Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

2-21-14932 järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1.Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjon otsusega xxxxxxxxxxx 25.08.2021.a. jättis rahuldamata M.P. avalduse ületundide eest saamata jäänud töötasu 1076.63 eurot nõudes. 2.M.P. pöördus samas asjas hagiavaldusega kohtu poole. Hageja esitatud hagiavalduse kohaselt töötab ta alates 01.septembrist 2011 Lihula Muusika- ja Kunstikoolis. Tema koormuseks õppeaastal 2020/21 oli 1.0, mis pedagoogide puhul tähendab teadupärast kokku 35 tundi nädalas. Õppetöö oli kõnealusel õppeaastal ja on praegugi korraldatud nii, et suur osa tema tundidest toimub Metskülas ja Varblas ning normkoormusest kinnipidamiseks annab kokkuleppel õpilaste ja lapsevanematega osa instrumendiõppest rühmaviisiliselt. Viiruse tingimustes ja tulenevalt kehtestatud piirangutest muutus juba novembrist 2020 paljuski oluliselt töö korraldus, võimalik polnud teha rühmatunde ning kontakttunnid olid lubatud vaid ühes õppehoones. Seega said piirangute tõttu toimuda ainult individuaaltunnid ja ei olnud võimalik teha tunde mitmele õpilasele koos. Siiski oli sellel hetkel üldiselt võimalik mahutada oma töötunnid ettenähtud tööaja sisse. Kehtestatud piirangud olid tööandjale teada. Tööandja ei korraldanud õppetööd ümber ega andnud näiteks korraldusi osa tunde ära jätta vmt. Õppetöö sisuliselt poolelt (tunni pikkus, õppesisust kinnipidamine) pidi viiruse tingimustes jätkuma tavapäraselt arvestades Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piiranguid. Paljud huvikoolid korraldasid oma õppetöö ümber, vähendasid tunde ja vähendasid vanemate poolt tasutava õppemaksu suurust. Tema tööandja seda ei teinud. Alates 01.märtsist kuni 04.maini 2021 toimus õppetegevus praktiliselt tervikuna Zoom keskkonnas, täiendavat aega võrreldes tavapärase kontaktõppega nõuab juba tundide sisestamine Zoomi kalendrisse, vastavate kutsete saatmine ning vajalike õppematerjalide ja salvestiste pilve üleslaadimine. Koostas õpilaste jaoks Zoom keskkonnas vastavad ajagraafikud, jättes aegu ka tagavaraks ning halva internetiühenduse tõttu toimusid tunnid tihti ka neil aegadel. Lisaaega kulus ka sellele, et pidi salvestama instrumentaalsaateid, mida oli võimalik teha ainult tema ja kontsertmeistri regulaartunniplaanide välisel ajal. Seda põhjusel, et tunnid ei saanud toimuda kontsertmeistri osavõtul (lubatud ainult 1:1) aga orkestripillide õppes on äärmiselt oluline mängimine saatega. Lisaselgitusena märgib , et ükski distantsõppes kasutatav õpikeskkond ei võimalda kahe instrumendi samaaegset mängimist reaalajas, seega puudusid saadete salvestamisele alternatiivid. Veel on täiendavaid töötunde nõudnud mitmete probleemide lahendamine, mida ei saa teha interneti vahendusel nagu näiteks pillide üle vaatamine ja pisiremont. Tavapäraselt toimuks selline tegevus kontaktse õppetunni ajal. Tema hinnangul jättis töövaidluskomisjon (edaspidi TVK) oma otsuses vajaliku tähelepanuta, et kostja on niihästi enda kirjalikus vastuses kui ka TVK istungi käigus suuliselt kasutanud pidevalt hageja tegevuste kohta määratlust “lisatöö”. Tegelikkuses on kõik hageja poolt teostatud tegevused tema kui instrumendiõpetaja töö täiesti tavapärane koostisosa, sealhulgas, kuid mitte ainult:õpperepertuaari hankimine ja vajadusel arranžeerimine olemasolevatele koosseisudele, instrumentide seadistamine, hooldamine ja pisiremont, esinemisvõimaluste pakkumine õpilastele ka väljaspool formaalset koolitööd, vajadusel selleks avalikke kontserte korraldades, enda täiendkoolitamine, õpilastega erinevatel koolitustel käimine ja tegutsemine (külalis)koolitajana, seda ka koolivaheaegadel, enda mänguvormi hoidmine (harjutamine) eesmärgiga olla õppetöös ka õpilastele muusikaliseks eeskujuks. Neid ja veel mitmeid taolisi tegevusi on hageja alati teostanud ka kontaktõppe toimumise ajal ja siis mahtusid tegevused nn. õpetaja üldtööaja sisse või ületasid seda hageja poolt mitte kõneväärseks peetud määral. Võimalik oli see arvestades eelkõige, et vastavalt kooli õppekorraldusele puuduvad tunniplaanis vahetunnid, õpetaja annab oma koormuses ettenähtud kontakttunnid järjest ära ja talle jääb seetõttu piisavalt

