Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Piret Rõuk Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 14.novembril 2022 tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus
Tsiviilasja number
2-21-4816
Kohtuasi
V. K. hagi Kliimaexpress OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvituse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
6211,26 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: V. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx) Kostja: Kliimaexpress OÜ (registrikood 14385802, asukoht Kassi tn 15, 12618 Tallinn) juhatuse liige B, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Leho Pihkva ja Randu Riiberg
Menetluse liik
Kohtuistung 03.10.2022
Resolutsioon
Jätta V. K. hagi Kliimaexpress OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise 6211,26 euro väljamõistmiseks rahuldamata Jätta tähelepanuta hageja 19.10.2022 esitatud menetlusdokument Hagimenetluse kulud jätta V. K. kanda ja määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
Hageja nõue
1.V. K. (edaspidi hageja või töötaja) palus kohtule Kliimaexpress OÜ (edaspidi kostja või tööandja) vastu esitatud hagis tuvastada, et tööandja ja töötaja vahel 14.12.2020 sõlmitud töölepingu nr 22 TLS § 86 lg 1 alusel 15.03.2021 on tühine, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 15.04.2021 ja välja mõista kolme kuu töötasu hüvitis 6211,26 eurot (bruto). Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte
Hageja töötas alates 14.12.2020 kostja juures 14.12.2020 sõlmitud töölepingu nr 22 alusel,
mille tööandja ütles 01.03.2021 ülesütlemisavaldusega üles TLS § 86 lg 1 alusel 15.03.2021 katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu. Töötaja asus põhikohaga tööle kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide hooldustehniku (edaspidi hooldustehnik) ametikohale 14.12.2020 ja töölepingu p 2.2 kohaselt rakendati töötajale katseaega kestusega neli kuud kuni 14.04.2021. Töötaja tööülesanded olid kindlaks määratud Ametjuhendis. Töölepingu p 4.1 järgi töötas töötaja täieliku tööajaga, 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Töölepingu p 5.1 kohaselt on töötaja brutopalk katseajal 2070,43 eurot ja p 5.5 kohaselt makstakse töötajale lisatasu konkurentsi mitteosutamise eest 170 eurot kuus, mis sisaldub p-s 5.1 toodud töötasus. Tööandja ei esitanud 01.03.2021 ülesütlemisavalduses põhjendusi, milles seisneb töötaja katseaja eesmärgi mittetäitmine ning milliseid töölepingu ja kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide paigaldaja/hooldustehniku ametijuhendi punkte töötaja on rikkunud. Kuna töötaja püüe lahendada töölepingu ülesütlemisest tulev vaidlus kohtuväliselt ei andnud tulemust, on töötaja sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks kohtusse.
3.Hagejal ei ole olukorras, kus tööandja ei ole ülesütlemist kooskõlas TLS § 95 lg-s 2 sätestatuga põhjendanud, võimalik ülesütlemise vaidlustamisel esitada sisulisi väiteid selle kohta, et tööleping on öeldud üles seadusest tuleneva aluseta, mistõttu peab kohus mh tuvastama ka selle, kas ülesütlemise materiaalsed eeldused on täidetud. Töölepingu ülesütlemise tühisuse korral tuleb kohtul tööleping lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel 15.04.2021 ja töötajal on õigus hüvitisele TLS § 109 lg 1 alusel, töötaja kolme kuu keskmise töötasu 6240,34 euro (bruto) ulatuses. Kostja vastuväidete kokkuvõte
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Kostja sõlmitud töölepingu lisadeks olid “Kliimaexpress OÜ töösisekorraeeskirjad” (edaspidi töösisekorraeeskiri) ja “Kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide paigaldaja/hooldustehniku ametijuhend” (edaspidi ametijuhend). Hagejale rakendati katseaega kestusega neli kuud ajavahemikul 14.12.2020-14.04.2021. 