4.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade Txxxx Sxxxx kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 02.03.2020 kohtumäärusega kuulutati välja Txxxx Sxxxx pankrot ja kohus määras pankrotihalduriks Sirje Taela.
2.Tartu Maakohtu 11.03.2021 kohtumäärusega (jõust. 01.04.2021) lõpetati xxxxxxSxxx pankrotimenetlus raugemise tõttu ning algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Kohus jättis usaldusisiku määramata ja kohustas Txxxx Sxxxx täitma usaldusisiku ülesandeid. Usaldusisik pidi teostama väljamakseid võlausaldajatele iga aasta 1. märtsil ja esitama aruandeid iga poole aasta tagant, 10. septembril ja 10. märtsil.
3.Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 10.09.2021. Aruannet tähtajaks ei esitatud. Kohus saatis võlgnikule mitmel korral (15.09.2021, 18.10.2021, 30.11.2021) kirjalikud meeldetuletused nii e-posti aadressile ([email protected]) kui ka postiaadressile (xxxxxxxxxxxxxxxxx küla, xxxxxxvald,xxxxxxxxxxxxxxx) aruande esitamiseks, lisaks proovis 15.10.2021 saada ühendust telefon teel, kuid tulutult. Postiaadressile saadetud meeldetuletuse sai võlgnik isiklikult kätte ning 15.12.2021 esitas võlgnik kohtule aruande, millele polnud lisatud pangakontode väljavõtteid. Kohus palus juurde esitada töölepingu ja pangakontode väljavõtted. Selle peale saatis võlgnik kohtule kirja, milles märkis, et ei saa aru dokumentide saatmise vajadusest, kuna tema pankrotimenetlus on lõpetatud. Kohus saatis selgitava kirja ning palus esitada dokumendid, mida võlgnik tähtajaks ei teinud. Kohus määras võlgniku ärakuulamise kohtuistungil, et veelkord võlgnikule menetlust selgitada. Võlgnik 10.02.2022 kohtuistungile ei ilmunud, ühtegi teadet mitteilmumise põhjuse kohta ei esitatud.
4.Teise aruande esitamise tähtaeg oli 10.03.2022. Aruannet tähtajaks ei esitatud. Kohus saatis võlgnikule meeldetuletused aruande esitamiseks 16.03.2022 ja 01.04.2022. Võlgnik esitas aruande 01.04.2022. Aruande kohaselt võlgnik töötas aruandlusperioodil kolm kuud, kuid alates 12.04.2022 on töösuhe lõpetatud võlgniku soovil. 10.03.2022 seisuga oli võlgnikul kohustus teha võlausaldajate nõuete katteks eraldis 759,48 eurot, mida võlgnik teinud ei ole. Pangakontode väljavõtetest nähtuvalt võlgnik on leidnud rahalisi vahendeid hasartmängudeks (netikasiinod, ennustusportaalid), kuid mitte võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
5.Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 10.09.2022. Aruannet tähtajaks ei esitatud. Kohus saatis võlgnikule meeldetuletused aruande esitamiseks 16.09.2022, 05.10.2022. 05.10.2022 vastas võlgnik kohtule, et kahjuks pole midagi uut ette näidata, kõik on jäänud samaks. Kohus palus esitada korrektse aruande, kuid võlgnik seda ei teinud. Kohus määras võlgniku ärakuulamise kohtuistungil. Võlgnik 16.11.2022 istungile ei ilmunud. Võlgnik kohut enda mitte ilmumisest ei teavitanud.
6.Käesoleva määruse tegemise ajaks ei ole võlgnik kohtuga ühendust võtnud ei telefoni, eposti ega lihtkirja teel ning aruannet kohtule esitatud ei ole.
KOHTU SEISUKOHT
7.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
8.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
9.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes
2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
10.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
11.Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14).
12.PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Txxxx Sxxx ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos.
13.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
14.PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 11.03.2021 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud kolm aruannet. Terve menetluse kestel on võlgnikul olnud probleeme aruande esitamisega. Kohus on kõigi aruande tähtaegade saabudes saatnud korduvaid meeldetuletusi aruande esitamiseks. Võlgnik on esitanud kaks aruannet, mis on olnud puudustega ning täpsustuste küsimisel on võlgnik kohtu korraldusi täitnud osaliselt või jätnud üldse täitamata, samuti on kohus pidanud saatma korduvaid meeldetuletusi. Võlgnikul on esitamata viimane aruanne tähtajaga 10.09.2022. Aruande esitamiseks on saadetud korduvaid meeldetuletusi. Kohus on soovinud võlgnikku kahel korral välja kutsuda, et saada informatsiooni usaldusisiku ülesannete täitmise kohta ning vajadusel selgitada võlgnikule ülesandeid kohustustest vabastamise menetluses, kuid mõlemal korral pole võlgnik istungile ilmunud ega teavitanud kohut mitteilmumisest. Võlgnik ei ole täitnud oma aruande esitamise kohustust. Võlgnik ei ole olnud kohtule piisavalt kättesaadav. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.
15.PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.
Lähtudes kohtule esitatud pangakontode väljavõtetest nähtuvatest sissetulekutest on võlgnikul olnud kohustus eraldada võlausaldajate nõuete katteks vähemalt 759,48 eurot, mida võlgnik teinud ei ole. Võlgnik on leidnud rahalisi vahendeid hasartmängudeks (netikasiinod, ennustusportaalid), kuid mitte võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 toodud eraldamiskohustust.
16.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik on kohtule esitanud kaks aruannet puudustega ning täienduste küsimisel on kohtu korraldusi täidetud osaliselt või jäetud täitmata. Viimane aruanne on võlgnikul esitamata hoolimata korduvatest kirjadest. Võlgnik ei ole olnud kohtule piisavalt kättesaadav, sh pole ilmunud kahel korra kohtuistungile ning mitteilmumisest kohut teavitanud pole. Kohtul ei ole olnud võimalik teostada kontrolli võlgniku kohustuste täitmise üle, kuna selle kohta puudub kohtul info. Olukorras, kus võlgniku suhtes on käimas menetlus, mis eeldab kohtuga suhtlemist, peab võlgnik tagama selle, et ta on kättesaadav ning vastab kohtu päringutele. Selle on võlgnik jätnud tegemata. Võlgnik on seda kõike teinud olles teadlik oma kohustustest käesolevas menetluses. Kohtul ei ole ka kahtlust, et võlgnik poleks teadlik sellest, et kohus on saatnud meeldetuletusi aruande esitamiseks ja kohtukutseid. Võlgnik pole pöördunud kohtu poole, et esitada oma aruannet. Võlgnik ei ole olnud kohtule piisavalt kättesaadav. Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse alusel ning antud juhul nähtub kohtule võlgniku käitumisest, et puudub huvi menetlust läbida. Võlgnik pole pidanud vajalikuks võtta kohtuga ise ühendust. Kõik eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Asjaolu tõttu, et võlgnik ei ole olnud kättesaadav, ei ole olnud võimalik võlgniku kohustuste täitmise kontroll. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine.
17.Kohus on nimetanud PankrS § 172 lg 6 alusel usaldusisikuks võlgniku enda. Võlgnik on kinnitanud, et ta on suuteline ja nõus usaldusisiku kohustusi täitma. Võlgnik usaldusisikuna ei ole oma kohustusi täitnud. Muuhulgas on usaldusisikul PankrS § 172 lg 2, lg 3 nimetatud kohustused – tegema võlausaldajatele väljamaksed üks kord aastas vastavalt jaotistele, usaldusisikul on õigus kontrollida, kas võlgnik täitab oma kohustusi. TsMS § 4772 lg 1 sätestab: kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, ...likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Lg 2 järgi kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. Käesoleval juhul ei ole Txxxx Sxxx täitnud oma ülesandeid ka usaldusisikuna. Olukord, kus isik ei ole pankrotimenetluses olnud kättesaadav võlgnikuna, tähendab, et ta ei ole olnud kättesaadav ka usaldusisikuna. Usaldusisiku kohustusi ta täitnud ei ole.
18.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Kohus leiab, et eespool välja toodud rikkumised annavad aluse menetluse lõpetamiseks ennetähtaegselt jättes võlgniku kohustustest vabastamata. Kohus ei pea vajalikuks küsida võlausaldajate seisukohti. Nende õigusi ei rikuta võlgniku suhtes algatatud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ning võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega.
19.Eelnevalt kohtu poolt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt PankrS § 175 lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne viie aasta möödumist lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2-5 toodud kohustusi olles vähemalt hooletu ning rikkunud sellega võlausaldajate huve. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
20.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda Txxxx Sxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka Txxxx Sxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
21.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Txxxx Sxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Txxxx Sxxx vabastada ka usaldusisiku kohustustest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.