Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. november 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-19870
Tsiviilasi
Jõhvi vald, Jõhvi linn, XXXXXXXX korteriühistu hagi Jane Hinno vastu korteriomandi võõrandamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 27. juuli 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jõhvi vald, Jõhvi linn, XXXXXXXX korteriühistu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Jõhvi vald, Jõhvi linn, XXXXXXXX korteriühistu (registrikood XXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko Vastustaja (kostja): Jane Hinno (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Harland Paas
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 32 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud kohustused. KrtS § 33 lg 1 sätestab, et kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korteriomandit võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Õigus enda omandit vallata ja kasutada on Põhiseaduse § 32 2. lõikest tulenevalt põhiõigus. Kui korteris või avalikus kohas on isik, kes rikub seadust, tuleb seaduserikkumine tõkestada juhtides selleks kõigepealt seaduserikkuja tähelepanu õigusvastasele käitumisele ja kui see ei toimi, siis kaasates politsei, vastavalt rikkumise iseloomule. Antud juhul ei ole kostja ühtegi seaduserikkumist toime pannud. Asjaolu, et keegi (kostja poeg) kasutab korteriomandit, ei ole õigusvastane, samuti võib korteri seaduslik valdaja seal tarvitada alkoholi, rääkida teiste inimestega, kuulata muusikat ja kutsuda endale külalisi. Kui korteris viibivad isikud käituvad õigusvastaselt ja kahjustavad sellega teiste isikute õigusi, siis tuleb nende õigusvastane käitumine lõpetada juhtides nende endi tähelepanu sellele või kutsudes politsei. Sääraselt ongi käesoleval juhul toimitud. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 24. mai 2022. a kirjast (tl 98) nähtub, et ajavahemikul 13. november 2016 kuni käesoleva ajani on aadressile XXXXXXXXX politsei menetlusinfosüsteemis registreeritud 13 väljakutset seoses rahu rikkumisega. Enamasti on olnud tegemist noortega, kes kuulavad korteris valjusti muusikat, lärmavad või tekitavad muud moodi kestvat ja korduvat müra. Korteriomandi võõrandamise nõude esitamine omanikule on äärmuslik vahend, kuna tegemist on isiku põhiseadusliku õiguse (omandiõiguse) riivega. Käesolevas asjas ei ole võõrandamisnõude esitamine proportsionaalne, sest tunnistajate ütluste kohaselt on peale politsei käike korrarikkumine (lärmamine) lõppenud. Kohus arvestas ka seda, et hageja ei ole tõendanud seda, et kostjat oli nõuetekohaselt teavitatud korteriühistu üldkoosolekust, kus arutati tema omandi võõrandamise küsimust või oleks temaga vesteldud poja korrarikkumistest.
Võõrandamisnõue koos üldkoosoleku otsusega on kostjale edastatud posti kaudu tähtkirjaga ja kostja postkasti panekuga. Korteri võõrandamine ei riku ebaproportsionaalselt kostja huve.
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Triin Uusen-Nacke
Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.