Määruse tegemise aeg ja koht 12.12.2022 Tallinn Kohtuasja number
2-22-14192
Kohtuasi
Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus esialgse õiguskaitse korras X suhtes tahtest olenematu ravi kohaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahendid
Harju Maakohtu 30.9.2022 määrus (esialgse õiguskaitse rakendamine) Harju Maakohtu 2.10.2022 määrus (esialgse õiguskaitse pikendamine)
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Puudutatud isik X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti
RESOLUTSIOON
1.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Eesti Vabariigi kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) esitas 29.9.2022 Harju Maakohtule taotluse kohaldada X (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut ravi neljaks päevaks ja pikendada esialgset õiguskaitset 40 päevani.
2.Taotluse kohaselt viibib puudutatud isik psühhiaatriakliinikus alates 14.9.2022 ning 29.9.2022 kell 9 rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi. Puudutatud isik on psüühikahäire tõttu ohtlik ümbritsevatele ja iseendale ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu. Puudutatud isik ei ole võimeline ravivajadust ise hindama. Psühhiaatrite HM, AK ja ÜV 30.9.2022 arvamuse (psühhiaatrite arvamus) kohaselt esineb puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire – täiskasvanu täpsustamata isiksus- ja käitumishäire (F69) ning kaasuvalt täpsustamata depressiivne episood (F32.9), mis piirab puudutatud isiku võimet oma käitumisest aru saada või seda mõista. Oma psüühilisest seisundist tulenevalt on puudutatud isiku käitumine ettearvamatu. Haiglaravita jäädes on puudutatud isik ohtlik enesele suitsiidiohu tõttu. Teistele isikutele on puudutatud isik ohtlik impulsiivse, ettearvamatu ja agressiivse käitumise tõttu, mida kinnitavad lähedastelt saadud andmed. Lisaks on puudutatud isikul teenistusrelv, millega ohustab potentsiaalselt end ning oma lähedasi. Puudutatud isik viibib haiglaravil esimest korda, kuid on olnud alates 2016. aastast perearsti jälgimisel ärevushäirega ja antidepressantravil. Puudutatud isik toimetati avaldaja psühhiaatriakliinikusse kiirabi ja politsei saatel kodust. Kiirabi kutsus puudutatud isiku ema suitsiidiohu tõttu. Sellele eelnevalt saatis puudutatud isik abikaasale video, kus oli üritanud end kaabliga üles puua. Kiirabi saabudes ei avanud puudutatud isik ust, mistõttu sekkus ka politsei. Avaldaja psühhiaatriakliiniku valvetoas oli puudutatud isik motoorselt rahutu, elavate emotsionaalsete reaktsioonidega, trotslik ning tugeva sooviga lahkuda. Ohtlikkuse tõttu iseendale vormistas valvearst tahtest olenematu ravi otsuse 14.9.2022 kell 12.55. Järgmisel päeval andis puudutatud isik enda nõusoleku statsionaarseks haiglaraviks. Puudutatud isik selgitas, et oli hiljuti kolinud abikaasast ja lastest lahku. Oma murede põhjuseks pidas puudutatud isik laste kaotamist. Abikaasa antud anamneesi kohaselt on puudutatud isik suitsiidiga ähvardanud aastaid. Puudutatud isik on ähvardanud sõita merre, vastu betooni, hüpata rongi ette ning laste kuuldes ühel korral võtta üledoos ravimitest. Samuti on ligi kümne aasta jooksul esinenud vaimset ja füüsilist vägivalda puudutatud isiku poolt oma naise ning kolme alaealise lapse vastu, kellest noorimat on puudutatud isik vihahoos ka raputanud. Puudutatud isik proovis abikaasale autoga otsa sõita ning peksta raudtoikaga autot, milles samal ajal viibis abikaasa koos kahe lapsega. Ühel korral on puudutatud isik sõitnud autos koos naisega, lasknud suurel kiirusel sõites roolist lahti, mille tõttu tekkis liiklusohtlik olukord. Puudutatud isikul on oma ametikohast tulenevalt teenistusrelv. Puudutatud isik muutus rahutuks ning soovis ilmtingimata haiglaravilt lahkuda. Puudutatud isik on enda sõnul nõus vaid ambulatoorse raviga. Arvestades puudutatud isiku varasemat agressiivset käitumist ning kriisisituatsiooni, on puudutatud isik haiglaravita endale ja teistele ohtlik. Puudutatud isik keeldub vaatamata korduvatele põhjalikele selgitustele haiglaravi jätkamast. Kogu haiglaravi jooksul on puudutatud isik olnud pidevalt muutliku, ambivalentse suhtumisega ravivajadusse. Vestlustes on puudutatud isik tunnistanud esinevaid impulsiivseid hooge ning ärritumist, kuid ei ole võtnud omaks eelpoolkirjeldatud situatsioone ega kinnita vägivaldseid tegusid. Puudutatud isik on tühistava olekuga ning võimalusel vestlustes keerutava kõnega ning väldib sisukamaid vastuseid.
