Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht 14.11.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-22-15400
Kohtuasi
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku taotlus X paigutamiseks tema tahtest olenematult psühhiaatriahaiglasse
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.10.2022 määrus esialgse õiguskaitse rakendamise kohta (4 päeva) Harju Maakohtu 17.10.2022 määrus esialgse õiguskaitse pikendamise kohta (kuni 40 päeva)
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood 90006399) Puudutatud isik: X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 14.10.2022 ja 17.10.2022 määruste resolutsioonid muutmata, kuid muuta ja täiendada maakohtu määruste põhjendusi.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu
2-22-15400 hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) esitas 14.10.2022 Harju Maakohtule taotluse X (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja isiku paigutamiseks psühhiaatriahaiglasse tahtest olenematu ravi jätkamiseks üle 48 tunni.
2.Avalduse kohaselt viibib puudutatud isik avaldaja psühhiaatriakliinikus alates 13.10.2022 kell 17.36, kui puudutatud isiku suhtes rakendati tahtest olenematut ravi vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule. Oma psüühikahäire tõttu on puudutatud isik ohtlik ümbritsevatele ja iseendale ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu.
2.1.Avaldusele lisatud psühhiaatrite 14.10.2022 arvamuse kohaselt viibib puudutatud isik avaldaja psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil kolmandat korda psühhootilise seisundi tõttu. Esimesel korral hospitaliseeriti puudutatud isik perioodil 25.05.–28.08.2019. Kiirabi ja politsei tõid haiglasse amfetamiini-joobes puudutatud isiku, kes oli käitunud ohtlikult ja ebaadekvaatselt, kui sidus 9-aastase poja trossiga enda külge ja kihutas ATV-ga. Puudutatud isikul diagnoositi mitmete mh psühhoaktiivsete ainete (amfetamiin, alkohol, BDZ) tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired (F19.53). Ravi lõpus muutus isikuga kontakt paremaks ja usalduslikumaks. Puudutatud isik eitas meelepetete ja luulumõtete olemasolu; tema käitumine oli rahulik, sõbralik ja sihipärane. Haiguskriitikat tal ei tekkinud. Kui tahtevastane haiglaravi lõpetati, lubati isik isa saatel koju ambulatoorsele ravile. Talle määrati antipsühhootiline ja meeleolu stabiliseeriv ravi (mh depooravi kolme nädala tagant). Digiloost nähtub, et perearstikeskuses manustati depooravi puudutatud isikule kuni 2019. a lõpuni. Teisel korral hospitaliseeriti puudutatud isik 06.07.–08.09.2021 valdavalt maniakaalse psühhootilise häire tõttu (F15.55) seoses amfetamiinisõltuvusega. Ta oli eelnevalt püsivalt kasutanud amfetamiini ja alkoholi ning oli lähedaste andmetel vihjanud korduvalt viimaste kuude jooksul planeeritavale suitsiidile. Puudutatud isikul esines nii paranoilise sisuga kui ka suurusluulumõtteid ning ta ähvardas abikaasat. Pikaajalise ravi tulemusel puudutatud isik rahunes, ei avaldanud enam luulumõtteid ning tal tekkis osaline haiguskriitika. Isiku ambulatoorne ravi jätkus polikliinikus. Pärast statsionaarset psühhiaatrilist ravi pöördus isik 24.09.2021 koos isaga psühhiaatri vastuvõtule. Kaebusi ta oma tervise kohta ei esitanud ja ise end haigeks ei pidanud. Ravimeid ei olnud ta enam regulaarselt tarvitanud. 06.04.2022 käis puudutatud isik vaimse tervise õe vastuvõtul, kus väitis, et enam ta ravimeid ei tarvita, sest ei tunne vajadust. Isik eitas probleeme või kaebusi. Isik ei tööta ning talle on määratud osaline töövõimetus. 