Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. november 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-19870
Tsiviilasi
Jõhvi vald, Jõhvi linn, XXXXXXXX korteriühistu hagi Jane Hinno vastu korteriomandi võõrandamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 27. juuli 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jõhvi vald, Jõhvi linn, XXXXXXXX korteriühistu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Jõhvi vald, Jõhvi linn, XXXXXXXX korteriühistu (registrikood XXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko Vastustaja (kostja): Jane Hinno (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Harland Paas
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 27. juuli 2022. a otsus muutmata.
2.Jätta Jõhvi vald, Jõhvi linn, XXXXXXXX korteriühistu apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud Jõhvi vald, Jõhvi linn, XXXXXXXX korteriühistu kanda.
Mõista Jõhvi vald, Jõhvi linn, XXXXXXXX korteriühistult Jane Hinno menetluskulude katteks välja 120 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Jõhvi vald, Jõhvi linn, XXXXXXXX korteriühistu (hageja) esitas 20. detsembril 2021 Viru Maakohtule hagi Jane Hinno (kostja) vastu korteriomandi asukohaga XXXXXXXX-X, Jõhvi linn, Jõhvi vald võõrandamiseks ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse vabatahtliku täitmata jätmise korral palus hageja määrata korteriomandi võõrandamise viisiks sundenampakkumise täitemenetluse korras. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale hageja hallatavas elumajas korteriomand aadressil XXXXXXXX-X, Jõhvi. Kostja korteris elavad tema lapsed (pojad), kes rikuvad avalikku korda ja XXXXXXXX elanike rahu. Kostja lapsed korraldavad korteris pidusid, kus tarbitakse alkoholi. Korteris lärmatakse ja kostub vali muusika. Korteriühistu juhatus saab majaelanikelt kaebusi kostja laste tegevuse peale. Naabrid on kutsunud mitmel korral politsei. Naabrite ja juhatuse liikmete märkustele reageerib kostja agressiivselt. 9. juuni 2021. a toimunud korteriühistu üldkoosolekul otsustati kostjale esitada korteriomandi võõrandamise nõue. Kostja ei ole võõrandamise nõuet täitnud.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Korterit kasutab kostja 20-aastane poeg Rolando Hinno. Kostja tunnistas, et poeg on korraldanud aeg-ajalt pidusid. Kostjale on teada kõnealused probleemid kahel korral – 2021. a mais tähistati poja sõbra sünnipäeva ja 2021. a novembris poja sünnipäeva. Peale viimast korda on kostjal oma pojaga olnud tõsised arutelud ja poeg on kinnitanud, et edaspidi selliseid olukordi ei teki. Senini on poeg oma lubadust täitnud. Kostja sai korteriühistu üldkoosoleku otsusest teada alles hagimaterjalide kättesaamisega. Korteriühistu ei ole probleemide ilmnemisel mitte kordagi kostja kui korteriomaniku poole pöördunud. Samuti ei kutsutud kostjat 9. juuni 2021. a korteriühistu üldkoosolekule, kus otsustati kostjale kuuluva korteriomandi võõrandamise küsimust.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 27. juuli 2022. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks 435 eurot. Vaidlust ei ole selles, et kostjale kuulub kortermajas XXXXXXXX, Jõhvi korteriomand, mida kasutab kostja täisealine poeg ning aeg-ajalt on kostja poeg korraldanud korteris pidusid, mis on olnud lärmakad ning rikkunud naabrite rahu.
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 32 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud kohustused. KrtS § 33 lg 1 sätestab, et kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korteriomandit võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Õigus enda omandit vallata ja kasutada on Põhiseaduse § 32 2. lõikest tulenevalt põhiõigus. Kui korteris või avalikus kohas on isik, kes rikub seadust, tuleb seaduserikkumine tõkestada juhtides selleks kõigepealt seaduserikkuja tähelepanu õigusvastasele käitumisele ja kui see ei toimi, siis kaasates politsei, vastavalt rikkumise iseloomule. Antud juhul ei ole kostja ühtegi seaduserikkumist toime pannud. Asjaolu, et keegi (kostja poeg) kasutab korteriomandit, ei ole õigusvastane, samuti võib korteri seaduslik valdaja seal tarvitada alkoholi, rääkida teiste inimestega, kuulata muusikat ja kutsuda endale külalisi. Kui korteris viibivad isikud käituvad õigusvastaselt ja kahjustavad sellega teiste isikute õigusi, siis tuleb nende õigusvastane käitumine lõpetada juhtides nende endi tähelepanu sellele või kutsudes politsei. Sääraselt ongi käesoleval juhul toimitud. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 24. mai 2022. a kirjast (tl 98) nähtub, et ajavahemikul 13. november 2016 kuni käesoleva ajani on aadressile XXXXXXXXX politsei menetlusinfosüsteemis registreeritud 13 väljakutset seoses rahu rikkumisega. Enamasti on olnud tegemist noortega, kes kuulavad korteris valjusti muusikat, lärmavad või tekitavad muud moodi kestvat ja korduvat müra. Korteriomandi võõrandamise nõude esitamine omanikule on äärmuslik vahend, kuna tegemist on isiku põhiseadusliku õiguse (omandiõiguse) riivega. Käesolevas asjas ei ole võõrandamisnõude esitamine proportsionaalne, sest tunnistajate ütluste kohaselt on peale politsei käike korrarikkumine (lärmamine) lõppenud. Kohus arvestas ka seda, et hageja ei ole tõendanud seda, et kostjat oli nõuetekohaselt teavitatud korteriühistu üldkoosolekust, kus arutati tema omandi võõrandamise küsimust või oleks temaga vesteldud poja korrarikkumistest.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohtu väide, et kostja ei ole ühtegi seaduserikkumist toime pannud, on vastuolus tunnistajate (s.o L.T. ja E.O.) ütlustega ning PPA 24. mai 2022. a vastusega kohtu päringule (tl 98). Politsei on kutsutud kohale seoses rahu rikkumisega 13 korda ning korteris viibinud isikute suhtes on alustatud menetlust kahel korral alkoholiseaduse § 71 alusel ning ühel korral karistusseadustiku § 262 alusel. Politsei väljakutsed ei mõjutanud korteri elanikke ning korrarikkumised jätkusid. Korrarikkumised on lõppenud alates hagi kohtusse esitamisest. Korteriomandi võõrandamisnõude esitamise eeldused on täidetud. Kostja rikkumised on täielikult tõendatud asja materjalidega, s.o hagiavalduse juurde lisatud korteriomanike ühiste avaldustega KÜ juhatusele (hagiavalduse lisa 4), tunnistajate ütlustega 12. juuli 2022. a kohtuistungil, PPA vastusega kohtu päringule (tl 98). Kostja on korduvalt rikkunud oma kohustusi teiste korteriomanike ja korteriühistu suhtes ning on korduvalt jätnud täitmata KrtS §-s 31 sätestatud korteriomaniku kohustused. Hageja proovis lahendada probleemi kohtuväliselt. Naabrid proovisid rääkida korteri nr X elanikuga, kuid tulemuseta.
Võõrandamisnõue koos üldkoosoleku otsusega on kostjale edastatud posti kaudu tähtkirjaga ja kostja postkasti panekuga. Korteri võõrandamine ei riku ebaproportsionaalselt kostja huve.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Korteriühistu ei püüdnud kuidagi tekkinud probleemi kohtuväliselt lahendada – korteriühistu esindajad ei ole kordagi pöördunud tema kui omaniku poole, teda ei teavitatud väidetavast korteriühistu üldkoosolekust ega sellel vastu võetud otsusest. Kostja on endiselt arvamusel, et korteriühistu 9. juuni 2021. a koosolekut tegelikkuses ei toimunudki. Kohtuistungil ütlusi andnud tunnistajad kinnitasid mõlemad, et korrarikkumisi kostja korteris ei ole üle poole aasta enam esinenud. Võõrandamisnõude esitamine ei ole proportsionaalne, sest tunnistajate ütluste kohaselt on pärast politsei käike korrarikkumine (lärmamine) lõppenud. Korteris ei ela enam seal varem elanud poeg. Korterit kasutab eluruumina kostja teine poeg, kelle peresse on kohe sündimas laps.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega.
7.KrtS § 33 lg 1 kohaselt on kohtule korteriomandi võõrandamise nõude esitamise eelduseks asjaolu, et korteriomanikud on eelnevalt KrtS § 32 alusel otsustanud esitada korteriomanikule võõrandamisnõude ja korteriomanik ei ole seda täitnud. Seega on kohtusse pöördumise eelduseks kehtiv korteriomanike üldkoosoleku otsus. Kostja on menetluses läbivalt tuginenud sellele, et teda ei kutsutud üldkoosolekule. Maakohus on tuvastanud, et kostjat ei teavitatud nõuetekohaselt üldkoosolekust, kus otsustati võõrandamisnõude esitamine. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses selle asjaolu tuvastamist vaidlustanud. TsMS § 652 lg 5 kohaselt ringkonnakohus ei kogu, uuri ega hinda uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks. Seega ei ole ringkonnakohtul alust tuvastada maakohtust erinevalt asjaolu, et hagejat ei kutsutud nõuetekohaselt üldkoosolekule, kus otsustati võõrandamisnõude esitamine. Tegemist on üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega, mis toob KrtS § 29 lg 1 järgi kaasa üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse. Seega ei ole täidetud KrtS § 33 lg 1 eeldused võõrandamisnõude kohtusse esitamiseks.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka osas, milles maakohus leidis, et võõrandamisnõue oleks praegusel juhul ebaproportsionaalne. Maakohus on õigesti leidnud, et võõrandamisnõue riivab intensiivselt kostja omandiõigust. Seda saaks õigustada ainult teiste korteriomanike omandiõiguse ülekaalukam riive. Selleks ei piisa üksikutest öörahu ja heakorra rikkumistest. Esitatud PPA teate järgi on ca 3,5 aasta jooksul on tehtud politseile 13 väljakutset, s.o vähem kui neli väljakutset aastas ning politsei on pidanud vajalikuks algatada kolm väärteomenetlust, s.o vähem kui ühe aastas. Maakohtus üle kuulatud tunnistajate ütlused ei ole rikkumiste sageduse osas selged. Neist ei saa järeldada, et rikkumise oleks esinenud oluliselt tihedamini, kui PPA teates kirjas. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et mõnel korral aastas teiste korteriomanike rahu rikkumine ei ole niivõrd intensiivne, et õigustada korteriomandi võõrandamisnõude esitamist.
9.Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks apellatsioonimenetluses esindajakulu 120 eurot. Kostja esindaja ajakulu apellatsioonkaebusele vastamiseks oli üks tund ja tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane. Ringkonnakohtu hinnangul on esindaja ajakulu ja tunnitasu määr TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik, mistõttu hagejalt tuleb kostja menetluskulude katteks välja mõista 120 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Triin Uusen-Nacke
Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.