lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-7789/82

Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.12.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-7789/82
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
12.12.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2848
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Minu Vara Ehitus OÜ12880472(Avaldaja)Tallinn, Endla tn 61 korteriühistu80436332(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 12.12.2022, Tallinn Kohtuasja number

2-19-7789

Kohtuasi

ERIAL Kinnisvara OÜ avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.06.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

ERIAL Kinnisvara OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja ERIAL Kinnisvara OÜ (registrikood 12880472), lepinguline esindaja Aleksei Smelov Puudutatud isik I KS (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik II IS (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik III Tallinn, Endla tn 61 korteriühistu (registrikood 80436332) Puudutatud isiku I–III lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Orav Puudutatud isik IV Tallinna linn (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu), lepinguline esindaja JŠ Puudutatud isik V KK (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik VI NS (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik VII IT (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik VIII KT (isikukood XXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 10.06.2021 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud ERIAL Kinnisvara OÜ kanda.

2-19-7789 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Hoiu-laenuühistu ERIAL esitas 23.05.2019 Harju Maakohtule avalduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ning palus määrata temale kuuluvalt Tallinnas Endla tn 61a asuvalt kinnisasjalt ööpäevaringne juurdepääs avalikult kasutatavale teele Endla tänavale KS-le (puudutatud isik I) ja IS-le (puudutatud isikule II) kuuluva Tallinnas Endla tn 61 asuva kinnistu kaudu. Menetluse ajal võõrandas Hoiu-laenuühistu ERIAL Endla tn 61a kinnistu ERIAL Kinnisvara OÜ-le ning maakohus asendas avaldaja Hoiu-laenuühistu ERIAL ja luges uueks avaldajaks ERIAL Kinnisvara OÜ (avaldaja).
2.Tallinna Linnavalitsuse 26.10.2011 korraldusega nr 1661 määrati Endla tn 61 ja 61a kinnistute kanalisatsiooni- ja elektritrasside ümberehitamise tingimused. Puudutatud isik I kooskõlastas tingimused. 30.09.2016 anti ehitusluba ja 02.01.2019 alustati ehitustöödega. Puudutatud isikutega I–II lepiti kokku, et pärast tööde vastuvõtu-üleandmise akti allkirjastamist annavad Endla tn 61 omanikud avaldajale notariaalselt vormistatud Endla tn 61 kinnistul asuva eratee kasutusõiguse.
3.16.05.2019 lõpetati kanalisatsioontrasside ümberehitustööd. Kohe pärast trassi ümberehitamist keelasid puudutatud isikud I–II sissesõidu Endla tn 61a krundile Endla 61 kinnistu kaudu. Lisaks puudutatud isikud I–II takistavad avaldajale juurdepääsu elektrikilbile, takistades elektritrassi ümberehitamistööde lõpetamist. Endla tn 61a kinnistul hoone ehitamisel on vaja kasutada sõidu- ja veoautosid. Kui avaldaja kahjustab eratee kasutamise käigus teekatet, siis avaldaja on nõus selle taastama omal kulul.
4.Endla tn 61 tee on ainus turvaline juurdepääs krundile Endla tn 61a. Sissesõidu ja väljasõidu kasutamine samaaegselt läbi Endla tn tekitab ohtu Endla tänava liikluskorraldusele.
5.Avaldaja on nõus maksma puudutatud isikutele I ja II juurdepääsu talumise eest mõistlikus suuruses tasu. Avaldaja on valmis kandma järgmised kulud: ehitama välja avalikult kasutatavale teele juurdepääsu tagava teekatte; taastama haljastuse juurdepääsu tagatava tee ääres; hüvitama maamaksu osa proportsionaalselt kasutusõigusega koormatud pindalale; kandma tee korrashoiu kulud proportsionaalselt kasutusõigusega koormatud pindalale.
6.Ärakuulamisel märkis avaldaja, et suuri sõidukeid kinnistule enam ei tule. Servituudi nõue väheneb ja pindala jääb u 25 m2, värava juurde väike jupp, mis jääb ainult neile, kes sõidavad majast välja. Maja all 5 või 7 parkimiskohta ja õues 2 parkimiskohta. Koormus ei ole teed kahjustav. Piirkonna detailplaneeringust tuleneb, et see Endla tänav T5 kinnistu lõik läheb Endla tänava laiendamiseks, seda lõiku ei saa kasutada, see on roheline ala ja kuulub linnale ning detailplaneeringuga ei ole sisse- ja väljapääsu ette nähtud. Avaldaja on valmis servituudiala ise hooldama.