22.02.2022 ja 01.06.2022 registreeritud aegadel puudutatud isik psühhiaatri vastuvõtule ei pöördunud ning ravimid jäid välja ostmata. Käesolevalt on puudutatud isik hospitaliseeritud 13.10.2022 kiirabi ja politseiga kodunt isa algatusel. Ta oli avaldanud viimase kahe nädala jooksul korduvalt suitsiidimõtteid ning lubanud kõrgelt alla hüpata. Isik ei ole kodus ravimeid võtnud, aga on pruukinud amfetamiini igapäevaselt ja alkoholi aeg-ajalt. Valvetoas patsient ärritus küsimuste peale, kuid suutis oma käitumist kontrollida. Isik oli selge teadvusega, kuid pinges, düsfooriline ja vihane. Ta avaldas paranoilisi mõtteid lähedaste suhtes, kes soovivat talle halba. Kodus oli puudutatud isik avaldanud mõtteid ka kosmosest ja kuningaks olemisest, kuid nüüd eitas seda. Vastuvõtul süüdistas isik oma isa valetamises, sest olevat olnud lihtsalt peretüli. Puudutatud isik hospitaliseeriti valvearsti otsusega tahtest olenematu vältimatu abi osutamiseks 13.10.2022 kell
17.36.Osakonnas on puudutatud isik olnud tõrjuv, pinges ja küsimuste suhtes kahtlustav. Aegajalt ta vaikib pikalt, vaatab ühte punkti ning jääb mulje, et ta võib kuulda hääli. Isik süüdistab
2-22-15400 tekkinud olukorras vanemaid. Enda sõnul ei ole puudutatud isikul midagi viga ning vanemad valetavad, sest ei soovi tema minekut Soome. Isik eitab suitsiidimõtteid. Amfetamiini tarvitab ta seetõttu, et see leevendab stressi, tekitab motivatsiooni ja inspiratsiooni ning tõstab IQ-d. Puudutatud isik soovib suhelda enda valitud advokaadiga ja haiglast lahkuda, kuna teda peetakse kinni ebaseaduslikult. Käesolevaks ei ole puudutatud isiku seisund paranenud ning sisuline haiguskriitika puudub. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire, täpsemalt amfetamiinist tingitud psühhootiline häire (F15.5), mis väljendub suitsiidimõtetes ja paranoilistes luuludes. Isikul puudub adekvaatne haiguskriitika ning valmidus ravikoostööks haigla tingimustes. Avaldaja hinnangul võib ta ravita jäämisel oma ebaadekvaatse ja vägivaldse käitumisega olla ohtlik nii iseendale kui ka teistele (mh kuna on varem käitunud ohtlikult oma lapse suhtes). Puudutatud isiku seisundit ja häire iseloomu arvestades ei ole tõenäoline tema paranemine adekvaatse toimetulekuni.
2.2.Eeltoodut arvesse võttes palus avaldaja puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse rakendamist neljaks päevaks, selle pikendamist 40 päevani ning luba kohaldada isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi haiglatingimustes 40 päeva vältel arvestades tahtest olenematu ravi otsusest.
3.16.10.2022 esitas avaldaja taotluse tahtest olenematu haiglaravi jätkamiseks, kuna patsiendi seisund ei ole muutunud. Patsiendil puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele inimestele. Maakohtu 14.10.2022 ja 17.10.2022 määruste põhjendused
4.Harju Maakohtu 14.10.2022 määrusega rakendati puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset, paigutati isik psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega 4 päevaks alates 13.10.2022 kella 17.36-st kuni 17.10.2022 kella 17.36-ni (või mõne nimetatud tähtpäevale eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi lõpetamiseks). Samuti kohaldati isiku suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi, sealhulgas vajadusel tahtevastast ravimite manustamist. Maakohus jättis menetluskulud riigi kanda.
