Tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjades nr XXX, XXX ja XXX.
Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
A.A. esitas 10.06.2022 Tartu Maakohtule hagi B.B, C.C. ja D.D. (kostjad) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr XXX, XXX ja XXX. Hagiavalduse kohaselt on A.A. ja F.F. abielust sündinud lapsed B.B, C.C. ja D.D. XX.XX.XXXX sõlmisid F.F. ja hageja notariaalselt tõestatud ühisvara jagamise lepingu ja kokkuleppe lastele elatise maksmise kohta. Kokkuleppe punktis 7.1.1. on F.F. ja A.A. leppinud kokku, et A.A. on kohustatud tasuma F.F. laste ülalpidamiseks elatist 900 eurot kuus, st igale lapsele makstava elatise suurus on 300 eurot, mis suureneb igal kalendriaastal 5 % võrra alates 2021. aasta jaanuarikuust. Hageja pidi alustama elatise tasumisega 2020. a jaanuarist. Tulenevalt elatise kokkuleppe punktist 7.1.1. pidi A.A. alates 2022. a jaanuarist tasuma elatist kokku 992,25 eurot kuus, s.o 330,75 eurot iga lapse ülalpidamiseks. Hageja ütles 23.04.2022 avaldusega elatise kokkuleppe alates 01.05.2022 osaliselt üles ja andis teada, et tasub iga lapse ülalpidamiseks 100 eurot kuus. F.F. sai avalduse 23.04.2022 kätte. Hageja tasus 2022. mais F.F. pangakontole elatist kokku 400 eurot. 03.06.2022 saatis kohtutäitur Oksana Kutšmei hagejale täitmisteated ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused täiteasjades XXX, XXX ja XXX. Täitmisteadete kohaselt on sissenõudjateks kostjad ja täitedokumendiks XX.XX.XXXX sõlmitud notariaalne elatise maksmise kokkulepe. Kuna hageja ütles elatise kokkuleppe 23.04.2022 osaliselt üles ja tasus F.F. pangakontole 2022 mais 400 eurot, ei esinenud hagejal täitemenetluste algatamise ajal elatise võlgnevust. Täitemenetluste algatamine hageja suhtes ei ole seaduslik. Lisaks puudub kostjatel hageja vastu elatise kokkuleppe täitmise nõue. Kostjad ei ole XX.XX.XXXX hageja ja F.F. vahel sõlmitud lepingu pooleks. Elatise kokkuleppe osaline ülesütlemise on kehtiv, kuna miinimumelatise suurus on oluliselt muutunud. PKS § 101 alusel tasutava elatise summa oleks lastele kokku ainult 186,94 eurot kuus. Hageja tasub laste ülalpidamiseks elatist ja täidab nende ülalpidamiskohustust vahetult, kuna lapsed elavad lapsed hagejale kuuluvas XXX korteris ning viibivad suhtluskorra järgi XXX juures 9 päeva kuus. Hageja soovis menetluskulude jätmist poolte endi kanda.
KOSTJATE VASTUVÄITED
2.Kostjate hagi ei tunnista. Kostjate vastuväidete kohaselt ei ole kostjate seaduslik esindaja elatise kokkuleppe ülesütlemisega nõustunud ning ülesütlemise avaldus ei ole põhjendatud. Lapsed ei ole alates aprilli keskpaigast viibinud ühtegi päeva isaga ning enne seda viibisid seal keskmiselt 4-5 päeva kuus. Laste suhtlusgraafiku kehtestamiseks toimunud kohtuprotsessil väitis hageja, et graafik ei saa olema aluseks laste elatise vähendamisel. Hageja ei arvestanud asjaoluga, et elukallidus on viimasel ajal oluliselt tõusnud ning laste kasvatamine on muutunud märgatavalt kallimaks. Lapsed elavad emaga korteris XXX, mis on kokku ehitatud korteriga XXX. Kostjate esindaja on andnud hagejale mõista, et võib korteri müüki panna ja XXX uuesti lahku ehitada. Laste suhtes on hoolimatu ja pahatahtlik teha nii äkki selliseid suuri rahalisi muutusi, mille tõttu peavad lapsed loobuma oma XXX. Täitmisavaldust esitades tegutses laste ema nii, nagu kohtutäituri büroost teda juhendati.