2-22-14192 Puudutatud isikul diagnoositi raske psüühikahäire: KH - pikaajaline depressiivne reaktsioon (F43.21) ning kaasuvalt isiksuse iseloomujoonte rõhutamine (Z73.1). Harju Maakohtu 30.9.2022 määrus
3.Harju Maakohus kohaldas 30.9.2022 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ning paigutas puudutatud isiku alates 29.9.2022 kell 9 kuni 2.10.2022 psühhiaatriakliinikusse, andes loa talle vajadusel tahtevastaselt ravimite manustamiseks, eeskätt rahustava, psühhoosivastase ja kehalist seisundit stabiliseeriva ravi manustamiseks haigla tingimustes ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Arvestades puudutatud isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi ei ole muul viisil võimalik, on alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 5 alusel. Puudutatud isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Puudutatud isiku käitumine on täiel määral mõjutatud psüühilisest haigestumisest, mistõttu haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna nii iseendale kui ümbritsevatele. Ärakuulamisel veendus maakohus, et puudutatud isik ei mõtle selgelt ning ei mõista ravivajadust. Puudutatud isik elab enda mõttemaailmas, mis ei haaku reaalse maailmaga. Puudutatud isik on segase mõttekäiguga, kergesti ärrituv, impulsiivne ja võib muutuda vägivaldseks. Puudutatud isik on olnud oma endise naise ja laste vastu vägivaldne, sh neid füüsiliselt rünnanud. Puudutatud isik on varasemast käitumisest nähtuvalt agressiivne ja ettearvamatu ning ohtlik ümbritsevatele – eeskätt enda endisele naisele ja lastele. Välistada ei saa sama käitumise kordumist. Samuti võib puudutatud isik kujutada ohtu iseendale, kuna ta on depressiivne ning on avaldanud oma lähedatele, et soovib end tappa (mh saatnud video endast kaabel kaelas). Kuivõrd haiguse äge faas püsib, püsib ka oht vägivallaaktide või suitsiidikatse kordumisele. Puudutatud isiku ohtlikkust suurendab teenistusrelva olemasolu. Puudutatud isiku seisundi hinnangust lähtuvalt ei ole tõenäoline tema iseseisev toimetulek kodustes tingimustes. Samuti ei ole kodustes tingimustes tagatud ega kontrollitav ravimite korrektne manustamine. Puudutatud isik ei pea ennast haigeks ja ei soostu ravimeid arsti määratud skeemi järgi tarvitama. Tahtest olenematult saab aga isikut ravida ainult haigla tingimustes. Menetluse edasine käik
4.Puudutatud isiku raviarst esitas 1.10.2022 kohtule arvamuse, mille kohaselt ei ole puudutatud isiku seisund muutunud. Puudutatud isikul puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsejatele. Harju Maakohtu 2.10.2022 määrus
5.Harju Maakohtu 2.10.2022 määrusega pikendati puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema 29.9.2022 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest ning määrati ravi lugeda lõpetatuks 7.11.2022 kell 9 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Samuti andis kohus loa puudutatud isikule vajadusel tahtevastaselt ravimite manustamiseks, eeskätt rahustava, psühhoosivastase ja kehalist seisundit stabiliseeriva ravi manustamiseks haigla tingimustes ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Menetluskulud jättis maakohus Eesti Vabariigi kanda. Arvestades puudutatud isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi ei ole muul viisil võimalik, on alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5 alusel. Puudutatud isiku ohtlikkus
2-22-14192 lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Puudutatud isiku käitumine on täiel määral mõjutatud psüühilisest haigestumisest, mistõttu haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna nii iseendale kui ümbritsevatele inimestele. Puudutatud isik elab enda mõttemaailmas, mis ei haaku reaalse maailmaga. Puudutatud isik on segase mõttekäiguga, kergesti ärrituv, impulsiivne ja võib muutuda vägivaldseks. Puudutatud isik on olnud oma endise naise ja laste vastu vägivaldne, sh neid füüsiliselt rünnanud. Puudutatud isik on varasemast käitumisest nähtuvalt agressiivne ja ettearvamatu ning ohtlik ümbritsevatele – eeskätt enda endisele naisele ja lastele. Välistada ei saa välistada sama käitumise kordumist. Samuti võib puudutatud isik kujutada ohtu iseendale, kuna ta on depressiivne ning on avaldanud oma lähedatele, et soovib end tappa (mh saatnud video endast kaabel kaelas). Kuivõrd haiguse äge faas püsib, püsib ka oht vägivallaaktide või suitsiidikatse kordumisele. Puudutatud isiku ohtlikkust suurendab teenistusrelva olemasolu. Tõenäoline ei ole puudutatud isiku toimetulek kodustes tingimustes. Samuti ei ole kodustes tingimustes tagatud ega kontrollitav ravimite korrektne manustamine. Puudutatud isik ennast ise haigeks ei pea ja ravimeid arsti määratud skeemi järgu tarvitama ei soostu. Arstide arvamuse kohaselt vajab puudutatud isik enda seisundi raskusest tulenevalt ravi vähemalt 40 päeva. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu 30.9.2022 ja 2.10.2022 määrused ning palub lugeda teda statsionaarsele ravile vabatahtliku soovi alusel. Puudutatud isik leiab, et kui raviarst oleks selgitanud, et tal on kindlasti vaja jätkata statsionaarse raviga, oleks puudutatud isik sellega nõustunud. Enne kui raviarst esitas kohtule avalduse, ei toimunud puudutatud isikuga arutelu, nagu arst oli puudutatud isikule lubanud. Samuti ei toimunud puudutatud isiku arstlikku läbivaatust. Kuna puudutatud isiku raviarstiks oli arst-resident, siis arvab puudutatud isik, et asi jäi vähese kogemuse taha, mida hiljem ei soovitud muuta. Puudutatud isik sai 28.9.2022 kohtult teate, et abikaasa on esitanud kohtule avalduse, milles soovib lõpetada ühise hooldusõiguse ning taotleb esialgse õiguskaitsega lastele lähenemiskeeldu, väites, et puudutatud isik on lastele ohtlik. Kohus andis puudutatud isikule seisukoha esitamiseks viis päeva. Kuna puudutatud isik mõistis, et haiglas olles on tema võimalused piiratud, siis soovis ta uuringud ära teha ning end haiglast välja kirjutada. Puudutatud isik selgitas arstile, et on nõus raviga vabatahtlikult jätkama, kui arst seda vajalikuks peab. Kuna puudutatud isik soovis haiglast ära minna, oli raviarst esitanud kohtule avalduse. Puudutatud isik selgitas ka maakohtule, et on nõustub raviga vabatahtlikult.
7.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 jätta rahuldamata.
