Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Piret Rõuk Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 25.novembril 2022 tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus
Tsiviilasja number
2-21-7242
Kohtuasi
E K hagi Eesti Vabariigi vastu Terviseameti kaudu töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks 6848,14 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad
Kohtuistungi aeg Resolutsioon
Hageja: E K (isikukood xxx, elukoht xxx) lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Toomela Kostja: Eesti Vabariik Terviseameti kaudu (Terviseameti registrikood 70008799, asukoht Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn) lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus 14. märts 2022
1.Rahuldada E K hagi Eesti Vabariigi vastu Terviseameti kaudu töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks osaliselt
2.Lõpetada E K ja Terviseameti vahel 04.02.2019 sõlmitud tööleping nr xxx TLS § 107 lg 2 alusel alates 19.02.2021
3.Välja mõista Eesti Vabariigilt Terviseameti kaudu TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis brutosummas 3424,07 eurot
Menetluskulude jaotus
Hagimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
E K (edaspidi hageja või töötaja) palus 18.02.2021 töövaidluskomisjonile (edaspidi ka TVK) Terviseameti (edaspidi kostja või tööandja) vastu esitatud avalduses tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral, s.o. 19.02.2021, mõista välja tööandjalt
hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel brutosummas 10 272,21 eurot ja alternatiivselt, kui töövaidluskomisjon leiab, et töölepingu ülesütlemine on kehtiv, siis välja mõista tööandjalt TLS § 100 lg 5 alusel töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest hüvitise brutosummas 3424,07 eurot.
2.TVK rahuldas töövaidlusavalduse osaliselt, tuvastas hageja ja kostja vahel 04.02.2019 sõlmitud töölepingu nr xxx ülesütlemise tühisuse, lõpetas poolte vahel 04.02.2019 sõlmitud töölepingu nr xxx TLS § 107 lg 2 alusel 20.jaanuarist 2021 ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel brutosummas 3424,07 eurot.
3.Hageja palus kohtule esitatud hagis läbi vaadata töövaidlusasjas nr xxx esitatud töövaidlusavaldus osas, millega TVK lõpetas hageja töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 20.01.2021 ja jättis rahuldamata hageja TLS § 109 lg-s 1 sätestatud töölepingu ülesütlemise tühisusest tuleneva hüvitisnõude summas 6848,14 eurot. Kostja ei vaidlustanud TVK otsust osas, milles TVK tuvastas hageja töölepingu ülesütlemise tühisuse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS 109 lg 1 alusel brutosummas 3424,07 eurot. Järelikult on TVK otsus antud nõuete osas jõustunud. Hageja nõue
4.Hageja palus kohtule esitatud hagis tühistada töövaidluskomisjoni 07.04.2021 otsus töövaidlusasjas nr xxx osas, millega töövaidluskomisjon lõpetas hageja ja kostja vahel 04.02.2019 sõlmitud töölepingu nr xxx TLS § 107 lg 2 alusel alates 20.01.2021, jäeti rahuldamata hageja hüvitise nõue 6848,14 euro ulatuses, lõpetada poolte vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 19.02.2021 ja mõista kostjalt välja hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis kogu taotletud summas 10 272,21 eurot.
