2-25-100721/12 - Võlaõigus - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

11.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ning õigusabikulu 338 eurot (käibemaksu ei lisandu). Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 315 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks 20 eurot (TsMS § 172 lg 9, § 4842). Menetluskulude nimekirja järgi kulus hageja lepingulisel esindajal täiendavate alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele ning dokumentide kohtule esitamisele 2 tundi. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (käibemaksu ei lisandu) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul ei ole aga hageja lepingulise esindaja ajakulu täies ulatuses vajalik ega põhjendatud. Tegemist ei ole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Samuti arvestades esindaja võrdlemisi kõrget tunnitasu, võib esindajalt oodata ka tõhusamat töökorraldust. Hageja esitatud hagi on standardne hagiavaldus, mille sisu, mahtu ja lisasid arvestades on selle ettevalmistamisele ja koostamisele kulunud põhjendatud ja vajalik aeg kohtu hinnangul kokku 1 tund. Seega peab kohus hageja esindajakulusid põhjendatuks 169 euro ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 504 eurot (315 + 20 + 169).