2/5
Kostjad palusid tunnistada lubamatuks hageja esitatud elatise üles ütlemise avaldus, sest see avaldus on tehtud valedele tuginedes ja ei arvesta laste huvidega.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
3.Kohus arutas 12.10.2022 kohtuistungil asja lõpuni. Kohus andis kohtuistungil hagejale tähtaja 17.10.2022 menetluskulude nimekirja esitamiseks ja kostjatele tähtaja 20.10.2022 hageja menetluskulude osas arvamuse esitamiseks. Kostjatel menetluskulud puudusid. Kostjad esitasid 07.11.2022 omapoolse sisulise seisukoha ning tõendid. Kohus teatab, et jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 331 alusel kostjate 07.11.2022 seisukoha ja tõendid asja juurde võtmata. Kostjad on oma dokumendid esitanud hilinenult. TsMS § 329 lg 2 järgi oleks kostjad pidanud kõik tõendid ja seisukohad esitama seitsme päeva jooksul enne istungit. Kohus selgitab samas, et dokumentide tähelepanuta jätmine ei riku kuidagi kostjate õiguseid. Kostjad on samad seisukohad esitanud juba menetluse kestel. Asja juures on juba olemas ka kostjate poolt 07.11.2022 esitatud tõendid (ülesütlemisavaldus, kohtutäituri kiri ja notariaalne kokkulepe).
4.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks järgmised asjaolud: • hageja ja F.F. sõlmisid XX.XX.XXXX notariaalselt tõestatud ühisvara jagamise lepingu ja kokkuleppe lastele elatise maksmise kohta. Kokkuleppe punktis 7.1.1. on F.F. ja A.A. leppinud kokku, et A.A. on kohustatud tasuma F.F. laste ülalpidamiseks elatist, mille igakuine suurus on kokku 900 eurot, st igale lapsele makstava elatise suurus on 300 eurot, mis suureneb igal kalendriaastal 5 % võrra alates 2021. aasta jaanuarikuust. Hageja pidi alustama elatise tasumisega 2020. a jaanuarist (dtl 14-23); • hageja ütles 23.04.2022 avaldusega elatise kokkuleppe alates 01.05.2022 osaliselt üles ja andis teada, et tasub iga lapse ülalpidamiseks 100 eurot kuus (dtl 24-29); • kostjate seaduslik esindaja sai ülesütlemise avalduse kätte 23.04.2022 (dtl 30); • hageja sai 03.06.2022 kohtutäitur Oksana Kutšmeilt täitmisteated ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused täiteasjades XXX, XXX ja XXX. Täitmisteate kohaselt on täiteasjas XXX sissenõudja D.D, täiteasjas XXX sissenõudja C.C. ja täiteasjas XXX sissenõudja B.B. (dtl 32-55). Hageja nõuab nimetatud täiteasjades sundtäitmise lubamatuks tunnistamist.
5.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 181 sätestab, et käesoleva seadustiku alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad järgmistest täitedokumentidest: elatise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, millega võlgnik on andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. Riigikohus on XX.XX.XXXX otsuses nr XXX selgitanud, et vanemate notariaalselt tõestatud elatiskokkulepe võib olla käsitatav lapse kui kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepinguna VÕS § 80 tähenduses ja olla täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 181 järgi. Lepingu punkt 7.2. järgi andis A.A. nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele lastele elatise maksmise nõude rahuldamiseks. Seega on hageja ja F.F. vahel XX.XX.XXXX sõlmitud notariaalne elatise maksmise kokkulepe täitedokument täitemenetluse seadustiku mõttes.