2-19-7789 Puudutatud isikute I–III seisukohad

7.Puudutatud isikud palusid jätta avalduse rahuldamata.
8.Avaldajal puudub vajadus Endla tn 61 kinnistu eratee kasutamiseks, kuivõrd avaldaja kinnistule on tagatud juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Tallinna Linnavalitsuse 26.10.2011 korralduse nr 1662 „Endla tn 61 ja 61a kinnistute detailplaneeringu osaline kehtestamine Endla tn 61a kinnistu osas Kristiine linnaosas“ kohaselt on juurdepääs Endla tn 61a krundile planeeritud Endla tänavalt. Avaldaja poolt kohtule esitatud Endla tn 61a kinnistu liikluskorralduse p 2.6.1 näeb samuti ette, et käsitatav kinnistu asub vahetult Endla tänava ääres, kust on ette nähtud juurdepääs krundile. Asjaolu, et avaldajal oleks mugavam sõita üle naaberkinnistu, ei ole eeldus juurdepääsu nõude avalduse rahuldamiseks.
9.Alates maist 2019 kasutas avaldaja naaberkinnistu erateed omavoliliselt selleks, et vedada igapäevaselt enda kinnistule ehitusmaterjale jms. Puudutatud isikud I–II ei olnud avaldajale eratee kasutamiseks nõusolekut andnud. Puudutatud isikud I–II selgitasid avaldajale, et nad on nõus lubama avaldajal erateed kasutada, kui pooled saavutavad kokkuleppe eratee kasutamise tingimustes ja tasus. Avaldaja ei soovinud kohtuväliselt arutada eratee kasutamise tingimusi, vaid pöördus nõudega kohtusse. Õigus nõuda juurdepääsu eest hüvitist tuleneb seadusest.
10.Avaldaja tegi Endla tn 61 kanalisatsioonitrassi ümberehitustöid. Avaldaja jättis märkimata, et naabrite vahel oli kokkulepe, mille kohaselt kohustus avaldaja ümberehitustööde järgselt tegema eratee korda. Kahjuks ei ole avaldaja siiani kokkulepet täitnud.
11.15.04.2021 kohtu läbi viidud paikvaatlusel loobus avaldaja suures osas enda esialgsest nõudest. Paikvaatlusel ja sellele järgneval ärakuulamisel kohtus kinnitas avaldaja, et soovitud servituudi ala üldpinnaks on 25,5m2 (esialgse 153m2 asemel). Kuivõrd avaldaja on suures osas oma nõudest loobunud, tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.
12.Paikvaatlusel tuvastati, et Endla tn 61a kinnistule on tegelikult tagatud sissesõit otse Endla tänavalt, mistõttu ei pea selleks kasutama puudutatud isikutele I–II kuuluvat kinnistut. Ühtlasi ei pea kasutama naaberkinnistut selleks, et Endla tn 61a kinnistult sõita välja Endla tänavale.
13.Avaldaja väide, justkui ei oleks Endla tn 61a sisse- ja väljasõit ühest ja samast kohast turvaline, on otsitud, ebaõige ja tõendamata. On tavapärane, et kinnistule sisse- ja väljasõit toimub sama tee kaudu. Nii on liiklus korraldatud ka Endla tn 61 kinnistul. Asjaolu, et erinevad sisse- ja väljasõidu teed võivad olla Endla tn 61a korteriomanikele mugavamad kasutada, ei anna alust naaberkinnistu koormamiseks servituudiga. Endla tn 61a omanike kohustus on korraldada kinnistul liiklus selliselt, et see oleks turvaline.
14.Juhul, kui kohus siiski leiab, et avaldaja nõude eeldused on täidetud, paluvad puudutatud isikud I–II määrata juurdepääs selliselt, et: a) juurdepääsu tee pikkus on 4,34m ja laius 4,36m, üldpindala 25,5m2; b) avaldaja tasub juurdepääsu tee eest ühekordse hüvitisena 20 000 eurot; c) avaldaja paigaldab oma kulul automaatse tõkkepuu Endla tn 61 kinnistu ainukasutuses oleva tee ja juurdepääsu tee eraldamiseks; d) avaldaja tagab oma kulul Endla tn 61 kinnistul asuva juurdepääsu tee remondi ja aastaringse hoolduse, sh lumekoristustööd, ning kohustub oma kulul viivitamatult kõrvaldama augud, mis on suuremad, kui 15cm; e) avaldaja tagab, et Endla tn 61a majaelanikud ja nende külalised ei pargi oma sõidukeid Endla tn 61 kinnistu sissesõidu teele.

