Mxxxxx Äxx hagi sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
5672,38 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Mxxxxt Äxx (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum (registrikood 90001478) Kostja esindajad NxxxxxPxxxxx Gxxxx Kxxxxx
Kohtuistungi toimumise aeg
20.10.2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta Mxxxxx Äxx hagiavaldus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Mxxxxx Äxx kanda.
3.Jätta Mxxxxx Äxxxx sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum kasuks menetluskulud välja mõistmata. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Mxxxxx Äxx esitas töövaidluskomisjonile (TVK) töövaidlusavalduse sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum vastu. TVK menetluses olid töötaja poolt tööandja vastu esitatud järgmised nõuded:
1) tuvastada, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine; 2) lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel; 3) mõista töötaja kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 5672,38 eurot (bruto).
2.TVK jättis 09.06.2022 otsusega Mxxxxx Äxx töövaidlusavalduse rahuldamata.
3.Mxxxxx Äxx esitas 27.06.2022 hagiavalduse.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
4.Mxxxxx Äxx esitas hagi ning palus lõpliku nõudena tuvastada tööandja poolne töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lugeda tööleping lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel ning mõista tööandjalt töötaja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 5672,38 eurot (bruto). Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt ei olnud töölepingu ülesütlemine õige. Töövaidluskomisjonis kliinikumi esindanud NxxxxxPxxxx on endine Lõuna Töökaitseinspektsiooni tööinspektor – jurist ning hagejal on kahtlus, kas TVK otsus oli erapooletu. Hageja töölepingu ülesütlemise otsus oli tehtud juba 05.05.2022 ümarlaual, mitte 06.05 hommikul kui vanemõde nägi, et hageja lehte oli pikendatud. Töötaja haigusleht lõppes 12.05.2022 ja 13.05.2022 oleks ta juba tööl olnud. Hagejale ei antud enne ümarlauda võimalust omapoolset arvamust esitada. Tööandja oleks võinud töötajat enne töölepingu üles ütlemist hoiatada või temaga rääkida. Hageja on tööandjale andnud infot oma tööle mineku kohta. Ühel korral unustas perearst lehte pikendada ning hageja ei kontrollinud seda eesti.ee-st üle. Hagejale teada olevalt on ka teised olnud pikalt haiguslehel ja töö on neile alles jäänud. Arstid on olnud ära ka kuus kuud ning kliinikum on seda kogu aeg aktsepteerinud. Töölepingu lõpetamine võis olla seotud sellega, et osakonnajuhataja vaatas hageja delikaatseid terviseandmeid ja jäi seetõttu ametist ilma. Hageja on kliinikumis töötanud xx aastat ja pole enne nii pikalt haiguslehel olnud kui kahel aastal. Hageja põles 2020. aastal läbi, kuna asendas sekretäri ja pidi tegema kahe inimese töö 8 tunniga. Hageja ei ole süüdimatult lehel, vaid ainult siis, kui teisiti ei saa. 2021. aasta augustis oli ta 10 päeva xxxxxxx, 2022 veebruaris oli operatsioon ning selle tagajärjel tekkinud tüsistusest taastus hageja pikemat aega. Nii töötervishoiuarst kui perearst on kinnitanud, et hageja ei põe ühtegi haigust, mis takistaks õe tööd jätkamast. Hageja selgitas hüvitise nõude suuruse kohta, et ta on saanud moraalset kahju – stabiilse töökoha kaotus, sissetuleku kaotus ja raskused uue töökoha leidmisel, kuna meditsiinitöökohad on väga piiratud kitsas ringis.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt viibis hageja töövõimetuslehel 03.06.-10.06.2021 (8 kalendripäeva), 06.-16.08.2021 (11 kalendripäeva), 06.09.-08.10.2021 (33 kalendripäeva), 12.01.-04.02.2022 (24 kalendripäeva), 07.02.-13.03.2022 (35 kalendripäeva) ning alates 24.03.2022 kuni 06.05.2022 (44 kalendripäeva). Seega ei ole hageja töölepingu ülesütlemisele eelnenud aasta jooksul 154 kalendripäeva töövõimetuslehel viibides olnud võimeline töökohustusi pikaajaliselt täitma terviseseisundi tõttu. 05.-11.01.2022 ja 14.23.03.2022 võimaldati töötajal kasutada puhkust veel enne puhkuste ajakava kinnitamist, lootuses, et ta seejärel asub tööle. 23.märtsil helistas töötaja vanemõele ja teatas, et jääb