3/5
6.TMS § 5 lg 1 sätestab, et täitemenetluse osalised on isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Kohtutäituri teadetest nähtub, et täitemenetlused on alustatud laste avalduste alusel. Riigikohus on eelpool viidatud otsused toonud välja: „Kui elatiskokkuleppe on kohustatud vanemaga sõlminud laps või vanemate sõlmitud elatiskokkuleppega on lapsele antud iseseisev nõudeõigus (PKS § 100 lg 3, VÕS § 80 lg 2, TMS § 2 lg 1 p 181), on täitemenetluses sissenõudjaks laps. Olukorras, kus vanemad ei ole elatiskokkuleppes lapsele iseseisvat nõudeõigust andnud, on elatiskokkuleppest tulenev nõudeõigus üksnes vanemal, ning see vanem on ka täitemenetluses sissenõudjaks. Seega olukorras, kus kohtud ei tuvastanud, et kostjatel on õigus nõuda elatiskokkuleppe täitmist, saanuks elatiskokkuleppe alusel sissenõudjaks olla kostjate ema.“ Käesolevad asjas esitatud elatise maksmise kokkuleppe sõlmisid hageja ja F.F. Notariaalse lepingu punktist 7 (s.o selle alapunktidest) ei nähtu, et lastel oleks õigus nõuda vanemate vahel sõlmitud kokkuleppe täitmist. Seega tuleb hagejal tasuda elatist küll laste ülalpidamiseks, kuid elatise maksmist saab nõuda ainult lepingu pooleks olev F.F. . Lastel ei ole praeguses vaidluses õigust nõuda elatise maksmist notariaalse lepingu alusel. Kuna lastel ei ole hageja vastu notariaalsest lepingust tulenevat nõuet, ei saa nad olla ka täitemenetluses sissenõudjad. Lastel ei ole hageja suhtes kehtivat täitedokumenti. Kohus rahuldab hageja nõude ning tunnistab täiteasjades nr XXX, XXX ja XXX sundtäitmise lubamatuks.
7.Kohus selgitab kostjate esindajale, et kohtutäitur ei saa anda õigusalast nõu. Kohtutäitur ei saa hinnata, kas täitemenetluse algamise avaldus tuli esitada F.F. või laste nimel. Kui F.F. leiab, et notariaalne leping on kehtiv XX.XX.XXXX sõlmitud sõnastuses, on tal võimalik esitada kohtutäiturile täitmisavaldus enda nimel. See tooks kaasa uue kohtuvaidluse lepingu ülesütlemise õiguspärasuse üle. Teine ja mõistlikum võimalus (kui lapsevanemad omavahel elatise summas kokku ei lepi) on esitada kohtusse hagiavaldus lastele elatise väljamõistmiseks. Sel juhul tuleb hagejateks märkida lapsed. Kohtumenetluse tulemusel tekib täitedokument, mille täitmist on võimalik nõuda lastel (F.F. l laste esindajana).
8.Kuna kohtus on asunud seisukohale, et täitemenetlus ei ole algatatud korrektselt, ei tule hinnata XX.XX.XXXX sõlmitud kokkuleppe ülesütlemise õiguspärasust. Lepingu ülesütlemisele saab üldjuhul esitada vastuväiteid, sh tugineda selle tagajärjetusele üksnes lepingu pool. Lepingu ülesütlemisele saab vastuväiteid esitada F.F. Käesolevas asjas ei ole F.F. menetlusosaliseks, järelikult ei ole tal olnud võimalik esitada enda nimel vastuväiteid. Lepingu kehtivust hinnates rikuks kohus F.F. õiguseid.
9.20.06.2022 kohaldatud hagi tagamise abinõu (täitemenetluste peatamine) jääb jõusse kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
10.Menetluskulud Kohus jätab TsMS § 162 lg 4 kohaselt menetluskulud poolte endi kanda. Hageja on teatanud, et soovib menetluskulude jätmist poolte endi kanda. Lisaks ei ole hageja esitanud
4/5
menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et kuna kostjateks on alaealised lapsed, oleks menetluskulude teistsugune jaotus äärmiselt ebamõistlik.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.