5.Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Y kanda.
6.Määrata Q apellatsiooniastme menetluskulude suuruseks 1778 eurot ja mõista see välja Y-lt Q kasuks.
7.Y-l tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
1(8)
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Y (hageja) esitas 06.12.2021 Harju Maakohtule hagi Q (kostja) vastu sõiduki ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Hageja palus tunnustada tema omandiõigust sõiduautole Jeep Grand Cherokee, VIN kood 1С4RJFBG8EC430169 (sõiduk), ning välja nõuda sõiduauto kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse.
1.1.Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - hagejale kuulus enne abiellumist kostjaga sõiduk; - poolte abiellumisel 17.09.2019 registreeris kostja lisaks endale ka hageja sõiduki kasutajaks; - 01.07.2021 allkirjastas hageja sõiduki müügilepingu projekti (projekt) ja jättis poolte ühises kodus kirjutuslauale oma äridokumentide hulka; - projektis märkis hageja müügihinnaks „kokkuleppel“, sest see on tavapärane praktika hageja ning tema firma poolt sõiduautode müümisel; - 2021. aasta augustis poolte kooselu lõppedes kolis hageja ühisest kodust välja, võttes kaasa kostja poolt allkirjastamata projekti; - 12.09.2021 avastas hageja registrit kontrollides, et ta ei ole registri kohaselt sõiduki omanik ja kostja oli 08.09.2021 esitanud registrile poolte allkirjastatud müügilepingu; - 23.09.2021 tühistas hageja sõiduki müügilepingu pettuse tõttu; - kostja oli asendanud projekti fotokoopiaga, kasutades selleks värvilist printerit ja vanandatud koopiapaberit; - 30.09.2021 vastas kostja hagejale, et on sõiduauto omanik poolte 01.07.2021 sõlmitud kinkelepingu alusel ja tema käes on lepingu originaal; - 09.10.2021 taganes hageja kinkelepingust.
1.2.Hageja on sõiduki omanik ja tegemist on hageja lahusvaraga PKS § 27 lg 2 p 2 tähenduses. Hagejal ei olnud tahet sõidukit müüa, ta ei kavatsenud anda müügilepingu projekti kostjale üle allkirjastamiseks ja müügilepingut pooled ei sõlminud.
1.3.Alternatiivselt on hageja müügilepingu tühistanud TsÜS § 94 lg-te 1 ja 2 ning § 98 lg 1 alusel ja/või on see tühine TsÜS § 86 lg-te 1 ja 2 tähenduses. Kostja püüdis luua muljet, et müügilepingu projekti originaal asub samal kohal hageja dokumentide seas. Väidetav müügileping on sõlmitud pettuse teel. Kostja ei tasunud hagejale müügilepingu alusel ostuhinda.
2(8)
1.4.Väidetava kinkelepingu osas leiab hageja, et esinevad VÕS § 267 p-s 1 ja § 268 lg-s 1 ettenähtud alused kinkelepingust taganemiseks. Kostja on oma käitumisega näidanud hageja vastu üles jämedat tänamatust. Kostja lasi oma 13aastasel pojal hageja peale käratada ning temaga jämedalt käituda. Samuti takistab kostja hagejal poolte ühise tütrega kohtumist ja suhtlemist. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata.
2.1.Kostja tugines peamiselt järgmistele vastuväidetele: - pärast tütre sündi andis hageja kostjale esmalt sõiduki valduse ja 01.07.2021 sõlmisid pooled kinkelepingu, millega hageja kinkis sõiduki kostjale; - pärast lepingu allkirjastamist mõlema poole poolt andis hageja lepingu kostjale, et viimane saaks teha registris vastavad toimingud; - kuivõrd kostja läks augustis puhkama, jõudis ta teha vastava avalduse registrile alles 08.09.2021; - lepingus sisaldub punkt kokkuleppelise ostuhinna kohta seetõttu, et hageja vormistas lepingu internetist võetud blanketile.
2.2.Hageja praktika tema majandus- ja kutsetegevuses müügihinna lepingus „kokkuleppel“ märkimise kohta ei kandu üle poolte suhetele. Hageja ei ole avaldanud sõiduki väidetavat müügihinda ning ei ole selle tasumist kostjalt nõudnud. Lepingu vormistas ja allkirjastas hageja ise vabatahtlikult. Kuna kinkeleping on mõlema poole poolt allkirjastatud, on sõiduki omand kostjale üle läinud.
2.3.Kinkeleping on kehtiv. Ostuhinna kokkuleppe puudumise tõttu puudus hagejal alus lepingu tühistamiseks ostuhinna tasumata jätmise tõttu. Lisaks on hageja väidetav tühistamisavaldus ka kehtetu, sest see pole kostjani jõudnud. Hageja ei ole ka välja toonud ega tõendanud, milles kostja poolne väidetav pettus seisnes.
2.4.Jämedaks tänamatuseks ei saa pidada seda, kui kingisaaja keeldub kinkelepingu alusel üleantud asja tagastamast. Hageja väited kostja poja käitumise ei ole kohta asjakohased, sest VÕS § 268 ja § 267 p 1 kohaselt peab väidetav jäme tänamatus avalduma kingisaaja, mitte kolmanda isiku käitumises. Alusetud on ka hageja väited, et kostja on hageja ja lapse kohtumist takistanud. Kuna hagejal puudus alus kinkelepingust taganemiseks, on hageja 09.10.2021 taganemisavaldus tühine. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 15.03.2022 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1932 eurot ning kohustas hagejat tasuma menetluskuludelt viivist § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud: - sõiduki omandamise ajal oli hageja vallaline, sõiduk oli hageja lahusvara; - poolte abielu sõlmimise järgselt registreeris hageja sõiduki liiklusregistris ning kostja oli registrisse kantud selle kasutajana; - hageja allkirjastas vabatahtlikult 01.07.2021 võõrandamislepingu ja jättis selle perekonna ühises eluasemes kirjutuslauale; - pooled sõiduki ostuhinnas kokku ei leppinud;
3(8)
- hageja allkirjastatud lepingule lisas kostja oma allkirja ja esitas lepingu Transpordiametile.
3.2.Hagiavalduse kohaselt allkirjastas hageja lepingu vabatahtlikult ja enda soovil. Asjaolu, et kostja lisas sellele ka oma allkirja ja esitas lepingu Transpordiametile, ei ole vaadeldav pettusena ega dokumendi võltsimisena (TsÜS § 94 lg 1 mõttes). Leping ei pea olema sõlmitud samaaegselt ja viisil, et pooled on ühes kohas. Hageja väide, nagu oleks kostja teinud hageja poolt allkirjastatud lepingust värvikoopia, on tõendamata ja asjasse puutumatu. Värvikoopia tegemine ei ole vaadeldav pettusena lepingu sõlmimiseks, sest hageja oli lepingu juba enne sellest koopia tegemist allkirjastanud. Kostja ei pidanud järeldama, et hageja loobus pärast lepingu allkirjastamist oma tahteavaldusest võõrandamislepingu sõlmimiseks. Enne mõlema poole poolt võõrandamislepingu allkirjastamist ei ole kostjani jõudnud hageja tahteavaldust selle kohta, et hageja võtab oma tahteavalduse lepingu sõlmimiseks tagasi (TsÜS § 72). Mõistlik ja heas usus tegutsev isik ei koosta ega allkirjasta võõrandamislepinguid ilma soovita õiguslikke tagajärgi kaasa tuua. Hageja kinnitab samas, et tema tahteks oli sõiduki võõrandamine. Kostja poolt juba varem hageja poolt allkirjastatud lepingu allkirjastamine ei ole eelduslikult „pettuslik“ või vastuolus heade kommetega. Isegi eeldades hageja väidete õigsust, siis abikaasade ühises eluasemes laua peal asuva ühe abikaasa poolt allkirjastatud lepingu allkirjastamine teise abikaasa poolt ei ole „ebaseaduslik“. Hageja väiteid 01.07.2021 võõrandamislepingu tühistamise või tühisuse osas on põhjendamatud ja hageja tühistamisavaldus on õiguslikult tagajärjetu. 09.03.2022 kohtuistungil kinnitas hageja, et ostuhinna osas kokkuleppele ei jõutud, ning et hinnani plaanis hageja jõuda hiljem.
3.3.Tõlgendades 01.07.2021 võõrandamislepingut VÕS § 29 alusel, on vaatamata lepingu pealkirjale tegemist kinkelepinguga. VÕS § 208 lg 1 kohaselt on müügilepingu vältimatuks tunnuseks ostuhinna tasumise kokkulepe. Elulise usutavuse kriteeriumit arvestades (seega ka mõistliku isiku positsioonist lähtudes) on usutav, et pooled sõlmisid sõiduki kinkelepingu olukorras, kus nad olid abielus ja neil oli väike laps. Sõiduk oli juba eelnevalt kostja kasutuses. Ebamõistlik oleks eeldus, et abikaasa müüb oma naisele ja väikse lapse emale abielu kestel sõiduki, mis on niigi naise kasutuses. Hageja alternatiivsed väited kinkelepingust taganemise aluste esinemise kohta on tõendamata. Seega on hageja alternatiivne kinkelepingust taganemise avaldus õiguslikult tagajärjetu, sest puuduvad materiaalsed eeldused lepingust taganemiseks. Hageja pole selliste eelduste olemasolu tõendanud.
3.4.Kinkelepingu sõlmimise tagajärjel sai kostja sõiduki omanikuks ning hagi ei ole võimalik rahuldada. Hagi ei oleks võimalik rahuldada ka siis, kui pidada lepingut müügilepinguks. Kui tegemist olnuks müügilepinguga, kus hageja müüs oma lahusvaraks oleva sõiduki abielu kestel kostjale, siis oleks sõiduk poolte ühisvara. Kui sõiduk oleks poolte ühisvara, siis ühisvara suhtes ei saaks hageja nõuda enda omandiõiguse tunnustamist ega selle kostjalt väljanõudmist. Võimalik oleks nõuda ühisvara jagamist, kuid sellist hagi ei ole esitatud. Apellatsioonkaebus
4(8)
4.Hageja palub maakohtu otsus täies ulatuses tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
4.1.Maakohus on projekti hindamisel seadust ebaõigesti kohaldanud. Seadusest tulenevalt ei saa lepingut alati ostuhinna puudumisel kvalifitseerida kinkelepinguna. TsÜS § 65 näeb ette, et kui lepinguga ei ole ette nähtud ostuhinda, siis on eseme harilik väärtus selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Müügihinna puhul oli tegemist lahtise lepingutingimusega VÕS § 26 lg 1 mõistes. Antud juhul oli tegemist sõiduki müügilepinguga.
4.2.Maakohtu hinnangul on tavapärane kinkida abikaasale sõiduauto turuhinnaga 25 000 eurot. Kostja ei esitanud selle kohta ühtegi tõendit. Pooltel ei olnud tavaks (sealhulgas seoses ühise lapse sünniga) kinkida üksteisele hinnalisemaid kingitusi kui 500 eurot. Asjaolu, et hageja andis sõiduki kostja kasutusse, ei tähenda, et tegu oli kinkelepinguga.
4.3.Asjaolu, et hageja koostas ja allkirjastas 01.07.2021 müügilepingu projekti, ei tähenda, et hageja tahteavaldus muutus kehtivaks. Puuduvad tõendid, et hageja andis lepingu vabatahtlikult kostjale üle. Asjaolu, et hageja dokumentide hulgas olnud müügilepingu projekti originaali asemele ilmus fotokoopia, viitab sellele, et ei toimunud kostjale tahteavalduse kättetoimetamist. Kostja püüdis tahtlikult hagejat eksitada tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Kostja püüdis jätta hagejale muljet, et dokumendi originaal on jäänud samasse kohta ning samas seisus, st ilma kostja allkirjata. Fotokoopia tegemisel kasutas kostja värvilist printerit ja vanandatud koopiapaberit, mis viitab sellele, et leping sõlmiti pettuse teel. Poolte endises kodus oli ainult must-valge printer.
4.4.Maakohtu järeldused, et hageja tühistamisavaldus ja alternatiivne kinkelepingust taganemise avaldus on õiguslikult tagajärjetud, viitavad sellele, et maakohus ületas hagi piire ja tegi otsuse nõuete kohta, mida hageja ei ole esitanud. Materiaalõiguslikult on nii 23.09.2021 avaldus tehingu tühistamiseks kui ka 09.10.2021 avaldus kinkelepingust taganemiseks ühepoolne tehing ja ei nõua teise poole nõustumist ega kohtuotsusega tunnustamist.
4.5.Kui kostja ei nõustu müügilepingu tühistamisega või kinkelepingust taganemisega hageja poolt, siis tuleb tal esitada kohtule tuvastushagi müügilepingu või kinkelepingu kehtivuse tuvastamiseks TsMS § 368 lg 1 järgi. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja palus 20.05.2022 vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata ja lõpetada asjas menetluse, kuna hageja võõrandas sõiduki 17.05.2022 kolmandale isikule ja hagiga ei ole enam võimalik taotletavat eesmärki saavutada (TsMS § 423 lg 2 p 2). Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda.
6.Ringkonnakohus selgitas 17.10.2022 toimunud kohtuistungil hagejale, et ta võib soovi korral seoses muutunud olukorraga (sõiduki võõrandamisega kolmandale isikule) täpsustada oma nõuet, st esitada rahalise nõue ja tõendid oma väidete tõendamiseks (TsMS § 376 lg 4 p 3). Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 22 000 eurot ja selgitas, et tugineb hagi lisadena esitatud tõenditele auto remondi maksumuse kohta. Pooled said tähtaja täiendavate tõendite ja vastuväidete esitamiseks. Hageja esitas tõendid sõiduki hariliku hinna kohta ja kostja palus jätta hagi täpsustamise avalduse rahuldamata.
5(8)
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse muutmiseks puudub alus (TsMS § 659). Ringkonnakohus jätab rahuldamata ka hageja seoses asjaolude muutumisega esitatud nõude kostjalt 22 000 euro väljamõistmiseks. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
8.Ringkonnakohus jätab rahuldamata kostja taotlused asja ja nõude täpsustamise avalduse läbivaatamata jätmiseks. Hageja on seoses asjaolude muutumisega täpsustanud oma nõuet ja taotleb esialgselt nõutud omandiõiguse tunnistamise asemel kostjalt 22 000 euro väljamõistmist. Seega puudub alus hagi läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel.
9.Hagi võimalikuks rahuldamise aluseks sai maakohtus olla asjaõigusseadus (AÕS) § 80. Seoses asja võõrandamisega kostja poolt saab apellatsioonimenetluses olla hageja nõude aluseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043.
10.Kuna pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses maakohtu tuvastatud praeguse otsuse p-s 3.1 kajastatud asjaolude üle, võtab ringkonnakohus need aluseks asja lahendamisel.
11.Iseenesest on õige hageja seisukoht, et müügilepingus ostuhinna kokku leppimata jätmine ei tähenda seda, et tegemist on kinkelepinguga. Tegemist võib olla lahtise tingimusega või pooled võivad müügi hinnas kokku leppida ka suuliselt. Hageja ei väitnud aga, et konkreetsel juhul lepiti kokku sõiduki hind just eelnimetatud viisil ja kostja jättis ostuhinna tasumata. Hageja ei esitanud ka lepingu täitmise nõuet, vaid nõudis endale omandiõiguse alusel kuuluvat asja välja võõrast ebaseaduslikust valdusest. Seetõttu ei oma vaidluse lahendamisel määravat tähendust, kas pooled sõlmisid müügi- või kinkelepingu. Vaidlusaluse tehingu näol oli tegemist asja võõrandamisele suunatud lepinguga. Isegi, kui tegemist oleks olnud müügilepinguga, nagu hageja väidab apellatsioonkaebuses, ei ole hageja väitnud sellest taganemist ostuhinna tasumata jätmise tõttu. Seetõttu ei kuulu kohaldamisele ka VÕS § 189, mis annaks õiguse hagejale kehtivast müügilepingust taganemise korral nõuda kostjalt asja tagastamist.
12.Maakohus ei ole väitnud, et tavapärane on teha abikaasale 25 000-euroseid kingitusi ja poolte tavad seoses kinkide suurusega ei oma vaidluse lahendamisel ka määravat tähendust.
13.Hageja väidab, et tal puudus tahe võõrandamislepingu sõlmimiseks. Hageja väitis maakohtu menetluses, et ta allkirjastas lepingu projekti, kuid ei andnud seda kostjale üle, vaid pani oma dokumentide hulka. Hageja väidete kohaselt võttis kostja projekti, tegi sellest koopia, andis koopiale vana paberi välimuse ja pani selle hageja dokumentide hulka.
13.1.Mõlema lepingu poole poolt allkirjastatud lepingudokumendiga on kostja tõendanud oma väite, et hageja soovis lepingut sõlmida. 09.03.2022 toimunud kohtuistungil eitas kostja lepingu projektist koopia tegemist (tl 91, protokolli ajamärge 00:17:05). Hageja pidi seetõttu oma vastupidiseid väiteid tõendama. Seda hageja teinud ei ole, kuigi pidi kostja esitatud vastuväidetest mõistma oma väidete tõendamise vajalikkust. Hagejat esindas õigusteadmistega esindaja. Seetõttu leidis maakohus põhjendatult, et hageja sellekohased väited on tõendamata.
13.2.Maakohtu põhjendused lepingu tühistamise või lepingust taganemise kohta kajastavad alternatiivset põhjendust juhul, kui hageja oleks lepingu sõlminud. Kuna hageja ise tugines asjaolule, et ta tühistas müügilepingu pettuse tõttu ja taganes kinkelepingust jämeda tänamatuse
6(8)
tõttu, ei muuda see otsust ebaõigeks. Maakohus leidis põhjendatult, et sellistel juhtudel ei oleks hageja vastavasisulistel avaldustel toimet. Maakohus ei ole väljunud hageja nõude piiridest.
13.3.Põhjendamatu on hageja seisukoht, et kostja peab esitama tuvastushagi müügi- või kinkelepingu kehtivuse tuvastamiseks. Sellist kohustust kostjale seadusest ei tulene.
14.Kostja võimalik vastutus hageja ees seoses hagejale kuulunud sõiduki võõrandamisega saab tuleneda delikti üldkoosseisust (VÕS § 1043), mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
14.1.Delikti üldkoosseisu elementide tuvastamine toimub etapiviisiliselt järgmises järjekorras: 1) objektiivne teokoosseis, mille elementideks on: a) tegu või tegevusetus; b) kahjulik tagajärg; c) teo ja kahjuliku tagajärje vaheline põhjuslik seos; 2) õigusvastasus; 3) süü. Kui puudub mõni objektiivse teokoosseisu element, ei anta enam hinnangut õigusvastasuse ja süü küsimusele.
14.2.Teoks, mida hageja kostjale ette heidab, on hagejale omandiõiguse alusel kuuluva sõiduki võõrandamine kolmandale isikule. Asjas leidis tuvastamist, et sõiduki omanik on kostja. Järelikult oli kostja asja võõrandamisel kolmandale isikule selle omanik. Kuna puudub objektiivse teokoosseisu element – tegu, ei saa rääkida kahju õigusvastasest tekitamisest. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust hageja kahju hüvitamise hagi rahuldamiseks. Seetõttu puudub vajadus anda hinnangut ka hageja esitatud tõenditele sõiduki väärtuse kohta.
14.3.Apellatsioonimenetluses esitatud uue asjaolu, et poolte kodus oli üksnes must-valge printer, jätab ringkonnakohus tähelepanuta, sest hageja ei ole põhjendanud uue asjaolu esitamist alles apellatsioonimenetluses (TsMS § 652 lg 4 alusel).
15.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad kostja apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Vastavalt TsMS § 174 lg 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud apellatsiooniastmes.
15.1.Kostja taotleb hagejalt lepingulise esindaja kulude katteks 2394 euro (koos käibemaksuga) väljamõistmist. Kostjale osutatud õigusabiteenuse sisuks on menetlusse võtmise määrusega tutvumine 10 min, apellatsioonkaebuse ja apellandi kirjalike seisukohtadega tutvumine ja sellele vastuse koostamine, tõendi kogumine, suhtlus kliendiga 5 h 45 min, kohtuistungiks ettevalmistumine 1 h 15 min, kohtuistungil osalemine 40 min, vastuväite koostamine ja edastamine 1 h, hageja 07.11. taotlusega tutvumine, sellele vastamine koos kliendile tutvustamisega ning edastamine 5 h 55 h, menetluskulude nimekirja koostamine 30 min, kokku 14 h 15 min. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kõik kulud kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Õigusteenust on osutatud hinnaga 168 eurot (sisaldab käibamaksu). Kostja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.
15.2.Hageja kostja menetluskulude suurusele vastuväiteid ei esitanud.
7(8)
15.3.Kolleegium peab apellatsioonkaebuse ja apellandi kirjalike seisukohtadega tutvumise ja sellele vastuse koostamise, tõendi kogumise ja kliendiga suhtluse põhjendatud ajakuluks, arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, seisukohtades suures osas varasemate seisukohtade kordamist, põhjendatud ajakuluks 4 h (5 h 45 min asemel). Samuti on vajalik ja põhjendatud hageja 07.11. taotlusega tutvumise ja sellele vastamise (koos kliendile tutvustamisega ning edastamisega) ajakulu, arvestades dokumentide sisu ja mahtu, 4 h (5 h 55 min asemel) ulatuses. Muude toimingute ajakulu on vajalik ja põhjendatud. Esindaja tunnitasu suurus (140 eurot, millele lisandub käibemaks) vastab vandeadvokaadist esindaja tunnitasule Eesti õigusabiturul sellise keerukusega asjades. Kokku on kulud põhjendatud 10 h 35 min ulatuses ja hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista (10 h 35 min * 168) 1778 eurot.
15.4.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
15.5.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja rahalist kindlaksmääramist vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.