järgmisest päevast uuesti töövõimetuslehele. Hageja käis 2022. aastal tööl vaid kahel päeval: 03.01.2022 ja 04.01.2022. Hageja on ka varem pikaajalise töövõimetuse tõttu töölt puudunud – 2020. aastal 197 kalendripäeva. Hageja haigestumistes oli kujunenud teatav „muster“: graafikujärgselt planeeritud puhkusele eelnes või järgnes töövõimetusleht. Mõistlikuks ei saa pidada töösuhte jätkamist töötajaga, kes viibib keskmiselt 5,8 kuud aastast töövõimetuslehel. Kostjal ei olnud kohustust hagejat hoiatada. Hageja sage töövõimetuslehtedel viibimine on tõsiselt häirinud osakonna tööd, nõudes õenduspersonali tööde ümberkorraldamisi ning põhjustanud hagejat asendavatel kolleegidel ülepinget, väsimust ja stressi. Vanemõde peab õdede järgmise nädala töögraafikud tegema valmis eelneva nädala lõpuks ning õigeaegne informeeritus haiguslehest on väga vajalik. Kui hageja vanemõde oma haiguslehe kestusest ei informeerinud, pidi vanemõde hagejat telefoni ja meili teel otsima ja korduvalt ei saadudki töötajaga ühendust. Tööandja ei saanud hagejapoolses infos tööletuleku aja kohta alati kindel olla. Kliinikumi sisekontrolliteenistus viis hageja avalduse alusel läbi sisejuurdluse, sest 24.01.2022 oli kliinilise füsioloogia osakonna juhataja dr Kxxxxxx Kxxx vaadanud selleks seaduslikku alust omamata töötaja terviseandmeid. Dr. Kxxxxxx Kxxx esitas avalduse osakonna juhtimise administratiivkohustuste täitmisest loobumiseks. Töötaja hinnang, et temale töölepingu ülesütlemine on sellega seotud, on meelevaldne ja tõendamata. Lisaks leidis kostja, et see, et teda esindanud personaliteenistuse töötaja on varasemalt olnud tööinspektsiooni teenistuses, ei anna alust kahelda töövaidluskomisjoni juhataja sõltumatuses. Hageja esimese nõude rahuldamisel palus kostja lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 06.05.2022 ning vähendada TLS § 109 lg 1 alusel hagejale makstavat hüvitist 1 euroni. Kostja selgitas kohtuistungil lepingute lõpetamise kohta, et 2019–2022 on kliinikum pikaajalisel töövõimetuslehel viibimise tõttu lõpetanud töölepingu 31 töötajaga. Lepingu lõpetamise otsus sõltub konkreetsest inimesest ja töökohast ning sellest, kuivõrd oluline on töötaja kliinikumile.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
6.Hageja esitas 24.10.2022 taotluse 20.10.2022 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kostja on protokolli parandamisega nõus. Kohus rahuldab hageja taotluse.
7.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste toimikust nähtuvate asjaolude üle: • Hageja töötas kostja juures 06.02.2006 sõlmitud töölepingu nr 15146 alusel alates 07.02.2006 kliinilise füsioloogia õena; • tööandja ütles poolte vahel sõlmitud töölepingu 06.05.2022 erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 1 alusel alates samast päevast. Tööandja teatas, et maksab töötajale hüvitist töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatatud 90 kalendripäeva eest (dtl 43); • töötaja sai ülesütlemisavalduse kätte 06.05.2022.
8.TLS § 88 lg 1 p 1 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige muuhulgas kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul.
Töötaja terviseseisundi hindamisel tuleb vaadata, kas töötaja tervislik seisund on võimaldanud tal tööülesandeid senini täita ja kas ta on tulevikus võimeline tööülesandeid täitma. Sättes viidatud neljakuulist perioodi saab arvestada nii järjestikku kui summeeritult. Tööandja ütles töölepingu erakorraliselt üles 06.05.2022. Tööandja viitas lepingu ülesütlemisavalduses, et töötaja on olnud töövõimetuslehtedel 06.-16.08.2021 (11 kalendripäeva), 06.09.-08.10.2021 (33 kalendripäeva), 12.01.-04.02.2022 (24 kalendripäeva), 07.02.-13.03.2022 (35 kalendripäeva) ning alates 24.03.2022 kuni töölepingu ülesütlemiseni (44 kalendripäeva). Seega viibis hageja terviseseisundi tõttu viimase aasta jooksul töövõimetuslehtedel 147 kalendripäeva, s.o 4,9 kuud (dtl 79-81). Seejuures lõppes üks hageja haigusleht 04.02.2022 (reedel) ning uus algas 07.02.2022 (esmaspäeval). Sisuliselt oli hageja haiguslehel 149 päeva, s.o 5 kuud. Kostja esindajad kinnitasid kohtuistungil, et neile teada olevalt pidi hageja haigusleht lõppema mitte varem kui 31.05.2022. Hageja esitatud töövõimetuslehtede alusel võis tööandja eeldada, et hageja töövõime on terviseseisundi tõttu vähenenud. Tööandjal tekkis õigus tööleping erakorraliselt üles öelda TLS § 88 lg 1 p 1 alusel.
9.Hageja väitel ei ole kostja teiste töövõimetuslehel viibivate töötajatega samal põhjusel töölepingut lõpetanud. Kuna TLS § 88 lg 1 p 1 alusel töölepingu lõpetamine on tööandja õigus, mitte kohustus, võiks töölepingu lõpetamine sel juhul olla vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja selgitas kohtuistungil, et 2019 – 2022. aastal lõpetas kostja erakorralise ülesütlemisega töölepingu kokku 91 töötajaga, s.h pikaajalisel töövõimetuslehel viibimise tõttu 31 töötajaga. Hageja ei vaidlustanud kostja väidet ning täpsustas, et töölepingut ei ole haiguslehel viibimise tõttu lõpetatud tema osakonnas töötavate inimestega. Teiste osakondade kohta tal info puudub. Seega eeldab kohus, et kostja väited töölepingute lõpetamise kohta on õiged. Olukorras, kus viimaste aastate jooksul on kostja TLS § 88 lg 1 p 1 alusel lepingu lõpetanud 31 töötajaga, ei saa öelda, et selline käitumine on harukordne ning hagejat on koheldud teistest erinevalt. Kostjal on õigus iga inimese puhul eraldi otsustada, kas TLS § 88 lg 1 p 1 kohaldamiseks on alust või mitte. Kostjal ei ole kohustust sellises olukorras töölepingut lõpetada. Asjaolu, et kostja lepingu lõpetamise õigust alati ei kasuta, ei saa anda hagejale õiguslikku ootust, et ka temaga töölepingut ei lõpetata. Hagejal võiks see ootus tekkida, kui kostja ei oleks varem selliselt töölepingut lõpetanud. Käesoleval juhul sellist väidet esitada ei saa. Kostja esindajad on selgitanud, et töölepingu lõpetamise otsustamisel kaalutletakse, milline on ametikoht ja kuivõrd oluline on see töötaja kliinikumile. Kostjal on töölepingu lõpetamise otsustamisel õigus neid kriteeriume arvestada.
