Lõpetada D. P. a (isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetlus.
2.Jätta D. P. vabastamata pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
3.Vabastada D. P. menetluses.
usaldusisiku kohustustest D. P. a kohustustest vabastamise
4.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade D. P. a kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord
Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 27.11.2018 määrusega välja D. P. a pankroti ja nimetas pankrotihalduriks T. K. e. Tartu Maakohtu 06.09.2019 kohtumäärusega (jõust. 27.09.2019) lõpetati D. P. a pankrotimenetlus ning algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. D. P. a kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik nimetamata ja kohustati D. P. at ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kuni võlgnik viibis vangistuses, tuli usaldusisikul esitada aruanne üks kord aastas 1. oktoobril. Pärast D. P. a vangistusest vabanemist tuli usaldusisikul esitada aruandeid kaks korda aastas, iga aasta 1. aprillil ja 1. oktoobril. Väljamaksed tuli teha iga aasta 10. septembril.
2.Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 01.10.2020. Aruanne esitati 07.10.2020, võlausaldajatele oli teostatud Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt väljamakse summas 960,81 eurot. Võlgnik viibis aruandlusperioodil XXXs.
3.Teise aruande esitamise tähtaeg oli 01.10.2021. Aruannet tähtajaks ei esitatud. Kohus saatis 13.10.2021 võlgnikule meeldetuletuse XXXsse, kust kiri tagastati teatisega: „Tagastada saatjale, adressaat ei viibi XXXs“. Võlgnik ei olnud kohut teavitanud ei XXX ega uuest elukohast. Kohus saatis võlgnikule meeldetuletuse registrijärgsele aadressile XXX, kust kirja võttis vastu võlgniku isa V. P.. Aruannet tähtajaks ei esitatud. 16.11.2021 saatis kohus korduva meeldetuletuse, kuid kiri tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. 22.02.2022 püüdis kohus võlgnikuga ühendust saada registrist nähtaval numbril XXX, number ei olnud kasutusel, lisaks saatis kohus meeldetuletuse e-posti aadressile XXX, kuid võlgnik aruannet ei esitanud.
4.Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.04.2022. Aruannet tähtajaks ei esitatud. Kohus saatis võlgnikule meeldetuletuse aadressil XXX (nähtuv kohtute infosüsteemist, võlgnik ise oli avaldanud teises kohtuasjas 2022 märtsis), kiri tagastati hoiutähtaja möödumisel. Seejärel saatis kohus meeldetuletuse e-posti aadressile XXX. Võlgnik esitas aruande postiga 31.05.2022 (ümbrikule oli saatja aadressiks märgitud XXX). Aruande kohaselt vabanes võlgnik XXX, oli töötukassas arvel 21.04.21-10.10.21 ning alates 27.01.2022 tööl AS-is Kesko Senukai Estonia. Konto väljavõttest nähtuvalt on võlgniku pangakontole laekunud nõuete fondist 1394,78 eurot selgitusega „KVM tunnustatud nõuete katteks kogunenud raha edasikandmine“. Antud summast ei ole ühelegi võlausaldajale väljamakset teostatud, vaid raha on kasutatud omatarbeks. Võlgnik on tegelenud aktiivselt hasartmängurlusega, millest on saanud tulu ca 2180 eurot, võlausaldajate nõuete katteks pole antud summast tehtud ühtegi eraldist. Samuti on võlgniku kontole laekunud eraisikutelt kandeid selgitusega „võlg“ 3340 euro (perioodil 15.05.2021-31.03.2022) ulatuses ning võlgnik on teinud ka tagasimakseid. Võlgniku eraldise kohustus on 4765,78 eurot.
5.Neljanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.10.2022. Aruannet tähtajaks ei esitatud. Kohus saatis võlgnikule 12.10.2022 meeldetuletuse ning 01.11.2022 korduva meeldetuletuse aruande esitamiseks. Aruannet ka täiendavateks tähtaegadeks ei esitatud.
6.Käesoleva ajani aruannet võlgniku poolt kohtule esitatud ei ole. Võlgnik ei ole kohtuga ühendust võtnud.
KOHTU SEISUKOHT
7.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta
30.juunini.
8.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
9.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
10.Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14).
11.PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. D. P. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos, ta on süüdi mõistetud narkokuriteos.
12.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
13.PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 06.09.2019 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud neli aruannet. Võlgnik ei ole esitanud aruannet tähtajaga 01.10.2022. Kohus on saatnud võlgnikule kaks meeldetuletust ning kohtul ei ole alust kahelda, et võlgnik on meeldetuletused kätte saanud. Ka teise ja kolmanda aruande esitamisega oli võlgnikul probleeme, teist aruannet võlgnik kohtule ei esitanud ning kolmanda aruande esitas võlgnik pärast korduvaid meeldetuletusi. Lisaks ei teavitanud võlgnik kohut enda vanglast vabanemisest ega andnud oma uusi kehtivaid kontaktandmeid. Kohus on ise pidanud välja uurima võlgniku kontaktid, millelt oleks võimalik võlgnikuga suhelda. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.
14.PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Kohustustest vabastamise menetluse algatamisel viibis võlgnik vangistuses ning talle kohaldus vangistusseadus (VangS), sh 44. Nõuete fondist on võlgniku kontole kantud raha summas 1394,78 eurot (perioodil 01.01.2021-15.04.2021), mida võlgnik ei ole võlausaldajatele välja maksnud, vaid kasutanud enda tarbeks. Võlgnik on tegelenud aktiivselt hasartmängurlusega, millest on saanud tulu ca 2180 eurot, võlausaldajate nõuete katteks pole antud summast tehtud ühtegi eraldist. Samuti on võlgniku kontole laekunud eraisikutelt kandeid selgitusega „võlg“ 3340 euro (perioodil 15.05.2021-31.03.2022) ulatuses ning võlgnik on teinud ka tagasimakseid. Tagasimakseid tehes on võlgnik eelistanud uusi võlausaldajaid pankrotivõlausaldajatele ning sellega kahjustanud pankrotivõlausaldajate huve. Võlgniku eraldise kohustus on 4765,78 eurot. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 toodud eraldamiskohustust.
15.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud PankrS § 173 lg 2-5 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik ei ole kohtule esitanud aruandeid oma tegevuse kohta. Võlgnik ei ole olnud kohtule piisavalt kättesaadav. Olukorras, kus võlgniku suhtes on käimas menetlus, mis eeldab kohtuga suhtlemist, peab võlgnik tagama selle, et temaga oleks võimalik ühendust võtta. Selle on võlgnik jätnud tegemata. Samuti pole võlgnik täitnud raha eraldamise kohustust: vangistuses viibides nõuete fondi kogunenud raha, mis on üle kantud võlgniku kontole, pole võlausaldajatele välja makstud. Võlgniku sissetulek hasartmängust saadavast tulust ning eraisikute kannete näol on olnud sedavõrd kõrge, et senises menetluses oleks võlgnikul tulnud võlausaldajate nõuete katteks eraldada ja välja maksta vähemalt 4765,78 eurot (sh 1394,78 eurot, mis oli saadud nõuete fondi kogunenud rahast). Eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve.
16.Eelnevalt kohtu poolt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt PankrS § 175 lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2-5 toodud kohustusi olles vähemalt hooletu ning rikkunud sellega võlausaldajate huve. Kohus ei pea vajalikuks küsida võlausaldajate seisukohti. Nende õigusi ei rikuta võlgniku suhtes algatatud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ning võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
17.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda D. P. a pankrotimenetluses täitmata jäänud
kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka D. P. a pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
18.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab D. P. a kohustustest vabastamise menetluse, tuleb D. P. vabastada ka usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.