4.1.14.10.2022 määruse põhjenduste kohaselt kuulas kohus 14.10.2022 puudutatud isiku ära ning küsis esindaja arvamust esialgse õiguskaitse pikendamise kohta. Määratud esindaja toetas tahtest olenematu ravi kohaldamise avaldust. 14.10.2022 ärakuulamisel avaldas puudutatud isik, et ta sattus haiglasse, sest oli olnud peretüli. Ema viitas talle korduvalt, et puudutatud isik võiks end ära tappa ja puudutatud isik ütleski siis, et ta tapab end ära. Puudutatud isikul on teiste pereliikmetega läbisaamine okei, ei ole muresid ega konflikte. Puudutatud isik avaldas, et enesetunne on tal viimasel ajal korras ning ta ei kaeba millegi üle. Isik kinnitas, et kodus ta mingeid rohtusid ei võta, kuid praegu on talle midagi antud – vist unerohtu ja rahusteid. Puudutatud isik märkis, et neid võtab ta kodus ka, kui on vaja, aga üldiselt ei ole tal vaja ravimeid võtta. Isik kinnitas, et agressiivseid konflikte tal ei ole ning ta ei näe põhjust, miks ta peaks haiglasse jääma. Ta märkis, et ta ei ole olnud olukorras, kus oleks ennast keeruline kontrollida. Samuti ei ole tal tunnet, et ta kuuleks või näeks midagi. Puudutatud isik avaldas, et pojaga ATV-ga sõit on möödunud nähtus ning minevik ja selliseid asju ei ole rohkem kordunud. Tookord tahtis poeg sõitma minna ja puudutatud isik võttis poja kaasa. See on vana asi ega ole praeguse olukorraga seotud. Puudutatud isik avaldas, et ta töötab koristusfirmas, kuid ta tahaks Soome tööle minna ja seal ehitustööd teha. Praegu elab ta koos vanematega, kellega on tekkinud keerulisi olukordi raha ja kulude kandmisega seoses.
4.2.Raviarst jäi ärakuulamisel oma kirjaliku arvamuse juurde ning märkis, et puudutatud isik on psühhiaatrikliinikus kolmandat korda. Esimene kord ta kihutas ATV-ga ning pani oma poja
2-22-15400 ohtu, teine kord naine kartis teda ja ta ähvardas end ära tappa. Nüüd tõi isiku haiglasse tema isa, kes ütles, et patsient rääkis kodus kuningas olemisest ja ähvardas end tappa. Arstidega keeldus puudutatud isik rääkimast ja küsis, mis see teie asi on. Puudutatud isik lihtsalt lülitas end välja. See käitumine viitas avaldaja sõnul, et puudutatud isik kuuleb ja näeb asju. Puudutatud isik tarbib palju narkootikume. Puudutatud isik riigi kulul advokaati ei tahtnud ja väitis, et tal on oma advokaat. Ta ei ole nõus millestki rääkima ega avaldama.
4.3.Maakohus märkis, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire, mis on amfetamiinist tingitud psühhootiline häire (F15.5) (suitsiidimõtted, paranoiline luul). Raskest psüühikahäirest tulenevalt ei suuda isik adekvaatselt hinnata enda tervislikku seisundit, käitumise tagajärgi ega ravivajadust. Tema käitumine on ebaadekvaatne ning ravita ja tavapärases keskkonnas võib ta olla väljaspool haiglat oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega ohtlik ennekõike iseendale. Isiku käitumine on juhitud haiguslikust seisundist ning seetõttu kontrollimatu ja ettearvamatu. Endale ohtlikkus seisneb kohtu hinnangul selles, et isik võib asetada ennast haiguslikust seisundist tulenevalt elu ja tervist ohustavasse olukorda (on avaldanud suitsiidmõtteid, samuti tarvitab narkootikume). Sõltuvalt oma seisundist on puudutatud isik võimetu otsustama ravivajaduse üle. Arvestades puudutatud isiku psüühilist seisundit ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, tuleb tema suhtes kohaldada esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5 ja PsAS § 11 lg 1 alusel.
4.4.Puudutatud isiku haiguskriitika ei ole küllaldane, mistõttu ei oma ta piisavat arusaama ravivajadusest. Isik ei ole oma seisundist tingituna võimeline tegema teadlikku otsustust ravi lubamise või sellest keeldumise, sh ravimite võtmise osas. Kohus määrab seetõttu puudutatud isiku suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi kohaldamise, sh vajadusel tahtevastase ravimite manustamise.
5.Harju Maakohtu 17.10.2022 määrusega pikendati puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset, paigutati isik psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega 40 päevaks alates 13.10.2022 kella 17.36-st kuni 22.11.2022 kella 17.36-ni või mõne nimetatud tähtpäevale eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi lõpetamiseks. Samuti kohaldati isiku suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi, sealhulgas vajadusel tahtevastast ravimite manustamist. Maakohus jättis menetluskulud riigi kanda.