2-19-7789 Puudutatud isiku IV seisukoht

15.Puudutatud isik IV asus seisukohale, et avaldaja avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt, s.t põhjendatud on määrata tähtajaline juurdepääs ehitustehnikale kuni Endla 61a objekti valmimiseni.
16.Avaldaja väide, et tal puudub juurdepääs Endla 61a kinnistule avalikult teelt, ei vasta tõele. Menetlusdokumentidest, mh ka Endla tn 61 ja 61a kinnistute detailplaneeringust ja selle põhijoonisest, on nähtav, et juurdepääs Endla 61a krundile on tagatud Endla tänavalt.
17.Detsembris 2015 kooskõlastatud ehituskorraldusplaan tõendab, et naabrid saavutasid kokkuleppe Endla tn 61 kinnistul asuva eratee kasutamiseks ehitustööde tegemise ajaks. Arvesse tuleb võtta Endla tänava liikumise ja koormuse iseärasusi tööpäevadel (eriti tipptundidel). Suuremahuliste ehitusseadmete töö ja ehitussõidukite sisse- ja väljasõit Endla tänavalt võivad olulisel määral raskendada liikumist tänaval. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 147 võimaldab avaldajal kasutada Endla 61 omanike kinnisasja oma hoone remontimiseks ja ehitustööde tegemiseks.
18.Avaldaja ei ole põhjendanud avaldust alalise ööpäevaringse juurdepääsu määramiseks. Teenindustranspordi poolt (nt päästesõidukite poolt) eratee kasutamise vajadust ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks juurdepääsu tagamiseks ja määramiseks, sest päästesõidukitele on tagatud juurdepääs avaldaja hoone juurde üle Endla 61 kinnisasja päästeseaduse § 132 lg-te 2 ja 3 alusel. Hädaseisundis tagab puudutatud isikute I–II kinnisasja kasutamise ka tsiviilseadustiku üldosa seadus § 141. Maakohtu määrus
19.Maakohus jättis 10.06.2021 määrusega avaldaja avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
20.AÕS § 156 lg-st 1 ja Riigikohtu juhistest tulenevalt analüüsis maakohus esmalt, kas avaldajal puudub juurdepääs enda kinnisasjale avalikult teelt.
21.Maakohus tuvastas Maa-ameti kaardiserverist, et avaldaja kinnistu külgneb Endla tänav T5 kinnistuga, mis on munitsipaalomandis (s.o Tallinna linna omandis) olev sihtotstarbelt 100% transpordimaa. Maakatastriseaduse § 181 lg 5 kohaselt on transpordimaa liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga.
22.Tallinna Linnavalitsuse 26.10.2011 korraldusega nr 1662 „Endla tn 61 ja 61a kinnistute detailplaneeringu osaline kehtestamine Endla tn 61a kinnistu osas Kristiine linnaosas“ kehtestati osaliselt Endla tn 61 ja 61a kinnistute detailplaneering Endla tn 61a kinnistu osas maa-alal suurusega 0,09 ha. Planeeringu eesmärgiks oli mh moodustada Endla tn 61a kinnistust transpordimaa krunt Endla tänava laienduseks. Nimetatud krundi puhul ongi tegemist tänase Endla tänav T5 kinnistuga, mis korralduse seletuskirja kohaselt on ajutine ja ette nähtud Endla tn ühistranspordiraja laiendamiseks. Korralduse seletuskirjas on märgitud, et juurdepääs Endla tn 61a kinnistule on tagatud Endla tänavalt, mitte läbi naaberkinnistu. Ka detailplaneeringu põhijooniselt on nähtav, et juurdepääs Endla 61a krundile on tagatud Endla tänavalt. Puudutatud isiku IV esindaja on menetluses kinnitanud, et sellise juurdepääsulahendusega on Endla 61a kinnistut hõlmav detailplaneering kehtestatud. Puudutatud isiku IV esindaja ei ole märkinud, et nimetatud kinnistu avalik kasutamine oleks mingil põhjusel piiratud.