10.Seaduse mõtte kohaselt peaks tööandja hindama, mil määral on töötaja tervislik seisund võimaldanud tal tööülesandeid senini täita ja milline on tema tervislik seisund edaspidi. Kostja väitel viibis hageja lisaks töövõimetuslehtedele käesoleval aastal puhkusel ning on jooksval aastal kuni töölepingu ülesütlemiseni tööl käinud ainult kaks päeva: 03.01.2022 ja 04.01.2022. Hageja kinnitas kohtuistungil, et kostja väited on õiged. Lisaks tõi kostja kohtule esitatud vastuses välja hageja viimaste aastate haiguslehed: 2020. aasta
22.06.- 21.08. haigusleht 61 päeva
07.09.- 29.11. haigusleht 84 päeva
09.12.- 31.12. haigusleht 23 päeva
2021.aasta
01.01.- 29.01. haigusleht 29 päeva
03.06.- 10.06. haigusleht 8 päeva
06.08.- 16.08. haigusleht 11 päeva
06.09.- 08.10. haigusleht 33 päeva 2022. aasta
12.01.- 04.02. haigusleht 24 päeva
07.02.- 13.03. haigusleht 35 päeva
24.03.- 06.05. haigusleht 44 päeva Kostja esitatud andmetest nähtuvalt oli hageja haiguslehel 2020. aastal kokku 168 päeva (5,6 kuud), 2021. aastal kokku 81 päeva (2,7 kuud) ning 2022. aastal 103 päeva (3,4 kuud). Seega oli kostjal võimalik arvestada sellega, et hageja tervislik seisund ei pruukinud enam olla sobiv töölepingujärgse töö tegemiseks. Hageja on ise osundanud sellele, et 2020. aastal põles ta läbi ja osakonna töökliima talle ei sobinud. Samas ei palunud hageja ka teise osakonda üleviimist. Kostjal peab olema võimalik arvestada sellega, et hageja töölt eemal viibimine suurendab teiste töötajate töökoormust. Kohus ei pea oluliseks täpselt analüüsida, milline oli osakonna tööjaotus ja mil määral hageja haigusleht seda mõjutas. Kui hageja niivõrd pikk töölt eemalolek teiste töötajate tööd ja asendamisvajadust üldse ei puudutanud, võiks arvata, et tegemist oli koondamissituatsiooniga. Kostja teadis töölepingut lõpetades, et hageja haigusleht lõppeb 31.05.2022. Seega ei pidanud kostja ka arvestama sellega, et hageja tuleb varem tööle.
11.TLS § 88 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kohus leiab, et eelneva hoiatamise nõuet ei saa kohaldada töölepingu lõpetamisel töövõime vähenemisel terviseseisundi tõttu. Hoiatamise eesmärgiks on anda töötajale võimalus oma käitumist muuta. Töötaja ei saa muuta seda, kas ta on haige. Hoiatuse eesmärgiks ei saa olla töötaja survestamine haiguslehe võtmisest loobuma, kui töötaja on haige. Hoiatamise eesmärgiks ei saa ka olla töötaja mõjutamine, et ta loobuks seadusjärgse puhkuse võtmisest. Kõik viidatud eesmärgid oleks hea usu põhimõttega vastuolus. Kuna töötaja ei ole töölepingut rikkunud ega saanud oma käitumist muuta, ei olnud tööandjal kohustus töötajat hoiatada.
12.Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et tööleping lõpetati mingil muul põhjusel. Ühestki tõendist või hageja nimetatud asjaolust ei nähtu, et töölepingu lõpetamise aluseks võiks olla konflikt hageja ja dr Kxxxxxx xxxx vahel. Lisaks ei nähtu töölepingu ülesütlemise avaldusest või kostja väidetest, et töölepingu lõpetamise põhjuseks oleks see, et hageja ei teavitanud alati kostjat haiguslehe võtmisest ega selle eeldatavast pikkusest. Kohus ei analüüsi seega hageja ja osakonnajuhataja vahelist kirjavahetust või tõendeid, mis puudutavad hageja kohta andmete vaatamist.
13.Kuna kohus leiab, et kostja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine oli põhjendatud, jätab kohus kõik hageja nõuded rahuldamata. Hageja on esitanud taotluse töölepingu
lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ning hüvitise välja mõistmiseks TLS § 109 lg 1 alusel. Töölepingu lõpetamise õiguspärasuse korral ei ole need nõuded põhjendatud. Seega ei tule analüüsida ka kostja taotlust hüvitise vähendamiseks. Kohus ei pea tõsiselt võetavateks hageja oletusi selle kohta, et töövaidluskomisjoni otsus võis olla erapoolik. Töövaidluskomisjoni liikme taandumise kohustuse sätestab TvLS § 21, mille järgi peab komisjoni liige ennast töövaidlusasja menetlemisest taandama, kui ta põhjendatult ei saa jääda töövaidlusasja lahendamisel erapooletuks. Asjaolu, et NxxxxxPxxxx on töötanud töövaidluskomisjoni juhatajana ei tähenda, et asja lahendanud töövaidluskomisjoni liikmed oleksid erapooletud.
14.Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kuna kostja ei ole esitanud kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja, jätab kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulud välja mõistmata. Kohtule ei ole teada, et kostjal oleks menetlusega seoses kulusid tekkinud. Kohus selgitab, et otsuse päises märgitud tsiviilasja hind on menetluslik märge ning ei tekita pooltele kohustusi.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.