2 (8)

2-21-14932 järjestikust aega ka suurema mahuga tegevuseks, näiteks muusikateose arranžeerimine või õppevideo valmistamine. Distantsõppe olukorras hageja tööpäeva jaotus muutus oluliselt: pidev silmade pingutamine arvuti kuvari ees ja esituse kuulamine läbi kõrvaklappide, samuti sundasend kaamera vaateväljas tõid endaga kaasa hageja hinnangul vältimatud 15-minutilised puhkepausid kahe veebitunni vahel. Et enamik hageja poolt ülalpool mainitud teistest tööalastest tegevustest on samamoodi seotud kas silmade või kõrvade koormamisega, ei osutunudki võimalikuks nende tegevuste teostamist enam tööaja sisse mahutada. Koormus kasvas eriti pärast koolivaheaega, s.o alates 1.märtsist 2021. Tekkinud olukorrast teavitas tööandjat kirjalikult 26.märtsil 2021, mil soovis enda töölepingu vastavusse viimist reaalse olukorraga. Tööandja ei vastanud rohkemat, kui et on olukorra teadmiseks võtnud, ega andnud ka muid korraldusi näiteks tundide lühendamiseks, ärajätmiseks või töö ümberkorraldamiseks. Tööaja arvestust on ta pidanud konkreetses tabelis, mis on käesolevale avaldusele lisatud. Tabelis on toodud tunnid õppenädalate kaupa. Tema esindaja saatis 24.04.2021 tööandjale nõudekirja. Nõudekirjas soovis märtsis tehtud ületundide hüvitamist. Konkreetselt oli märtsis 2021 tehtud töötunde 221, kuid märtsi palgalehel nr 145 kajastusid normkoormuse töötunnid, s.o kokku 161 tundi, seega oli tasustamata 60 ületundi. Nõudekirjale vastas 30.04.2021 tööandja esindaja, Lihula Muusika- ja kunstikooli direktor. Lühidalt oli vastuse sisuks, et „M.P. on soovinud töölepingu muutmist, millega tema ei nõustu ning kuna puudub kokkulepe ületunnitöö tegemiseks ja tööandja ei ole kohustanud töötajat ületunnitööd tegema, siis see hüvitamisele ei kuulu. Kui M.P. on teinud kauem tööd, kui töölepingust tulenev tööaeg, siis tegi ta seda omaalgatuslikult. Võimaluste piires olen eelnevalt ja püüan ka edaspidi töökaid ja koolile lojaalseid töötajaid igati tunnustada, samuti võimaluste piires rahalise preemiaga tänada. Viirusest tingitud olukorda ja kõiki õpetajaid puudutavat töökorralduse muutust arvestades loodan väga, et saame ka selle aasta lõpus tublidele, tegusatele ja distantsõppel oldud ajal õppetööd edukalt läbiviinud õpetajatele preemiat maksta.“ Nimetatud kirjale vastas tema esindaja 02.05.2021 veelkord selgitusega, kuidas ületunnid on tekkinud: eriolukord on nõudnud muudatusi töökorralduses, kuid õpetaja M.P.le ei ole antud korraldust tunde ära jätta, samuti ei ole talle teadaolevalt vähendatud lastevanemate poolt tasutavat õppemaksu, seega pidid kõik ettenähtud tunnid ka tavapärases mahus toimuma. Mis tähendab, et varem mitme õpilasega toimunud tunnid toimusid nüüd 1:1 ja juba ainuüksi sellest tekkisid ületunnid. Nimetatule vastas direktor samal päeva, et ta näeb kompromissi võimalust. 18.05.2021 esitas M.P. esindaja tööandajale konkreetse arvestuse ja informeeris, et tänaseks on tekkinud juba ka ületunnid aprillis, kokku 39 ületundi ning esitas ka vastava arvestuse. Ületundide nõude kogusumma oli 1076.63 eurot. Tegemist on brutosummaga. Esindaja teatas, et M.P. on nõus kompromissiga ja ootab selles osas konkreetset summalist pakkumist. Sellele kirjale tööandja ei vastanud ja sel põhjusel hageja pöördus töövaidluskomisjoni poole. Hagejal on ületunde märtsis 60 ja aprillis 39. Arvestades juba eelpool kirjeldatut on hageja konkreetne nõue ületundide tasustamise osas koos arvutuskäiguga järgmine: 1. Märtsi 2021 60 ületunni eest 629.10 eurot. Märtsi palgalehel kajastuvad normtunnid ja arvutades nende alusel keskmise tunnihinde märtsis (1125:161), siis see on 6.99. Ületundide eest makstakse 1,5 kordset töötasu ja seega on arvestus järgmine: 60 x 6.99 x 1.5 = 629.10 eurot. 