2-19-7789

23.Maakohus veendus paikvaatlusel selles, et ka faktiliselt on juurdepääs Endla 61a krundilt Endla tänavale tagatud üle Endla tänav T5 kinnistu. Arvestades Endla 61a kinnistule rajatud hoone suurust ning parkimiskohtade paiknemist ja arvu, pole kohtul alust arvata, et kinnistul hakkaks ebatavaliselt suur liiklus toimuma. Endla tänaval asuv sõidutee on kaherealine, mis võimaldab Endla 61a kinnistule suunduvatel või sealt tulevatel sõidukitel probleemideta manööverdada. Avaldaja viited projekteeritud ja detailplaneeringuga kinnitatud lahenduse ohtlikkuse kohta on tõendamata ning eluliselt mitteusutavad.
24.Kuivõrd Endla tänav T5 kinnistu puhul on tegemist munitsipaalomandis oleva transpordimaaga (mis perspektiivis on ette nähtud Endla tänava laiendusena), kus puuduvad mistahes õiguslikud ning faktilised takistused Endla tn 61a kinnistult Endla tänavale pääsemiseks ning mis on ka kehtiva detailplaneeringu kohaselt ette nähtud Endla tn 61a kinnistult Endla tänavale pääsemiseks, puudus maakohtu hinnangul alus avalduse rahuldamiseks. Täitmata oli avalduse rahuldamise primaarne eeldus - taotleja kinnisasjal juurdepääsu puudumine avalikule teele. Määruskaebus
25.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada ja jätta menetluskulud puudutatud isikute I–III kanda.
26.Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust, jättes nõuetekohaselt läbi viimata eelmenetluse, välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud ja määruse piisavalt põhjendamata.
27.Maakohus ei arutanud pooltega küsimust, et oletatavasti tulevikus laiendatud Endla tänava abil saavad Endla tn 61a korteriomanikud endale ohutu juurdepääsu Endla tänavale. Selline järeldus on avaldajale üllatuslik. Maakohus ei selgitanud, milliste asjaolude kohta oleks selles olukorras pidanud avaldaja esitama taotlusi ja/või tõendeid. Kohtu üldsõnaline ettepanek esitada täiendavaid väiteid, asjaolusid ja tõendeid on ebapiisav ega kujuta selgitamiskohustuse täitmist. Selgitamiskohustuse rikkumine tõi kaasa vaidluse lahendamiseks keskse tähtsusega asjaolude tuvastamata jätmise.
28.Vaatamata detailplaneeringule ei ole Tallinna linna 2021–2024 kavas Endla tn laiendamine. Ilma tänava laiendamiseta on Endla 61a kinnistule suunduvatel või sealt tulevatel sõidukitel liiklemine ohtlik ning takistab liiklust Endla tänaval. Endla tänav on tiheda liiklusega tänav, mis on sageli autodest ummistatud. Auto, mis seisab ühel sõidurajal, täiendavalt takistab liiklust. Kohus, tuginedes Tallinna linna plaanile, jättis välja selgitamata, millal kavatsetakse Endla tänava laiendamine ning Endla tn 61a korteriomanikule ohutu juurdepääsu tagamine. Seni vajab avaldaja Endla tn 61 omanike nõusolekut nendele kuuluva tee väikest osa parklast väljasõidu kasutamiseks.
29.Kohus jättis hindamata asjaolu, et hoone Endla tn 61a kinnistul on peaaegu valmis ning kehtestatud ja kooskõlastatud projektis ei ole enam muudatuste tegemine võimalik. Vastavalt projektile on Endla 61a territooriumilt väljasõit ette nähtud läbi Endla tn 61 krundi, mille kohta on olemas naabri kooskõlastus. Lisaks sellele anti ehitusluba välja tingimusel, et Endla 61a omanik kasutab kinnistul Endla 61 asuvat teed. Kohtu järeldused on vastuolulised. Ühelt poolt ei pidanud kohus oluliseks arvestada projekteeritud lahendusega (väljasõit Endla tn 61 krundi kaudu), teiselt poolt tugines projekteeritud ja detailplaneeringuga kinnitatud lahendusele, millega väidetavalt tagatakse avaldajale juurdepääs oma krundilt Endla tänavale. Kohus oleks