01.03.2021 teavitas kostja kirjalikus vormis hagejat, et ütleb töölepingu üles 15.03.2021 seisuga TLS § 86 lg 1 alusel katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu, kuna hageja võimed, teadmised ja isikuomadused ei vasta tasemele, mis hooldustehniku ametikohal töötades on nõutavad. Kostja põhjendas samal päeval töölepingu ülesütlemise allkirjastamisel suuliselt, mis põhjustel ei täinud hageja katseaja eesmärke. Hageja ei tulnud igapäevaselt katseajal tööle töösisekorraeeskirjades toodud kella 8.00-ks, hilines pidevalt tööle ega teavitanud oma vahetut juhti, et hilineb tööobjektidele, samuti jättis korduvalt tööobjektidele minemata, nt isiklike toimingute tegemise tõttu ega teavitanud sellest oma vahetut juhti, mistõttu kliendid ootasid määramata aja hageja saabumist objektile. Hageja jõudis töögraafikust mittekinnipidamise tõttu objektile kliendile mittesobival ja mittekokkulepitud ajal, mistõttu tuli tööde teostamise aegu tühistada ja töid ümber planeerida. Kõik tööd, mis tuli teostada teistel päevadel hageja objektile mitte jõudmise või hilinemise tõttu, põhjustasid kostjale rahalist lisakulu ja kliendile ajakulu, kuna kliendi visiiti tuli korrata. Hageja ei teavitanud vahetut juhti sellest, kui mõnel objektil kulus tööülesannete täitmisele kauem aega, kui graafikus ette nähtud ja seetõttu oleks vajalik olnud järgmise kliendi teavitamine ka pärast seda, kui kostja oli hagejale 19.01.2021 koosolekul selgitanud, et vahetu juhi teavitamine töögraafiku järgsetest aegadest mittekinnipidamisel on vajalik selleks, et kliendid ei ootaks teadmata aja tehnikut ning, et kostja saaks operatiivselt samal päeva tööde teostamise graafikut muuta. Kostja hinnangul näitas katseaeg, et hagejal ei olnud
võimeid ega oskusi teostada töid tööobjektil selliselt, et ei toimuks järgmisele objektile hilinemist ega isikuomadusi, nagu kohustundlikkus, hooldustehniku ametiülesannete täitmiseks. Hageja teostas objektidel lisatöid ja kasutas materjale, milledeks otsene juht ei olnud korraldust andnud ja milledest ei olnud teadlik. Olukorrad, kus hageja ei teavitanud lisatööde tegemisest/materjalide kasutamisest otsest juhti, kes ei saanud kliendi kooskõlastust tööde teostamiseks, viis tagajärjeni, kus hageja teostas tööd, mida klient ei soovinud ning millede eest polnud hiljem nõus maksma. Hageja ei protokollinud tehtud töid objektidel ning ei võtnud klientidelt teostatud tööde protokollidele allkirjasid, millega kliendid kinnitavad, et on töödega nõus, tööd on teostatud nõuetekohaselt ning protokollil olev kulunud aeg ja materjalid vastavad tegelikkusele ja nõutule, mille tõttu, kui kostja esitas arve kliendile, siis klient ei aktsepteerinud arvet ega tasunud seda, kuna hageja oli teostanud töid, mida klient ei soovinud. Kohtuotsuse põhjendused
5.Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja töötas kostja juures alates 14.12.2020 täistööajaga (8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas) kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide hooldustehniku ametikohal brutopalgaga katseajal 2070,43 eurot, et katseaeg algas 14.12.2020 ja lõppes 14.04.2021, et 01.03.2021 teavitas kostja kirjalikult hagejat, et ütleb 15.03.2021 hagejaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 86 lg 1 alusel katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu.
6.Pooltel on vaidlust selles, kas hagejaga töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv ja kas hagejal on õigus saada hüvitist.
7.Vastavalt TLS § 86 lg 1 võivad tööandja ja töötaja tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. TLS § 95 lg 1 tulenevalt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. TLS § 95 lg 2 sätestab, et tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TLS § 95 lg 3 sätestab, et sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. TLS § 96 järgi võib töölepingu katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga. TLS § 104 lg 1 järgi on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.
8.01.03.2021 töölepingu ülesütlemisavaldusega on tõendatud, et kostja ütles hagejaga 14.12.2020 sõlmitud töölepingu nr 22 üles 15.03.2021 TLS § 86 lg 1 alusel katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu. Ülesütlemisavalduses on märgitud, et töötamise viimasel päeval makstakse töötajale lõpparve, mis koosneb väljamaksmata töötasust ja välja teenitud, kuid kasutamata puhkuse kompensatsioonist. Töölepingu erakorralist ülesütlemist põhjendatud ei ole. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et ta põhjendas ülesütlemist suuliselt ülesütlemise avalduse hageja poolt allkirjastamise ajal.
9.Kostja on järginud TLS § 95 lg 1 töölepingu ülesütlemise kirjalikku vormi ja TLS § 96 töölepingu katseajal ülesütlemise 15-kalendripäevast etteteatamistähtaega. TLS § 95 lg-st 3 tulenevalt ei mõjuta põhjendamiskohustuse rikkumine ülesütlemise kehtivust, mistõttu asub
kohus seisukohale, et hagejaga töölepingu erakorraline ülesütlemisavaldus vastab TLS § 95 sätestatud vorminõuetele ja kostja poolt töölepingu ülesütlemine ei ole vorminõuete rikkumise tõttu tühine.
10.TLS § 6 lg-st 1 tuleneb, et tööandja ja töötaja lepivad kokku ajaperiood, mille kestel hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel (katseaeg). Kostja on vastuses hagile põhjendanud, et ta ütles hagejaga töölepingu katseajal üles, kuna hageja võimed, teadmised ja isikuomadused ei vastanud tasemele, mis hooldustehniku ametikohal töötades on nõutavad, et hageja ei pidanud kinni töögraafikust, hilines objektidele, et hageja ei teavitanud vahetut juhti sellest, kui mõnel objektil kulus tööülesannete täitmisele kauem aega, kui graafikus ette nähtud ja seetõttu oleks vajalik olnud järgmise kliendi teavitamine, et hageja ei protokollinud tehtud töid objektidel ning ei võtnud klientidelt teostatud tööde protokollidele allkirjasid, millega kliendid kinnitavad, et on töödega nõus, tööd on teostatud nõuetekohaselt ning protokollil olev kulunud aeg ja materjalid vastavad tegelikkusele ja nõutule.
11.TLS § 28 lg 1 ja lg 2 p 1 sätestavad tööandja lojaalsuskohustuse, kohustuse kindlustada töötaja kokkulepitud tööga ning anda töötajale selgeid ja õigeaegseid korraldusi. Eelnevast tulenevalt on tööandjal töösuhtes õigus kontrollida töökohustuste täitmist, sh tööandja antud juhiste ja korralduste järgmist. Kohustuste oluline täitmata jätmine võib olla tööandjapoolseks töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks. TLS § 15 lg 1 ja TLS § 16 lg 1 kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades. Töölepingulises suhtes võivad kohaldamisele kuuluvad kohustused tuleneda nii töölepingust, kui ka õigusaktidest.
12.Töölepinguga on tõendatud, et töölepingu p-des 11.9.-11.11. lepiti kokku, et sõlmitud töölepingu lisadeks on “Kliimaexpress OÜ töösisekorraeeskirjad” (edaspidi töösisekorraeeskiri) ja “Kütte-, jahutusja ventilatsioonisüsteemide paigaldaja/hooldustehniku ametijuhend” (edaspidi ametijuhend), millega töötajat on lepingu allkirjastamisel tutvustatud.
13.Hageja töölepingu punktis 4.3 on sätestatud, et töö algus ja lõpp, samuti lõunavaheaja ning võimalike muude vaheaegade algus ja lõpp on määratletud töösisekorra eeskirjades või mõnes muu ettevõtte siseses dokumendis. Hageja töölepingu lisaks olevas töösisekorraeeskirja punktis 2.2 on sätestatud, et töötaja tööaja üldine norm on 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas, töö algab kell 08.00 ning lõppeb kell 17.00, puhkamiseks ja einestamiseks on vaheaeg lähtudes töö iseloomust. Töösisekorraeeskirja punktis 2.4 on sätestatud, et töölt ärakäimise korral nii isiklikes, kui ka tööasjades, peab töötaja ärakäimisest informeerima oma vahetut juhti. Töösisekorraeeskirja punkti 4.1 kohaselt annab muudab, peatab ja tühistab tööalaseid korraldusi töötaja otsene juht. Otsese juhi puudumise korral võib anda tööalaseid korraldusi temast kõrgemal seisev juht.
14.Hageja töölepingu lisaks oleva ametijuhendi punkti 2.9 järgi pidi kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide paigaldaja teostama töid selliselt, mis tagaks maksimaalse tulemuse minimaalsete kulutustega. Ametijuhendi punkti 3.7 kohaselt on töötaja kohustuseks muude ettenägematute ülesannete täitmine vastavalt vajadusele või korraldusele.
15.Kostja on selgitanud vastuväidetes, et hooldustehniku ametikohal töötav isik saab iga tööpäeva hommikul päeva töögraafiku, kus on klientide andmed koos objektile jõudmise ajavahemikuga. Graafikud on koostatud teenindusjuhi poolt, kes on arvestanud graafiku koostamisel tööülesannete täitmisele kuluvat aega ja tööobjektile sõitmisele kuluvat aega koos varuga. Hooldustehniku kohustus on graafikujärgsetest aegadest (nii tööpäeva algus kellaaeg, kuid objektide jõudmise kellaajad) kinni pidada, st jõuda objektile ettenähtud ajavahemikul. Samuti, et hooldustehniku otsene juht peab olema teadlik igast tööst, mis hooldustehnik objektil teostab ja igast materjalist, mida hooldustehnik kasutab selleks, et otsene juht saaks klienti lisatööde/-materjalide maksumusest teavitada ning saada kliendilt kirjalik nõusolek enne tööde teostamist ja/või materjalide kasutamist, et klient on nõus lisatööde tegemisega või täiendavate materjalide kasutamisega (sh täiendava tasu maksmisega).
16.KliimaExpress e-kirjaga, vastuväite lisa 1, on tõendatud kostja vastuväited, et klient X oli tellinud kostjalt 15.01.2021 tavahoolduse, kuid hageja teostas lisaks remonttöid ilma kostjat või klienti sellest teavitamata ning klient ei olnud nõus lisatööde eest tasuma, kuna tööd olid teostatud ilma kooskõlastuseta; et kliendi Xi juurde hilines hageja kaks tundi jõudes kohale kell 13.00, kuna käis poes ostmas varuosi, mis olid kostja märke järgi laos olemas ja mida ei olnud vaja osta ning, et hageja kahetunnise hilinemise tõttu jäi teostamata veel kaks tööd antud piirkonnas; et 15.01.2021 hilines hageja kliendi Y juurde kaks tundi ega teavitanud sellest kostjat, et kostja sai hageja objektile hilinemisest teada, kui klient helistas kostjale ja uuris miks hageja ei ole objektile saabunud; et 15.01.2021 hilines hageja kliendi Q juurde kaks tundi ega teavitanud sellest kostjat ega klienti ning hilinemise tõttu jäi sama päeva lõpus üks planeeritud töö ära, kuna graafikust mitte kinnipidamise tõttu lükkusid kõik tööd kahe tunni võrra edasi; et hageja pidi teostama kliendi W juures 18.01.2021 kompressori vahetuse, mis peab hooldustehniku ametikohal töötaval isikul võtma aega maksimaalset kaks tundi, võttes arvesse oskusi ja teadmisi, mis nimetatud ametikohal töötades peavad olema, hageja teostad töid terve päeva, ei informeerinud kostjat, et ei jõua järgmistele objektidele, mistõttu jäid sama päeva graafikujärgsed hilisemad tööd tegemata; et 19.01.2021 pärast hommikust koosolekut, kus käsitleti hageja hilinemisi ja nendest mitte teatamisi, kus viibisid kostja juhatuse liige/tegevjuht, teenindusjuhi ja järelteeninduse spetsialist, lahkus hageja kontorist kell 10.00 ja pidi suunduma otse kliendi C juurde kella 11.00-ks. Enne kliendi juurde suundumist sai kaardilt vaadatud saabumise kellaaeg ja teenindusjuht teavitas sellest klienti. Hageja hilines kliendi juurde kaks tundi, jõudes kell 13.00, kuna käis poes ostmas varuosi, mis olid kostja laos olemas ja mida ei olnud vaja osta. Hageja kahetunnise hilinemise tõttu jäi teostamata veel kaks tööd antud piirkonnas.
17.Hooldus- ja remonttööde protokolliga, vastuse lisa 2, on tõendatud, et hageja lõhkus tööde teostamise käigus kliendi siseseadme tolmufiltrid ega teavitanud sellest kostjat ning, et kostja sai lõhutud filtrist teada tutvudes hooldus- ja remonditööde protokolliga, millele oli hageja poolt kirja pandud, et kliendile tuleb tasuta uues filter saata.
18.Kohus on seisukohal, et kostja on põhjendanud ja tõendanud, et hageja ei sobinud katseajal tehtud töö tulemuste põhjal kokkulepitud hooldustehniku tööd tegema, et hageja teadmised, võimed ja isikuomadused ei vastanud tasemele, mida kostja nõudis kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide hooldustehniku ametikohal töö tegemisel ning, et teostatud tööde protokollide koostamata jätmine, kooskõlastamata lisatööde tegemine ja materjalide
kasutamine ja tööde teostamine eeldatavast märkimisväärselt kauem, põhjustasid klientide rahulolematust kostjaga ning kostjale põhjendamatuid kulusid. Seega on ka hagejaga töölepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused täidetud.
19.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejaga 15.03.2021 töölepingu erakorraliselt ülesütlemiseks oli tööandjal õiguslik alus ja ülesütlemine on kehtiv, sest täidetud on nii formaalsed kui ka materiaalõiguslikud alused. Seega tuleb hagi töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise korral TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitise väljamõistmiseks jätta täies ulatuses rahuldamata.
20.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga muuhulgas veel lahendamata taotlused. Hageja on esitanud 19.10.2022 menetlusdokumendi, mis tuleb jätta tähelepanuta, kuna see on esitatud päev pärast asja arutamist 18.10.2022 kohtuistungil. Menetluskulude jaotus
21.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta hagimenetluse kulud hageja kanda.
22.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.