Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
X hagi Y vastu kinkelepingu järgi saadu tagastamise ja kinnistusraamatu kande muutmise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 9. septembri 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
57 000 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindajad ringkonnakohtus esindaja (eestkostja) Q, lepingulised esindajad Erki Vainu ja Janika Drobot Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaidar Sultson Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 9. septembri 2021 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 20.09.2019 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu kinkelepingu järgi korteriomandi tagastamise ja kinnistusraamatu kande muutmise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt oli hageja korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn omanik alates 12.03.2001. Kostja on hageja lapselaps. Kostja palus hagejat, et ta teeks kinkelepingu, milles kingib korteriomandi kostjale. 29.08.2018 kinkis hageja korteri kostjale ning hageja kasuks seati korterile isiklik kasutusõigus. Kostja kolis hageja korterisse 2018.a novembris. Pärast kinkelepingu sõlmimist hakkas kostja hagejat väärkohtlema. Kostja ei arvestanud hagejaga ja peremehetses. Kui hageja magas, tegi kostja süste hageja vasakusse kätte. Kostja on surunud hagejat võtma ravimeid. Kostja on hagejat lahtise käega löönud vastu põske, kukalt ning löönud hagejat ka jalaga. Kostja käitus hageja suhtes ka vaimselt vägivaldselt. Lisaks paigutas kostja korterisse nähtavale kohale valvekaamera. Tuba kus hageja elas oli koristamata. Kinkelepingu kohaselt pidi kostja tasuma kommunaalkulud, kuid ta ei teinud seda. Samuti on kostja võtnud hageja arveldusarvelt raha. 12.06.2019 esitas hageja notariaalse kinkelepingust taganemise avalduse, kuna kostja on oma käitumisega näidanud hageja vastu üles jämedat tänamatust. Kostja vastus
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata.
4.Hageja väited kostjapoolse jämeda tänamatuse kohta on paljasõnalised. 2018. a kolis hageja elama kostja juurde üürikorterisse, kuna kostja isa ja tema elukaaslane, kes elasid hageja korteris, tarvitasid seal alkoholi, millest hageja oli häiritud. Umbes ühe kuu möödumisel tegi hageja kostjale ettepaneku sõlmida korteriomandi kinkeleping, selgitades, et oli selle tegemist ammu kaalunud. Peale kinkelepingu sõlmimist ostis kostja Kiviõlisse korteri, et kostja isa koos elukaaslasega vaidlusalusest korteriomandist välja koliksid.
5.2018. a sügisel hakkas kostja vaidlusalust korterit remontima, kuna see oli väga halvas seisukorras. Remondiga seotud kulud kandis kostja ja tema abikaasa. Hageja, kostja ja kostja tütar kolisid korterisse peale remondi valmimist 2018. a detsembris. 2019. a jaanuaris algasid hagejal paanikahood ja nägemused. Seetõttu paigaldas kostja esikusse nähtavale kohale kaamera. Kostja pöördus hageja käitumise pärast perearsti poole, kes selgitas, et hagejal on diagnoositud dementsus ja hagejale kirjutati välja rahustid, mida ta keeldus võtmast. Hageja vaimne seisund halvenes veelgi. Hageja nägemustes mängis keskset rolli
kostja sel ajal 11-aastane tütar. 12.06.2019 viis hageja vanem poeg koos abikaasaga hageja notarisse kinkelepingust taganemise avaldust tegema. Hageja on varem avaldanud kostjale, et kostja võiks korteriomandi kirjutada hageja vanema poja nimele. Pärast notaris käimist kolis hageja elama oma poja Q juurde. Hageja ja kostja suhtlevad ka tänasel päeval tihedalt telefoni teel.
Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohtu 09.09.2021 otsusega jättis kohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus määras, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist.
