Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

ahistamisjuhtumite ilmnemisel kaotas kostja hageja vastu koheselt usalduse. Kostja oleks võinud lepingu lõpetada ka usalduse kaotuse tõttu.

KOHTU PÕHJENDUSED

dokumendi (tl 7). Nimetatud dokumendist nähtuvalt on kirjas töölepingu lõppemise aeg, so 12.03.2021. Samuti on kirjas lõpurahade maksmise tähtaeg 15.03.2021. Hageja leiab, et ülesütlemise kokkulepe ei ole kokkulepe, vaid kostja ühepoolne ülesütlemise avaldus. Seega on poolte vahel vaidlus, kuidas tõlgendada kostja poolt ülesütlemise kokkuleppe allkirjastamiseks andmise tahteavaldust, kas tegemist oli lepingu ühepoolse ülesütlemisega või oli tegemist kokkuleppega, ja kui kokkuleppega, siis kas kokkulepe on kehtiv. Kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 75 lg 1). Kui reeglina seab seadus töölepingu ülesütlemiseks ranged piirangud, siis kokkuleppel võivad pooled töölepingu lõpetada igal ajal ja igas vormis, sh suuliselt. Siin ei oma tähtsust, kas ettepaneku teeb töötaja või tööandja, samuti ei ole oluline põhjus ega kaasne tööandja kohustust n-ö lahkumiskompensatsiooni maksmiseks. Mõlemad pooled peavad olema töölepingu lõpetamisega nõus. Samuti peavad pooled olema jõudnud kokkuleppele lõpetamisega seotud tingimustes, näiteks töölepingu lõppemise kuupäev, võimalike hüvitiste maksmine jms. Kostja väitel otsustasid pooled 12.03.2021 töölepingu peatada. Avalikkuses tuli ilmsiks veel hageja ohvreid, mistõttu tegi kostja hagejale ettepaneku tööleping kokkuleppel lõpetada. Kohtu hinnangul väljendub 12.03.2021 kokkuleppest üheseltmõistetavalt kostja tahe tööleping lõpetada kokkuleppel ning kokkuleppest ei ole võimalik välja lugeda tahteavaldust lepingu ühepoolseks lõpetamiseks. Hageja väidab, et ei saanud dokumendist selle keele tõttu aru. Kostja märkis, et hageja mõistab eesti keelt. Mõlemal menetlusosalisel oli võimalik esitada asjaolud, mille põhjal nad väidavad, et hageja teadis või pidi teadma, et 12.03.2021 dokumendi sisuks oli töösuhte lõpetamine kokkuleppel või mitte. Kostja poolt avalikkusele antud vastav informatsioon ei kinnita seda, et kostja ja hageja vahel sõlmitud tööleping oli peatatud. Kohus leiab, et hageja teadis millele ta 12.03.2021 alla kirjutab. Kohus ei pea usutavaks hageja väidet, et usaldusest tööandja vastu ei kontrollinud ta allkirjastatava dokumendi tõlget. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja ei teinud kostjale ettepanekut koostada leping inglisekeelsena ega osutanud tähelepanu, et ta ei saa dokumendi sisust aru. Samuti oli hagejal võimalik enne allkirjastamist konsulteerida juristiga. Hageja ei ole tõendanud, et kostja sundis teda 12.03.2021 allkirjastama töölepingu lõpetamise kokkulepet. Asjaolu, et töötaja on tööandjast nõrgem pool, ei võta kogu tõendamiskoormist ega vastutust töötajalt ära. Kohtule ei ole usutav, et hageja on elanud Eestis u 15 aastat, on allkirjastanud aastaid eestikeelseid dokumente, on teinud tööd eestikeelse programmiga, saatnud e-kirju eesti keeles, ei teadnud millele ta 12.03.2021 alla kirjutas. Hageja andis 01.06.2022 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tema teadis, et allkirjastab töölt eemaldamise dokumendi. Hageja sai järgmisel päeval sõbra kaudu teada, et ta lasti töölt lahti (tl 90). Hageja ütluste kohaselt ta ei oska eesti keeles lugeda. Lugedes mõnda lehte, paneb ta selle tõlkesse. Ta räägib treeningutel inglise keeles, suhtleb tööandajaga inglise keeles, teab vaid mõne sõna eesti keeles. Programmis saab vahetada keelt, kui ta aru ei saa. Alati, kui ta läheb mingeid asju programmis tegema, siis aitab teda Kuno naine (tl 90 pöördel). Eemaldamine on see, et nad võtavad ta töölt ära ja ei maksa palka (tl 91). Hageja selgitas kohtuistungil veel, et ta küsimus oli Kunole mis saab tema palgast ja Kuno vastas, et makstakse ainult töötatud päevade eest. Hageja ütles, et kui allkirjastab töölepingu lõpetamise, siis nad peavad maksma talle kolme kuu palga ja puhkuseraha. Tal on õigus saada raha, kui ta lahti lastakse. Sellepärast ta uskuski, et teda vaid eemaldatakse (tl 92 pöördel). Seega saab asuda seisuskohale, et hagejale oli siiski teada, et kõne all on töölepingu lõpetamine. Muidu ei oleks ta palgast ja puhkuserahast rääkinud.

4(8)

Töölepingu lõpetamistest teadlik olemist kinnitab ka 15.03.2021 pooltevaheline vestlus. Kostja esitas 17.12.2021 pooltevahelise vestluse, millest nähtuvalt palus kostja 15.03 maksta talle puhkusetasu ja tööl oldud päevade eest (tl 40 pöördel). 12.03.2021 allkirjastatud ülesütlemise dokumendi kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale kõik lõpurahad hiljemalt 15.03.2021 (tl 7). Seega oli hageja teadlik, et tegemist oli töölepingu lõpetamisega. Töölepingu peatamise korral ei oleks hagejal õigust saada puhkusetasu ega muid tasusid. Samuti on pooltevahelise töösuhe lõppemine kokkuleppel tõendatud tunnistaja E. E.a ütlustega. Kohus kuulas 01.06.2022 toimunud kohtuistungil vande all ära hageja ja tunnistaja E. E.a (tl 89-94). Tunnistaja E. E. andis ütlusi selle kohta, et tema koostas lepingu, et tööleping kahepoolselt lõpetada (tl 91). Tunnistaja kohtus hagejaga Hiiu staadionil reede õhtul. Dokument oli koostatud eesti keeles. Eelnevalt oli dokumendi sisu hagejale ette teavitatud. Allkirjastati kaks eksemplari ja lepiti kokku, et lõpurahad ja puhkuserahad makstakse välja lõppemise kuupäeval. Messengeris sai kokku lepitud, et saame kokku ja lõpetame lepingu. Hagejalt ei tulnud palvet dokument inglise keeles esitada. Hageja treeningud olid peatatud, kuna ta ei saanud peale skandaali treeningutele tulla (tl 91 pöördel). Keegi hagejat millekski ei sundinud, ta tuli ise kohale ja teadis millele ta alla kirjutab. Klubi president K. T. andis korralduse töölepingu lõpetamise kokkulepe koostada. Hageja teadis väga hästi mida tähendab lõpurahad (tl 92). Hageja hinnangul on tunnistaja ütlused vastuolulised. Kohus sellega ei nõustu. Tunnistaja ei pruugigi enam kõike nii täpselt mäletada ja tunnistaja ütlused on kooskõlas 15.03.2021 pooltevahelise vestlusega. Vestlusest nähtuvalt palus kostja 15.03.2021 maksta talle puhkusetasu ja tööl oldud päevade eest (tl 40 pöördel). Alternatiivselt leidis hageja, et on kokkuleppe tühistanud. Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada (TsÜS § 90 lg 1). Eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest (TsÜS § 92 lg 1). Eksimus võib seisneda tehingu sisus või õiguslikes tagajärgedes.1 Tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel (TsÜS § 92 lg 2). Tehingu teinud isik võib olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav (TsÜS § 92 lg 3 p 1). Tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele (TsÜS § 98 lg 1). Hagejal tuli tõendada tehingu tühistamise eelduseid. Tehingu teinud isik ei või tehingut tühistada, kui ta vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja tehingu sisule kandis eksimuse riisikot (TsÜS § 92 lg 5). Pooltel oli võimalik esitada seisukoht küsimuses, kas hageja kandis lepingu keelelise arusaamisega seotud riski. Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud tehingu tühistamise eeldused. Hageja väitel ei oska ta eesti keelt. Hageja elab Eestis juba palju aastaid (hageja sõnul 13 aastat, kostja väitel 15 aastat), sellele eelnevalt ka Soomes. Vaidlus puudub selles, et hageja ja kostja vahel oli tööleping sõlmitud eesti keeles. Kostja väitel on hageja töötanud aastaid eestikeelses keskkonnas, osalenud Jalgpalliliidu poolt korraldatud eesti keelsetel koolitustel. Kostja esitas poolte vahel sõlmitud eestikeelse töölepingu (tl 38-39). Seetõttu sõlmiti ka töölepingu lõpetamise kokkulepe eesti keeles. Samuti on kostja poolt hagejale esitatud palgalehed eestikeelsed (tl 41-41 pöördel). Kostja väitel on jalgpalli andmebaasi ERIS kasutamine kohustuslik kõigile treeneritele ja on eestikeelne. Jalgpalli andmebaas ERIS-e väljavõtetega on tõendatud, et tegemist on eestikeelse programmiga (tl 44-56). Nimetatud tõenditest nähtuvalt kasutas hageja nimetatud programmi, saatis sõnumitega infot ja tegeles süsteemis

TSÜS komm vlj, § 92, p 3.1

5(8)

ürituste ja muu info loomisega (tl 44-46). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja pidanud eesti keeles kirjavahetust (tl 47-52). Hageja on ka tõepoolest pidanud ka inglisekeelset vestlust, kuid kõiki tõendeid kogumis hinnates ei saa asuda seisukohale, et hageja oli kokkuleppe allkirjastamisel eksimuses. Hageja ei teinud kostjale ettepanekut koostada leping inglisekeelsena ega osutanud tähelepanu, et ta ei saa dokumendi sisust aru. Samuti oli hagejal võimalik enne allkirjastamist konsulteerida juristiga. Hageja seda ei teinud. Seega on kokkulepe kehtiv. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pooltevaheline töösuhe lõppes TLS § 79 alusel kokkuleppel.

6(8)

Kohus leidis 21.07.2022 määrusega, et kostjal tuleb selgitada hageja õigust saada 15 päeva kasutamata puhkusepäevade eest hüvitist. Kostjal tuleb mh selgitada millisel perioodil täpselt oli hageja kollektiivpuhkusel ning samuti tuleb selgitada ja tõendada, et kostja on tasunud hagejale kollektiivpuhkusel viibimise eest puhkusetasu. Kostja esitas tõendina puhkuste ülevaate väljavõtte, mille kohaselt oli hageja kollektiivpuhkusel palga säilitamisega perioodil 21.12.2020 - 03.01.2021; treenerite jõulupuhkusel töötasu säilitamisega perioodil 23.12.2019 - 05.01.2020; põhipuhkusel 02.12.2109 - 15.12.2019; põhipuhkusel töötasu säilitamisega perioodil 18.10.2019 31.10.2019; treenerite puhkusel töötasu säilitamisega 01.07.2019 - 07.07.2019 ning treeninggruppide kollektiivpuhkusel töötasu säilitamisega perioodil 21.12.2018 - 06.01.2019 (tl 113 pöördel). Kohus leiab, et nimetatud väljavõte ei tõenda hageja viibimist kollektiivpuhkusel. Samuti esitas kostja treeneri kinnituskirjad ja e-kirjad (tl 116-119). Kostja muid tõendeid ei esitanud. Kostja ei ole tõendanud puhkusetasu maksmist. Kostja väitel oli hageja kollektiivpuhkusel palga säilitamisega. Kohus leiab, et kui hageja oleks sel ajal puhanud, oleks tööandja kirjutanud palgalehtedele „töötasu säilitatakse“. Seaduse kohaselt tuleb tööandjal maksta töötajale puhkusetasu. Palgalehti kostja kohtule esitanud ei ole. Samuti ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja rahuldas hageja puhkusetaotlused. Kohus on seisukohal, et üksnes e-kirjad ei tõenda hageja puhkusel viibimist. Kohtule ei ole esitatud allkirjastatud juhatuse otsuseid kollektiivpuhkusel viibimise kohta. Seega ei ole kostja tõendanud, et hageja on puhkust kasutanud ning samuti on tõendamata puhkusetasu välja maksmine. Kostja ei ole hageja puhkusetasu nõudesummale ja arvestusele vastuväiteid esitanud. Seega võtab kohus aluseks hageja arvutused. Hageja kasutamata puhkusehüvitis on 1983,52 eurot (35,42 eurot x 56 päeva). Hagejale on tasutud 15.03.2021 lõpparvega 842,06 eurot. Vastavalt on hagejale välja maksmata puhkusehüvitise suuruseks 1531,96 eurot (bruto). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kasutamata põhipuhkuse hüvitis 1531,96 euro nõudes (bruto).

MENETLUSKULUD

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus rahuldas hagi osaliselt. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Vastavalt ei ole vaja kindlaksmäärata menetluskulude rahalist suurust.

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.