5.Kohus võttis 26. mai 2021 kohtumäärusega menetlusse hageja nõuded, milles hageja palus lõpetada poolte vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 19.02.2021 ja mõista kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitis summas 6848,14 eurot ning keeldus hageja hüvitise nõude summas 3424,07 eurot menetlusse võtmisest. Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte
6.Hageja ja kostja sõlmisid 27.01.2019 tähtajatu töölepingu nr xxx, mille alusel hageja töötas kostja juures xxx. Hageja sai 20.01.2021 kätte töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse, mille kohaselt ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu üles usalduse kaotuse tõttu TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Kostja ütles töölepingu üles tagasiulatuvalt, kuna ülesütlemise avaldus oli dateeritud 17.01.2021, kuid avalduse kohaselt oli hageja viimaseks tööpäevaks 15.01.2021. Töötamise registris on hageja töötamine kostja juures lõpetatud alates 15.01.2021 Ülesütlemise avalduse kohaselt tõi töölepingu erakorralise ülesütlemise kaasa töölepingu punktis 1.9 sätestatud kohustuse rikkumine, mis seisnes selles, et hageja edastas väidetavalt ametialaseks kasutamiseks mõeldud teavet, sh asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet, kolmandatele isikutele ja isiklikul eesmärgil. Lisaks põhjendas kostja töölepingu ülesütlemist sellega, et hageja on loonud kolmandatele isikutele, sh kostja endisele töötajale S S , kes oli kostja endine kommunikatsiooni nõunik ja kelle tööleping öeldi samuti usalduse kaotuse tõttu üles, tööülesannete täitmiseks tema kasutusse antud tööandja infotehnoloogia seadmete ja kasutajakontode kaudu juurdepääsu tööandja infosüsteemidesse.
7.Hageja nende põhjendustega ei nõustu. Hageja ei ole tööalase elektronpostkasti sisu kopeerimisega pannud toime töölepingu rikkumist, mh ei ole hageja avaldanud tööalase elektronpostkasti sisu kolmandatele isikutele. Hageja kopeeris 14.01.2021 tööalasest postkastist e-kirju, kuid ta oli siis kostja töötaja ja tööalases arvutis, sh elektronpostkastis, olevatest andmetest varukoopiate tegemine ei olnud keelatud. Sülearvutite kasutamise korra järgi on kohustus arvutis olevate andmete säilitamiseks teha kõvakettal olevatest andmetest varukoopiad, mis tahes muid juhised varukoopiate tegemiseks ei ole. Hageja kopeeris ekirjad ja soovis seejärel edastada isikliku sisuga e-kirjad oma isiklikule e-posti aadressile. Kuna isikliku sisuga fail sisaldas suurel hulgal hageja isiklikke pilte ja koolitusmaterjale, oli edastatav fail mahukas, mistõttu ei õnnestunud tal faili oma isiklikule e-posti aadressile edastada. Hageja otsustas jätta varukoopia arvuti desktopile ning paluda tööalase e-postkasti varukoopias oleva isikliku sisu edastamiseks abi kostja IT spetsialistilt, kuid kostja sulges järgmisel päeval hageja ligipääsu tööalasele arvutile. Kostja pole tõendanud, et hageja on andnud kolmandatele isikutele ligipääsu kostja infosüsteemidele.
8.Kostja saatis töölepingu ülesütlemisavalduse 17.01.2021 ning avalduse kohaselt oli töösuhte viimaseks päevaks 15.01.2021. Hageja on kostja juures töötanud alates 04.02.2019, seega pidi kostja TLS § 97 lg 2 p 2 alusel teavitama hagejat töölepingu ülesütlemisest ette 30 kalendripäeva. Hageja sai ülesütlemisavalduse kätte 20.01.2021, järelikult tuleb tööleping lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel alates 19.02.2021. TLS § 109 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Lisaks sätestab TLS § 109 lg 3, et kui töötajale on määratud töölepingu tühise ülesütlemise eest hüvitis, ei ole töötajal õigust nõuda töötasu, mida töötajal oleks olnud õigus saada töösuhte jätkumisel töövaidlusorgani otsuse jõustumiseni. Kostja ei ole tasunud hagejale hüvitist töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest. Seega on hagejal töölepingu tühisest ülesütlemisest tekkinud saamata jäänud tulu. Kostja poolt meedias hageja suhtes tehtud negatiivsed ning alusetud väljaütlemised on loonud hagejast põhjendamatu kuvandi kui ebalojaalsest ja moraalitust töötajast. Hageja kohta meedias loodud kuvand raskendab hagejal töö leidmist ka tulevikus. Ühtlasi on kõrgete riigiametnike poolt hageja suunal meedias tehtud väljaütlemised põhjustanud nii hagejale kui ka tema lähedastele tugevaid hingelisi üleelamisi ning stressi tuleviku osas. Seega peaks kostjalt hageja kasuks väljamõistetav hüvitis hõlmama nii töölepingu tühisest ülesütlemisest hagejale tekkinud varalist kahju kui ka mittevaralist kahju. Kostja vastuväidete kokkuvõte
9.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Hageja töölepingu p 1.9 kohaselt on teenistuja kohustatud teenistuskohustuste tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladuse, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvate andmete ning muu juurdepääsu-piirangutega informatsiooni hoidma saladuses ja seda nii lepingu kehtivuse kui lepingu lõppemise järgselt. Hageja tööülesannete hulka kuulus mh koroonaviiruse andmestikuga seotud meediasuhtlus ja talle saadeti TEHIKust (Tervise- ja Heaolu Infosüsteemide Keskus) igal hommikul u kell 7.30 koroonaviiruse andmestiku hulka kuuluvad andmed. Töötajatel on korraldus kasutada juhtimistöölaua aruandes sisalduvaid andmeid üksnes tööalaselt ja info avaldamine meediale või kolmandatele osapooltele enne ametliku statistika avaldamist oli keelatud nii töötamise ajal kui pärast seda. Keelu eesmärk on tagada andmete valideerimine ja korrigeerimise
võimalus kuni kokkulepitud ajani ja kogu meedia võrdne üheaegne teavitamine. Hageja andis koroonaviiruse andmestikku kuuluvaid andmeid Rahvusringhäälingule (edaspidi ERR) tema veebiuudiste ja portaalide juhi kaudu välja ametis kokku lepitud ajast varem, seega rikkus pika aja jooksul ja tahtlikult korraldust seda mitte teha. Andmete kokkulepitud ajast varem välja andmine oli oluline rikkumine ja tõi kaasa tööandja usaldamatuse töötaja vastu. Hageja sai tööandja keelust aru ja palus pärast töölt eemale jäämist kolleegil kustutada töötelefonist oma sõnumivahetus ERR-i veebiuudiste ja portaalide juhiga. Oluliste andmete määratud ajast varasema ja üht meediakanalit eelistava väljastamisega rikkus hageja nii Terviseameti, TEHIKu kui Sotsiaalministeeriumi töötajate töörahu ja sujuvat meeskonnatööd ning tekitas vajaduse asuda andmete lekitajat otsima ja asjassepuutuvat teavet analüüsima, mis takistas keset COVID-19 kriisi keskendumist tervisekriisi lahendamisele. Andmete omavolilisel edastamisel irdus ta tööülesannete koostöisest täitmisest. Hageja ei hoidunud tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu. Kuna töötaja edastas koroonaviiruse andmestiku andmeid vaid ühele meediakanalile, lõi ta eksliku mulje ERR huvi prioriteetsusest riigi jaoks teiste meediaväljaannete ees, mis põhjustas teiste väljaannete häiritust ja usaldusprobleeme. Selline töötaja käitumine oli tööandja huviga selges vastuolus. Tööandjale teadaolevalt kopeeris töötaja 14.01.2021 tööülesannete täitmiseks tema kasutusse antud arvuti töölauale oma tööalase elektronpostkasti sisu, mis jäi postkasti suuruse tõttu töötaja arvutisse (desktopile), mille tagastamisest endisele tööandjale ta keeldus pika aja jooksul. Tööandja kaitstud võrgusüsteemist andmete kandmine kaitsmata kasutust võimaldavale andmekandjale tekitas hageja arvutisüsteemile ebaseaduslikult alternatiivse ja kaitseta juurdepääsu, s.h ainult asutuse siseseks kasutamiseks mõeldud dokumentidele. Sellist käitumist ei muuda õiguspäraseks ja töölepingu lõpetamise põhjendatust ei väära asjaolu, et töötajal oli andmete varundamise õigus. Tööandja sisejuurdluse läbiviimise käigus tuvastati, et hageja töökohast eemal viibides suhtles 14.01.2021 oma kolleegi I S ja palus enda töölaual olevast töötelefonist kustutada kogu suhtlus U K , mida kolleeg tegigi.
10.TVK välja mõistetud hüvitise suurus on õiglane, tugineb vaidluses kindlaks tehtud asjaoludele ning arvestab mõlema poole huve. Kostja aktsepteeris TVK seisukohta ja palub ühest kuust suurema hüvitise nõude jätta rahuldamata. Hageja oli raske rikkumise toime pannud ja töötanud töölepingu lõpetamise ajaks kostja töötajana vähem kui kaks aastat. Hüvitise maksimaalmäära väljamõistmist nii lühikene töösuhe ei õigusta. Samuti ei esine muid asjaolusid, mis võimaldaksid mõista välja nii suure hüvitise. Maksimaalses määras hüvitise väljamõistmise eelduseks on arvestamine üksnes töötaja huvidega ja tööandja huvidega täiesti arvestamata jätmine, mida võiks põhjendada vaid äärmuslik halvauskne käitumine töötaja suhtes või muude väga kaalukate asjaolude esinemine. Ühtegi sellist äärmuslikku asjaolu ei esine, mis võimaldaksid tööandja huvidega täiesti arvestamata jätta. Olukorras, kus töölepingu ülesütlemise tühisus tuleneb üksnes tema eelnevast mittehoiatamisest, saab ühe kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmist lugeda enam kui mõistlikuks lahenduseks, mis arvestab võrdselt töösuhte mõlema osapoole huvidega. Tööandja ei ole käitunud töötaja suhtes ei enne ega pärast töölepingu lõpetamist kordagi ründavalt, laimavalt ega mistahes muul viisil pahatahtlikult, nagu hageja hagiavalduses väidab. Tööandja on vaid kaitsenud oma huve õigusvaidlustes ja asjakohastes vajalikes menetlustes. Kostja tegevus oma õiguste kaitsel nt andmekaitse- ja süüteomenetlustes ei puutu töövaidlusesse ega mõjuta TLS § 109 lg 1 alusel väljamõistetava hüvitise suurust.
Kohtuotsuse põhjendused
11.Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 3 kohaselt kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. TvLS § 58 lg 1 kohaselt võivad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. TvLS § 59 lg 11 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mida kohtus ei vaidlustatud.
12.Kostja ei vaidlustanud TVK otsust osas, milles TVK tuvastas hageja töölepingu ülesütlemise tühisuse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS 109 lg 1 alusel brutosummas 3424,07 eurot. Järelikult on TVK otsus antud nõuete osas jõustunud. Kuivõrd TvLS § 58 lg 1 alusel ei vaata kohus läbi mitte TVK otsust, vaid sama töövaidlusasja vaidlustatud osas, siis on vaidlus TVK otsuse põhjenduste ning õigsuse või ebaõigsuse üle ainetu ja kohus jätab nii sellekohased asjaolud, vastuväited kui ka tõendid tähelepanuta. Järelikult saab kohus töölepingu ülesütlemise tühisuse asjaolusid arvestada üksnes jõustumata töövaidluse s.o töölepingu lõpetamise kuupäeva ja täiendavalt kahe kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise väljamõistmise raames.
13.Riigikohtu tsiviilkolleegium on 10. oktoobri 2012.a tsiviilasjas nr 3-2-1-82-12 tehtud otsuse p-s 16 märkinud järgmist: „Kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on tühine, loetakse TLS § 107 lg 1 järgi, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 107 lg 2 alusel lõpetab kohus ülesütlemise tühisuse korral töölepingu poole taotlusel ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et TLS § 97 lg 1 kohaselt võib tööandja öelda töölepingu erakorraliselt üles üksnes etteteatamistähtaega järgides. Seega lõpetab kohus töölepingu kooskõlas TLS § 107 lg-ga 2 ja § 97 lg-tega 1 ja 2 ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel. Seadusandja tahet lõpetada tööleping töövaidlusorganis poole taotlusel ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamisaja möödumisel, kinnitab ka töölepingu seaduse eelnõu seletuskiri (299 SE III, lk 80).“.
14.Vaidlus puudub, et hageja on kostja juures töötanud alates 04.02.2019, seega võis kostja TLS § 97 lg 2 p-st 2 tulenevalt töölepingu erakorraliselt üles öelda vähemalt 30 kalendripäevase ette teatamise tähtaja möödumisel. Kuna töötaja sai ülesütlemisavalduse kätte 20.01.2021, siis järelikult tuleb hageja antud nõue rahuldada ja tööleping lõpetada TLS § 97 lg 2 p-st 2 ja § 107 lg 2 alusel 30 kalendripäeva pärast alates 19.02.2021.
15.TLS § 109 lg 1 esimene lause sätestab, et kui töövaidlusorgan lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. TLS § 109 lg 1 teise lause kohaselt võib töövaidlusorgan hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Seega on seadusandja TLS § 109 lg 2 teise lausega jätnud töövaidlusorganile kaalumisruumi töötajale tööandjalt väljamõistetava hüvitise suuruse kindlaksmääramisel. Riigikohus on oma lahendites toonud esile, et TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis hõlmab erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada tekkinud varaline kahju (saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud mittevaraline kahju.
TLS § 109 lg 1 esimeses lauses sätestatud hüvitise maksmise kohustus on TLS § 107 lg 2 kohaldamise eelduseks.
16.Kohus on seisukohal, et hüvitise suuruse määramisel ja väljamõistmisel tuleb arvesse võtta nii töölepingu erakorralise ülesütlemisega seotud asjaolusid, poolte käitumist nii ülesütlemise ajal kui ka pärast töölepingu ülesütlemist ning töölepingu erakorralise ülesütlemisi tagajärgi hagejale, s.o kahju.
17.17.01.2021 ülesütlemisavaldusest nähtuvalt oli töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks TLS § 88 lg 1 p 5, mille järgi tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Ülesütlemisavalduse põhjenduste järgi sai tööandjale 14.01.2021 teatavaks, et töötaja edastas ametialaseks kasutamiseks mõeldud teavet, sh asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet, kolmandatele isikutele ja isiklikul eesmärgil, samuti lõi võimaluse, et töötaja kasutusse usaldatud tööandja infotehnoloogia seadmete ja kasutajakontode kaudu saavad kõrvalised isikud juurdepääsu tööandja infosüsteemidesse ja nimetatud kõrvaliste isikute hulka kuulub ka endine töötaja S.S , kellega on õigusvaidlus töölepingu lõpetamise ja vara tagastamise küsimustes. Tööandja selgitas, et eeltooduga rikkus töötaja töölepingu punkti 1.9.
18.TVK asus töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamisel seisukohtadele, et tööandja ei ole tõendanud, et koroonaandmete väljastamiseks töötajale teadaolev kord kehtis ega seda, et töötaja on talle ette heidetud teo koroonaandmestiku lubatust varasema väljastamise kohta toime pannud; et töösuhte ajal tööalase ja muu informatsiooni kopeerimine avaldaja kasutuses olevasse tööalaseks kasutamiseks mõeldud sülearvutisse ei saa olla tegu, mis tooks automaatselt kaasa tööandja usalduse kaotuse töötaja vastu, kuid selliseks teoks on töötaja poolt andmete eksportimine või ka eksportida üritamine asukohta, kus avaldajal ja või kolmandatel isikutel oleks lisaks avaldaja isiklikele meilidele turvamata ligipääs ka tema tööalastele e-kirjadele ning seeläbi ka tööandja konfidentsiaalsele teabele; et töötaja valduses on tööandja sülearvuti, mis asub väljaspool tööandja mõjusfääri ja millele ligipääsu saades on töötajale kättesaadav kogu tööalases postkastis sisalduv info ning millest suure osa omamiseks ei ole töötajal põhjust ega õigust; et töötaja poolt tööandja kaitstud võrgusüsteemist andmete kanda üritamisega ebaturvalist kasutust võimaldavasse võrku või andmekandjale vms tekitas avaldaja tööandja teabele ebaseaduslikult alternatiivse, kaitseta, juurdepääsu ohu; et töötaja antud tegu oli sellise kaaluga, et võis põhjustada tööandja usalduse kaotuse töötaja vastu. TVK asus avaldust lahendades seisukohale, et tööandjal ei olnud õigust töösuhet üles öelda töötajat eelnevalt hoiatamata, mistõttu ei vastanud töölepingu ülesütlemine TLS § 104 lg 1 nõuetele ning oli seetõttu tühine ja mõistis välja ühe kuu keskmise palga ulatuses hüvitise.