7.Kohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: - 29.08.2018 kinkis hageja kostjale kui oma pojatütrele korteriomandi XXX, Tallinn (I kd, tlk 9-13), sama lepinguga seati korteriomandile hageja kasuks eluaegne tasuta kasutamise õigus; - 12.06.2019 esitas hageja kinkelepingust taganemise avalduse, kuna kostja on peale kinkelepingu sõlmimist oma käitumisega näidanud üles hageja vastu üles jämedat tänamatust (I kd, tlk 7-8);
8.Hageja on taganemise alusena loetlenud järgmised jämeda tänamatuse ilmingud: -
-
kostja on hagejat lahtise käega löönud vastu põske ja kukalt ja lõpuks lõi veel jalaga; kostja ütles hagejale: „ma tapan sind noaga“; kostja püüdis hagejat tappa, tehes tugitoolist barrikaadi ukse ette. Peale seda ei olnud kostjat nädal aega ja siis kui tuli, siis esimene küsimus, mida kostja küsis oli: „kas sa oled veel elus?“; kui hageja magas, tegi kostja süste hageja vasakusse kätte; kostja ei lasknud hagejal oma vanemale pojale helistada; kostja tütar F kogu aeg karjub hagejale: „mine ära, ma vihkan sind, sa ei ole meie vanaema.“; hagejal puudub võimalus kasutada tervet korteriomandit alalise elukohana, kuna kostja pani hageja elama ühte tuppa; hageja tasus kõik kommunaalkulud (korteriühistu arved, elektriarved, maamaks, kindlustus), kuigi kinkelepingu kohaselt oli tegemist kostja kohustusega; kostja, elades teises toas, lärmab; kostja takistab hageja liikumist ja vabalt end tundmast, sest korteris käivad kogu aeg võõrad inimesed; korter on koristamata, asjad on põrandal maas, mistõttu hagejal on raske liikuda; kostja ei koristanud tuba, kus hageja elas, prügi viimata; kostja surub hagejat võtma ravimeid; kostja mõnitab hagejat ja naerab tema üle, seades kahtluse alla hageja adekvaatsuse; kostja ei teinud midagi selleks, et hageja tervislikku seisundit ravida. Kostja jättis hageja ohtliku olukorda, hageja oli ohtlik endale.
9.Hageja on nõuet põhjendades tuginenud ka kostja tütre väidetavatele tegudele. Vaidluses omavad aga tähtsust üksnes ja konkreetselt kingisaaja ehk kostja poolt tehtud toiminguid.
Seega jätab kohus tähelepanuta mistahes kolmandaid isikuid puudutavad etteheited ning keskendub üksnes kostjaga seotud väidetavatele jämeda tänamatuse ilmingutele.
10.Kohus asus seisukohale, et hageja väidete pinnalt ei saa järeldada, et kostja oleks hagejale põhjustanud füüsilist valu või lubanud teda tappa, tõendeid selle kohta esitatud ei ole. Tugitoolist barrikaadi tegemine ukse ette on tõendamata ning väide ei ole eluliselt usutav. Q märkis istungil, et hoopis hageja ise barrikadeeris oma toa ukse seestpoolt, et takistada teiste korterielanike juurdepääsu oma toale (vt II kd, tlk 6 - istungiprotokoll). Eeltoodut on kinnitanud vande all ka kostja (vt II kd, tlk 8 - istungiprotokoll) Olukorda, kus hageja ise toale juurdepääsu välistab, ei saa kostjale ette heita. Hageja ei ole tõendanud, et kostja ei lasknud tal oma vanemale pojale helistada, et kostja lärmab korteris, et kostja sunnib hagejat ravimeid võtma, et mõnitab hagejat, et korteris käivad kogu aeg võõrad inimesed. Kostja on vande all selgitanud, et hageja vaimne tervis ei olnud kiita ning võõraste inimestega seonduv on kostja luul (II kd, tlk 7 pöördel ja tlk 8 - istungiprotokoll). Sama asja on kinnitanud ka tunnistaja Z (II kd, tlk 9 pöördel - istungiprotokoll).