9.Vaatamata asjaolule, et praeguse lahendi tegemise ajaks on puudutatud isiku tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi lõpetatud (digitoimiku leht (dtl) 62), annab ringkonnakohus hinnangu maakohtu määruste seaduslikkusele. TsMS § 543 lg 3 alusel saab kõrgema astme kohus ka pärast isiku kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamist tuvastada kinnisesse asutusse paigutamise määruse seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse, olgugi et avaldust ei saa enam uuesti lahendada (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-13, p 19). Seega ei takista puudutatud isiku ravi lõppemine määruskaebuse lahendamist.
2-22-14192
10.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus eksinud TsMS § 534 lg 1 ning psühhiaatrilise abi seaduse § 11 lg 1 kohaldamisel, kui rakendas esialgse õiguskaitse korras puudutatud isikule tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ja paigutas puudutatud isiku psühhiaatriakliinikusse ning pikendas seejärel esialgse õiguskaitse tähtaega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruste põhjendustega neid kordamata (TsMS § 654 § lg 6 koosmõjus §-ga 659).
11.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Määruskaebuse kohaselt avaldas puudutatud isik raviarstile, et soovib haiglast lahkuda, misjärel esitas avaldaja kohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kuna puudutatud isik ei avaldanud määruskaebuse kohaselt raviarstile, et nõustub vajadusel vabatahtlikult ravi jätkamisega, ei saa maakohtule ette heita määruste tegemisel õigusnormide rikkumist. Kui avaldaja oli kohtule juba esitanud taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, mida raviarst määruskaebuse kohaselt puudutatud isikule ka selgitas, siis otsustas tahtest olenematu ravi kohaldamise üle esialgse õiguskaitse korras kohus. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt keeldus puudutatud isik vaatamata korduvatele põhjalikele selgitustele haiglaravi jätkamisest. Kogu haiglaravi jooksul on puudutatud isik olnud pidevalt muutliku, ambivalentse suhtumisega ravivajadusse (vt dtl 10, neljas lõik). Ka avaldaja 1.10.2022 arvamuse kohaselt puudus puudutatud isikul jätkuvalt koostöövalmidus raviks (dtl 32). Samuti veendus maakohus ärakuulamisel, et puudutatud isik ei mõtle selgelt ega mõista ravivajadust. Avaldajale ei saanud olla teada, kas puudutatud isikul võib ka edaspidi tekkida soov haiglast lahkuda ning ta ei saanud lähtuda puudutatud isiku muutlikust meelest. Seda, kas esineb vajadus kohtule esialgse õiguskaitse kohaldamiseks avalduse esitamiseks, ei pidanud avaldaja eelnevalt puudutatud isikuga arutama. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja selle pikendamiseks aluse esinemist hindas kohus. Maakohtu määrustele hinnangu andmisel ei oma tähtsust põhjused, miks puudutatud isik soovis haiglast lahkuda.
13.Määruskaebuse kohaselt sai puudutatud isik haiglas ravi ja talle tehti erinevaid uuringuid ning puudutatud isiku enesetunne läks iga päevaga paremaks (dtl 65, p 1 teine lõik). Samuti on puudutatud isik määruskaebuses märkinud, et sai aru oma tervislikust seisukorrast ja mõistis, et vajab meditsiinilist abi (dtl 65, p 1 esimene lõik). Samas väidab puudutatud isik, et talle ei tehtud arstlikku läbivaatust (dtl 66, p 2). Arvestades, et kohtule on esitatud psühhiaatrite arvamus (dtl 10–11) ning puudutatud isikut on haiglas faktiliselt ravitud, ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et puudutatud isikule jäi arstlik ülevaatus tegemata.
14.Määruskaebusest nähtuvalt ei ole puudutatud isikul maakohtu määrustele muid vastuväiteid. Ülaltoodud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrused muutmata.
15.Määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel Eesti Vabariigi kanda.
16.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 543 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.