Jaanus Vainoja vastu 150 000.- krooni väljamõistmiseks Kinnitada Margus Vesialliku ja Jaanus Vainoja vahel sõlmitud kompromissileping järgmiselt: Jaanus Vainoja kohustub tasuma Margus Vesiallikule mittevaralise kahju hüvitisena rahasumma 100 000.- krooni kahekümne nelja kuu jooksul, makstes igakuiselt Margus Vesialliku arveldusarvele nr xxxxxxxxxx Hansapangas summa 4166,60 krooni. Esimese makse sooritamise tähtaeg on kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisele järgnev kalendrikuu 15.kuupäev. Edasised maksed kohustub Jaanus Vainoja tasuma iga kuu 15. kuupäevaks kuni võlgnetava summa täieliku tasumiseni.
Maksete mittetasumisel lepingus ettenähtud tähtajaks, muutub sissenõutavaks kogu võlgnetav summa, millest on maha arvatud juba tasutud osamaksed. Maksetega viivitamisel ja kogu võlgnetava summa sissenõutavaks muutumisel arvestatakse võlgnetavalt summalt seadusjärgset intressi (viivist). Eesti krooni asendamisel muu valuutaga, lähtutakse Eesti krooni rahalisest vääringust Euro suhtes muutuse toimumise aja seisuga. Kohtukulud jagatakse võrdselt pooleks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud
05.06.2005 kell 05.30 toimus liiklusõnnetus Harjumaal Kernu vallas Kernu-Hageri teel, kus kostja poolt juhitud sõiduauto Mazda 626 reg.nr xxx xxx ületades lubatud sõidukiirust, sõitis kurvis teelt välja vastu puud. Liiklusõnnetuse tagajärjel põhjustati hagejale tervisekahjustus, mis ei olnud eluohtlik, kuid tervenemine on pikaajaline. Hagejal diagnoositi ajuturse ja ajupõrutus, parema kopsu põrutus, parempoolse esimese roide murd ja kooma. Hageja oli koomas kuu aega. Kostja anti KarS § 422 lg 1 süüdistuses kohtu alla ning Harju Maakohtu 28.11.2006 otsusega mõisteti kostjale karistuseks 2 aasta 6 kuu pikkune vangistus. KarS § 74 alusel ei pööratud karistust tingimuslikult täitmisele. Liiklusõnnetuse toimumise osas ning selles osas, et liiklusõnnetuse põhjustas kostja, poolte vahel vaidlus puudub. Hageja tõendab liiklusõnnetuse tagajärjel kehavigastuse tekkimist hagiavalduse lisas 1 esitatud kohtuotsusega ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõttega haigusloost 42 017. 11.07.2006 arstliku ekspertiisi otsusega nr 280761 omistati hagejale 80 %-line püsiv töövõimetus. Ekspertiisiotsuse sisulise põhjenduse kohaselt esinevad hagejal kõnehäired, vasempoolsete jäsemete koordinatsioonihäired ja parempoolsete jäsemete mõõdukas nõrkus. 16.07.2007 arstliku ekspertiisi otsusega nr 376568 omistati hagejale keskmine puue, mis põhjustab lisakulutusi. Hagejale omistati liiklusõnnetusest saadud vigastuse tõttu 80% püsiv töövõiime kaotus. Ekspertiisiotsuse sisulise põhjenduse kohaselt esinevad hagejal kõnehäired, vasempoolsete jäsemete koordinatsiooni häired ja parempoolsete jäsemete mõõdukas nõrkus. Hageja ei ole võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus. Tervisekeskus Medicum on 02.04.2007 väljastanud tõendi, mille kohaselt on hagejal diagnoositud tähelepanu puudulikkuse sündroom, mille tõttu ei saa hageja omandada sõiduki juhtimise õigust. 10.04.2007 täiendavate selgituste kohaselt esineb hagejal traumajärgse orgaanilise ajukahjustuse jääkleid, tema keha vasak pool väriseb, mis pingutusel süveneb, parem kehapool on vasakust kehapoolest nõrgem ja kohmakam, hageja kõne on düsartiline, hagejal esineb tähelepanu puudulikkus, mis seisneb tähelepanu jaotamise raskuses, keskendusraskuses, detailide märkamise raskuses, keerulisemate töökäskude või ülesannete raskendatud meeldejätmises. Selgituste kohaselt väsib hageja peale traumat igapäevelus kiiremini,
on aeglasem, ükskõiksem, unustab, koolis õppetööga toimetulek on halvenenud, vererõhu väärtused on kõrgenenud. AS Keila Taastusravikeskuse väljavõte haigusloost nr 409 kohaselt on hagejal mõõdukalt häiritud tähelepanu ning tugevalt häirunud infotöötluskiirus. Tugevad häired on verbaalses mälus, meeldetuletamisel ei suuda ei verbaalses ega visuaalses mälus edukalt eristada erinevate ülesannete juurde kuuluvaid mälujälgi. Häirunud on visuaalruumilised võimed. Hageja tegeles enn õnnetust aktiivselt spordiga – mängis kooli võistkonnas käsipalli. Peale liiklusõnnetust ei ole aktiivse spordiga tegelemine enam võimalik. Varem oli hageja rõõmsameelne ja abivalmis, peale liiklusõnnetust on hageja ümbritseva suhtes apaatne ja enesessetõmbunud. Liiklusõnnetuse tagajärjel on oluliselt halvenenud hageja elukvaliteet – hageja kehafunktsioonid on häiritud, hagejal on raskendatud töökoha leidmine. Hageja ei ole suuteline omandama kõrgharidust. Hageja sotsiaalne suhtlemine on häiritud, mistõttu sõprussidemete loomine on raskendatud, millest tulenevalt on raskendatud elukaaslase leidmine. Seetõttu ei saa hageja elada tervete inimestega võrreldavat elu, milline võimalus oli tal aga enne liiklusõnnetust. Kostja põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel on hageja kaotanud loodetud heaolu tulevikus. Juba kaotatud heaolu, samuti tulevikus loodetud heaolu kaotus ning liiklusõnnetuse tagajärjel saabunud kannatused väljenduvad mittevaralises kahjus, mille suuruseks hageja hindab 150 000.- kr. Hageja poolt küsitav summa on kooskõlas ka kohutute poolt 2006-2007 aastatel välja mõistetud kahjuhüvitisega. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub VÕS § 130 lg 2 alusel kostjalt välja mõista hüvitise 150 000.- kr. Pooled sõlmisid kompromissi: Lõpetada menetlus Margus Vesialliku hagis Jaanus Vainoja vastu 150 000.- krooni väljamõistmiseks Kinnitada Margus Vesialliku ja Jaanus Vainoja vahel sõlmitud kompromissileping järgmiselt: Jaanus Vainoja kohustub tasuma Margus Vesiallikule mittevaralise kahju hüvitisena rahasumma 100 000.- krooni kahekümne nelja kuu jooksul, makstes igakuiselt Margus Vesialliku arveldusarvele nr xxxxxxxxxx Hansapangas summa 4166,60 krooni. Esimese makse sooritamise tähtaeg on kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisele järgnev kalendrikuu 15.kuupäev. Edasised maksed kohustub Jaanus Vainoja tasuma iga kuu 15. kuupäevaks kuni võlgnetava summa täieliku tasumiseni. Maksete mittetasumisel lepingus ettenähtud tähtajaks, muutub sissenõutavaks kogu võlgnetav summa, millest on maha arvatud juba tasutud osamaksed. Maksetega viivitamisel ja kogu võlgnetava summa sissenõutavaks muutumisel arvestatakse võlgnetavalt summalt seadusjärgset intressi (viivist). Eesti krooni asendamisel muu valuutaga, lähtutakse Eesti krooni rahalisest vääringust Euro suhtes muutuse toimumise aja seisuga.
Kohtukulud jagatakse võrdselt pooleks. Maakohtu seisukoht TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et asja menetlus kuulub lõpetamisele, kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et poolte kompromiss on seaduslik ja põhjendatud ning ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.