11.Hageja on ette heitnud, et tal puudub võimalus kasutada tervet korteriomandit alalise elukohana, kuna kostja pani hageja elama ühte tuppa. Nimetatud etteheide on alusetu. Hageja õigus nimetatud korterit oma elukohana kasutada tulenes kinkelepingust ja sellega seatud isiklikust kasutusõigusest. Lepingu p 2.3.2 sätestab, et korter jääb poolte kaasvaldusse ja -kasutusse. Eeltoodu tähendab, et pooled leppisid kokku, et valdavad pärast kinkelepingu sõlmimist korterit ühiselt. Sellises olukorras on loomulik, et tegelikkuses on hagejal võimalik (ainu)kasutada üksnes osa korterist, s.o tema enda tuba. Kuivõrd hagejale ei tulenenud lepingust ainuvaldamise õigust, siis vastav etteheide on asjakohatu – kostja ei ole kinkelepingust tulenevat kokkulepet rikkunud.
12.Hageja väidab, et tasus kõik kommunaalkulud (korteriühistu arved, elektriarved, maamaks, kindlustus), kuigi kinkelepingu kohaselt oli tegemist kostja kohustusega. Pooled ei vaidle, et kinkelepingu p 2.3.2 kohaselt oli kommunaalkulude tasumise kohustus kostjal. Hageja kontoväljavõttelt (I kd, tlk 94) ei nähtu, et hageja oleks kommunaalkulusid tasunud. Vastav asjaolu ei nähtu ka mistahes teistest tõenditest. Q ütlustest tulenes, et pärast kinkelepingu sõlmimist tasus kommunaalkulude eest kostja (vt II kd, tlk 6 - istungiprotokoll). Ka kostja ise kinnitas vande all, et tema tasub korteriga seotud kulud. Seega on hageja väited tõendamata.
13.Hageja väidab, et korter on koristamata, asjad on põrandal maas. Hageja on nimetatud väite tõendamiseks esitanud kaks fotot (I kd, tlk 93). Esimeselt fotolt nähtub, et mingisuguse ruumi seinaäärde on paigutatud kaks anumat, kus sees on olmejäätmed. Asjad ei ole põrandal laiali, vaid organiseeritult anumate sees. Fotolt nähtuvat ei saa pidada mingil viisil ebatavaliseks, veelgi enam ei saa seda pidada käesoleva vaidluse raames jämeda tänamatuse ilminguks kostja suhtes. Teiselt fotolt nähtuva põrandal paikneva kuivanud pleki osas on kohus samasugusel seisukohal. Q ütlustest tulenes järgmine: „Kui ma ostsin emale toitu ja viisin koju, nägin et köögis korralagedus, prügi viimata, nõud pesemata, külmkapis prussakad. Ema toas oli mustus, voodi ja laud koristamata.“ (vt II kd, tlk 6 4
istungiprotokoll). Kohtule nähtub asjas esitatust (mh kostja ja tema abikaasa ütlustest), et korter oli enne 2018. a sügis-talvel tehtud remonti väga halvas seisus. Ka kostja ise on vande all kinnitanud, et korteris olid prussakad (vt II kd, tlk 7 - istungiprotokoll). Samas oli hageja nimetatud tingimustes pikalt elanud, mistõttu pärast kinkelepingu sõlmimist samasuguste olude jätkumist ei saa pidada kostja poolseks jämeda tänamatuse ilminguks. Kostja ja tema abikaasa on selgitanud, et korteris teostati pärast kinkelepingu sõlmimist ulatuslik remont ning pooled kolisid korterisse alaliselt alles pärast remondi valmimist 16.12.2018. Seega ajutine segadus, mis korteris võis valitseda, ei ole asjaolusid arvestades objektiivselt ega ka hageja poolt subjektiivselt hukkamõistetav.
14.Hageja väidab, et kostja ei teinud midagi selleks, et hageja tervislikku seisundit ravida. Kostja jättis hageja ohtliku olukorda, hageja oli ohtlik endale. Nimetatud väide on esitatud hilinenult, s.o alles asja sisulise arutelu käigus, mistõttu kohus väitega ei arvesta. Teiseks, kohtule jääb hageja positsioon vastuoluliseks – ühelt poolt on hageja vastu sellele, kui kostja talle ravimeid toob ja hoolitseb, et hageja neid ka võtaks, teiselt poolt heidab kostjale ette, et kostja ei võtnud hageja ravimiseks mingeid abinõusid kasutusele. Kolmandaks ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et kostja on hageja eest hoolitsenud ajal, mil hageja kostjaga koos elas. Neljandaks, hageja üle on seatud eestkoste kostja avalduse alusel, mistõttu väited hageja hooletusse jätmisest ei ole tegelikkusega kooskõlas.
15.Hageja seisukohtadest võib aru saada, et hageja käsitleb tänamatuse ilminguna ka kaamerate paigutamist kõnealusesse korterisse. Kostja on vande all kinnitanud, et kaamerate paigaldamist oli hagejaga arutatud. Kostja märkis: „Jaanuari lõpus vanaema helistas ja teatas, et keegi koputanud, ehmatas. Mõned päevad hiljem jälle keegi koputas uksele. Käskisin vaadata, kes on, ta ei läinud. Väitis, et kuulis koputust läbi kolme ukse. Igal õhtul helistasin Rootsi abikaasale. Otsustasime kaamerad paigaldada. Teatasin vanaemale. Tellisime 2 kaamerat, mõttega et 1 väljapääsu juurde ja teise suunaga gaasipliidi poole.“ (II kd, tlk 7 pöördel – istungi protokoll). Tunnistaja Z märkis järgmist: „Kaamerad paigaldasime jaanuaris 2019, kui Ö tööle naasis. Vajadus, et ei juhtuks midagi. Kõik koos oleme kaamerate panekut arutanud. Kaamerad nähtavas kohas. Pole varjatud kaameraid. Tehnik käis paigaldamas vanaema juuresolekul“ (II kd, tlk 10 pöördel – istungi protokoll). Kohtule on esitatud ka fotod kaamerate paiknemisest (I kd, tlk 100-103), millest võib järeldada, et kaamerad olid nähtavates kohtades ning nende olemasolu ei saanud jääda kellelegi märkamatuks. Arvestades ka hageja tervisliku seisundiga seonduvat, võib pidada kaamerate paigaldamist mõistlikuks. Kohtu ette ei ole toodud, et hageja oleks kaamerate paigaldamise osas vastuväiteid esitanud.
16.Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks hageja suhtes oma käitumisega üles näidanud jämedat tänamatust. Hagejal ei ole õigust kinkelepingust taganeda ning kostjal ei ole kohustust hagejale kinkelepingu eset tagastada. Apellatsioonkaebus
17.Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja rahuldada hagi täies ulatuses. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti leidnud, et kinkelepingust taganemiseks puudus materiaalne alus. Maakohus on jätnud tuvastamata jämeda tänamatuse kostja poolt. Kohus ei hinnanud õigesti kinkelepingu sisu. Kinkelepingu kohaselt on hagejal korteri tasuta eluaegne kasutusõigus ja kostjal kohustus hageja eest hoolt kanda (majapidamistööd) ning hageja tervise eest hoolitseda. Kumbagi kohustust kostja täitnud ei ole. Omavahelised tülid, lugupidamatus kinkija suhtes ja ähvardused viisid olukorra nii kaugele, et hageja oli sunnitud minema elama oma poja juurde. Maakohus on jätnud tähelepanuta VÕS § 267 p-des 2 ja 3 sätestatud taganemise alused. Hageja ei ole ennast võimeline mõistlikult ülal pidama ja vajab hoolitsemist, milline kohustust tuleneb ka kinkelepingust. Kostja ei ole hageja eest hoolitsenud. Kostja ei ole andnud hagejale toimetulekuks raha. Hageja eest hoolitseb tema poeg. Kostja elab Rootsis.
Vastus apellatsioonkaebusele
18.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6).
20.VÕS§ 268 lg 1 sätestab, et kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda käesoleva seaduse § 267 punktides 1–3 ettenähtud juhtudel. Vastavalt VÕS § 267 p-le 1-3 võib kinkija enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda; kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust (p 1); kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha (p 2); kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse (p 3).
21.Hageja taganes 12.06.2019 avaldusega kinkelepingust põhjendusega, et kostja kasutab hageja suhtes pidevalt vaimset ja füüsilist vägivalda. TsMS § 231 lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus rikkunud tõendite hindamise reegleid, kui leidis, et hageja väited
jämeda tänamatuse kohta, sealhulgas väited füüsilise ja vaimse vägivalla rakendamise kohta, on tõendamata. Maakohus on hinnanud tõendeid igakülgselt ja objektiivselt ning ringkonnakohtul ei ole alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata ka hageja väide, et ta oli kostja käitumise tõttu sunnitud 2019.a juunis minema elama oma poja juurde.
22.Apellatsioonkaebuses on hageja väitnud, et kostja ei teinud majapidamistöid. Ringkonnakohus märgib, et hageja on maakohtus tuginenud sellele, et kostja ei koristanud korterit. Kolleegium nõustub maakohtuga, et sellist korralagedust, mis annaks aluse lepingust taganemiseks, ei ole tõendatud. Lisaks ei ole vaidlust selles, et kostja tegi korteris remondi. Samuti leidis maakohus põhjendatult, et tõendamata on hageja väited, et kostja ei ole tasunud kommunaalkulusid. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja seoses majapidamistöödega tõendanud asjaolusid, mis annaksid aluse kinkelepingust taganemiseks.
23.Hageja on apellatsioonkaebuses väitnud, et kostja ei ole hoolitsenud hageja tervise eest. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et see väide on esitatud hilinenult, kuna see esitati esmakordselt alles sisulise arutamise käigus. Eeltoodust tulenevalt tuleb see väide jätta tähelepanuta (TsMS § 331 lg 1). Lisaks on ka tõendamata, et ajal, mil pooled elasid koos, kostja hageja eest ei hoolitsenud. Hageja on viidanud ka sellele nagu oleks hageja eest hoolitsemine kinkelepingu tingimuseks (VÕS § 267 p 3). Ringkonnakohus märgib, et kinkelepingus ei ole pooled sellist tingimust kokku leppinud.
24.Apellatsioonkaebuses on hageja tuginenud VÕS § 267 p-le 2, mille kohaselt võib ta kinkelepingust taganeda, kuna kinkija ei ole võimeline ennast mõistlikult ülal pidama. Samuti on hageja väitnud, et kostja ei ole andnud hagejale toimetulekuks raha. Kolleegiumi hinnangul on tegemist uute väidetega, mis tuleb TsMS § 652 lg 4 alusel jätta tähelepanuta. Hageja ei ole põhjendanud, miks neid väiteid ei olnud võimalik esitada maakohtu menetluses.
25.Ülaltoodule tuginedes leidis maakohus õigesti, et kinkelepingust taganemise alused puuduvad, ning jättis põhjendatult hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
26.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). Ringkonnakohus vabastas 08.11.2021 määrusega hageja riigilõivu summas 1100 eurot tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Kuna menetluskulude kindlaksmääramine jääb maakohtu otsustada, siis jääb maakohtu otsustada ka hagejalt riigilõivu riigituludesse
väljamõistmise või selle riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise küsimus (TsMS § 179, § 190).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.