2. Aprilli 2021 39 ületunni eest 447.53. Aprilli palgalehel kajastuvad normtunnid ja arvutades nende alusel keskmise tunnihinde aprillis (1125:147), siis see on 7.65. Ületundide eest makstakse 1,5 kordset töötasu ja seega on arvestus järgmine: 39 x 7.65 x 1.5 = 447.53. Seega on kokku nõue brutosummas 1076.63 eurot. Tööandjale on teada kõik viiruse tõttu rakendunud piirangud ja sellega kaasnev möödapääsmatu täiendav tööaeg ja täiendavad töökohustused, kuid tööandja ei teinud mingeid muudatusi õppetöö korralduses ega võtnud tarvitusele meetmeid ületunnitöö vältimiseks. Veelgi enam kui hageja oli kostjale teatanud, et tel tekivad ületunnid, kostja ei teinud midagi, et tööd ümber korraldada. Nagu juba ülalpool märgitud, eksisteeris selleks ajaks töökorralduslik dokument, millisega oli töötajatele antud konkreetsed käitumisjuhised (täita tööülesandeid 9 tundi päevas, anda igale õpilasele vähemalt üks veebi/videotund nädalas). Hageja püüdis neid korraldusi täita viimase võimaluseni ja pöördus kostja poole tõepoolest alles siis, kui oli täiesti ilmselge, et ka olemasolevast

3 (8)

2-21-14932 korraldusega sätestatud ajaraamistikust ei piisa enam kõikide vajalike tööga vahetult seotud ülesannete täitmiseks. Seega pidi kostjale olema selge kui mitte enne, siis kindlasti alates 26.märtsist, et hageja on sattunud tõsisesse ületunnitöö olukorda, ja et selleks hetkeks polnud teada, kui kaua veel kehtivad Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirangud seoses COVID-19 pandeemiaga, olnuks kostjal võimalus pakkuda olukorra leevendamiseks erinevaid lahendusi. Tegemist on olukorraga, kus on üheselt tuvastatav, et ületunde on tehtud tööandja teadmisel ja nõusolekul ja seega tuleb tööandjal töötaja poolt teostatud ületunnitöö TLS-s sätestatu kohaselt hüvitada. Kostja ei vaielnud töövaidluskomisjonis sellele vastu, et ületunnid võisid tekkida, samuti ei toimunud vaidlust tehtud tööde mahus. TVK jättis tähelepanuta, et eksisteeris tööandja poolt väljaantud dokument “Lihula Muusika- ja Kunstikooli distantsõppe läbiviimise kord”. Esiteks, selle dokumendi p.1.8 sätestab õpetaja tööajaks tööpäeviti kella 9:00-18:00, see tähendab 9 tundi päevas ja 45 päeva nädalas, mis ületab õpetaja seadusega sätestatud tööajanormid kahe tunniga päevas ja 10 tunniga nädalas. Ja teiseks, sellesama dokumendi p.2.8 sätestab, et õpetaja viib oma aine raames iga õpilasega läbi vähemalt ühe video/veebitunni nädalas. Hagejal oli antud hetkel seega vaja lähtudes olemasolevate õpilaste arvust läbi viia vähemalt 26 veebitundi nädalas, ja kui lähtuda kostja väitest, et õpetaja täiskoormuse aluseks on 24 kontakttundi nädalas, siis on ka selle näitaja põhjal hageja ettenähtud tööaeg ületatud. Viidatud dokumendi pealkiri on “Distantsõppe läbiviimise kord”, mitte “Soovitusi distantsõppe läbiviimiseks” vms (hageja rõhutused), ja see dokument ilmus õpetajate epostkastidesse ilma igasuguse eelneva aruteluta (ei toimunud õppenõukogu koosolekuid ega infotunde), seega saab nimetatud dokumenti käsitleda kostja tööalase korraldusena ja hageja seda niimoodi käsitleski. Juhul, kui ületunnitöö hüvitatakse rahaliselt, tuleb TLS § 44 lg 7 kohaselt tööandjal töötajale vastava ületunnitöö eest maksta 1,5-kordset töötasu. Eeltoodust tulenevalt palub hageja välja mõista tööandjalt Lihula Muusika- ja Kunstikoolilt töötaja M.P.le hüvitis märtsis 2021 tehtud ületundide eest summas 629.10 eurot ja hüvitis aprillis 2021 tehtud ületundide eest summas 447.53 eurot, seega kokku hüvitis ületundide eest brutosummas 1076.63 eurot. Kostja seisukoht

