lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-16649/69

TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 11.11.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-16649/69
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
11.11.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1307
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus77000234(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv (eesistuja), Gea Lepik, Peeter Pällin

Tsiviilasja number

2-21-16649

Määruse tegemise aeg ja koht

11.11.2022, Tallinn

Tsiviilasi

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse avaldus X-le eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 29.06.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus (registrikood 77000234) Puudutatud isik I X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Matti Reinsalu Puudutatud isik II Y (isikukood XXXXXXXXXXX), Puudutatud isik III C (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik IV Q (isikukood XXXXXXXXXXX).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Pärnu Maakohtu 29.06.2022 määrus muutmata ja X määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda ja kõik muud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

TSÜS
  • 26.06.20262-26-11453/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-26-11453/29Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-25-1008/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.06.20262-26-11450/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus (avaldaja) esitas 25.10.2021 Pärnu Maakohtule avalduse X (puudutatud isik I) üle eestkoste seadmiseks ja palus end määrata eestkostjaks. Avalduse kohaselt on puudutatud isik I 22-aastane puuduva töövõime ja raske vaimupuudega naisterahvas, kes elab koos 42-aastase elukaaslasega. Puudutatud isiku I sissetulekuks on töövõimetoetus 451–469 eurot ja puudega inimese sotsiaaltoetus 41,68 eurot. Puudutatud isikul I ja tema elukaaslasel on kolm ühist last ning nad ootavad neljandat. Kõikide laste osas on mõlemalt vanemalt hooldusõigus ära võetud. Koostöö sotsiaalametnikega on kaootiline. Puudutatud isik I ei ole võimeline tegema adekvaatseid elu puudutavaid otsuseid, ta ei tule toime igapäevaste olmeprobleemide lahendamisega ega võta vastutust oma tegude eest. Tal puuduvad elementaarsed oskused majandada oma sissetulekutega, ta teeb hetke emotsiooni pealt mõtlematuid otsuseid ning ei suuda mõelda tagajärgedele. Avaldajale teadaolevalt on puudutatud isik I ja tema elukaaslane võtnud korduvalt suurtes summades mitmeid kiirlaene. Puudutatud isik I on mitmel korral pöördunud kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole murega, et tal ei ole midagi süüa ega raha söögi ostmiseks, kuigi sissetuleku laekumise päevast on möödunud 1–2 päeva. Ta on võtnud endale liigseid laenukohustusi, mille tagasimaksmiseks ta võimeline ei ole. Avaldaja hinnangul vajab isik igapäevase elu korraldamiseks ning enda varaliste ja isiklike õiguste kaitseks eestkoste seadmist ja eestkostja määramist.
2.Pärnu Maakohus võttis 28.10.2021 avalduse menetlusse, määras puudutatud isikule I kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi ning riigi õigusabi korras esindaja.
3.Kohtule 18.05.2022 esitatud ekspertiisiaktis leiab ekspert, et puudutatud isikul I esineb nõrgamõistlikkus kerge vaimse alaarengu astmes (RHK-10 alusel F70.1), samuti aktiivsus- ja tähelepanuhäire (RHK-10 alusel F90.0). Seetõttu esinevad tal raskused igapäevaelu korraldamisel ja majandamisel ning keerulisemates sotsiaalsetes suhetes. Puudutatud isik I ei ole võimeline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima.
4.Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis oma 06.06.2022 seisukohas, et avaldus tuleb rahuldada. Arvestades puudutatud isiku I tervislikku seisundit, kus lähiajal ilmselt olulisi muutusi aset ei leia, võiks eestkoste tähtaeg olla seadusega lubatud maksimumi piires. Kohtumisel avaldas puudutatud isik I, et on põhimõtteliselt eestkoste määramisega nõus, kuid samas oli tunda tõrksust valla suhtes. Puudutatud isiku I sõnul ei ole ta mõtlematuid oste teinud ning auto ostmine oli tema eluunistus.
5.Kohus kuulas 21.06.2022 puudutatud isiku I ära. Viimane selgitas ärakuulamisel, et on võlgu üle 10 000 euro ja kohe on kohtutäiturite oht. Laenu võttis ta Bondora AS-ist, kus laenumakse on üle 300 euro kuus. Veel on tal Selveri kuukaardi võlg üle 700 euro, mis on inkassos ning lisaks eraisiku laen 500 eurot. Bondora laen sai võetud auto ostmiseks. Eraisiku laen on võetud auto hooldamiseks. Puudutatud isiku I nimel on veel laenu võetud 1500 eurot, mingi auto on tagatiseks,

kuid tema ei ole seda näinud. Puudutatud isik I selgitas, et soovib võtta sõidutunde ning kaks tundi maksab 50 eurot. Raha tuleb panka, mille ta välja võtab. Avaldas, et ta üldjuhul ei söögi väga ning sooja toitu ta teha ei viitsi. Ta elab sellist elu, mida üks korralik suhtes olev naine ei tohiks elada. Sotsiaalmajutusteenus ei sobi talle, sest tal on plaan kuskile kaugele tööle minna ja sinna ei tohi võõraid tuua ega öösel ära olla.