19.Eelnevast tulenevalt pani hageja toime teo, mis võis põhjustada tööandja usalduse kaotuse töötaja vastu, kuid ei olnud sellise kaaluga, et töölepingu lõpetamine ilma eelneva hoiatuseta oleks olnud seaduslik. Töötaja poolt tööalases kasutuses olnud postkasti ebaturvalisele meilile saatmisega seotud rikkumist arvestas TVK ühe asjaoluna, miks vähendada töötajale 3-kuu töötasu ulatuses hüvitise maksmist ühele kuule. TVK arvestas ka töötaja poolt oma kolleegile I.S esitatud palvet kustutada töötaja töötelefonist teda kahjustada võivad sõnumid,
mis kaudselt kinnitasid tööandjale, et töötaja ei ole tööandja suhtes olnud lojaalne ning tööandja teavet sisaldava tööandjale kuuluva sülearvuti mittetagastamist. Ühtlasi tugines TVK hüvitise vähendamisel töötaja alla kahe aasta kestnud töösuhtele antud tööandjaga.
20.Töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusest nähtuvalt teatas tööandja töötajale, et töötajal tuleb töölepingu lõpetamisel anda üle kõik juurdepääsuvahendid (võtmed, kaardid, paroolid, kasutajatunnused jms), riigivara ning meedia- ja sotsiaalmeedia kontode halduri õigused viivitamata üldosakonna juhatajale. 22.01.2021 dateeritud kirjas kohustas tööandja töötajat tagastama tööandja vara hulka kuuluv sülearvuti hiljemalt 25.01.2021, vastasel korral hoiatati kuriteokaebuse esitamisega. Seega oli hagejale teada, et tööalaseks kasutamiseks antud tööarvuti tuleb tööandjale viivituseta tagastada. Kohus juhindudes VÕS § 6 lg 1 sätestatud hea usu põhimõttest, TLS § 15 lg-s 1, lg 2 p-des 5, 8 ja 9 ja TLS § 16 lg 1 sätestatud töötaja lojaalsuskohustusest, töötaja kohustusest hoiduda tema või teiste isikute elu, tervist või vara kahjustavatest tegudest, tööandja mainet kahjustavatest või tööandja suhtes klientide või partnerite usaldamatust põhjustavatest tegudest, on seisukohal, et samad asjaolud, mille on esile toonud TVK hüvitise suuruse üle otsustamisel, tuleb võtta arvesse hüvitist vähendavate asjaoludena ka käesoleva kahe kuu keskmise palga ulatuses hüvitise nõude lahendamisel, sest nendest nähtuvalt ei käitunud töötaja tööandja suhtes heas usus ega lojaalselt, kui ta püüdis töötelefonist kõigi sõnumite kustutamise ning tööandjale kuuluva sülearvuti mittetagastamisega ja ametialaseks kasutamiseks mõeldud postkasti kogu sisu tööandaja arvutivõrgust väljaviimise püüdega ning edaspidi Andmekaitse Inspektsiooni korraldusel arvutis sisalduva teabe täieliku kustutamisega varjata tööandja eest tööandjat huvitanud teavet. Sellega lõi ta ka ohu asutusesiseseks kasutuseks mõeldud teabe sattumise kolmandate isikute valdusesse. Kuivõrd tööarvuti oli töötajale antud tööalaseks kasutamiseks, siis ei välistanud töötaja ja tööandja vaidlus isiklikele andmetele ja failidele juurdepääsu puudumise üle kohustust tööandjale vara tagastada. Kohus on ka seisukohal, et töötaja töösuhet, mis kestis alla kahe aasta, ei saa pidada selliseks asjaoluks, mis annaks alust hüvitise suurendamiseks.
21.Töötaja on kohtule esitatud avalduses esile toonud, et kostja ei ole tasunud hagejale ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest hüvitist, et ta ei leidnud koheselt tööd ning kostja poolt meedias hageja suhtes tehtud negatiivsed ning alusetud väljaütlemised on loonud hagejast põhjendamatu kuvandi kui ebalojaalsest ja moraalitust töötajast, mis raskendab hagejal töö leidmist ka tulevikus ja on põhjustanud hagejale kui ka tema lähedastele tugevaid hingelisi üleelamisi ning stressi (mittevaralist kahju).
22.Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks töölepingu lõpetamisele järgnenud ajal otsinud kaua tööd või saanud uutelt tööandjatelt äraütlemisi kostja poolt töölepingu usalduse kaotuse tõttu erakorraliselt ülesütlemise või antud töövaidluse tagajärjel. Kohus on seisukohal, et meedias s.h xxx artiklites avaldatut ei saa pidada töötaja suhtes täiesti põhjendamatuks, alusetuks ega ka laimavaks, sest ajakirjandusele avaldatud teave põhineb poolte selleaegsel tegevusel, mida kajastab ka antud töövaidlus. Kostja ei ole nimetanud töötajat moraalituks või muu halvustava nimetusega. Ettevõtte V S veebilehel reklaamitakse hagejat ja S.S , et antakse oma panus hea nime vääriliselt. Seega ei pidanud hageja ise oma nime alavääristatuks. Järelikult ei ole hageja tõendanud mittevaralise kahju olemasolu.
23.Kohus rahuldas eelpool hageja nõude ja lõpetas poolte vahelise töölepingu TLS § 97 lg 2 p-st 2 ja § 107 lg 2 alusel alates 19.02.2021. Töötaja palgalehelt ei nähtu, et töötajale oleks hüvitatud töölepingu erakorralise ette teatamata ülesütlemise eest hüvitist ühe kuu keskmise palga suuruse hüvitise. Kostja esitatud tõenditest nähtuvalt on hagejale makstud kahel korral 10.08.2021 ja 12.07.2022 hüvitist brutosummas 3424,07, mis kanti üle netosummas 2684,47 eurot. Järelikult ei ole töötajal tekkinud töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatamise tõttu tekkinud varalist kahju, kuid hagejale on jäänud pikka aega hüvitis välja maksmata. Kohus kõiki eelnevaid asjaolusid hinnates ja poolte huve kaaludes asub seisukohale, et hagejale tuleb täiendavalt välja mõista ühe kuu hüvitis seetõttu, et kostja on oluliselt viivitanud töölepingu ette teatamata lõpetamise eest ühe kuu hüvitise väljamaksmisega, mistõttu on hageja pidanud temale seadusega ettenähtud hüvitist põhjendamatult kaua ootama. Ükski muu asjaolu ei anna kohtu arvates väljamõistetava hüvitise määra tõsta. Seega tuleb hagi hüvitise väljamõistmiseks osaliselt rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista ühe kuu keskmine hüvitus brutosummas 3424,07 eurot. Menetluskulude jaotus
24.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi pooles ulatuses, siis tuleb jätta hagimenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda.
25.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et kuivõrd menetluskulud jäetakse poolte endi kanda, siis puudub põhjendatud vajadus nende suuruse kindlaks määramiseks. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.