2-19-7789 pidanud välja selgitama, miks puudutatud isikud I-III võtavad tagasi oma nõusoleku, mille nad andsid ehitusprojekti kooskõlastamisel.

30.Isegi kui võtta arvesse Tallinna linna Endla tänava laiendamise plaani, kuulub avaldus rahuldamisele osaliselt – juurdepääsu saab määra tähtajaliselt. Menetlusosaliste seisukohad
31.Puudutatud isikud I-IV paluvad määruskaebuse rahuldamata jätta. Menetluse edasine käik
32.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

33.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
34.Maakohus leidis õigesti, et avaldaja esile toodud asjaoludel on täitmata AÕS § 156 lg 1 kohaldamise esmane eeldus, s.o juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine. AÕS § 156 lg 1 ei võimalda määrata juurdepääsu üle võõra kinnisasja, kui avaldaja kinnisasjale pääseb otse avalikult kasutatavalt teelt (Riigikohtu 04.03.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-17-12857 p 15; Riigikohtu 13.02.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-14-23161 p 17.1).
35.Maakohtu määrus vastab TsMS § 465 lg 2 nõuetele, mh nähtuvad maakohtu määrusest põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Määruskaebuses viidatud menetlusnormide rikkumist, sh selgitamiskohustust, oluliste asjaolude arvestamata jätmist, tõendite ebaõiget hindamist, ringkonnakohus ei tuvastanud. Ringkonnakohus ei sekku maakohtu kaalutlusotsusesse, kuna see tehti kooskõlas materiaal- ja menetlusõigusega. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.
36.Vastavalt Riigikohtu praktikale peab üldjuhul elamiseks kasutatavale kinnisasjale olema tagatud vähemalt üks autoga juurdepääs (Riigikohtu 27.09.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05, p 22). Puudub vaidlus, et Endla 61a kinnistu piirneb avaliku teega ja kinnistule pääseb otse Endla tänavalt, s.t tagatud on vähemalt üks autoga juurdepääs.
37.Ringkonnakohus möönab, et erandlikel asjaoludel võib täiendava juurdepääsu määramine olla õigustatud ka olukorras, kui taotlejate kinnisasjale on juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt olemas (Riigikohtu 12.05.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-19-15916, p-d 12 ja 13; 21.05.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p-d 20 ja 21; 26.10.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-06, p 25; 30.03.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-04, p 18). Nõude esitamisel juurdepääsu saamiseks kinnisasjale, millele juurdepääs on olemas, tuleb avaldajal esile tuua erandlikud asjaolud, mis õigustaksid täiendava juurdepääsu määramist ja mis kaaluvad üles puudutatud isikute huvid. Avaldaja selliseid erandlikke asjaolusid esile toonud ei ole. Ringkonnakohtu arvates ei välista täiendava juurdepääsu puudumine avaldaja kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist.

