2-22-5475 N. P. hagi Jeld-Wen Eesti AS vastu töövaidluses ja Jeld-Wen Eesti AS taotlus töövaidluskomisjoni 11.03.2022 otsuse nr 41/76/22 läbivaatamiseks hagimenetluses
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
700 eurot ja
Asja läbivaatamine
nende Hageja: N. P., isikukood: xxxxxxxxxx, elukoht: xxx, e-posti aadress: xxx Hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Meelis Masso, e-posti aadress: [email protected] Kostja: Jeld-Wen Eesti AS, registrikood: 10247977, asukoht: Tootmise 8, Rakvere, Lääne-Viru maakond, e-posti aadress: [email protected] Kostja lepinguline esindaja: advokaat Maris Tekkel, e-posti aadress: [email protected] Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada N. P. hagi.
2.Tuvastada Jeld-Wen Eesti AS ja N. P. vahel 11.09.2017 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus.
3.Lõpetada Jeld-Wen Eesti AS ja N. P. vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 04.02.2022.
4.Välja mõista Jeld-Wen Eesti AS-ilt N. P. kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 700 eurot (bruto).
6.Välja mõista Jeld-Wen Eesti AS-ilt N. P. kasuks menetluskulu (riigi õigusabi korras määratud advokaadi tasu) 141, 90 eurot.
7.Välja mõista N. P.lt riigituludesse riigi õigusabi tasu summas 141, 90 eurot, mis tuleb tasuda 5 kuu jooksul vastavalt kohtuotsusele lisatud makseinfo alusel.
8.Välja mõista Jeld-Wen Eesti AS-lt riigituludesse riigi õigusabi tasu 425, 70 eurot.
9.Jeld-Wen Eesti AS-il tuleb riigituludesse väljamõistetud riigi õigusabi tasu 425, 70 eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul vastavalt kohtuotsusele lisatud makseinfo alusel.
10.Jeld-Wen Eesti AS on kohustatud riigituludesse väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tasuma Eesti Vabariigile otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtueelne menetlus töövaidluskomisjonis
1.Tööinspektsiooni Jõhvi töövaidluskomisjonile 16.01.2022 esitatud avalduses palus N. P. (edaspidi nimetatud hageja) tühistada 05.01.2022 töölepingu erakorraline ülesütlemine ning mõista kostjalt hageja kasuks välja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitis summas 2100 eurot (I kd, tlk 6-9; I kd, tlk 23-25; I kd, tlk 49; I kd, tlk 102-104).
2.09.02.2022 võttis töövaidluskomisjon N. P. avalduse (järgmiste nõuete osas: tuvastada Jeld-Wen Eesti AS ja N. P. vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 104 lg 1 alusel ja mõista N. P. kasuks Jeld-Wen Eesti AS-ilt välja hüvitis summas 2100 eurot) töövaidlusasjas nr 4-1/76/22 menetlusse (I kd, tlk 45-48; I kd, tlk 105-108).
3.02.03.2022 töövaidluskomisjoni istungi protokolli kohaselt lisandus eeltoodud nõuetele ka taotlus, mille kohaselt N. P. palus TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamist (tlk 75; istungi protokoll I kd, tlk 74-78).
4.Töövaidluskomisjon tegi töövaidlusasjas nr 4-1/76/22 otsuse 11.03.2022, milles rahuldas hageja avalduse Jeld-Wen Eesti AS vastu osaliselt. Töövaidluskomisjon tuvastas, et Jeld-Wen Eesti AS ja N. P. vahel sõlmitud tööleping on TLS § 104 lg 1 alusel tühine, tööleping lõpetati TLS § 107 lg 2 alusel
04.02.2022. N. P. kasuks mõisteti TLS § 109 lg 1 alusel Jeld-Wen Eesti AS-ilt välja hüvitis summas 700 eurot (I kd, tlk 10-16, I kd, tlk 16 pöördel; I kd, tlk 79-85; tlk 85 pöördel). Kostja taotlus ja seisukohad
5.13.04.2022 taotluses palus kostja hageja poolt esitatud avalduse hagimenetluse korras läbi vaatamist (I kd, tlk 4-5; I kd, tlk 17).
6.29.08.2022 vastuses kinnitas kostja, et poolte vahel on sõlmitud 11.09.2017 tööleping nr 5324, mille kohaselt töötas N. P. tööandja juures tootmistöölise ametikohal. 20.12.2021 kuni 02.01.2022 oli tööandja ettevõttes kollektiivpuhkus, kuid mõned töötajad, sh N. P., viibisid sel perioodil siiski ka tööl ning teostasid tootmishoones põrandate markeerimistöid. Kollektiivpuhkuse ajal toimus tööandja juures plaaniline elektrikatkestus, mille tagajärjel lakkas osaliselt töötamast riietusruumide uksekaardisüsteem. N. P. helistas lengide osakonna tootmisassistent A. O.le ja andis teada, et töötajad ei pääse riietusruumi riideid vahetama ning palus A. O.l olukord lahendada. A. O. viibis sel ajal puhkusel, kuid kuna tema elukaaslasel A. R.l, kes töötab samuti Jeld-Wen Eesti AS-s, oli oma ametikohast tulenevalt olemas, nö VIP uksekaart, millega oli võimalik avada muuhulgas ka riietusruumi ust, ning kuna olukorrale oli vaja leida kiire lahendus, siis andis A. R. N. P.le loa võtta A. R. lauasahtlist viimase uksekaart. Vastavalt kokkuleppele pidi töötaja avama A. R. uksekaardiga riietusruumi ukse ja panema seejärel uksekaardi A. R. lauasahtlisse tagasi. 03.01.2022 kollektiivpuhkuselt naastes avastas tööandja, et ehitajate laost (edaspidi laoruum) on kadunud umbes 1100 euro väärtuses tööriistu ja tarvikuid (nimekiri varastatud asjadest, vt tööandja vastus töövaidluskomisjonis lisa 2). Tööandja juures algatati varguse asjaolude väljaselgitamiseks uurimine, mille viis läbi tööandja töötaja K. N. Kuna laoruumi uks on lukustatud ning sinna pääseb vaid personaliseeritud uksekaarti kasutades, siis tuvastas K. N. uksekaardisüsteemist, et laoruumi on kollektiivpuhkuse perioodil sisenenud vaid kolm isikut: D. P. (29.01.2022), A. R. (kahel korral 29.12.2021 ning kahel korral 02.01.2022) ja I. K. (02.02.2022) (uksekaardi süsteemi väljavõte, vt tööandja vastus töövaidluskomisjonis lisa 3). Kuna tööandjale oli teada, et A. R. sel ajal majas ei oleks pidanud viibima, küsiti ka temalt selgitusi ja vaadati üle turvakaamerate salvestused. Turvakaamerate salvestustelt tulenes, et A. R. uksekaardiga oli ruumi sisenenud mitte tema ise, vaid N. P. Uksekaardi süsteemi väljavõttest tuleneb ning turvakaamera salvestused seda ka kinnitavad, et töötaja käis laoruumis kahel korral 29.12.2021 (kell 18:14 ning 20:42) ning kahel korral 02.01.2022 (08.17 ja 10:00). A. R. selgitas, et oli andnud N. P.le loa kasutada uksekaarti riietusruumi ukse avamiseks. Laoruumi minekuks A. O. ega A. R. töötajale luba andnud ei olnud ja sellist luba ei olnud töötaja ka neilt küsinud. Töövaidluskomisjoni istungil 02.03.2022 on töötaja selgitanud järgmist (vt töövaidluskomisjoni istungi protokoll): „...Olen eelnevalt juhtkonnale helistanud ja öelnud, millised töövahendid on puudu. Olen töötanud seal 5. aastat, kui töövahendid on puudu olen käinud teises osakonnas asju otsimas ja öelnud tööandjale. Ma töötan muidu xxxna, aga oli kollektiivpuhkus ja meil paluti põrandaid markeerida. Selleks oli vaja värvi, rullikuid, teipi. Teip oli puudu ja seda teadis kvaliteedi kontrollija. Juhtkonna liige, kellele ma helistasin ja andsin teda, mis on puudu. Uksekaart on mul olemas, aga ei ole proovinud, kas on võimalik avada laoruumi. Kui mul on midagi puudu, siis käin ringi ja vaatan, kust leian ja ütlen, et võtsin. Ma isegi ei teadnud, et see on ehitajate laoruum, seal ei olnud kirjas. ... Ma spontaanselt sel hetkel läksin ja vaatasin. Töövahenditest oli puudu teip, rullikud ja pintsel, mida ma võtsin. Eelnevalt helistasin ja ütlesin juhatajale, et käin ruumides ja vaatan äkki leian töövahendid, siis võtan ja kasutan ja sain nõusoleku. 29.12. sain laoruumist teibi, rullikud ja pintslid.“ Väide, et on tavapärane, et töötaja käib mööda Jeld-Wen Eesti AS tootmishoone ruume ringi, otsib töövahendeid ja võtab mis vaja, ei vasta tõele ega ole ka eluliselt usutav. Töö tegemiseks vajalikud töövahendid andis töötajale tööandja (markeerimiseks kasutati, kusjuures vaid rullikuid ja mitte pintsleid ning need olid töötajatele ka eelnevalt antud). Tööandja ega ükski tema esindaja (sh N. P. vahetu juht) ei ole andnud töötajale luba minna mööda tootmishoonet otsima puuduolevaid
töövahendeid. Vale on ka väide, et töötaja võttis laoruumist teibi, rullikud ja pintsli – selliseid asju laoruumis ei hoiustata. Teibid asuvad tootmishoone teisel korrusel lahtistel riiulitel, millele kõigil on vabalt juurdepääs ja eelnevat teab ka töötaja. 29.12.2021 turvakaamera salvestustelt on ka näha, et töötaja tuleb vähemalt viie teibirulliga teiselt korruselt ja suundub nendega tootmisruumi, kus teostas markeerimistöid. Olukorras, kus töötaja oli teibid teiselt korruselt juba võtnud, jääb arusaamatuks, mis põhjustel ta pidi minema samal päeval kahel korral ja 02.01.2022 kahel korral laoruumi töövahendeid sh teipe otsima. Väide, et töötaja ei teadnud, mis ruumiga tegemist on, ei vasta tõele. Töötaja tööstaaž tööandja juures on 5. aastat ning seega on talle hästi teada, mis ruumiga tegemist on ning et laoruumi pääsevad vaid vastavat õigust omavad isikud. Kostja toonitas, et ühtegi objektiivset põhjendust/vajadust hagejal, kui töötajal laoruumi sisenemiseks ei olnud. Ei ole eluliselt usutav, et töötaja „spontaanselt“ või ekslikult kokku neljal korral „kogemata“ sattus laoruumi. Isegi kui ta esimesel korral avas ukse kogemata, siis on selge, et ülejäänud kolmel korral sisenes ta sinna juba teadlikult. Tõendamaks asjaolu, et hageja käis laoruumis, edastas kostja tõenditena lisaks uksesüsteemi väljavõtetele ka turvakaamerate salvestused, mis on kättesaadavad järgmiselt lingilt: https://jeldweninc1my.sharepoint.com/:f:/g/personal/kn_jeldwen_com/EgaXu_EcqhdGlybXU9zZwb cBawMv4SGvKALMiI5n_u3f2g?e=BMpJN4 (parool:xxx19; 30.08.2022 hageja e-kirjas: parandus, õigeks parooliks on: xxx1, II kd, tlk 37). Turvakaamera salvestustelt on nähtav järgmine (kuna 24 h pikkuste turvakaamerate salvestuste edastamine kohtule ei olnud mõistlik, siis on tööandja lõiganud kaamera salvestuselt välja need olulised kohad, mis tõendavad kostja väiteid seonduvalt töölepingu ülesütlemise õiguspärasusega): Kaust 29.12.2021 videod/fail 1. video_29.12.2021 teipidega tootmisesse – salvestuselt on nähtav, et töötaja tuleb 29.12.2021 riietusruumide poolt (samast koridorist saab minna ka tootmishoone teisele korrusele) ning suundub tootmisruumi, kus teostas ka markeerimistöid. Töötajal on käes vähemalt viis teibirulli ning seega on vale tema poolt esitatud väide, et läks laoruumi otsima teibirulle ja ka võttis need sealt; kaust 29.12.2021 videod/fail 2. video_29.12.2021 liigub ehitajate ruumi kell 18.14.21 – salvestuselt on nähtav, et töötaja liigub 29.12.2021 mööda koridori laoruumi. Töötaja ei lähe sinna spontaanselt vaid ilmse kavatsusega just sellest uksest sisse minna. Töötaja vaatab veel enne sisenemist üle õla, kontrollimaks, et keegi teda ei näe; kaust 02.01.2022 videod/fail IP Camera32 – salvestuselt on nähtav töötaja tegevus ja liikumine 02.01.2022: a. 1:38 liigub töötaja riietusruumide poolt tootmisruumi, kus ta teostas markeerimistöid; b. 2:11 liigub töötaja tootmisruumist laoruumi. Töötaja liikumist vaadates on selge, et töötaja läks laoruumi selge sihiga ning mitte kogemata nagu ta väitis töövaidluskomisjonis. Pärast seda, kui koristaja on koridorist lahkunud, liigub töötaja laoruumist tagasi tootmisruumi vt 8:35 ning tal on käes valge kilekott. Oluline on asjaolu, et töötajal on laoruumi minnes ja sealt välja tulles seljas paks talvejope, kusjuures laoruumist väljudes on jope hõlmad kinni pandud. Eelnev asjaolu on oluline põhjusel, et laoruumis on alati üle keskmise soe ca +30 (laoruumist jookseb läbi soojatorustik). Eelnevast tulenevalt puudub igasugune loogiline põhjendus, miks minna talvejopega laoruumi ning seal olles jope veel ka eest kinni panna. Pigem oleks loogiline, et töötaja oleks kuumas ruumi jope seljast võtnud. Jope oli hagejal seljas põhjusel, et peita sinna varastatud asju. Eelnev seletaks ka seda, miks väljus töötaja laoruumist oluliselt kogukamana, kui ta tavaliselt on, ja jopehõlmad kinni; c. 8:55 tuleb töötaja tootmisruumist välja ja liigub riietusruumi poole – töötaja jope hõlmad on kinni ja näha on, et ta kohendab midagi oma jope all. Kuna töötaja on tegelikkuses väga kõhna naisterahvas, kuid videolt on näha, et tema jope on ebaharilikult punnis, siis eeldas ka kostja, et osad varastatud asjad olid peidetud jope alla; d. 10:58 liigub hageja riietusruumi poolt tootmisruumi (jopet seljas ei ole); e. 11:27 liigub hageja taaskord tootmisruumist laoruumi (jope seljas ja kapuuts peas, jope hõlmad lahti); 11:47 liigub hageja laoruumist välja tootmisruumi, kusjuures videolt on nähtav, et hageja on jope hõlmad kinni pannud. Kostja hinnangul oli tõenäoline, et hageja oli eelnevalt asjad, mida varastada soovis (lisaks neile asjadele, mille oli eelnevalt laoruumist välja viinud) laoruumi valmis pannud ning läks neid nüüd ära tooma. Laoruumist välja tulles ongi asjad peidetud jope alla. Kostja leidis, et puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks hageja oleks neljas kord pidanud „kogemata“ või „spontaanselt“ sattuma laoruumi ning miks ta ruumis, kus on +30 sooja, pidas vajalikuks talvejope hõlmad kinni
panna; f. 12:07 liigub hageja tootmisruumist riietusruumi poole (pühib higi, sest tootmisruumis on temperatuur kõrge ja laoruumis on +30 kraadi sooja kuna sealt jooksevad läbi soojatorud); g. 14:37 hakkab hageja koju minema, kustutab tuled ja liigub tootmisruumist läbi söökla riietusruumi. Hagejal on kaasas suurem pakk. Kaust 02.01.2022 videod/fail 02.01.2022 suitsuruumist koju – salvestuselt on nähtav, kuidas hageja läheb 02.01.2022 pärast tööpäeva lõppu tootmishoonest suitsunurka, käes punane kilekott ja seljas must seljakott ning seejärel liigub koos kaastöötajaga koju. Salvestuselt nähtub, et seljakott on punnis asju täis. Eelduslikult viis hageja (vähemalt osa) varastatud asjad just sel päeval ka kostja territooriumilt välja. Uksekaardi süsteemi väljavõttest tuleneb, et hageja käis A. R. kaardiga 02.01.2022 veel neljal korral ka kontoriruumides, kuhu tal samuti ühtegi põhjust minna ei olnud. Kahetsusväärselt ei ole kostjal säilinud videosalvestusi kontoriruumides käimise kohta. Kostja töötaja K. N., kes jaanuaris 2022 uurimist läbi viis, saab kinnitada, et on näinud turvakaamera salvestisi, millelt nähtub, kuidas hageja läks kontoriruumidesse ja kattis seal olles ca üheks minutiks kinni ruumis oleva turvakaamera. Kuna kontoriruumidest ühtegi väärtusliku asja ära viidud ei olnud, siis selles osas kostja ka edasist uurimist ei teostanud ega säilitanud turvakaamera salvestisi. Kostja selgitas täiendavalt, et D. P. ja I. K., kes samuti laoruumi sisenesid, on tehnikaosakonna töötajad ning neil oli seega olemas objektiivne põhjus laoruumis viibimiseks. Kuna ka videosalvestustest ei olnud nähtav, et nad oleks laoruumist varastatud asju välja viinud, siis välistas kostja nende osaluse varguses. Läbiviidud uurimise käigus tuvastatud asjaolusid ning tõendeid kogumis arvestades jõudis kostja veendumusele, et tööriistade/vahendite varguse on toime pannud N. P. Tööriistade/vahendite vargus pandi toime ajal, mil tootmishoones tavapärast tööd ei toimunud ning kohal olid vaid vähesed töötajad sh N. P. Hageja kasutas laoruumi pääsemiseks läbipääsukaarti, mis ei kuulunud temale (hageja enda uksekaart ei oleks laoruumi ust avanud ja arvestades hageja tööstaaži hageja seda fakti ka teadis) ning hagejal puudus igasugune objektiivne põhjendus/õigustus laoruumi siseneda. Isegi kui hageja esimene kord sattus laoruumi spontaanselt ja kogemata nagu ta väidab, siis ei ole eluliselt usutav, et ta sattus laoruumi „spontaanselt“ ja „kogemata“ veel kolmel korral. Hageja väited, et ta käis laoruumis vahetu juhi nõusolekul otsimas markeerimiseks vajalike töövahendeid, on vale ja tõendamata. Lisaks ei asunud laoruumis ei teipe, pintsleid ega ka rullikuid ning seega on vale ka hageja väide, et ta need vahendid laoruumist 29.12.2021 ka võttis. Kusjuures teibid oli ta juba 29.12.2021 toonud tootmishoone teiselt korruselt so asukohast kus teibid kõigile kättesaadavalt asuvad. Turvakaamera salvestused kinnitavad, et hageja käis laoruumis ning väljus sealt iga kord jope seljas ning oluliselt kogukamana, kui ta tavaliselt välja näeb, kohendades jopet nagu oleks ta sinna alla midagi peitnud. Olukorras, kus hageja teostab markeerimistöid ruumis, kus on tootmise eripärast tulenevalt sooja ca +25, ei ole eluliselt usutav, et ta teostab tööd jope seljas või et ta paneb „spontaanselt ja kogemata“ laoruumi minekuks selga paksu talvejope. Ilmselgelt oli tal jope seljas selleks, et jope sisetaskutesse ja jope alla peita varastatud asju. Kostja hinnangul oli tõenäoline, et hageja käis laoruumis nii mitu korda just sel põhjusel, et sealt asju, mida varastada soovis, ära tuua, st korraga ei oleks need talle jope alla ja kätte mahtunud. Lisaks kasutas hageja 02.01.2022 mitmel korral A. R. uksekaarti ka selleks, et pääseda Jeld-Wen Eesti AS juhtkonna kontoriruumidesse. Kostja esitas seonduvalt vargusega N. P. suhtes politseile ka kuriteoteate ning PPA on algatanud KarS § 199 lg 1 (vargus) tunnustel kriminaalmenetluse nr 22259000020. Kriminaalmenetlus on hetkel veel pooleli. Kostja tõi välja ka asjaolu, et N. P.t on eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud nii narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise, väljapressimise kui ka varguse eest (18.06.2019 otsus kriminaalasjas xxx; 21.03.2012 otsus kriminaalasjas xxx; 07.03.2007 otsus kriminaalasjas xxx). Viimatises 2019.a otsuses mõistis Võru Maakohus N. P. süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 (vargus, mis on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega, süstemaatilisel), KarS § 184 lg 2 p 2 (narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine isiku poolt, kes on varem toime pannud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas) järgi ning tegemist on kehtiva karistusega. Seega kinnitab ka hageja eelnev käitumine seda, et tegemist ei ole õiguskuuleka isikuga, sest õiguskuulekad isikud ei pane toime süstemaatilisi vargusi ja pole kriminaalkorras karistatud. Kõike eelnevat kogumis arvestades esitas
kostja 05.01.2022 töötajale töölepingu ülesütlemisavalduse, millega ütles pooltevahelise lepingu üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel põhjusel, et töötaja on pannud toime varguse, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Vaidlus puudub selles, et töötaja on ülesütlemisavalduse kätte saanud ja see on jõustunud. Kostja leidis, et kõik ülesütlemisavalduse õiguspärasuse ning kehtivuse eeldused on käesoleval juhul täidetud ning tõenditega on tõendatud, et hageja pani toime kostja, kui tööandja vara varguse, mille tõttu tekkis tööandjal töötaja vastu usaldamatus ja tööandjal oli õigus töötajaga sõlmitud tööleping üles öelda. Arvestades rikkumise raskust ja seda, et töötaja oleks rikkumistega jätkanud ei saanud tööandjalt mõistlikult eeldada etteteatamistähtaja kohaldamist või et tööandja oleks piirdunud üksnes hoiatamisega (seda enam, et töötaja ise on esitanud TVK-le tõendeid selle kohta, et tööandja on teda juba ka eelnevalt korduvalt töökohustuste rikkumise osas hoiatanud). Ülal viidatud selgitustele tuginedes on tööandja seisukohal, et esines mõjuv põhjus, mis andis tööandjale aluse tööleping TLS § 88 lõike 1 punkti 5 alusel üles öelda ning eelnevast tulenevalt tuleb ka töötaja hagiavaldus töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes ning hüvitise nõue jätta rahuldamata (II kd, tlk 18-23).
7.21.10.2022 vastuses jäi kostja oma seisukohtade ja tõendite juurde ning leidis, et hageja pani toime talle etteheidetava teo, ülesütlemine oli õiguspärane ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Täiendavalt esitas kostja haldusjuhi K. N. seletuskirja. K. N., kui haldusjuhi vastutusalasse kuulus ka ehitajate ladu, kus vargus toime pandi. K. N. viis tööandja volitusel läbi uurimise varguse asjaolude selgitamiseks mh vaatas ta läbi turvakaamera salvestused. Kostja märkis, et hageja selgitused selle kohta, miks ta käis ehitajate laos, on vastuolulised ning kostja hinnangul ei ole need ka eluliselt ustutavad. Hageja ei ole esitanud ühtegi selgitust selle kohta, miks ta käis nii mitmel korral kontoriruumides. Hageja väide, et tal oli laoruumi minekuks ülemuse luba, on vale ja ka tõendamata. Ka uurimine ei tuvastanud, et hageja oleks sellist luba küsinud või et talle oleks selline luba antud. Töötaja ei ole tõendanud isegi mitte seda, et mingid töövahendid üleüldse puudusid ning et tal oli sellest tulenevalt vajalik neid mööda maja otsima minna (vt K. N. seletuskiri). Väide, et töötaja kandis soojas tootmishoones põranda markeerimistöid tehes jopet, kuna käis vahepeal suitsu tegemas, ei päde ning seda ei kinnita ka tõendina esitatud turvakaamera salvestused. Seonduvalt D. P. ja I. K.ga on tööandja ka selgitanud, et tegemist oli tehnikaosakonna töötajatega, kes igapäevaselt kasutasid ehitajate ladu, kuna seal asusid nende töövahendid. Eelnevast tulenevalt oli neil objektiivne põhjus laoruumi sisenemiseks. Hagejal laoruumi sisenemiseks (seda enam veel võõrast uksekaarti kasutades) ühtegi objektiivset põhjust, vajadust ega ka tööandja luba ei olnud. Jeld-Wen Eesti haldusjuht K. N. kinnitas, et turvakaamera salvestusi vaadates ei tuvastanud ta, et D. P. või I. K. tegevuses oleks olnud midagi kahtlast või et nad oleks ruumist ära viinud varastatud esemeid. K. N. selgitas, et pidas D. ja I.ga ka vestluse ning uurimise tulemusel ta välistas selle, et nemad oleksid varguse toime pannud. K. N. seletuskirjaga on tõendatud ka see, et varastatud asjad asusid ehitajate laoruumis. Kuna kostja ei ole esitanud kahjunõuet töötaja vastu, siis ei ole kostja pidanud vajalikuks esitada täiendavaid tõendeid kahju suuruse osas. Tulenevalt esitatud tõenditest ei saa kostja hinnangul olla vaidlust selles, et töötaja pani varguse toime. Varguse toimepanek on sedavõrd raske rikkumine, et tööandja pidi oma vara kaitsmise huvides hagejaga töösuhte lõpetama (II kd, tlk 53-55; K. N. seletuskiri II kd, tlk 56-57).
Hagiavalduses toodud asjaolud, nõuded ja hageja vastuväited
8.Hagiavalduse asjaolude kohaselt töötas hageja töölepingu alusel kostja juures tootmistöölisena. Kostja ütles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel töölepingu erakorraliselt üles 06.01.2022, usalduse kaotuse tõttu, kuna hageja varastas väidetavalt kostja töövahendeid. Eeltooduga hageja ei nõustunud, kuivõrd hageja ei ole toime pannud etteheidetavaid tegusid. Hageja selgitas, et ettevõttes oli perioodil 20.12.2021 kuni 02.01.2022 kollektiivpuhkus, hageja oli tööl 22.12.2021, 23.12.2021, 28.12.2021, 29.12.2021 ja
02.01.2022. Hageja tööülesandeks oli põrandate markeerimine. 29.12.2021 tulid teised töötajad hageja juurde ja selgitasid, et nad ei pääse riietusruumi. Hageja helistas oma ülemusele ja kirjeldas antud olukorda, mille peale hagejale öeldi, et ta läheks A. R. kabinetti ja võtaks sealt uksekaardi, millega on võimalik uks lahti teha. Hageja sai riietusruumi uksekaardiga lahti ning pani automaatselt kaardi enda jope taskusse, kus olid ka kõik teised hageja kaardid. 28.12.2021 ja 29.12.2021 helistas hageja mitmeid kordi ülemusele, et mõned töövahendid on otsas (teip, väikesed rullikud ja pintslid). Hageja teavitas, et äkki ta leiab puuduvad töövahendid ise, kuivõrd hageja on varasemalt võtnud paar ämbrit värvi ja sellest teavitanud. Seepeale läkski avaldaja laoruumi, et leida puuduvad töövahendid. Hageja leidis, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine. Töölepingu kehtivaks ülesütlemiseks peavad olema täidetud töölepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Hageja nõustub töövaidluskomisjoni otsusega, millega kohaselt ei ole vaidlust töölepingu ülesütlemisavalduse formaalsete eelduste osas. Avaldajale on esitatud TLS § 95 lg 1 kohaselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldus ning vastaspool on seda TLS § 95 lg 2 kohaselt põhjendanud. Vaidlust ei ole selles, et avaldaja on töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse 05.01.2022 kätte saanud. Seega on töölepingu ülesütlemisavaldus kui tahteavaldus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 kohaselt kehtiv. Hageja märkis, et varguse toimepanemine ei ole tõendatud. Vastaspool avastas 03.01.2022, et laoruumist on kadunud järgmised tööriistad: Milwakee akutrell, selle laadija ja 2 akut, Milwakee lööktrell, Milwakee akuvaibanuga, selle laadija ja 3 akut, Würth magnetotsikutega komplekt, Würth multikruvikeeraja koos tarvikutega, Würth 5 metallpuuride komplekt, Würth päikeseprillid ja ehitusnuga. Kokku oli kadunud vastaspoole tööriistasid 1 148,82 euro väärtuses. Kostja ei tõendanud, et nimetatud asjad laoruumides asusid. Vaidlus puudub selles, et avaldaja kasutas 29.12.2021 A. R. kaarti laoruumi ukse avamiseks. Videokaamera salvestusega on tõendatud, et avaldaja liikus laoruumi 29.01.2022 kell 18.15 ning lahkus sealt kell 18.25. Hageja ei vaidlustanud, et viibis nimetatud ajavahemikul laoruumis. Hageja vaidlustas kostja järeldused, et nimetatud 10 minutilise ajavahemiku jooksul pani hageja toime varguse. Salvestiselt ei nähtu, et hageja oleks toime pannud talle etteheidetava teo, s.o tööandja vara varguse, kuivõrd videopildilt ei ole näha hageja käes ühtegi asja, mille varastamist tööandja töötajale ette heitis. Seega ei ole kostja tõendanud varguse toimepanemist. Kostja väide, et videokaameralt on näha, kuidas hageja väljub laoruumidest käes varastatud asjad, on vale. Videopildilt ei nähtu, et hageja hoiaks enda käes asju, mille varastamist talle ette heidetakse. Kostja viited, et hageja peitis tööriistu jope all, on meelevaldsed ja tõendamata. Tõendamata on ka kostja väide, mille kohaselt liikus avaldaja riietusruumist välja suure kotiga, kuhu oli peidetud varastatud tööriistad. Kokkuvõtvalt leidis hageja, et ülesütlemise materiaalsed eeldused ei olnud täidetud ja töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine. TLS § 97 lg 2 p 2 kohaselt peab töölepingu ülesütlemisest ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Hageja sai ülesütlemisavalduse kätte 05.01.2022, seega pidi tööleping etteteatamistähtaja möödumisel TLS § 97 lg 2 p 2 ja TsÜS § 135 lg 1 kohaselt lõppema 04.02.2022. TLS § 107 lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. 2. lõike kohaselt lõpetab kohus või töövaidluskomisjon sama paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Hageja palus kohtul lõpetada hageja tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 04.02.2022. TLS § 109 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kuivõrd kohus on puuduste kõrvaldamise määruses viidanud, et hageja ei saa esitada suuremat nõuet, kui töövaidluskomisjon enda otsusega on kostjalt välja mõistnud, palus hageja mõista kostjalt välja hüvitis summas 700 eurot. Hageja loobus töötamise registri kande parandamise kohustamise nõudest (II kd, tlk 2-5). Hagiavalduse ese on sõnastatud järgnevalt: 1) tuvastada Jeld-Wen Eesti AS ja N. P. vahel 11.09.2017 a sõlmitud töölepingu nr 5324 ülesütlemise tühisus; 2) lõpetada Jeld-Wen Eesti AS ja N. P. vahel
11.09.2017 sõlmitud tööleping nr 5324 TLS § 107 lg 2 alusel alates 04.02.2022; 3) mõista Jeld-Wen Eesti AS-ilt N. P. kasuks välja hüvitis summas 700 eurot. Panna kõik menetluskulud Jeld-Wen Eesti AS kanda, määrata need kindlaks rahaliselt ja välja mõista Jeld-Wen Eesti AS-lt koos viiviste tasumise kohustusega seadusest tulenevas määras (II kd, tlk 2 pöörel).
9.19.09.2022 vastuses jäi hageja selle juurde, et ta ei ole toime pannud etteheidetavaid tegusid. Hageja selgitas, et 29.12.2021 tulid teised töötajad hageja juurde ja selgitasid, et nad ei pääse riietusruumi. Hageja helistas oma ülemusele ja kirjeldas antud olukorda, mille peale hagejale öeldi, et ta läheks A. R. kabinetti ja võtaks sealt uksekaardi, millega on võimalik uks lahti teha. Seega sai hageja selge korralduse enda tööandjalt ja ühtlasi ka loa minna A. R. kabinetti. Nimetatut on kinnitanud ka kostja enda vastuses kohtule. Hageja ei nõustunud kostja selgitustega, et hageja ei küsinud luba laoruumi minemiseks. 28.12.2021 ja 29.12.2021 helistas hageja mitmeid kordi ülemusele, et anda teada, et töövahendid on otsas (teip, väikesed rullikud ja pintslid). Hageja teavitas, et äkki ta leiab puuduvad töövahendid ise, kuivõrd hageja on varasemalt võtnud paar ämbrit värvi ja sellest teavitanud. Seepeale läkski hageja laoruumi, et leida puuduvad töövahendid. Seega oli tööandja teadlik, et hageja läheb otsima puuduolevaid töövahendeid. Kostja esitas videomaterjali selle osas, kuidas hageja liigub erinevatel aegadel tootmisruumide ja laoruumide vahet ning A. R.le kuuluva VIP kaardi logi väljavõtte. Vaidlus puudub selles, et hageja kasutas A. R. kaarti laoruumi ukse avamiseks. Videokaamera salvestusega on leidnud tõendamist, et hageja liikus laoruumi 29.01.2022 kell 18:15 ning lahkus sealt kell 18:25, samuti ei vaidlustanud hageja seda, et 02.01.2022 viibis ta laoruumis kell 10:00 ja 08:17. Hageja selgitas eespool, et mis tingis vajaduse viibida nimetatud ruumis. Kostja heitis hagejale ette, et hageja viibis siseruumides jopega. Hageja ei vaidlustanud, et turvakaamera salvestused kinnitavad, et hageja käis laoruumis ning väljus sealt iga kord jope seljas. Hageja ei nõustunud kostja meelevaldse väitega, et nimetatu annab alust arvata, et jope all olid varastatud asjad. Hageja selgitas, et kandis jopet, kuna käis õues suitsetamas. Kuna tegemist oli talvise ajaga, siis on ilmselge, et selleks oli hagejal vaja jopet. Kostja enda esitatud videomaterjalist on näha, kuidas hageja kasutab õues olevat suitsunurka. Hageja arvates on meelevaldsed kostja väited, et kottides, millega hageja lahkus töölt, olid varastatud asjad. Hageja kinnitas, et nendes oli hagejale kuuluvad isiklikud esemed. Vastuses hagile selgitas kostja, et avastas 03.01.2022, et laoruumist on kadunud tööriistad. Kostja alustas uurimist, mille tulemusena selgus, et perioodil sisenenud vaid kolm isikut –D. P. (29.01.2022), A. R. (kahel korral 29.12.2021 ning kahel korral 02.01.2022) ja I. K. (02.01.2022). Kahetsusväärselt ei ole kostja pidanud vajalikuks esitada nimetatud osas tõendeid, mh videosalvestusi. Kuna lisaks hagejale omasid juurdepääsu ja ka faktiliselt viibisid laoruumides kolmandad isikud, so perioodil, mil väidetavalt kadusid kostjale kuulunud asjad, siis ei ole kostja tõendanud, et just hageja oli see, kes töövahendid laoruumidest kaasa võttis. Kostja ei ole tõendanud, et ülesloetletud (so varastatud) asjad üldse laoruumides asusid. Kostja esitas exceli tabeli, mis on tuletatud tõend ja millel puudub tõenduslik väärtus. Tegemist on sisuliselt nimekirjaga asjadest, mille kadumist tööandja 03.01.2022 sedastas. Faili andmetest on näha, et see on loodud 19.02.2022 ehk ajal, mis toimus menetlus töövaidluskomisjonis. Selleks, et kostja saaks enda tõendamiskoormise täita, peab kostja esitama nt raamatupidamislikud algdokumendid, nimetatud asjade arvele võtmise kohta, millelt nähtuks ka asjade väärtus. Täidetud ei ole ülesütlemiseks materiaalsed eeldused (II kd, tlk 39-41).
10.02.11.2022 seisukohas osundas hageja, et K. N. seletuskiri ei tõenda, et hageja pani toime varguse. K. N.u seletuskirjaga on tõendatud see, et lisaks hagejale omasid juurdepääsu ehitajate laole ja ka faktiliselt viibisid laoruumides ettevõtte kollektiivpuhkuse ajal D. P. ja I. K. Seega ajal, mis kadusid kostjale kuulunud tööriistad ja tarvikud laost, oli laole juurdepääs kolmandatel isikutel. Teiseks on K. N. seletusega leidnud tõendamist see, et kõikide eelduste kohaselt töövahendite kasutamiseks ei olnud kehtestatud sisekorda. K. N. selgitas, et: „Olin juhendanud, et alati tuleb töövahendid lattu tagasi viia“. Hagejale järeldub sellest, et nendel kellel oli juurdepääs laole, said sealt töövahendeid võtta selliselt, et vahendi võtmist ei fikseeritud ja tööandjal ei ole teada, kes mis vahendit isikuliselt kasutab. Kuigi
K.N. selgitab, et :“Olen kindel, et need asjad olid seal ajal, mil Jeld-Wen Eesti AS-is oli kollektiivpuhkus“, ei saa teha nimetatud seletusest tõsikindlat järeldust varastatud esemete paiknemist laoruumides. Seletusest ei nähtu, millel seletuse andja järeldus põhineb? Kas sellel, et ta on töötajaid juhendanud ja ta eeldab, et korraldust täidetakse või sellel, et isik on haldusjuhina kohustatud inventeerima töövahendeid ja tarvikuid ning tema seletus põhineb kindlal faktilisel asjaolul, mis on kontrollitav. Lisaks nähtub K. N. seletuskirjast, et : „Kinnitan, et D. P. ja I. K., kes samuti ehitajate lattu sisenesid, on tehnikaosakonna töötajad ja nad kasutasid igapäevaselt ehitajate ladu ja neil oli põhjus seal viibimiseks. Turvakaamera salvestusi vaadates ma ei tuvastanud, et nende tegevuses oleks olnud midagi kahtlast või et nad oleks midagi ruumist ära viinud, mida nad sealt kaasa võtta ei oleks tohtinud. Pidasin D. ja I.ga ka vestluse ning kõike eelnevat arvestades ma välistasin selle, et nemad oleksid varguse toime pannud“. Ometi ei ole pidanud kostja vajalikuks esitada K. N. seletusele tuginedes videomaterjali selle osas, mis kinnitaks isiku seletusi. Kuna K. N. seletuse näol ei ole tegemist tunnistaja ütlustega, vaid seletus on dokumentaalseks tõendiks, siis on see, nö kaudseks tõendiks ja tõendab üksnes isiku poolt tajutut, mitte faktilise asjaolu esinemist. Hagejal ei ole võimalik kontrollida seletuse kui tõendi usaldusväärsust, kuna kostja ei ole pidanud vajalikuks K. N. tunnistajana ärakuulamist. Hagejal puudub võimalus esitada tunnistajale küsimusi ettevõtte sisese uurimiskäigu kohta ning millistele asjaoludele tuginedes jõudis K. N. järelduseni, et D. P. ka I. K. ei saanud panna toime tegu, mida kostja heidab ette hagejale. K. N. seletuskirjast ei nähtu ka hagejale etteheidetava teo võimalik toimepanemine. K. N. ei kirjelda, milliste asjaolude pinnalt tegi ta järelduse, et just hageja oli see, kes töövahendid ja tarvikud laoruumidest kaasa võttis. Isiku seletus piirdub üksnes välistusega, et D. P. ja K. N. ei pannud vargust toime, kuid ei kirjelda hageja tegevusi, mh laoruumi minnes ja sealt välja tulles, mille pinnalt saaks teha ühemõttelise järelduse, et hageja oleks süüdi varguse toime panemises (II kd, tlk 64-66). Kohtuotsuse põhjendused
11.Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
13.Asjas puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: -poolte vahel on 11.09.2017 sõlmitud tööleping nr 5324 ja hageja töötas kostja juures tootmistöölise ametikohal (II kd, tlk 3; II kd, tlk 18) ja töölepingu p 2.4.1 kohaselt oli hageja töötasuks tunnitasuna 3,57 eurot (bruto) (11.09.2017 tööleping nr 5324 I kd, tlk 57-59; üldtingimused I kd, tlk 60-64; ametijuhend I kd, tlk 53; I kd, tlk 56); -perioodil 20.12.2021 kuni 02.01.2022 oli ettevõttes kollektiivpuhkus (I kd, tlk 6; I kd, tlk 50; II kd, tlk 18) ja hageja oli kollektiivpuhkuse ajal tööl 22.12.2021, 23.12.2021, 28.12.2021, 29.12.2021, 02.01.2022 (I kd tlk 7; 75; II kd, tlk 3); -Jeld-Wen Eesti AS ütles töölepingu TLS § 88 lg 1 p 5 alusel erakorraliselt üles 06.01.2022 ja N. P.
sai ülesütlemise avalduse kätte 05.01.2022 (05.01.2022 digiallkirjastatud avaldus töölepingu ülesütlemiseks, I kd, tlk 70-72, hageja kinnitus töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kättesaamise, so 05.01.2022 kohta, II kd, tlk 3 pöördel). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv (vaidluse keskmes on materiaalse eelduse olemasolu ja tõendatus). Eeltooduga seonduvalt, kas hagejal oli A. R. uksekaardi kasutamisõigus ja ehitajate laoruumi, kontoriruumi sisenemise- ja viibimise õigus ning kas laoruumis viibimisega kaasuvalt saab teha järeldust, et hageja omastas kostja töövahendeid.
14.Hageja nõuded on 08.07.2022 hagiavaldusest tulenevalt järgmised: 1) tuvastada Jeld-Wen Eesti AS ja N. P. vahel 11.09.2017 sõlmitud töölepingu nr 5324 ülesütlemise tühisus; 2) lõpetada Jeld-Wen Eesti AS ja N. P. vahel 11.09.2017 sõlmitud tööleping nr 5324 TLS § 107 lg 2 alusel alates 04.02.2022; 3) mõista Jeld-Wen Eesti AS-ilt N. P. kasuks välja rahaline hüvitis 700 eurot (II kd, tlk 2-5). Kohus on 08.07.2022 hagiavalduse kohtumäärusega menetlusse võtnud 08.07.2022 (II kd, tlk 8-10) ning asjas kuuluvad seega lahendamisele 08.07.2022 hagiavalduses esitatud ja menetlusse võetud nõuded.
15.Töölepingu seaduse (TLS) § 72 järgi kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 1 kohaselt vastutab isik seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. TLS § 88 lg 1 p 5 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama (TLS § 95 lg 2). TLS § 104 lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Kostja lõpetas 05.01.2022 erakorralise ülesütlemisavaldusega (I kd, tlk 70-72) hagejaga töölepingu TLS § 88 lg 1 p 5 alusel, so 06.01.2022, kuna hageja pani väidetavalt toime teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Tööandja usalduse kaotus oli tingitud sellest, et hageja omastas kostja laoruumist töövahendeid (Milwakee akutrell, laadija, aku 2tk (18v 5Ant M18CBLDD); Milwakee elektriline lööktrell (900W, SDS plus, PLH32XE); Milwakee akuvaibanuga; laadija; aku 3tk (108V 4Aht); Würth magnetotsikutega komplekt; Würth multikruvikeeraja koos tarvikutega; Würth metallpuuride komplekt metallkarbis; Würth päikeseprillid ja ehitusnuga), vara väärtus on kokku summas 1148,82 eurot (I kd, tlk 65 nimekiri omastatud töövahenditest, Exceli fail loodud 22.02.2022). Vaidlust ei ole selles, et kostja töölepingu erakorralise ülesütlemise formaalne eeldus on täidetud ja hageja on ülesütlemisavalduse 05.01.2022 kätte saanud (II kd, tlk 3 pöördel). Kohus leiab, et täitmata on 05.01.2022 töölepingu erakorralise ülesütlemise materiaalsed eeldused. Kostja on kohtule teo toimepanemise osas esitanud tõenditena 29.12.2021 ja 02.01.2022 (vt 29.08.2022 vastuses sisalduv link, II kd, tlk 19-20, parool xxx1) videod, uksekaardi avamiste kohta väljavõtted (I kd, tlk 66, I kd, tlk 67, II kd, tlk 24) ja 21.10.2022 K. N. seletuskirja (II kd, tlk 56-57, tegemist on kirjaliku seletusega, mis on TsMS § 272 lg 1 mõistes dokumentaalne tõend). Hageja osundas, et 05.01.2022 töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, hageja ei ole talle etteheidetavat tegu toime pannud ning kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks kostja töövahendeid omastanud (II kd, tlk 3 pöördel ja tlk 4). 11.10.2022 kohtumääruse punktis 7 selgitas kohus kostjale, et töölepingu erakorralise ülesütlemiseks mõjuvat põhjust peab tõendama kostja (tööandja) ja tõendada tuleb eeskätt seda, et hageja pani toime teo, st
hageja omastas kostja laoruumist loetletud tööriistad. Kohus andis kostjale tõendamiskoormise täitmiseks ka täiendava tähtaja, so 21.10.2022 (II kd, tlk 49; II kd, tlk 49 pöördel). Kostja asjas tõendamiskoormist ei täitnud. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud hageja poolt teo toimepanemist, mis tingiks kostja poolse usalduse kaotuse. Nimelt on tõendamata, et hageja omastas kostja nimistus näidatud töövahendid, mis oleks andnud aluse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks tööandja poolt. Kostja videosalvestistest ei nähtu, et hageja võttis laoruumist kostja nimekirjas oleva vara (I kd, tlk 65) ja tööpäeva lõpus lahkus sellega kostja tööruumidest/territooriumilt. K. N. seletuskirja järgi võidi vaidlusalust vara hoida ehitajate laos, kuid tõendamata on asjaolu, et hageja tööl oleku ajal (kollektiivpuhkuse ajal) või vahetult enne seda nimetatud vara kogum oli reaalselt laos ka olemas. Teisalt on seletuskirjast tuvastatav, et ehituslaole oli juurdepääs ka teistel isikutel, mistõttu ei saa kohtu hinnangul üheselt ja selgelt tuvastada ja tõendatuks lugeda seda, et just hageja omastas nimekirjas oleva vara. K. N. seletuskiri ei kinnita seda, et teo toime panijaks oli hageja, otsesed tõendid hagejal lasuva süü olemasolu kohta puuduvad. Uksekaardiga seonduvalt esile toodud vaidlusalused asjaolud, sh uksekaardi avamiste kohta esitatud väljavõtted (I kd, tlk 66, I kd, tlk 67, II kd, tlk 24) ei anna alust jätta hagi rahuldamata, kuivõrd ka eeltoodu osas ei saa teha kogumis järeldust, et hageja on süüdi vara omastamises. See, kas hagejal oli A. R. uksekaardi kasutusõigus ja laoruumis (sh kontoriruumis) viibimise õigus ei ole asjas määrav ning muud hageja tegevust iseloomustavad asjaolud (nt kontoriruumis kaeti kinni turvakaamera, omastatud vara pani hageja jope sisetaskusse/jope alla, seljakotti) ei ole asjas tõendatud. Täiendavalt märgib kohus, et videosalvestistest ei ole võimalik tuvastada, et hageja oleks vara pannud jope sisetaskusse- ja põue, seejuures ei ole kostja poolt kirjeldatult vara paigutamiseks hagejal seljakotti ega punast kilekotti. Kohus ei saa teo toimepanemist viidatud asjaolude pinnalt eeldada, vaid kostjal tuli eeltoodud faktilisi asjaolusid ka tõendada. Kokkuvõtvalt ei ole kostja tõendamisesemest lähtuvalt tõendanud peamist, milleks on hageja poolt vara omastamine. Kuivõrd puuduvad alused hagejaga töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 5 järgi, tuvastab kohus, et poolte vahel 11.09.2017 sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 alusel tühine. Seetõttu tuleb lugeda, et tööleping ei ole ülesütlemisega lõppenud (TLS § 107 lg 1).
