Aktsiaselts Tallinna Linnatransport hagi D. S.i (S.) vastu 1246 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1246 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (registrikood 10312960), lepinguline esindaja Marge Juur Kostja D. S. (isikukood xxxx)
Viimase kohtuistungi aeg
24.10.2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Aktsiaselts Tallinna Linnatransport hagi D. S.ilt 1246 euro väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud Aktsiaselts Tallinna Linnatransport kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (09.12.2022). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (hageja) esitas 10.05.2021 Töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse D. S.i (kostja) vastu 1846 euro väljamõistmiseks. TVK rahuldas 11.08.2021 otsusega avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt välja 600 eurot.
2.Hageja ei nõustunud TVK otsusega ja palus kohtule 10.09.2021 esitatud hagis välja mõista kostjalt täiendavalt 1246 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt töötab kostja hageja juures alates 07.11.2018 töölepingu alusel bussijuhina. 08.02.2021 toimus kostja garaaži territooriumil liiklusõnnetus, kus hageja sõitis bussiga otsa tööandja teisele bussile. Õnnetuse toimumise ajal juhtis hageja lõõtsaga bussi, millel on automaatne kaitse blokeeringu näol, kui lõõtsa keeratakse lubatust rohkem viltu või ebaloomulikku asendisse. Sellisel juhul läheb blokeering peale vältimaks lõõtsa lõhkumist. Kui hagejal läks blokeering peale, siis sõitis või tagurdas ta lubatust valesse asendisse, mistõttu käivitus vigastuse vältimiseks ja turvalisuse tagamiseks nimetatud automaatne blokeering. Tehnilise rikkega tegemist ei olnud. Ilmastiku olud ei saanud õnnetust tekitada. Õnnetuse tulemusena sai kahjustada hageja juhitud bussi parempoolne küljeklaas ja bussi külg. Hageja leidis, et kostja, põhjustades liiklusõnnetust, rikkus raskest hooletusest töölepingut. Hageja lasi bussi remontida ja kandis kulusid 2637,62 eurot ilma käibemaksuta. Hageja palus kostjal kahju hüvitada ja viimane oli valmis maksma 600 eurot. Hageja ei nõustunud kostja pakkumisega ja leidis, et õiglane oleks, kui kostja hüvitaks 70% remondikuludest ehk 1846 eurot. Kuna TVK rahuldas hageja nõude osaliselt, palus hageja välja mõista kostjalt täiendavalt 1246 eurot (1846 eurot – 600 eurot). Asjaolu, et hageja juhitud bussil puudus vabatahtlik kindlustusleping (kaskokindlustus), ei anna alust vähendada kostjalt nõutavat hüvitist. Kaskokindlustuse olemasolul oleks tööandja omavastutus vahemikus 600 eurot–3000 eurot. Vabatahtliku kindlustuslepingu sõlmimine oleks hageja jaoks majanduslikult ebaotstarbekas, sest ca 400 bussile kaskokindlustuse sõlmimine tähendaks lisakulu 250 000 eurot–600 000 eurot. Kostjalt nõutav hüvitis ei ole ülemäära suur. Kostja keskmine igakuine töötasu on 1455,09 eurot. Hageja on valmis töötaja soovi korral võimaldama kahjuhüvitise tasumist osamaksetena. Seega on kostja võimeline hüvitist maksma. Hüvitise määramisel tuleks arvestada, et kostja on kogenud bussijuht. Lisaks on kostja varem pannud toime kaks liiklusõnnetust, kuid tööandja ei ole nõudnud temalt viidatud õnnetuste tõttu kantud kulude hüvitamist.
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja selgitas, et liiklusõnnetus toimus siis, kui kostja asus bussiga tagurdama, kuid pidur blokeeris; blokeeringust vabanemiseks sõitis kostja edasi, kuid blokeeringust täielikult vabaneda ei õnnestunud; ta tagurdas uuesti, misjärel kiilus tagasild kinni ja libises lumel vastu teist bussi. Hageja ei ole tuvastanud, et kostja on põhjustanud bussi tagasilla kinnikiilumise. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et bussi tehnilist seisukorda oleks kontrollitud, mistõttu ei saa välistada, et blokeeringu tekkimine ja tagasilla kinnikiilumine võis olla tingitud tehnilisest rikkest. Tõendamata on hageja väide, et kostja on rikkumises süüdi. Isegi juhul, kui kostja on rikkumises süüdi, võis ta olla hooletu. Hüvitise määramisel tuleb arvestada seda, et kostja ei ole kogenud bussijuht. Lisaks vähendatakse hüvitist tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Tüüpiliseks
kahju tekkimise riskiks tööandja tegevuse puhul on suurema ohu allika valdamisest tulenev vastutus, mida saab vähendada kaskokindlustusega. Hageja ei ole suurema ohu allika valdamisest tulenevat vastutust kindlustanud. Asjaolu, et hageja peab vabatahtliku kindlustuslepingu sõlmimist majanduslikult ebaotstarbekaks, ei õigusta nimetatud riski jätmist kostja kanda. Isegi juhul, kui kostja põhjustanuks hagejale kahju, oleks see kaskokindlustuse olemasolu korral piirdunud omavastutusega 600 eurot. Viidatud summat saaks pidada hageja kahjuks. Kohtu põhjendused
4.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
5.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: − 24.10.2022 istungil avaldas kostja, et ta asus alates oktoobrist 2015. a hageja juurde tööle bussijuhi kohale. Alates 2019. a sõidab hageja lõõtsaga bussiga (tl 58–61); − 08.02.2021 toimus liiklusõnnetus, kus hageja riivas bussiga manööverdamisel teist bussi, mistõttu purunes hageja juhitud bussi parempoolne küljeklaas ja bussikere sai kriimustatud (tl 21– 25, tl 33-34); − hageja kandis bussi remondikulud 2637,62 eurot (ilma käibemaksuta; tl 35).
6.Hageja kui tööandja esitas kostja kui töötaja vastu varalise kahju hüvitise väljamõistmise nõude. Töölepingu seaduse (TLS) § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust. Üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised üldised eeldused (Riigikohtu 15.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-14, p 14; 21.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-17, p 25): − töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72); − tööandjale on tekkinud või tekib kahju (võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); − töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §‐s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2; vt ka Riigikohtu 25.11.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 13); − kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); − kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); − rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4; vt ka Riigikohtu 25.11.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 15).
7.Kohus leiab, et kostja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust.
7.1.Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et 08.02.2021 toimus hageja juhitud bussiga liiklusõnnetus. Kostja selgitas 24.10.2022 istungil, et ta alustas tööd 08.02.2021 kella 14.30 paiku. Kostja on alates 2019. a sõitnud lõõtsaga bussiga ja avarii päeval pidi ta sõitma sellise bussiga. Kostja tuli bussile järgi parkimisplatsile Kadaka teel. Enne sõitu alustamist kontrollis ta bussi tehnilist seisundit, seejärel ta käivitas mootori ja hakkas tagurdama. Tagurdamisel keeras kostja natukene rooli, et bussi tagumine osa hakkaks liikuma vasakule. Kuna oli libe, siis lõõtsbussi tagumine osa murdus; lõõtsa tagumise osa juhitavus kiilus kinni. Selle peale aktiveerus
blokeerimissüsteem, mis käivitub lõõtsasüsteemi murdumise vältimiseks. Selleks, et blokeering maha saada, hakkas kostja ettepoole sõitma. Ta sõitis ette ja siis hakkas uuesti tagurdama ja keeras rooli, et blokist maha võtta. Vaadates paremale nägi kostja, et bussi keskosa, kus asub lõõtsa koht, läheneb teisele bussile. Kostja vajutas pidurile ning bussi keskosa lõõtsa kohaga libises vastu teist bussi. Kostja kutsus välja liiklusinspektori, kes ilmus kohale 15 minuti pärast ja fikseeris olukorra. Siis üritati veel taganeda ja ette sõita, kuid buss ikka lohistas teise bussi vastu (tl 58–61). Kohtule esitatud andmete järgi purunes õnnetuse tõttu hageja juhitud bussi parempoolne küljeklaas ja bussikere sai kriimustatud (tl 21–25, tl 33-34). Kohus selgitab, et kohus kasutab tõendina kostja seletust istungil, mis ei ole antud vande all (TsMS § 229 lg 1, § 405 lg 1 p 5).
7.2.Kohus leiab, et kostja, põhjustades bussiga liiklusõnnetuse, on rikkunud üldist töösuhetes kehtivat kohustust täita oma kohustusi tööandja suhtes lojaalselt (TLS § 15 lg 1). Kohtu hinnangul tähendab viidatud kohustus muu hulgas seda, et töötaja peab heaperemehelikult hoidma talle tööandja poolt usaldatud vara ja tegema kõik endast sõltuva, et vältida vara kahjustamist. Lisaks rikkus kostja bussijuhi ametijuhendi p-i 3.5, mis näeb ette, et bussijuht peab oskama kasutada ohutuid ja efektiivseid bussi juhtimisvõtteid erinevates ilmastiku- ja liiklusoludes (tl 7). Kui töötaja ülesandeks on bussi juhtimine, peab ta järgima tööülesandeid täites mh ka liiklusseaduses sätestatud nõudeid. Sama kohustus lasus kostjal ka ametijuhendi p-de 3.1 ja 3.2 alusel (tl 7). Kohus leiab, et kostja rikkus liiklusseaduse (LS) § 14 lg-t 2, mis sätestab, et iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.
7.3.Kostja kohustuste sisustamisel ei saa lähtuda kohtule esitatud bussijuhi teatmikust (tl 8– 19). Kostja vaidlustas teatmiku talle tutvustamist. 24.10.2022 istungil selgitas kostja, et ta ei mäleta, kas ta on tutvunud teatmikuga (tl 58–61). Hageja ei ole tõendanud, et kostja olnuks teatmikuga tutvunud ja nõustunuks selles välja toodud kohustusi järgima.
8.Kostja rikkumise tõttu on hagejale tekkinud kahju. Kohtule esitatud liiklusõnnetuse teatise ja piltidega on tõendatud, et kostja juhitud bussi parempoolne küljeklaas purunes ja bussikerele tekkisid kriimud (tl 21–25, tl 33-34). Hageja on esitanud Keil M.A. OÜ arve, mis tõendab, et õnnetuse tõttu tekkinud kahjustuste parandamine läks hagejale maksma 2637,62 eurot (ilma käibemaksuta; tl 35). Kostja kohustuste rikkumise tõttu on hagejale tekkinud otsene varaline kahju (VÕS § 115 lg 1, § 128 lg-d 1–3).
9.Kohus leiab, et kostja on rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi hooletusest. VÕS § 104 lg 3 sätestab, et hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine.
9.1.Kohus ei nõustu hagejaga, et kuna TVK tuvastas, et kostja oli raskelt hooletu ja kostja ei ole TVK otsust vaidlustanud, siis on kostjale siduv TVK järeldus süü vormi kohta ja kostja ei saa tema süü astet kohtumenetluses vaidlustada. TVK seisukoht kostja süü kohta on õiguslik hinnang, mis kujunes faktiliste asjaolude pinnalt. Kostjale on siduv TVK otsuse resolutsioon, kuid talle ei ole siduvad otsuses esitatud õiguslikud hinnangud. Kostjal on õigus vaidlustada TVK hinnangut süü vormi kohta kohtumenetluses. Kostja vaidlustaski kohtus hageja väidet, et ta rikkus töölepingut raske hooletuse tõttu. Kohus saab hinnata kostja süü vormi, arvestades muu hulgas kohtumenetluses kogutud tõendeid.
9.2.Kostja süü hindamisel tuleb arvestada TLS §-s 16 sätestatut. TLS § 16 lg 1 järgi peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama sätte lg 2 näeb ette, et töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske,
töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi.
9.3.Kostja selgitas 24.10.2022 istungil, et ta on töötanud hageja juures bussijuhina seitse aastat. Kostja läks tööle 2015. a ja sõitis alguses lühikese bussiga ilma lõõtsata. Alates 2019. a hakkas kostja sõitma lõõtsaga bussiga. Seoses õnnetusega selgitas kostja 24.10.2022 istungil järgmist: kostja hakkas bussiga tagurdama, sest bussi ees oli äärekivi ja elektrikapp; vahe kostja bussi ja kõrval seisva bussi vahel oli ca poolmeetrit; parkimisplatsi reljeef on selline, et veidi mäkke, et vesi ei koguneks sinna; platsil oli lumekiht ca 5 cm; hageja bussil olid suverehvid; kui kostja stažeeris lõõtsaga bussiga, siis talle ei õpetatud tagurdamist; enne õnnetust oli kosta tagurdanud lõõtsbussiga ca 20 korda; kui kostja hakkas õnnetuse toimumisel bussiga tagurdama, murdus bussi tagumine osa, mistõttu käivitus lõõtsa blokeerimissüsteem; lõõtsa murdumine toimus sellepärast, et oli libe ja mitte sellepärast, et kostja keeras rooli liiga tugevalt; selleks, et blokeering maha saada on vaja buss sirgeks teha, mistõttu sõitis kostja ettepoole; kostja kasutatud võte on tavapärane viis blokeeringust vabanemiseks; kui kostja hakkas uuesti tagurdama, siis keeras ta rooli, et lõõtsasüsteem blokeeringu peale ei läheks ja seejärel ta nägi, kuidas bussi keskosa, kus asub lõõts, libises vastu teist bussi (tl 58–61).
9.4.Eeltoodust nähtub, et kostja on töötanud bussijuhina kokku seitse aastat ja teda saab pidada kutseliseks bussijuhiks. Kutselise bussijuhi hoolsusstandart on tavapärasest kõrgem. Temalt saab oodata TLS §-s 16 sätestatust kõrgendatud hoolsust. Samas tuleb süü vormi tuvastamisel arvestada õnnetusjuhtumi asjaolusid. Kostja selgitustest nähtub, et ta ei saanud töövahetust alustada muudmoodi, kui hakata bussiga parkimiskohalt tagurdama. Kostjal ei olnud võimalik sõita bussiga ettepoole, sest bussi ees oli äärekivi ja elektrikapp. Õnnetuse toimumise ajal oli parkimisplats libe ja kaetud lumega. Bussil olid suverehvid, kuigi üldteadaolevalt peavad sõidukid kasutama talvel talverehve. Kostja stažeerimisel ei õpetatud talle bussiga tagurdamist, kuigi tööandjalt võiks oodata lõõtsbussi juhtimise võtete, sh tagurdamise, juhile õpetamist. Lõõtsbussiga töötamise ajal on kostja tagurdanud 20 korda. Bussi tagumise osa murdumine toimus esimesel tagurdamisel sellepärast, et tee oli libe. Samuti libises bussi keskosa (lõõtsakoht) vastu teist bussi siis, kui kostja üritas teist korda tagurdades parkimiskohalt välja sõita, jälgides samal ajal, et bussi tagumine osa/lõõtsasüsteem uuesti blokeeringu peale ei läheks. Vahemaa kostja juhitud bussi ja kõrvalasunud bussi vahel oli kõigest poolmeetrit. Lõõtsasüsteemi blokeeringust vabanemiseks kasutas kostja tavapärast võtet. Õnnetusjuhtumi puhul on tegemist liikluses tavaliselt realiseeruva riskiga. Kostja bussi ei suudetud sirgeks teha ka siis, kui kohale ilmus liiklusinspektor. Üritati veel taganeda ja ette sõita, kuid vaatamata sellele buss ikka lohises teise bussi vastu. Kohale kutsutud tehniline abi lahendas olukorra selliselt, et puksiirauto lohistas bussi eemale ratta külge seotud trossi abil.
9.5.Kostja on küll tunnistanud 24.10.2022 istungil enda süüd osaliselt. Kostja nägi enda süüd selles, et ta tagurdas liiga kiiresti ning kui ta oleks aeglasemalt tagurdanud, siis oleks ta märganud, et bussi lõõtsa osa hakkas liikuma teise bussi poole (58–61). Kostja välja toodud asjaolu ei tee tema süüvormi hooletusest raskemaks. Lõõtsbussiga ei ole võimalik tagurdada ülemäära kiiresti. Kostja ei ole küll selgitanud, mis kiirusega ta tagurdas, kuid arvestades asjaolusid on usutav, et õnnetusjuhtumit ei põhjustanud ainuüksi kostja valesti valitud kiirus. Tagurdamise kiirusel ei olnud teistest faktoritest oluliselt suuremat mõju avarii tekkimisel. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt põhjustas avarii asjaolude kogum: ebasobivad ilmaolud (libe ja lumega kaetud parkimisplats), parkimisplatsi reljeef, suverehvid bussil, väike vahemaa kostja bussi ja teise bussi vahel, lõõtsbussiga tagurdamise võtete kostjale õpetamata jätmine, kostja valitud sõidukiirus. Seejuures kasutas kostja lõõtsasüsteemi blokeeringust lahti saamiseks tavapärast võtet. Väheoluline ei ole ka see, et avarii puhul on tegemist liikluse jaoks tavapärase riskiga, mis realiseerus praegu viidatud asjaolude kogumi tõttu. Kohus jääb seisukohale, et kostja rikkus töölepingust tulenevaid kohustusi hooletuse tõttu.
10.Tuvastatud asjaoludel saab järeldada, et kostja rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kahju tekkimine oli kostjale ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Kostja rikutud kohustuste eesmärgiks oli kaitsta hagejat tekkinud kahju eest (VÕS § 127 lg 2).
11.Kuna kostja on rikkunud töölepingut hooletusest, tuleb temalt nõutava kahjuhüvitise suuruse määramisel juhinduda TLS § 72 lg-st 2. Viidatud säte näeb ette, et kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Kohtupraktika järgi on hüvitise määramine TLS § 74 lg 2 järgi kohtu diskretsiooniotsus (Riigikohtu 21.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-17, p 30).
11.1.Hüvitise suuruse määramisel arvestab kohus järgmiseid asjaolusid: − avarii toimumise ajaks oli kostja töötanud hageja juures bussijuhina kokku seitse aastat ja enne avariid on kostja sõitnud lõõtsaga bussiga peaaegu kaks aastat. Kostja on kutseline bussijuht, mis eeldab kõikide vajalike ametioskuste valdamist; − lisaks käsitlevale liiklusõnnetusele on kostja varem sooritanud tööülesannete täitmisel veel kaks avariid järgmiselt: 12.02.2020 riivas kostja bussi tagumise parema osaga teepiiret; 03.02.2021 riivas kostja bussiga sõiduauto peeglit (tl 37); − kostja rikkus töölepingut hooletuse tõttu; − liiklusõnnetuse põhjustasid järgmised asjaolud: kostja oli sunnitud tagurdama, tal puudus võimalus sõita bussiga ettepoole; parkimisplats oli libe ja kaetud lumega; bussi tagumine osa murdus sellepärast, et plats oli libe; kostja valis tagurdamisel tema hinnangul ebasobiva sõidukiiruse; kostja bussi keskosa libises vastu teist bussi ehk peale kostja tegevuse aitasid teeolud busside kokkupõrkele kaasa; bussil olid suverehvid, kuigi tööandjalt võiks oodata busside varustamist rehvidega, mis vastavad aasta hooajale; − hageja ei õpetanud stažeerimisel kostjale lõõtsbussiga tagurdamist. Kostja on küll tagurdanud lõõtsbussiga 20 korda, kuid arvestades avarii tekkimisele kaasaidanud asjaolusid (keerulised teeolud, väike vahemaa hageja bussi ja kõrvalasunud bussi vahel, bussil olid suverehvid) ei ole kohtu hinnangul 20 tagurdamise manöövri sooritamine piisav selleks, et tagurdada lõõtsbussiga ohutult õnnetuse ajal olnud rasketes oludes; − kostja on töötanud hageja juures bussijuhina seitse aastat ja selle perioodi jooksul ei ole hageja korraldanud bussijuhtide koolitusi (tl 58–61); − kostja keskmine töötasu on 1455,09 eurot (tl 20); − hagejale tekkinud kahju on 2637,62 eurot (tl 35); − avarii puhul on tegemist tavapärase liikluses eksisteeriva riski realiseerumisega. Taolised liiklusõnnetused juhtuvad tavapäraselt hageja tegevusalal; − hagejal oli võimalik sõlmida kohustuslik kindlustusleping, mis piiraks tema vastutust liiklusõnnetuse korral vastavalt 600–3000 euroga (tl 26–32). Kindlustusleping maandaks hageja riske liikluses tavapäraselt esineva ohu realiseerumise korral. Hageja ja kostja vahendid suurema ohu allikaga seotud riski kandmiseks ei ole võrreldavad. Arvestades asjaolu, et bussi remondikulud ületavad tunduvalt kostja töötasu suurust ei saanud hageja eeldada, et töötaja suudaks liiklusõnnetuse tekitamisel hüvitada kallihinnalise bussi parandamiskulude väärtuse. Kuna tegemist on töösuhetega, kus töötaja on nõrgem pool ja töötaja huve vajab tõhusat kaitset, tuleks eelistada kaskolepingut tööandja väikseima põhiomavastutusega 600 eurot. Hageja väitel
tähendaks vabatahtlike kindlustuslepingute sõlmimine lisakulu 250 000 eurot–600 000 eurot. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et viidatud kulude kandmine oleks põhjustatud hageja võimatuse jätkata oma majandustegevust. TVK istungil on hageja kinnitanud, et ta on osade busside osas sõlminud kaskolepingud finantsasutuse nõudel (dtl 240). Kohus ei pea õigeks, et hageja majandustegevusele tavapärase riski realiseerumise tõttu tekkinud kulud jäävad ebamõistlikus ulatuses töötaja kanda. Samas nõustub kohus hagejaga, et vabatahtliku kindlustuslepingu puudumine ei ole asjaolu, mis vähendaks või piiraks töötaja vastutust. Kohus nõustub hagejaga ka selles, et kaskokindlustuse puudumine ei anna alust vähendada automaatselt töötajalt töölepingu rikkumise tõttu nõutava kahjuhüvitist alla tööandja väikseima põhiomavastutuse määra. Omavastutuse määr võiks olla üksnes üheks indikaatoriks hüvitise suuruse määramisel. Vabatahtliku kindlustuslepingu mittesõlmimine on üks asjaolu, mida tuleks hüvitise määramisel kogumis teiste asjaoludega arvestada. Sõltuvalt kahju tekitanud sündmuse asjaoludest ja töötaja süü vormist, võiks hüvitise määramisel liikuda tööandja omavastuse väikseimast määrast nii üles- kui ka allapoole.
11.2.Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et hagejal on praegusel juhul õigus nõuda kostjalt hüvitist 400 eurot. Arvestades aga asjaolu, et TVK on mõistnud kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 600 eurot ja TVK otsus on kostja suhtes jõustunud, tuleb jätta rahuldamata hageja hagi välja mõista kostjalt täiendav hüvitis 1246 eurot.
12.Kohus jätab menetluskulud hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Kostjal puuduvad menetluskulud, mistõttu jätab kohus kulud rahaliselt kindlaks määramata.
13.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.