5.1.17.10.2022 määruse põhjenduste kohaselt ei ole puudutatud isiku seisund pärast 14.10.2022 määrusega rakendatud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist paranenud, mistõttu esinevad eeldused isiku suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamise pikendamiseks. Isik on jätkuvalt ebastabiilne ega suuda otsustada adekvaatselt oma ravivajaduse üle. PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud aluste esinemise osas kordas maakohus 14.10.2022 määruses esitatud seisukohti. Arvestades isiku senist haiguskulgu ja hetkeseisundit, ei ole raskest psüühikahäirest paranemine nelja ööpäeva vältel realistlik. Võttes arvesse isiku varasemat ravikogemust ning asjaolu, et avaldaja 16.10.2022 arvamuse kohaselt ei ole isiku seisund alates hospitaliseerimisest oluliselt paranenud, ei pea kohus tõenäoliseks ka isiku paranemist järgneva päeva jooksul sedavõrd, et oleks tagatud isiku ohutu toimetulek haiglavälises keskkonnas. Lähtudes isiku psüühikahäirest, vajab ta pikemaajalist psühhiaatrilist ravi statsionaarsetes tingimustes ning on vähetõenäoline, et tema seisund võiks paraneda nelja ööpäeva jooksul. Isik võib muutuda äärmiselt ettearvamatult, tema käitumine on psühhootilistest elamustest mõjutatud, mis võib kujutada ohtu talle endale. Seega esineb alus esialgse õiguskaitse pikendamiseks 40 päevani. Määruskaebus
6.Puudutatud isik esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub maakohtu 14.10.2022 ja 17.10.2022 määrused tühistada.
2-22-15400
7.Puudutatud isik selgitab, et tal puudus tegelik soov ennast tappa. Tegemist oli perekonnasiseste pingete ja arusaamatustega. Mingit kestvat depressiooni või muud põhjust tal enesetapu sooritamiseks ei ole. Puudutatud isik soovib minna Soome tööle, mis peaks lahendama ka kodused pinged. Seetõttu on isik seisukohal, et tal puudub raske psüühikahäire, mille tõttu ta võiks olla ohtlik endale või teistele või mida oleks võimalik ravida ainult haiglas. Käesoleval juhul puuduvad isiku hinnangul PsAS §-s 11 ettenähtud alused ning puudutatud isik tuleb haiglast vabastada. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
8.Avaldaja palus jätta maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Antud juhul olid täidetud kõik tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise haiglaravi rakendamise tingimused vastavalt PsAS § 11 lg-le 1.
8.1.Isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Puudutatud isik viibib statsionaarsel ravil psühhootilise seisundi tõttu kolmandat korda. Esmakordselt viibis ta haiglaravil 25.05.–28.08.2019 pärast seda, kui ta amfetamiinijoobes olles sidus oma 9-aastase poja trossiga enda külge ja kihutas ATV-ga suurel kiirusel, seades sellega ohtu nii enda kui ka oma alaealise lapse elu ja tervise. Teistkordselt oli ta haiglaravil 06.07.– 08.09.2021, mil ta avaldas paranoilisi- ja suurusluulumõtteid, ähvardas abikaasat vägivallaga ning lubas korduvalt teha suitsiidi. Pärast haiglast lahkumist katkestas puudutatud isik toetusravi ja jätkas narkootiliste ainete tarbimist. Käesolevalt hospitaliseeriti puudutatud isik kiirabiga politsei kaasabil kodunt, kus ta oli kestvalt tarbinud amfetamiini ja alkoholi. Puudutatud isik oli avaldanud luulutajuelamusi kosmosest ja suurusluulumõtteid enda kuningaks olemisest ning korduvalt ähvardanud aknast alla hüpata. Tema amfetamiini tarbimisest lähtuv psühhootiline häire (F15.5) on hinnatav raske psüühikahäirena.
8.2.Haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut. Isiku käitumine oli ravile toimetamise eelselt ja tema hospitaliseerimisel täiel määral juhitud psühhoosielamustest (luululine taju kosmosest; suurusmõtted, et on kuningas), millega ohustas nii iseend (ähvardused aknast alla hüppamiseks; alkoholi ja amfetamiini pidurdamatu kasutamine) kui ka ümbritsevaid (vaenulikkus lähedaste suhtes, varasemad korduvad ohtlikud teod sarnases seisundis, sellest tingituna oli häiritud lähedaste turvatunne). Osakonnas viibides jõi puudutatud isik psühhoosielamuste mõjul ära suure koguse desinfektsioonilahust ning vajas seejärel mürgituse tõttu intensiivravi.
8.3.Muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane, kuna isik ei kasutanud varem ambulatoorset toetusravi ning jätkas vaatamata hoiatustele narkootiliste ainete tarbimist. Haiglasse toimetamisel oli puudutatud isik psühhoosielamustest hõivatud ega soostunud ravikoostööga. Oma seisundist tulenevalt ei ole ta võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist, mistõttu ei ole ravi teostamine väljaspool tugevalt kontrollitud ravikeskkonda võimalik.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
10.04.11.2022 teatas avaldaja, et seoses puudutatud isiku psüühilise seisundi paranemisega on 04.11.2022 lõpetatud puudutatud isiku tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi psühhiaatriakliinikus.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §ga 659 jätta rahuldamata ning vaidlustatud maakohtu määruste resolutsioonid muutmata, kuid
2-22-15400 muuta ja täiendada tuleb määruste põhjendusi. Ringkonnakohus märgib, et kohus saab TsMS § 543 lg 3 alusel ka pärast isiku kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamist tuvastada kinnisesse asutusse paigutamise määruse seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse, olgugi, et avaldust ei saa uuesti lahendada (Riigikohtu 19.02.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-13, p 19). Seega ei takista määruskaebuse lahendamist asjaolu, et avaldaja lõpetas 04.11.2022 puudutatud isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi psühhiaatriakliinikus.
12.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et täidetud on PsAS § 11 lg-s 1 ja TsMS § 534 lg-tes 1 ja 5 sätestatud alused puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja selle pikendamiseks kuni 40 päevani. Ringkonnakohus muudab ja täiendab siiski maakohtu määruste põhjendusi osas, mis puudutavad konkreetse isiku ohtlikkuse hindamist ning muu psühhiaatrilise abi ebapiisavust tema puhul, kuna maakohus ei ole oma otsustus piisavalt põhjendanud (TsMS § 667 lg 1).
13.Kohus võib avaldaja taotlusel paigutada isiku TsMS § 534 lg 1 järgi esialgse õiguskaitse korras kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema tahtest olenemata psühhiaatrilist abi ja kohaldada tema suhtes tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st 1, mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ning 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. TsMS § 534 lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates.
14.Esitatud avaldusest ja sellele lisatud psühhiaatrite Katrin Tammeväli ja Chris Raagi arvamusest nähtuvalt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire, milleks on amfetamiinist tingitud psühhootiline häire (F15.5), mis seisneb suitsiidimõtetes ja paranoilistes luuludes. Puudutatud isik viibib psühhiaatriakliinikus psühhootilise seisundi tõttu ravil kolmandat korda. 2019. aastal diagnoositi puudutatud isikul mitmete sh psühhoaktiivsete ainete (amfetamiin, alkohol, BDZ) tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired (F19.53). 2021. aastal hospitaliseerimisel diagnoositi isikul maniakaalne psühhootiline häire, mis samuti oli seotud amfetamiinisõltuvusega. Ka siis avaldas isik paranoilisi- ja suurusluulumõtteid ja suitsiidimõtteid. Ringkonnakohtu puudub alus kahelda puudutatud isikule pandud diagnoosides ning selles, et tegemist on raske psüühikahäire diagnoosidega.
14.1.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asja materjalidest nähtuvalt võib puudutatud isiku käitumine raskest psüühikahäirest tulenevalt olla ebaadekvaatne, kontrollimatu ja ettearvamatu, st et puudutatud isik ei suuda oma raskest psüühikahäirest tulenevalt adekvaatselt hinnata enda tervislikku seisundit, käitumise tagajärgi ega ravivajadust. Enne puudutatud isiku 13.10.2022 hospitaliseerimist avaldas ta korduvalt suitsiidi- ja luulumõtteid ning tarvitas igapäevaselt amfetamiini. Avaldaja on vastuses puudutatud isiku määruskaebusele selgitanud, et isiku käitumine oli ravile toimetamise eelselt ja tema hospitaliseerimisel täiel määral juhitud psühhoosielamustest (luululine taju kosmosest; suurusmõtted, et on kuningas). Ka haiglas viibides on isik avaldanud paranoilisi mõtteid lähedaste kohta, kes soovivat talle halba. Eelnev kinnitab ringkonnakohtu hinnangul raske psüühikahäire olemasolu, mis piirab puudutatud isiku võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida PsAS § 11 lg 1 p 1 mõttes.
2-22-15400
14.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et haiglaravita jätmisel oleks puudutatud isik psüühikahäire ning ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumise tõttu ohustanud eelkõige iseenda elu ja tervist (PsAS § 11 lg 1 p 2). Ringkonnakohus märgib, et isiku ohtlikkus väljendub eelkõige füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile. Riigikohus on selgitanud, et kui isiku ohtlikkus on ära langenud, siis pelgalt see, et isik ei võta ravimeid või kuritarvitab alkoholi, ei ole aluseks isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks (Riigikohtu 14.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662/92, p 15.2). Selliselt ei saa ringkonnakohtu hinnangul isiku ohtlikkust PsAS § 11 lg 1 p 2 tähenduses tuvastada pelgalt asjaolust, et isik tarvitab narkootikume, mistõttu muudab ringkonnakohus vastavas osas maakohtu määruste põhjendusi. Küll aga nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et käesoleval juhul esineb oht puudutatud isiku elule, kuivõrd oma haiguslikust seisundist tulenevalt on puudutatud isik avaldanud suitsiidmõtteid. Nimelt on isik enne 13.10.2022 hospitaliseerimist avaldanud kahe nädala jooksul korduvalt suitsiidimõtteid ja lubanud kõrgelt alla hüpata. Lisaks asetas puudutatud isik ennast haiguslikust seisundist tulenevalt tervist ohustavasse olukorda, kui jõi haiglas viibides psühhoosielamuste mõjul ära suure koguse desinfektsioonilahust ning vajas seetõttu mürgituse tõttu intensiivravi (vt avaldaja vastus määruskaebusele). Seega esineb oht puudutatud isiku elule ja tervisele ning eeltoodud asjaoludel on ohtlikkus enda elule ja tervisele lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline.
14.3.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul ei olnud muu psühhiaatriline abi küllaldane (PsAS § 11 lg 1 p 3), kuid täiendab vastavas osas maakohtu määruste põhjendusi. Muu psühhiaatriline abi ei olnud määruste tegemise ajal küllaldane ega võimalik järgmiste asjaolude tõttu: puudutatud isikul ei olnud piisavat arusaama ravivajadusest, sest tal puudus haiguskriitika; puudutatud isik ei olnud varem järginud talle antud ravisoovitusi ja ta ei kasutanud ambulatoorset toetusravi; puudutatud isik on jätkanud vaatamata hoiatustele narkootiliste ainete tarbimist. Arvestades, et samal ajal esines eelnevalt tuvastatud oht puudutatud isiku elule ja tervisele, siis ei oleks muust psühhiaatrilisest abist piisanud. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda avaldaja selgituses, et puudutatud isik vajas psühhiaatrilist ravi ja järelevalvet, mis on võimalik ainult statsionaarse haiglaravi tingimustes.
15.Ringkonnakohus märgib ka, et maakohus kuulas puudutatud isiku 14.10.2022 isiklikult ära ja veendus, et puudutatud isik vajab ravi. Lisaks toetas tahtevastase ravi kohaldamist puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja. Seega on maakohus määruste tegemisel järginud seaduses puudutatud isiku kaitseks sätestatud menetluslikke tagatisi.
16.Eelnevat arvestades asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isikule esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused olid ilmselt täidetud ja puudutatud isiku võis paigutada esmalt kuni neljaks päevaks ja seejärel maksimaalselt kokku kuni 40 päevaks või kuni ravivajaduse äralangemiseni haigla psühhiaatriaosakonda ning kohaldada talle tahtest olenematut ravi. Seetõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määruste resolutsioon muutmata, kuid muudetud ja täiendatud on maakohtu määruste põhjendusi. Ringkonnakohus märgib, arvestades, et avaldaja on lõpetanud puudutatud isiku tahtest olenematu ravi 04.11.2022, saab järeldada, et ravi lõpetati, kui PsAS § 11 lg-s 1 loetletud eeldused ei olnud enam täidetud.
17.Määruskaebuste menetlemisest tingitud menetluskulud jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.