6.Puudutatud isikud II, III ja IV ei ole kohtule seisukohta eestkoste seadmise vajaduse ning eestkostjaks määratava isiku kohta esitanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Maakohus rahuldas 29.06.2022 määrusega avalduse, seadis puudutatud isiku I üle eestkoste ning määras eestkostjaks avaldaja kestusega kuni 28.06.2027. Maakohus jättis puudutatud isikule I alles õigus ilma eestkostja nõusolekuta teha olmelisi pisitehinguid vähemalt 100 euro eest kuus, mis ei too talle kaasa kestvaid kohustusi. Muid rahalisi tehinguid võib eestkostetav teha üksnes eestkostja nõusolekul. Puudutatud isik I on valimisõiguse tähenduses teovõimeline. Puudutatud isik I ei saa aru isaduse õigeksvõtu, abielu sõlmimise ega muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest (PKS § 203 lg 2). Kogutud tõendid ja vahetu ärakuulamine kinnitavad, et puudutatud isik I on oma vaimse tervise seisundi tõttu piiratud teovõimega. Ekspert tuvastas, et tal esineb nõrgamõistlikkus kerge vaimse alaarengu astmes (RHK-10 alusel F70.1), samuti aktiivsus- ja tähelepanuhäire (RHK-10 alusel F90.0). Puudutatud isik I ei ole võimeline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Puudutatud isiku I isiklikke ja varalisi õigusi ega huve ning asjaajamisi ametiasutuses ei ole võimalik kaitsta muul moel, kui eestkoste seadmisega. Rahaliste pisitehingute osas tuleb puudutatud isikule I õigused alles jätta, täpsustades, et neid saab teha 100 euro eest kuus. Arvestades puudutatud isiku sissetulekuid ja kohustusi, on nimetatud summa mõistlik. Kui ilmnevad muud asjaolud, mis annavad alust eestkostetavale vabaks kasutamiseks antud summa suurendamiseks või vähendamiseks, peab eestkostja sellest PKS § 206 lg 2 teise lause alusel kohtule teatama. Puudutatud isiku I tervislikku seisundit arvestades on põhjendatud määrata talle eestkostja seaduses sätestatud maksimaalseks tähtajaks. Eestkostjaks tuleb määrata avaldaja, sest ühtegi eestkostjaks sobivat ja soovivat füüsilist isikut ei ole. Määruskaebus
8.Puudutatud isik I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub määrus tühistada punkti 4 ehk pisitehingute tegemise summa osas. Puudutatud isik I palub tõsta pisitehingute summa 400 eurole, sest vastasel korral ei tule ta omadega välja. Menetluse edasine käik
9.Avaldaja määruskaebust ei toetanud.
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Vaidlustamata osas on maakohtu määrus jõustunud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
12.Maakohus leidis, et arvestades puudutatud isiku I sissetulekuid ja kohustusi, on 100 eurot pisitehingute suuruseks mõistlik summa. Avaldaja poolt esitatud andmete kohaselt on puudutatud isiku I igakuiseks sissetulekuks töövõimetoetus 451–469 eurot ja puudega inimese sotsiaaltoetus summas 41,68 eurot. Avaldajale teadaolevalt on puudutatud isik I võtnud korduvalt suurtes summades kiirlaene, mõtlemata oma tagasimakse võimekusele. Tihti on puudutatud isik I pöördunud valla sotsiaaltöötaja poole murega, et tal ei ole midagi süüa ega raha söögi ostmiseks, kuigi sissetuleku laekumise päevast on olnud möödas 1–2 päeva. Puudutatud isik on ka ise ärakuulamisel avaldanud, et ta on võtnud erinevaid laene ning võlad on kokku üle 10 000 euro. Puudutatud isik I on ühtlasi ärakuulamisel märkinud, et hädavajalike asjade ostmiseks kulub tal 100 eurot kuus. Maakohus on puudutatud isikule I ka selgitanud, et eestkoste seadmisel on tema kohustustega tegelemine eestkostja ülesandeks. Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult piiranud puudutatud isiku pisitehingute tegemise õigust ning maakohtu diskretsiooni sekkumiseks alust ei esine. Seetõttu jääb määruskaebus rahuldamata.
13.Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 3 alusel puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda ja ülejäänud menetlusosaliste kulud nende enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.06.20262-26-11450/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 10.06.20262-20-17810/228Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium