Määruse tegemise aeg ja koht 28. november 2022. a, Tallinn Kohtuasja number
2-21-10895
Kohtuasi
X kaebus kohtutäitur Mati täiteasjades nr 008/2014/111, 008/2014/113
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.01.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Mati Kadaku määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlgnik): X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kadaku otsusele 008/2014/112 ja
Puudutatud isik: kohtutäitur Mati Kadak
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 21.01.2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta kohtutäitur Mati Kadaku kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X (võlgnik) esitas 11.07.2021 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Mati Kadaku 08.07.2021 otsusele täiteasjades nr 008/2014/111, 008/2014/112 ja 008/2014/113, paludes kohtutäituri 08.07.2021 otsuse tühistada ning kohustada täiturit kaebuseid uuesti läbi vaatama.
1.1.Kaebuse ja selle 14.09.2021 täpsustuse kohaselt edastas kohtutäitur 08.06.2021 võlgnikule pensioni arestimise aktid täiteasjades nr 008/2014/111, 008/2014/112 ja 008/2014/113. Võlgnik esitas 17.06.2021 kohtutäiturile kolm kaebust, milles palus pensioni arestimise aktid tühistada. Kaebuste põhjenduste kohaselt ei nõustu võlgnik pensioni arestimisega, kuna ta ei ole võlgnik ning kohtutäitur Kaire Põlts on 12.11.2020 täiteasjas nr 025/2020/3127 võlgniku pensionist 20% juba arestinud.
1.2.Kohtutäitur vaatas kolm samasisulist kaebust läbi ja tegi nende kohta 08.07.2021 otsuse, millega jättis kaebused rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole asjaolu, et kohtutäitur Kaire Põlts teostab juba kaebaja pensionist kinnipidamisi, aluseks kohtutäituri Mati Kadaku poolt koostatud aktide tühistamiseks. Sotsiaalkindlustusamet teostab kinnipidamisi vastavalt seaduses lubatud ulatuses ning kohtutäiturite arestimisaktide saabumise järjekorras. Väide, et X pole võlgnik, on kohtutäiturile arusaamatu. Puudutatud isikute seisukohad
2.Kohtutäitur pidas kaebust põhjendamatuks, jäädes 08.07.2021 otsuses märgitud seisukohtade juurde. Käesoleva ajani ei ole kohtutäitur Mati Kadaku menetluses olevates täiteasjades nr 008/2014/111, 008/2014/112 ja 008/2014/113 nõuete katteks Sotsiaalkindlustusameti poolt kaebaja pensionist toimunud mitte ühtegi kinnipidamist.
3.Sissenõudja kaebusele omapoolset seisukohta ei esitanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Maakohus rahuldas 21.01.2022 määrusega kaebuse, tühistas kohtutäituri 08.07.2021 otsuse ja kohustas kohtutäiturit kaebuseid uuesti läbi vaatama. Menetluskulud jäid kohtutäituri kanda, kellelt maakohus mõistis võlgniku kasuks välja riigilõivu 15 eurot.
4.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt nõustus kohus kohtutäituri väitega, mille kohaselt ei ole asjaolu, et teine kohtutäitur teostab kaebaja pensionist kinnipidamisi, aluseks kohtutäitur Mati Kadaku poolt koostatud pensionist kinnipidamise aktide tühistamiseks. Kinnipidamisi teostatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt seaduses lubatud ulatuses arestimisaktide saabumise järjekorras. Täiteasjades nr 008/2014/111, 008/2014/112 ja 008/2014/113 ei ole võlgniku pensionist kinnipidamisi toimunud ning vastupidist ei ole väitnud ka võlgnik.
4.2.Eelnevale vaatamata leidis maakohus, et kuna täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-st 12 tuleneb täiturile ulatuslik kaalutlusõigus, mida kohtutäitur ei ole asja materjalidest nähtuvalt kohaselt teostanud. Selleks, et kohus saaks kontrollida, kas kaalutlusõigust on kohaselt teostatud, tuleb kohtutäituril arestimise ulatust põhjendada. Eelnevast tulenevalt rahuldas maakohus kaebuse, tühistas kohtutäituri otsuse ja kohustas kohtutäiturit võlgniku kaebusi uuesti läbi vaatama, tehes pensionist kinnipidamise osas motiveeritud otsuse.
2-21-10895 Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada. Menetluskulud palub kohtutäitur jätta võlgniku kanda.
5.1.Kaebuse väidete kohaselt puudub pensionist kinnipidamise aktide tühistamiseks igasugune seaduslik alus. Kohtutäitur on kindlaks teinud, et võlgnik ei oma mitte mingit sellist vara, millele saaks sissenõuet pöörata. Täitemenetlust on alustatud 14.01.2014 ning kohtutäituri kontole ei ole võlgnik tasunud mitte midagi, samuti pole toimunud mitte ühtegi laekumist arveldusarvete arestimise tulemusena. Võlgnikule oli tagatud toimetulek minimaalselt vajalikus määras.
6.Võlgnik määruskaebusele omapoolset seisukohta ei esitanud.
7.Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb jätta vaidlustatud määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 ja § 659 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.
9.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Kui seadus kehtestab kohtutäiturile kaalutlusõiguse, tuleb kaalutlusõiguse alusel tehtud otsuses näidata põhjendused selle kohta, kuidas kaalutlusõigust sisustati (vt Riigikohtu 20.03.2019. a määrust tsiviilasjas nr 2-18-4482, p 21.3). TMS § 132 lg-s 12 sätestatud erandi kohaldamisel tuleb kohtutäituril hinnata, millises ulatuses ning millisel põhjusel on võlgniku penisoni arestimine õiglane ja põhjendatud. TMS § 132 lg 12 sõnastuses kasutatud lahendus „kuni 20%“ tähendab kohtutäiturile kohustust kontrollida ja põhjendada, millises ulatuses ja miks just sellises ulatuses sissenõude pööramist kohaldatakse. Seega tuleb arestimise õiglust kontrollida ja arvestada iga konkreetse võlgniku majandusliku seisundiga, samuti sissenõudja õigustatud huvidega (vt Riigikohtu 05.06.2019. a määrust tsiviilasjas nr 2-18-4480, p 18.2). Kolleegiumi hinnangul selliseid põhjendusi kinnipidamise aktidest ega kohtutäituri otsusest ei nähtu.
10.Määruskaebusest saab järeldada, et kohtutäituri arvates on praegusel juhul võlgniku riikliku pensioni arestimine 20% ulatuses põhjendatud, sest alates täitemenetluse alustamisest (14.01.2014) ei ole võlgnevuse katteks laekumisi toimunud. Samuti ei ole võlgnikul muud vara, millele sissenõude pööramine oleks võimalik. Kolleegiumi hinnangul ei näita need asjaolud midagi täpsemat võlgniku majandusliku seisundi kohta, mh selle kohta, millises ulatuses riiklikule pensionile sissenõude pööramine on õiglane. Samuti ei võimalda viidatud asjaolud otsustada selle üle, millises määras tuleks võlgniku pensionile sissenõue pöörata. Neid asjaolusid võib arvesse võtta koosmõjus muude asjaoludega. Kohtutäituril tulnuks hinnata võlgniku majanduslikku ja muud olukorda tervikuna. Hinnata tulnuks mh seda, kas pensioni TMS § 132 lg 12 järgses maksimaalses määras arestimisel on tagatud võlgniku toimetulek minimaalselt vajalikus määras (kulutused eluasemele, toidule, riietele, ravimitele, transpordile jms) (vt eelnevalt viidatud Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-18-4480, p 19.3). Seejuures peab kolleegium vajalikuks märkida, et otsuse põhjendamata jätmist ei õigusta asjaolu, et teises täitemenetluses on teine kohtutäitur juba võlgniku riikliku pensioni arestinud.
2-21-10895
11.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt kindlaksmääratavad kulud puuduvad.
11.1.Ringkonnakohus selgitab, et kohtutäituril on õigus esitada taotlus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 10 kohaselt tasutakse kaebuse esitamisel kohtutäituri otsuse peale riigilõivu 15 eurot. RLS § 59 lg-st 15 tulenevalt tuleb seega ka määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu samas suuruses. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).
12.TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.