16.Hageja taotles Jeld-Wen Eesti AS ja N. P. vahel 11.09.2017 sõlmitud töölepingu nr 5324 TLS § 107 lg 2 alusel lõpetamist, so 04.02.2022 (II kd, tlk 2 pöördel). TLS § 107 lg 2 alusel lõpetab kohus töölepingu sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud juhul, töötaja taotlusel ja alates ajast, kui tööleping oleks ülesütlemise kehtivuse korral. Arvestades, et hageja ja kostja vahel sõlmiti tähtajatu tööleping nr 11.09.2017, oli hageja tööstaaž töölepingu ülesütlemise seisuga TLS § 97 lg 2 p-s 2 sätestatud vahemikus üks kuni viis tööaastat. Seetõttu pidi kostja tööandjana järgima etteteatamise tähtaega vähemalt 30 kalendripäeva. Töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse sai hageja kätte 05.01.2022, seega pidanuks töölepingu viimane tööpäev olema 04.02.2022. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus on põhjendatud ning kohus rahuldab selle töötaja taotlusel TLS § 107 lg 2 alusel ning lõpetab töölepingu 04.02.2022.
17.Hageja nõuab kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel rahalise hüvitise summas 700 euro (so ühe kuu töötasu ulatuses) kostjalt väljamõistmist, (II kd, tlk 2 pöördel ja tlk 4). TLS § 109 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kostja ei ole hageja hüvitise suurusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja hüvitise nõue 700 euro ulatuses on põhjendatud ja õiglane. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 alusel tühine ning kohus lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel ning
sellest tulenevalt on TLS § 109 lg 1 hüvitise väljamõistmise eeldused täidetud. Kohus arvestab siinjuures asjaolu, et kostja tegevuse tõttu lõppes alusetult tööleping ning hageja kaotas seeläbi töökoha ja sissetuleku ehk tulu sissetuleku näol. Kohtu ette ei ole käesoleva asjaga seonduvalt toodud asjaolusid ega tõendeid, mille alusel saaks kohus kaaluda hüvitise määra vähendamist. Kohus mõistab hageja kasuks kostjalt välja hüvitise summas 700 eurot (brutos).
18.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi tuvastades, et Jeld-Wen Eesti AS ja N. P. vahel 11.09.2017 sõlmitud töölepingu ülesütlemine on tühine, lõpetab Jeld-Wen Eesti AS ja N. P. vahel sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel 04.02.2022 ning mõistab Jeld-Wen Eesti AS-lt N. P. kasuks välja rahalise hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel 700 eurot (bruto).
19.Kohus ei arvestanud asja lahendamisel järgmisi tõendeid-hoiatus töölepingu ja töökorralduse reeglite rikkumise kohta nr 21 (I kd, tlk 26-27, I kd, tlk 113); 07.04.2021 töölepingu ülesütlemise avaldus (I kd, tlk 28-29; I kd tlk 114-116); 13.01.2022 nõudekiri nr 3.2-1/751-1 kriminaalasjas nr 22259000020 I kd tlk 68-69, 18.06.2019 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsus, kriminaalasjas nr xxx0 (II kd, tlk 25-309; 21.03.2012 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsus, kriminaalasjas nr xxx (II kd, tlk 31-33); 07.03.2007 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kohtumäärus kriminaalasjas nr xxx (II kd, tlk 34-35), kuivõrd eeltoodud tõendid ei tõenda tõendamise esemest tulenevaid asjaolusid ega ole asja lahendamisel asjakohased ning ei muuda kohtu otsustust.
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 179 lg 1 kohaselt mõistab asja lahendav kohus menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Viru Maakohtu 18.05.2022 määrusega rahuldati N. P. riigi õigusabi taotlus osaliselt. Kohus andis N. P.le riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasjas nr 2-22-5475 kohtumenetluses ning kohustusega hüvitada 25% riigi õigusabi tasust ja riigi õigusabi kuludest osamaksetena viie kuu jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist (I kd, tlk 173-175). 29.06.2022, 14.07.2022, 26.09.2022 ja 22.11.2022 tasumääruste kohaselt on riigi õigusabi tasu ja kulud kokku summas 567,60 eurot (sh käibemaks; 324+16,80+97,20+129,60= 567,60 eurot). Võttes arvesse 18.05.2022 riigi õigusabi kohtumääruses toodut, mõistab kohus hagejalt välja riigituludesse 25% ulatuses riigi õigusabi tasu summas 141,90 eurot, mis tuleb tasuda kohtulahendile lisatud makseinfo alusel 5 kuu jooksul, osamakse suuruseks on 28,38 eurot (5 x 28,38= 141,90 eurot). Kostjalt mõistab kohus hagi rahuldamisest lähtuvalt hageja kasuks välja riigi õigusabi tasu 141,90 eurot (so 25%, mille hageja kohustub tasuma riigituludesse) ning riigituludesse tuleb kostjal tasuda 75% ulatuses riigi õigusabi tasu summas 425,70 eurot. TsMS § 179 lg 5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus määrab, et kostjal tuleb riigituludesse väljamõistetud riigi õigusabi tasu tasuda 15 päeva jooksul käesoleva lahendi
jõustumisest. TsMS § 179 lg 9 alusel on kostja kohustatud riigituludesse väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tasuma viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.