2-19-7789

38.Avaldaja ei väida, et temale kuuluvalt kinnistult ei pääse otse avalikule teele. Avaldaja leiab, et selline liikluskorraldus on liiga ohtlik. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja väitega, et nii sisse- kui väljasõit Endla 61a kinnistult otse Endla tänavale on sedavõrd ohtlik, mis nõuab kinnistule eraldi sisse- ja väljasõiduteed ja seetõttu täiendavat juurdepääsu kinnistule üle naaberkinnistu.
39.Puudutatud isik IV on vastuses määruskaebusele veelkord kinnitanud, et avaldaja kinnistule on juurdepääs tagatud planeeringu ja ehitusprojektide järgi avalikult teelt ja käesoleval ajal ei ole menetluses sellist ehitusprojekti, mille järgi oleks juurdepääs avalikult teelt lähitulevikus takistatud või keelatud (II kd, tl 65). Planeeringu koostamisel on kohustuslik lähtuda liiklusohutuse printsiipidest. Kohalik omavalitsus ei oleks planeerinud Endla tn 61a kinnistule juurdepääsu Endla tänava kaudu, kui see tooks kaasa pideva liiklusohtliku olukorra. Kuigi kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostajana ei anna lõplikku hinnangut, kas teeservituudi seadmine planeeringuala kinnistutele on asjaõigusseaduse järgi võimalik ja põhjendatud ja seda otsustab kohus hagita menetluses (Riigikohtu 15.05.2013 määrus haldusasjas nr 3-3-1-78-12, p 11), saab kohus juurdepääsu vajalikkuse hindamisel lisaks menetlusosaliste poolt esiletoodule ja paikvaatlusel kogetule tugineda ka kehtivale detailplaneeringule. Paikvaatluse protokollist ja selle lisaks olevatelt fotodelt ning ka ärakuulamise protokollist nähtub, et mõlema naaberkinnistu, s.o Endla tn 61 ja Endla tn 63, puhul on sisse- ja väljasõit korraldatud selliselt, et korraga mahub juurdepääsuteele 1 sõiduk (II kd, tl-d 13–23). Seega, kui avaldaja soovib sõidukid suunata Endla tn 61a kinnistult väljuma Endla tänavale Endla tn 61 kinnistu kaudu, siis võib teoreetiliselt tekkida seal sama ohtlik olukord, nagu avaldaja väidab enda kinnistul tekkivat täiendava juurdepääsu määramata jätmisel. Ohutu liiklemise tagamise kohustus on igal liiklejal ja Endla tänavale välja sõitmisel peab iga liikleja tagama liiklusohutuse.
40.Lisaks heidab avaldaja määruskaebuses ette, et maakohus ei arvestanud, et liikluskorralduse hilisem muutmine võrreldes ehitusprojektis kooskõlastatule ei ole enam võimalik ning et kohus oleks pidanud välja selgitama, miks naaber oma nõusoleku tagasi võtab. Maakohtul tuli avalduse lahendamisel kontrollida, kas esineb alus juurdepääsu määramiseks avaldaja kinnisasjale üle võõra kinnisasja. Kuivõrd avaldaja kinnisasi piirneb avalikult kasutatava teega, s.t juurdepääs on olemas ning täitmata on seetõttu AÕS § 156 lg 1 esmane eeldus, ei oleks maakohus saanud hoolimata ehitusloas märgitust avaldaja avaldust rahuldada. Asjaolu, et ehitusprojektis võis liikluskorraldus olla märgitud vastuoluliselt võrreldes detailplaneeringus otsustatuga (I kd, tl 24 ja 85 pöördel), ei anna avaldajale alust nõuda oma kinnistule täiendavat juurdepääsu ega muuda maakohtu põhjendusi vastuoluliseks. Praegustel asjaoludel, s.t juurdepääsu olemasolul, ei pidanud maakohus hakkama välja selgitama, kas ja milleks puudutatud isikud I–II kunagi varem nõusoleku andsid. Seejuures märgib ringkonnakohus, et avaldaja on esitanud detailplaneeringu kooskõlastuste koondtabeli, mitte ehitusprojekti kooskõlastuste tabeli (I kd, tl 11–12). Puudub vaidlus, et detailplaneering nägi ette, et Endla tn 61a kinnistu juurdepääs on planeeritud otse Endla tänavalt. Seega saab sellest järeldada, et puudutatud isikud I–II andsid oma kooskõlastuse teadmises, et juurdepääs Endla tn 61a kinnistule tagatakse otse Endla tänavalt.
41.Eelnevat arvestades jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
42.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Arvestades seda, et maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus.

2-19-7789 Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtumääruse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja