T D, S Pi avaldus Maardu linn, K tn 2 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
12991,32 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja I: T D (isikukood: xxx); Avaldaja II: S P (isikukood: xxx); Avaldajate lepinguline esindaja: R M (e-post: xxx); Asjast puudutatud isik: Maardu linn, K tn 2 korteriühistu (registrikood: xxx, aadress: K tn 2, Maardu linn, 74113, Harju maakond, Eesti), Puudutatud isku lepinguline esindaja: A S (e-post: xxx). 22.10.2022 äraskuulamisel, edasi kirjalikus menetluses
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada T D, S Pi avaldus osaliselt.
2.Mõista Maardu linn, K tn 2 korteriühistult solidaarselt avaldajate T D ja S Pi kasuks välja kahjuhüvitis summas 9675,60 eurot.
3.Mõista Maardu linn, K tn 2 korteriühistult solidaarselt avaldajate T D ja S Pi kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (9675,60 eurot) alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus
Jätta avaldajate menetluskulud puudutatud isiku kanda.
2.Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõikele 2. Avaldajad võivad soovi korral esitada enda täieliku menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.
Edasikaebamise kord
2-21-7445 Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.T D ja S P esitasid 10.05.2021 Harju Maakohtule avalduse. Maardu linn, K tn 2 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes. Avaldajad esitasid koos avaldusega esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohus jättis 12.05.2021 määrusega rahuldamata. Avaldajad esitasid korduva esialgse õiguskaitse taotluse 25.05.2021, mille kohus jättis 26.05.2021 määrusega rahuldamata. Kohus võttis avalduse menetlusse 16.06.2021 määrusega. Avaldajad paluvad mõista välja Maardu linn, K tn 2 korteriühistult avaldajate kasuks kahju hüvitisena avaldajale kuuluva korteriomandi parendustööde maksumus 6061 eurot; mõista välja Maardu linn, K tn 2 korteriühistult avaldajate kasuks ülevaatamise tegemise kulu 300 eurot ning jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldajad tõid välja järgmised asjaolud: − Avaldajatele kuulub ühisvarana korteriomand registriosa xxx aadressil xxx, Maardu linn, Harju maakond. − Avaldajate korterisse tekkisid veebruari lõpus 2021 alljärgnevad kahjustused: o Korteri xxx lael on selgelt näha veekahjustused. o On vigastatud esiku lagi (ripplagi) ja põrand. o Lae nurkades on kollased vedeliku jälgid. Seintel on osaliselt samad jälgid. o Pahtel ja krohv kohati vigastatud. Põranda laminaadil veekahju tõttu on paisunud vuugid. o Köögis on vigastatud köögi laed (ripplagi), seinad, põrand ja mööbel. o Vigastused on tüüpilised : Lae nurkades on kollased vedeliku jälgid. Seintel on osaliselt samad jälgid. o Põranda laminaadil veekahju tõttu on paisunud vuugid. o Vannitoa ja WC esikus on kõige rohkem vee kahjutõttu tekkitud kahju, mis on selgelt näha. o On vigastatud laed, põrand ja seinad. Vigastused on tüüpilised Lae nurkades on kollased vedeliku jälgid. Seintel on osaliselt samad jälgid. Esiku ripplae taga on näha laepaneeli värvi vigastust ning hallituse osad kipsil. o Korteris kohati puudub elekter, kuna selle kasutamine on eluohtlik. o Trepikojas vahelael on selgelt näha veekahjustuse jälgid. On puudu trepikoja valgustusallikas. Otsad on isoleeritud. Elektrikasutamine on eluohtlik. − Ehitusekspert I K leidis ülevaatuse kokkuvõttes: o Korteris nr xxx,aadressil K tn 2,Maardu tekkitud kahju on põhjustatud katuse konstruktsiooni katuse ebatihedusega, halva seisundiga ning hooldustööde ignoreerimisega. o Katuse seisukord on avariiline. o Valesti paigaldatud räästaplekk, ebakorrektne vee äravool, seisev sadevee katusel, prügi ja praht, sammal, kivid ja metall osad tekkitavad olukorda, kus veeavarii võib taas juhtuda, samamoodi, nagu see juhtus korteris xxx ja selle all olevad korterites. Vaid kuna negatiivsed mõjud katuse kattele jätkuvad, siis veekahju tõttu saavad kahju saada ka teised maja elanikud.
2-21-7445 o Katusel teostatud kevadel 2021 parandustööd ei ole kvaliteetsed ning korrektsed. On ignoreeritud paranduste minimaalsed tükki suurusi. On selline mulje, et oli materjali puudus, ja kasutati kõike, mis oli käeulatuses. Katuse kalded on parandamata, kuna vesi sama moodi seisab katuse ebatasasuse tõttu ja ei jookse äravoolulehtrisse. o Katus vajab rekonstrueerimist, soojustamist, äravoolulehtrite ja sadevee süsteemi vahetust. − Eesmärgiga teha kindlaks kahju suurus, pöördusid avaldajad ehitusettevõtte Xxx OÜ poole ja said kahju likvideerimiseks hinnapakkumise summas 6061 eurot. − Avaldajad pöördusid korteriühistu juhatuse poole e-maili teel 2. märtsil 2021 ja esitasid pretensiooni, millega nõudsid ühistu tegevusetusega neile tekitatud kahju hüvitamist. Korteriühistu juhatuse liige V P oma vastuses teatas, et avaldajate kiri on edastatud töövõtjale. Avaldajad pöördusid korteriühistu poole teistkordselt e-mail teel 2. aprillil 2021 ja ostusasid faktile, et avaldajate pöördumisele ei ole nad saanud sisulist vastust.
7.aprillil 2021 vastas korteriühistu juhatuse liige V P, et avaldajad peavad pöörduma otse töövõtja poole. Avaldajad leiavad, et soovitus avaldajatele pöörduda otse töövõtja poole ei ole ühistu poolt õiguspärane käitumine, kuna põhikirja punkt 1.4.6 ütleb, et just nimelt korteriühistu sõlmib lepinguid remondi- ja ehitustöö töövõtjatega.
2.Puudutatud isik esitas 01.07.2021 avaldusele seisukoha, tuues välja, et vaidleb avaldusele vastu, ei ole avaldajate poolt esitatud nõuetega nõus ning leiab, et avaldus esitatud kujul on põhjendamatu ja nõude/kahju suurus on tõendamata. Puudutatud isik tõi välja järgmised vastuväited: − Puudutatud ei ole neid kahjustusi ise näinud, kuna avaldajad ei lubanud korteriühistu esindajatel korteri ülevaatust läbi viia. Seega ei võta korteriühistu omaks, et tegemist on kahjustustega, mis leidsid aset veebruaris 2021 toimunud juhtumiga. Lisaks sellele, ei ole tuvastatud mingitki põhjuslikku seost selle maja katuse seisundi ja väidetava kahju vahel. Ei ole ka tuvastatud ja tõendatud millal ja millega seoses need kahjustused tekkisid. Puudutatud isik leiab ise, et katuse seisund ei ole avaldajatele tekitatud kahjustustega otseses seoses ja on valmis seda tõendada, muu hulgas ekspertiisiga. Siinjuures märgib korteriühistu, et avaldajate poolt esitatud katuse ülevaatuse akt (ülevaatus toimus aprilli lõpus 2021) ei vasta küsimusele kas ja kuidas nimelt on kirjeldatud katuse seisund väidetavate kahjustustega seotud. Katuse ülevaatus ei ole seotud katuse osaga, mis asub vahetult avaldajate korteri kohal. Järelikult on tehtud ülevaatuse akt puudulik ning asjakohatu. − Puudutatud isik ei ole kahjuhüvitise summaga nõus. Xxx OÜ juhatuse liige ja omanik on korteriühistu andmetel avaldaja T D sugulane, mis tähendab seda, et tehtud remonditööde kalkulatsioon ei ole usaldusväärne. Esitatud allkirjastamata kalkulatsioonis esile toodud summad ei ole usaldusväärsed ja on kahtlased. Materjalide ja töötasu summad on ülepaisutatud. Korteriühistu on vajadusel valmis tõendama, et kahju suurus on oluliselt väiksem.
3.Avaldajad esitasid 27.09.2021 seisukoha puudutatud isiku vastusele, jäädes varemesitatud asjaolude juurde. Avaldajad esitasid omapoolsed vastused puudutatud isiku poolt püstitatud küsimustele nõude aluse ja nõude kvalifitseerimise osas.
4.Puudutatud isik tõi 27.10.2021 menetlusdokumendis välja järgmised seisukohad: − avaldajad ei ole korteriühistu poole pöördunud seoses hagiavalduses kirjeldatud probleemiga. Ka ei ole korteriühistu avaldajate esindaja poolt pretensiooni saanud. Avaldajate poolt esitatud väidetavast kirjavahetusest korteriühistuga nähtub, et keegi K D (kes ei ole avaldaja ega korteriühistu liige) kirjutas korteriühistule juhatuse liikmele ja sai vastuse kelle juurde tuleb pöörduda. Kas, millal ja millega
2-21-7445
seoses pöördus K D määratud isiku poole ei ole teada. Seega on väär avaldajate väide selle kohta, et korteriühistu juhatus ei reageerinud kuidagi avaldaja pöördumistele. − Keegi ei ole korteriühistut informeerinud selle kohta, et hakkab toimuma mingisugune ülevaatus. Korteriühistu ei olnud teadlik väidetava ülevaatuse päevast ja kellaajast. Seega ei ole teada kas ja kuidas toimus väidetav ülevaatus. Ei ole ka teada kas ja kuidas sattus (-id) ülevaatuse teostaja(-jad) maja katusele ja millega ta (nad) seal tegeles (-sid). − Nimetatud ülevaatuse akt ei tõenda korteriühistu kohustuste rikkumisi, mis on või oleks väidetava kahjuga põhjuslikus seoses. Nimetatud ülevaatuse akt ei tõenda mingitki põhjuslikku seost maja katuse seisundi ja väidetava kahju vahel. ülevaatuse aktis ei ole sõnagi selle kohta millises ulatuses on vigastused fikseeritud. − Esitatud allkirjastamata ja ilma kuupäevata kalkulatsioonis esile toodud summad ei ole usaldusväärsed ja on kahtlased, hinnapakkumine on segane ja ebaselge. − Puudutatud isik möönab, et veebruaris 2021.a. võis puudutatud isikust sõltumatute asjaolude tõttu toimuda sündmus, mis on tekkinud vääramatu jõu tõttu VÕS § 103 lg 2, 3 mõttes – tegemist ebatavaliselt suures koguses lumega, mis võis hüpoteetiliselt mõnede kahjustuste põhjuseks olla. Kõik eelnevad ja hilisemad sademed ei kahjustanud K tn 2 hoonet nii seest, kui ka väljast. Korteriühistu on arvamusel, et tegemist on vääramatu jõuga kuna tegemist on asjaoluga, mida ei saanud korteriühistu eeldada ja arvestada ning mõjutada. − Puudutatud isiku juhatus on teinud kõike endast oleneva hoone haldamise jaoks (ja vastavalt korteriühistu üldkoosoleku otsustele), nimelt teostas õigeaegselt vajalikud hooldused, milleks ta kasutas majandus- või kutsetegevuses tegutsevaid isikuid, seetõttu leiab puudutatud isik, et katuse seisund ei ole avaldajatele tekitatud kahjustustega otseses seoses. 07.12.2021 toimunud ärakuulamisel jäi puudutatud isik seisukohale, et vaidluse asjaolud on ebaselged – kahju tekkimise fakt, korteriühistu vastutus ja kahju suurus on ebaselged. Avaldajad selgitasid, et korteril on katuslagi. Kohus andis pooltele kohustuse teostada korteri ülevaatus ning määras järgmise ärakuulamise toimumisaja. 13.12.2021 toimunud ärakuulamisel avaldas puudutatud isik, et korteri ülevaatus toimus S Pi juuresolekul, kes kinnitas, et põrand ei ole kahjustatud, vannitoas ei ole kahjustusi, korteri esiku seisund on samasugune olnud mitu aastat, samuti oli ka varasemalt laes niiskus, koridor on kleebitud kummimaterjaliga ning laes olevad tumedad plekid on teeplekid. Avaldaja esindaja tõi välja, et lagi jookseb endiselt läbi, kuid mitte miinuskraadidega. Kohus määras asjas kohtuliku ekspertiisi kahju tekkimise põhjuste kindlakstegemiseks. 04.08.2021 kohtule esitatud ehitustehnilisest ekspertiisiaktist lähtuvalt tuvastas ekspert paikvaatlusel korteris kortermaja katuslae leketest põhjustatud siseviimistluse kahjustused ning korteri puuduliku ventilatsiooni. Eksperdi hinnangul on katuse läbijooksu põhjusteks koosmõjus katuse madal ehituskvaliteet ning amortisatsioon (esmane kasutuselevõtt 1985), paikvaatluse ajal olid katusel ja katusekattes näha auru- ja veekotid, puudulikud kalded ja vee loigud. Eksperdi hinnangul on kahjustused avaldaja korteris tekkinud katuslae läbijooksu tagajärjel. Katuse veelekete tagajärgede täielikuks kõrvaldamiseks avaldaja korterist on mõistlik esmalt teha korda katus ehk peatada lekked ja alles seejärel likvideerida varasemate lekete tagajärjed avaldaja korteris. Eksperdi hinnangul ei põhjusta K 2-28, Maardu linnas asuvas korteris tehtud ümberehitused ja kasutatud viimistlusmaterjalid korteri lae ning korterelamu katuse vahel õhus oleva veeauru kondenseerumist. Korteri remondi eeldatav keskmine maksumus on 10 192,87 eur+km. 10.08.2022 esitasid avaldajad avalduse täienduse lähtuvalt ekspertiisaktist ning lähtuvalt asjaolust, et varasemalt esitatud hinnapakkumisest oli möödunud 1,5 aastat ning palusid
2-21-7445 oma nõuet menetleda nõudepunkti 2 osas järgnevas sõnastuses: Mõista välja Maardu linn, K tn 2 korteriühistult avaldaja ühisomanike T D ja S P kasuks kahju hüvitisena avaldajale kuuluva korteriomandi parendustööde maksumus 11729 eurot. Kohus võttis 23.08.2022 määrusega avaldajate täpsustatud nõude menetlusse.
9.07.09.2022 esitatud puudutatud isik seisukoha avaldajate täpsustatud nõudele, teatades, et vaidleb endiselt avaldaja nõudele vastu. Puudutatud isiku hinnangul on avaldaja uus nõue summas 11729 eurot ebaselge ning avaldaja ei ole siiamaani tõendanud kahju tekkimise fakti ehk kahju mahtu ning kahju suurust. Asjaolu, et korteris on olemas vigastused lael, seintel ja põrandal ei tähenda automaatselt, et avalduses loetletud vigastused tekkisid veebruaris 2021.a. nagu väidab avaldaja ning avaldaja ei ole selles osas mis tahes tõendeid esitanud. Korteriühistu on seisukohal, et 04.08.2022 eksperdi arvamus ega muud avaldaja poolt esitatud tõendid ei tõenda usaldusväärselt asjaolu, et avaldaja korteris tekkinud veekahjustused on tekkinud Korteriühistu tegevuse või tegevusetuse tõttu. Ekspertiisi teostav isik on kujundanud oma arvamuse avaldaja avalduste põhjal, kontrollimata juhtunu asjaolusid. Avaldaja ei ole tõendanud, et temale tekkinud kahju on Korteriühistu tegevuse või tegevusetuse tagajärg, mistõttu avaldus tuleb jätta kui põhjendamatu rahuldamata. Avaldaja ei ole kunagi väitnud, et veeavarii tagajärjel oli kahjustatud rõdul paiknev mööbel, elu- ja magamistuba, järelikult juba sel põhjusel ei kuulu hüvitamisele summad magamistoa, elutoa ja rõdul paikneva mööbli eest, mis on kajastatud 04.08.2022 esitatud hinnapakkumistes. Puudutatud isik on seisukohal, et lähtuvalt 07.01.2022 menetlusdokumendis esitatud ülevaatusest, ei kuulu hüvitamisele summad, mis on seotud köögi-elutoa lae, esiku ja põrandaremondiga. Isegi kui lähtuda eeldusest, et Korteriühistu on kahju eest vastutavaks isikuks, siis kahju suuruse määramisel tuleb arvestada ka avaldaja korteri siseviimistluse/vara seisundiga, mis oli enne veeavariiga seostud sündmusteni, ehk peab hindama millises seisundis oli avaldaja korter/vara seisuga veebruar 2021.a.
10.11.10.2022 esitasid avaldajad seisukoha, tuues välja, et nõue Puudutatud isiku vastu on tõendatud ja põhjendatud, st on olemas kahju tekkimise fakt, puudutatud isiku süü/vastutus ja kahju ulatus mille tulemusena kuulub avaldus rahuldamisele.
11.20.10.2022 toimunud ärakuulamisel avaldas puudutatud isik, et kui nõue rahuldada täies ulatuses, rikastuvad avaldajad kostja arvelt. Puudutatud isiku hinnangul tuleks lähtuda vaid materjalide maksumusest hüvitise määramisel. Kohus andis pooltele lõplikuid tähtajad.
12.22.10.2022 esitatud lõplikus seisukohas jäid avaldajad ja 04.11.2022 puudutatud isik varasemalt esitatud seisukohtade juurde.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt TsMS § 613 lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti (TsMS § 463 lg 2).
15.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 55 lg 1 järgi on kortermaja katus ehitise oluline osa, kuna on ehitisega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist oluliselt kahjustamata. Seega kuulub kortermaja katus korteriomanike kaasomandisse.
2-21-7445
16.Korteriühistu ja korteriomanike omavahelisi suhteid reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). KrtS § 35 lg 2 p 1 järgi on korteriühistu kohustusteks kaasomanikele kuuluvate korteriomandite mõtteliste osade, antud juhul katuse korrashoidmine ja korrasoleku kontrollimine. Kohtu hinnangul on põhjendatud, et kui et kui korteriomandi eriosas tekkib veekahju, mis lähtub mõttelistest osadest ja milleks on katusekonstruktsioon, siis on sellise kahju ärahoidmine hõlmatud KrtS § 34 lg-test 1 ja 2 ja § 35 lg 2 p-st 1 tuleneva ühistu kohustuse kaitse eesmärgiga ja see on ka mõistlikult ettenähtav. Korteriühistu vastutuse aluseks saab olla ühistu tegevusetus, sh kaasomandi eseme korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 51).
17.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning lg-e 4 järgi peab kohustuse rikkumine olema põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga. VÕS § 128 lg 2 lause I poole järgi on kahju varaline kahju otsene varaline kahju. VÕS § 128 lg -te 2, 3 järgi on varaliseks kahjuks ka tõendi saamise kulud, mida võlausaldaja peab kandma kahju kindlakstegemiseks. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Puudutatud isiku vastutus on välistatud üldjuhul üksnes siis, kui kahju põhjustas vääramatu jõud (VÕS § 103).
18.Avaldajad tõid välja, et neile ühisavarana kuuluvas korteriomandisse tekkisid veebruari lõpus 2021.a kahjustused seoses katuse läbijooksuga avaldajate korterisse. Avaldasid esitasid korteriühistusele 02.03.2021 pretensiooni. Korteriühistu liige teatas avaldajatele, et avaldajad peavad pöörduma otse töövõtja poole. Avaldajad on seisukohal, et korteriühistu on avaldajatele oma tegevusetusega tekitanud kahju. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, tuues välja, et avaldajad ei ole tõendanud kahju tekkimist (põhjuslikku seost), kahju suurust ja kahju mahtu ning hinnapakkumised ja eksperdi arvamus on vastuolus avaldaja enda väidetete ja muude tõenditega.
19.Kohtu hinnangul võib kahjustada saanud korteri omanik võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 ja § 127 alusel nõuda puudutatult isikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: − puudutatud isik rikkus oma kohustust (VÕS § 115 lg 1); − puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1); − korteriomanikule tekkis kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); − kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); − rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
20.Kohus hindab järgnevalt, kas eeltoodud eeldused on täidetud. Esmalt hindab kohus, kas korteriühistu on kohustust rikkunud.
21.Riigikohus on leidnud, et maja haldava korteriühistu või valitseja vastutuse aluseks saab olla mh tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandustööde korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine ja/või korteriomanikelt raha kogumata jätmine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 51). Samuti on Riigikohus leidnud, et korteriühistu võib vastutada korteriomanikule tekkinud kahju eest, kui ta jätab täitmata üldkoosoleku otsuse elamu majandamiseks ja/või
2-21-7445 hooldamiseks (nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 18; määrus tsiviilasjas nr 32-1-185-13, p 11). Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega saa olla jaotatud osadeks, korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi reaalosas või mitte (Riigikohtu 21.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15, p 13; 19.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 14). Seega on ka korterelamu katus korteriomanike kaasomandis. Riigikohus on 19.03.2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-18-13649 leidnud, et kuigi korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 lg 1 p 1 näeb ette korteriomaniku kohustuse hoida korras eelkõige oma eriomandi eset, on korteriomanikul kohustus aidata kaasa ka kaasomandi eseme korrashoiule. KrtS § 12 lg 2 ja asjaõigusseaduse § 72 lg 5 alusel on korteriomanikul kohustus hoida lisaks eriomandi esemele korras ka kaasomandi eset (vt viidatud otsuse p 16). Siiski ei välista korteriomanike vastutus oma kohustuste rikkumise eest korteriühistu või muu isiku (nt KrtS §-s 26 sätestatud valitseja) võimalikku vastutust oma kohustuste rikkumise eest. Need isikud võivad VÕS § 137 lg 1 järgi vastutada kahju hüvitamise eest solidaarselt korteriomanikuga juhul, kui on tuvastatud, et rikutud on mõnda korteriomandite kaasomandi eseme valitsemisega seotud kohustust, mida korteriomanikud täidavad KrtS § 12 lg 1, § 34 lg-te 1 ja 2 kohaselt korteriühistu kaudu (korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus). Korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus tähendab eelkõige korteriomanike ühist ning korteriühistu kaudu täidetavat kohustust tagada korteriomandite kaasomandi eseme korrashoid, remont ja korteriomanditeks jaotatud ehitise säilitamine ja hoidmine korteriomanike määratud seisukorras (vt viidatud otsuse p 17).
22.Avaldajad tõid välja, et lähtuvalt ehitusekspert I K ülevaatusest on korteris nr xx aadressil K tn 2, Maardu tekitatud kahju põhjustatud katuse konstruktsiooni ebatihedusest, halvast seisundist, hooldustööde ignoreerimisest, katuse avariilisest seisundist, valesti paigaldatud räästaplekist, ebakorrektsest vee äravoolust ning kevadel 2021.a tehtud parandustööde ebakvaliteetsusest ning ebakorrektsusest. Puudutatud isik tõi välja, et katuse seisund ei ole avaldajate korteriomandile tekitatud kahjustustega otseses seoses ning katuse ülevaatus ei ole seotud katuse osaga, mis asub vahetult avaldajate korteri kohal. 07.01.2022 esitatud seisukohas tõi puudutatud isik täiendavalt välja, et korteriühistu tellimusel olid ajavahemikul 10.02.2021-10.03.2021 tehtud tööd niiskuse põhjuse tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks korteris nr xxx ning tööde käigus ei olnud tuvastatud, et veeleke korteris xxx toimus remontimata katuse tõttu. Puudutatud isik juhtis tähelepanu, et ka ekspertiisiaktist lähtuvalt ei nähtu, et piltidel fikseeritud vigastused on tekkinud veebruaris 2021.a ja just nimelt katuselt väljavoolanud vee tagajärjel (tl 184).
23.Kohtu hinnangul ei ole puudutatud isik välja toonud ega tõendanud, kas ja kui, siis kuidas ta on täitnud talle pandud kohustusi korteriomanike kaasomandis oleva katuse korrashoiu tagamisel. Avaldajad on viidanud 2021.a kevadel katusel tehtud parandustöödele, samas ei ole kohtu ette toodud ega tõendatud, milliseid töid teostati ning kas ja/või kuidas võisid nimetatud tööd mh mõjutada avaldajatele kuuluva korteriomandi vahetul kohal olevat katuseosa. Puudutatud isik tõi välja, et korteriühistu tellimusel olid ajavahemikul 10.02.2021-10.03.2021 tehtud tööd niiskuse põhjuse tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks korteris nr xxx ning tööde käigus ei olnud tuvastatud, et veeleke korteris xxx toimus remontimata katuse tõttu. Käesolevas asjas läbiviidud ekspertiisist tulenevalt on katuse läbijooksu põhjusteks koosmõjus katuse madal ehituskvaliteet ning amortisatsioon (esmane kasutuselevõtt 1985), paikvaatluse ajal olid katusel ja katusekattes näha auru- ja veekotid, puudulikud kalded ja vee loigud. Eksperdi hinnangul on kahjustused avaldaja korteris tekkinud katuslae läbijooksu tagajärjel. Kohtu hinnangul on vastuolus puudutatud isiku poolt esitatud ja väidetavalt 10.03.2021 koostatud teostatud tööde akt (Tl 121 jj) ning kohtu
2-21-7445 poolt määratud ehitustehniline ekspertiis (tl 141 jj). Kohus asub seisukohale, et puudutatud isiku väide on vastuolus tema enda poolt esitatud teostatud tööde aktiga – teostatud tööde aktis toodi välja mh, et „Võeti lahti üks piirkond katusel kuni paneelini korteri nr. xxx niiskuse moodustumise kohas, mõõtmetega 50 cm x 50 cm eesmärgiga uurida katusepaneeli liitekoha konstruktsiooni. /---/ Soojutustus oli märg ja teatud piirkondades esines jääd. Soojustuse struktuur ei olnud ühetaoline./---/ Paneeli liitekoha lahti võetud osast eemaldati kogu märgunud soojustus koos jääga lekkimise vähendamiseks. Liitekoha avatud osa täideti hüdroisoleerivate mitte hügroskoopsete materjalidega. /---/ Igapäevaselt toimus hommikuti korteri ülevaatus, selgitati välja järgmine niiskuse tekkimise piirkond, võeti lahti katus, paneelide liitekoht puhastati märjast soojustusest, täideti ja taastati katusekate... /---/ Omanikule SMSi teel suunatud sõnumile „Kas korteris esineb vee lekkimist pärast hiljuti teostatud töid?“ vastas omanik numbrilt +xxx kell 12:15:11: „Ei, hommikul oli kuiv“. (tl 123-124). Seega eeltoodust järeldub, et katuse seisund oli avaldajatele kuuluvale korteriomandile tekitatud kahjustustega otseses seoses ning puudutatud isik asus probleemiga tegelema pärast selle ilmnemist, mitte tagades järjepidevalt katuse hea seisukorra, mis võimaldanuks avaldajatele kuuluvale korteriomandile kahjustuste tekkimist. Eeltoodust lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et puudutatud isik rikkus oma kohustust, kuivõrd puudutatud isik ei taganud korteriomandite kaasomandi esemeks oleva katuse korrashoidu ja remonti, kahjustades seeläbi korteriomanditeks jaotatud ehitise säilitamist ja hoidmist korteriomanike määratud seisukorras ning puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest.
24.Avaldajad on välja toonud, et nende korteriomandile tekkisid katuselt vee läbijooksu tagajärjel kahjustused veebruari lõpus 2021.a. Puudutatud isik vaidles kahju tekkimise ajale vastu, tuues välja, et nimetatud aeg on tõendamata ning analoogsed kahjustused olid avaldajate korteriomandil juba varasemalt. Puudutatud isik tõi välja ka, et analoogsed kahjustused on olnud juba korteris varasemalt ning lähtuvalt avaldaja II poolt korteri ülevaatusel öeldust, olid kollakad plekid laes tingitud teest, mitte vee läbijooksust katuselt. Samuti oli puudutatud isik seisukohal, et niiskusekahjustused korteris on tingitud puudulikust ventilatsioonist ning kooskõlastamata ümberehitustöödest korteris. Täiendavalt tõi puudutatud isik välja, et möönab, et veebruaris 2021.a. võis puudutatud isikust sõltumatute asjaolude tõttu toimuda sündmus, mis on tekkinud vääramatu jõu tõttu VÕS § 103 lg 2, 3 mõttes – tegemist ebatavaliselt suures koguses lumega, mis võis hüpoteetiliselt mõnede kahjustuste põhjuseks olla, kuid kõik eelnevad ja hilisemad sademed ei kahjustanud K tn 2 hoonet nii seest, kui ka väljast ning korteriühistu on arvamusel, et tegemist on vääramatu jõuga kuna tegemist on asjaoluga, mida ei saanud korteriühistu eeldada ja arvestada ning mõjutada.
25.Kohtu hinnangul on kohtu ette toodud asjaolud vastuolus puudutatud isiku poolt esitatuga. Esmalt juhib kohus menetlusosaliste tähelepanu asjaolule, et avaldajad on oma avalduses viidanud kahjustuste tekkimisele, mitte läbijooksu (esmakordsele) toimumisele. Täiendavalt nähtub kohtule esitatud materjalidest, et puudutatud isiku tellimusel olid ajavahemikul 10.02.2021-10.03.2021 tehtud tööd niiskuse põhjuse tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks korteris nr 28 – seega probleem läbijooksuga (mis nähtub ka puudutatud isiku poolt esitatud 10.03.2021 teostatud tööde aktist) oli ilmnenud juba varem, kui veebruari lõpus 2021.a. Samuti on toonud puudutatud isik välja, et 10.12.2021 toimunud korteri ülevaatusel S Pi juuresolekul ilmnes, et korteri esik oli sellises seisundis juba mitu aastat (tl 109). Antud asjaolu aga ei väära avaldajate õigust nõuda puudutatud isikult kahju hüvitamist – kahju hüvitamise aluseks ei ole tingimata ühekordne sündmus vaid konkreetse kahju tekkimine. Täiendavalt nähtub 12.12.2021 kohtule esitatud korteriomandi
2-21-7445 vaatlusprotokollist, et avaldaja lepinguline esindaja viibis avaldajate korteris 12.12.2021 kell 15:00-15:30 ning sademete tungimine korterisse jätkus (tl 86).
26.Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et puudutatud isiku väited vääramatu jõu tõttu toimunud sündmuse osas veebruari lõpus 2021.a on ainetud – avaldajate probleem katuse läbijooksuga korterisse oli ilmnenud juba enne 2021.a veebruari lõppu, samuti oli puudutatud isik sellest teadlik juba hiljemalt 10.02.2021, mil tema tellimusel algasid tööd korter xxx niiskuse põhjuse tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks. Kohus asub seisukohale, et puudutatud isiku kohutuse rikkumine ei olnud vabandatav, rikkumist ei põhjustanud vääramatu jõud, vaid puudutatud isiku mõjusfääris olev asjaolu.
27.Avaldajate korter sai katuselt vee läbijooksu tagajärjel kahjustada. Avaldajad tõid välja, et korteri xxx lael on selgelt näha veekahjustused; on vigastatud esiku lagi (ripplagi) ja põrand; lae nurkades on kollased vedeliku jälgid; seintel on osaliselt samad jäljed; pahtel ja krohv kohati vigastatud; põranda laminaadil veekahju tõttu on paisunud vuugid; köögis on vigastatud köögi laed (ripplagi), seinad, põrand ja mööbel; vannitoa ja WC esikus on kõige rohkem vee kahjutõttu tekkitud kahju, mis on selgelt näha; esiku ripplae taga on näha laepaneeli värvi vigastust ning hallituse osad kipsil; korteris kohati puudub elekter, kuna selle kasutamine on eluohtlik; trepikojas vahelael on selgelt näha veekahjustuse jäljed, on puudu trepikoja valgustusallikas, otsad on isoleeritud, elektrikasutamine on eluohtlik (tl 1p). Avaldajate poolt väljatoodu on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega – ekspertiisiaktist nähtuvalt on Eksperdi hinnangul on korteris tarvis teostada järgmised siseviimistlustööd : − Esikus tuleb kipsplaat lagi puhastada, kruntida ja värvida valget tooni värviga. Seinad puhastada, kruntida ja värvida dekoratiiv-värviga fotodel 1-10 näha olevas mustris. Kuna tegemist on ühe ruumiga, tuleb ühtse mustri ja tooni tagamiseks üle värvida kõik seinad. Laminaatparkett ja plastikust põrandaliistud lammutada ja asendada uutega, lisaks paigaldada ka sammumüra kangas. − Koridoris puhastada lagi säilinud laeviimistlusest ning parandada laepaneelide vaheline vuuk. Lagi kruntida ja liimida uus remondieelsele sarnane laeviimistlus. Seinteviimistlus lammutada; seinad puhastada ja vajadusel teha seinte tasanduse parandused. Seina alaossa paigaldada 1 m kõrguselt tapeet ja ülejäänud osas, ≈1,5 m kõrguselt remondieelsele sarnaselt seinas olnud pehmest materjalist seinaviimistlus. − Magamistoas nr 1 puhastada lagi kooruvast värvist. Puhastatud lagi kruntida, ning kleepida lakke reljeefse tapeedi laigud ja värvida sarnaselt remondieelsele olukorrale. Eemaldada seinatapeet, seinad puhastada, vajadusel teha seinte tasanduse parandused ning seejärel kleepida uus tapeet. − Köök-elutoas puhastada köögi laes olev ja lekke tagajärjel kahjustada saanud vuuk ning seejärel vuuk pahteldada, kruntida ning värvida üle kogu köök-elutoa lagi, et tagada tooni ühtsus. − Rõdul asendada puitparketi laudadest laeviimistlus ja neli kahjustada saanud kapiust. Kapiukse mõõdud on ≈20 mm (paksus)*395 mm (laius)*550 mm (kõrgus). (tl 143143p) Samuti nõustus puudutatud isik 13.12.2021.a toimunud ärakuulamisel sellega, et mingi kahju on tekkinud (tl 108p).
28.Vaidlust ei ole selles, et avaldajad ei ole veel korteri kahjustusi parandama asunud. Asja kahjustamise korral saab kannatanu nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist VÕS § 132 lg 3 järgi.
29.Avaldajad ja puudutatud isik vaidlevad kahju suuruse üle. Avaldajad palusid algses avalduses mõista puudutatud isikult välja kahju hüvitis summas 6061 eurot lähtuvalt Xxx OÜ poolt esitatud hinnapakkumisest nr 2021/2, millest lähtuvalt olid kavandatavad tööd järgnevad: köögi lae remont, kipsplaadi vahetamine – materjalid 120, töötasu 120 eurot; esiku lae remont, kipsplaadi vahetamine materjalid 240 eurot, töötasu 240 eurot; Maalritööd
2-21-7445 – materjalid 270, töötasu 324 eurot; köögi seinale viimistlustööd – materjalid 95 eurot, töötasu 290 eurot; esiku seinad remont, värvimine – materjalid 350, töötasu 1560 eurot, esiku põrandakatte vahetamine – materjalid 240, töötasu 680 eurot; köögi põrandakatte vahetamine – materjalid 310, töötasu 232 eurot; laevalgustite remont – materjalid 60, töötasu 60 eurot; koristustööd – materjalid 30, töötasu 380 eurot; materjali tõstmine (5. korrus) – materjalid 0, töötasu 300 eurot; transport – materjalid 160, töötasu 0 eurot. Ehitustehnilise ekspertiisi valmimise järgselt (mis sisaldas samuti 3 hinnapakkumist) ning lähtuvalt asjaolust, et Xxx OÜ Pakkumise esitamisest oli möödunud 1,5 aastat suurendasid avaldajad nõuet ning palusid puudutatud isikult välja mõista kahjuhüvitisena 11729 eurot (mis on võrdne ekspertiisiaktis väljatoodud xxx OÜ pakkumisega).
30.Puudutatud isik vaidles avaldajate nõude suurusele vastu, tuues välja, et avaldajad ei peaks läbi kahjuhüvitise alusetult rikastuma puudutatud isiku arvelt, kuivõrd avaldajate korter ja sisustus olid kahju tekkimise eelselt amortiseerunud, avaldajad ei ole nõudnud kahju hüvitamist kõige eest, mis on ekspertiisis võimalike kahjustustena välja toodud ning puudutatud isik on seisukohal, et avaldajatele tuleks hüvitada materjalide kulu, mitte hinnapakkumises esitatud töötasu komponent.
31.VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Riigikohus on 25.02.2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08 tehtud otsuse p-s 15 selgitanud, et kui VÕS §-s 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isiku vara väärtust, siis VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest.
32.Kohus nõustub puudutatud isikuga osaliselt – kohus lähtub kahjuhüvitise suurust arvestades avalduses väljatoodud ja tõendatud kahjustustest, mitte ekspertiisiaktis märgitud võimalikest täiendavatest kahjudest. Kohus ei nõustu puudutatud isikuga osas, mis käsitleb töötasu komponendi mittehüvitamist – kohtu hinnangul ei saa eeldada, et avaldajatel on oskused, kogemused ja pädevus ise kahjustatud korteri osade likvideerimiseks ja parendamiseks. Kohus on seisukohal, et oskamatud ehitus- ja renoveerimistööd võivad kahjustuste likvideerimise asemel aga tekitada täiendava kahju, mis mõjutab lisaks avaldajate korteriomandile ka vahetult lähedal asuvate teiste korteriühistu liikmete eriomandiosasid (sh hallituse puudulik tõrje võib vastupidiselt soodustada hallituse levikut jms) ning mõjutada ka korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemist (nt trepikoda). Täiendavalt juhib kohus avaldaja tähelepanu, et mõistab avaldajale välja kahjuhüvitise avaldajate eriomandiosas toimunud kahju osas (st ei käsitle avalduses väljatoodud trepikojas ilmnenud võimalikke puuduseid).
33.Kulutuste suuruse tõendamise kohustus on üldise tõendamiskoormuse järgi kahjustatud isikul ning kahju tekitaja peab esitama oma tõendid juhul, kui ta vaidleb kulude vajalikkuse väitele vastu. Avaldaja on Xxx OÜ kalkulatsiooni esitanud. Asja parandamine peab toimuma mõistlikel tingimustel, st kahjustatud isik peab võimaluse korral valima soodsaima võimaluse. Lähtuvalt asjaolust, et avaldajad suurendasid oma nõuet pärast ekspertiisiakti valmimist ning seal kajastatud hinnapakkumiste ilmnemist, on kohtul võimalik asja parandamise kulude mõistlikkust hinnata kuna kohtule oleks esitatud alternatiivseid korteri parandamistööde hinnapakkumisi. Avaldasid suurendasid oma nõuet summani 11729 eurot, mis on suurusjärgus võrdeline xxx OÜ poolt esitatud hinnapakkumisega (11729,40 eurot; tl 174). Ekspertiisiaktis olid täiendavalt kajastatud ka xxx OÜ hinnapakkumine (11074,80 eurot, tl 173) ning xxx OÜ hinnapakkumine (13890,12 eurot; tl 172). Kohus lähtub neist soodsaimast ehk xxx OÜ hinnapakkumisest.
34.Avaldajad tõid välja, et korteri xxx lael on selgelt näha veekahjustused; on vigastatud esiku lagi (ripplagi) ja põrand; lae nurkades on kollased vedeliku jälgid; seintel on osaliselt samad
2-21-7445 jäljed; pahtel ja krohv kohati vigastatud; põranda laminaadil veekahju tõttu on paisunud vuugid; köögis on vigastatud köögi laed (ripplagi), seinad, põrand ja mööbel; vannitoa ja WC esikus on kõige rohkem vee kahjutõttu tekkitud kahju, mis on selgelt näha; esiku ripplae taga on näha laepaneeli värvi vigastust ning hallituse osad kipsil; korteris kohati puudub elekter, kuna selle kasutamine on eluohtlik. Ekspertiisiaktist lähtuvalt ei ole käesolevas asjas tõendatud kahjustuste tekkimine katuse läbijooksu tulemusel köögi seintele, põrandale ja mööblile ning elektrisüsteemile.
35.xxx OÜ tõi hinnapakkumises välja järgmised tööd ja hinnad – 1) ESIK – kipsplaat lae puhastus, kruntimine ja värvimine valget tooni värviga – 405.-; seinas puhastada, kruntida ja võrvida dekoratiivvärviga – 980.-; laminaatparketi ja plastikust põrandaliistude lammutamine ja asendamine koos sammumüra kangaga. Laminaadi maksumuseks arvestada 15 eur/m2 – 522.-; 2) KORIDOR – Lae puhastus säilinud laeviimistlusest. Paneelide vuugi parandus. Kruntimine ja uue pehmest materjalist laeviimistluse liimimine – 315.-; seinte viimistluse lammutamine, seinte puhastus ja vajadusel tasandused – 616.-; seina alaossa kõrgusega 1,0m tapeedi paigaldus – 382,50; seina ülemisse ossa kõrgusega 1,5m pehmest materjalist seinaviimistluse kleepimine – 877,50; 3) MAGAMISTUBA NR 1 – Lae puhastus kooruvast värvist, kruntimine, reljeefse tapeedi tükkide kleepimine ja värvimine – 725.-; seinatapeedi lammutamine, seinte puhastus, vajadusel tasandus ja uue tapeedi kleepimine – 1845.-; 4) KÖÖK-ELUTUBA – kahjustada saanud laevuugi parandustööd ja köök-elutoa lae ülevärvimine – 495.-; 5) RÕDU – puitparketi laudadest laeviimistluse lammutamine ja asendamine – 406.-; lapiuste asendamine – 760.-; ehitusplatsi korralduskulud – 300.-; ehitusplatsi üldkulud – 600.-. Hindadele lisandub käibemaks 20%. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas põhjendada hüvitatud rõdul olnud võimalike veekahjustustega seotud kulud summas kokku 1166 eurot.
36.Kui puudutatud isik oleks kandnud katuse konstruktsiooni korrasoleku eest paremini hoolt, ei oleks katuselt vesi lekkinud avaldajate korterisse ning avaldajate korteri siseviimistlus ei oleks saanud veekahjustusi. Puudutatud isiku kohustuse rikkumise ja avaldaja korterile tekkinud kahju vahel on seega VÕS § 127 lg 4 mõttes põhjuslik seos. Kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse eesmärgiga.
37.Avaldajatel on VÕS § 115 lg 1 alusel seega puudutatud isiku vastu nõue kahju hüvitamiseks. Avaldaja nõue kahju hüvitamiseks tuleb rahuldada osaliselt ning mõista puudutatud isikult välja avaldajate kasuks kahjuhüvitis summas 9675,60 eurot.
38.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 järgi nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt VÕS § 113 lg 2 kohaselt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Avaldaja nõuab puudutatud isikult viivist VÕS §-s 113 lg-s 1 sätestatud määras alates avalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni rahalise summana ja edasi alates kohtuotsuse tegemisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kohus rahuldab avaldajate viivisenõude.
39.Täiendavalt esitasid avaldajad kahju hüvuitamise nõude 300 eurot lähtuvalt korteri ülevaatusest. Kohtu hinnangul on avaldajad lisanud avaldusele xxx OÜ Objekti ülevaatuse dokumendi, kuid kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu kulu summas 300 eurot kandmist. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus avaldajate nõude ülevaatamise tegemise kulu summas 300 eurot väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2-21-7445
40.TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Vaatamata sellele, et avaldus rahuldatakse osaliselt, leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuna avalduse esitamise põhjustas puudutatud isiku tegevusetus.
41.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Käesolevas asjas määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kooskõlas TsMS § 174 lg 2, § 176 lg 8 ja § 177 lg 1 p 2 sätestatuga mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. Avaldajad võivad esitada menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.
42.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.