2-21-14932 õpetaja saanud vastavalt oma pädevustele, võimalustele ja vajadustele ise otsustada. Arutlesime nendel teemadel korduvalt infotundides ja õppenõukogudes. Samuti toimusid jooksvalt arutelud kolleegidega vastavalt olukorrale kas koolis, telefonitsi või interneti teel. Ka õp.M.P.ga olen isiklikult vestelnud nii enne kui ka pärast tema poolt esitatud töölepingu muutmise nõuet. Teised Lihula MKK õpetajad on olnud avatud rääkima oma tööalastest muredest ja rõõmudest. Kahjuks õp.M.P. suhtles kolleegidega vähe ja üleolevalt ning käesolevaks hetkeks on ta asunud igasugust suhtlust vältima. Kool on korraldanud oma töötajatele pikaajalise digipädevuste tõstmise koolituse (kogumahuga 52 akadeemilist tundi), millest õp.M.P. ei ole soostunud osa võtma. (Kusjuures tema Varbla koolis antud e-tundidega tuli tõrge just seetõttu, et õpetajana ta soovis kasutada ZOOMkeskkonda, mitte Google platvormi Meet, mida Varbla õpilased üldjuhul kasutavad ja mida meie oma koolitusel just käsitlesime.) Samuti ei ole õp.M.P. osalenud kooli infotundides kuna need ei ole tema tõlgenduses kohustuslikud. Distantsõppel oldud aeg on nõudnud õpetajatelt kohanemist ja uute töövõtete kasutusele võtmist. Inimesed on pidanud end täiendama ja õppetööd ümber korraldama. Arvestades kooli eelarvet on makstud lisatasu kõigile õpetajatele, keda kontakttundide keelustamine kõige rohkem puudutas k.a. M.P.le (Lihula MKK direktori käskkiri nr4/ 25.06.2021, M.P. lisatasu 150 EUR + vabaklassi õpilaste kajastumine töötasus ka suvekuudel, M.P. puhul 22 õppetunni tasu kuus). Koolis töö korraldamiseks ja reguleerimiseks muutunud oludes on kehtestatud “Lihula Muusika- ja Kunstikooli distantsõppe läbiviimise kord” ning „Koroonaviiruse leviku tõkestamise stsenaariumid ja koolitöö korraldamine Lihula Muusika- ja Kunstikoolis nakkusohu ajal”. Kooli töökorralduse muutuses distantsõppe tingimustes, millele hageja viitab dokumendis “Lihula Muusika- ja Kunstikooli distantsõppe läbiviimise kord” on sätestatud, et õpetaja on õpilastele ja lapsevanematele meilitsi ja telefoni teel kättesaadav tööpäeviti kell 9.00- 18.00. Õpetaja reaalse tööpäeva pikkus sõltub õppetundide arvust, on igal õpetajal erinev ja on kirjas kehtivas töölepingus. Distantsõppe raames iga õpilasega läbiviidav e-tund ei pea olema individuaaltund. Tunnid, mis tavaolukorras on rühmatunnid on ka distantsõppe olukorras mõeldud rühmatundidena, mis muidugi eeldab õpetajalt paindlikkust ja kohanemisvõimet. Erilises olukorras teeb õpetaja eritunniplaani ja ei pea järgima kooli kinnitatud tööplaani. Muutunud oludes on õpetajad pidanud olema tihedamas kontaktis lapsevanematega. Nendes peredes, kus huvikooli tundides osalemine oli raskendatud vabastasime õpilase meie kooli õppemaksust kas osaliselt või täielikult. Suhtlus lapsevanema ja kooli vahel toimub üldjuhul aineõpetaja kaudu. Õpetajate suhtlusoskused ja valmidus selleks on erinevad. M.P. kooli direktorile mingeid probleeme õpilaste tunnis osalemise suhtes ette ei kandnud, ka otsestele sellekohastele küsimustele vastas alati, et kõik osalevad. Hilisemas vestluses minuga on lapsevanemad siiski probleeme välja toonud ja on selgunud, et kõigile õpilastele P. õppemeetodid ei sobinud. Menetluse käik 4.M.P. kirjalikus arvamuses hagi vastuse kohta jäi esitatud hagi juurde ja palus hagi rahuldada. 24.08.2022 kohtu korraldaval eelistungil hageja jäi esitatud hagi juurde ja palus hagi rahuldada. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kohus jätkas asjas kirjaliku menetlusega andis tähtaja täienduste esitamiseks , vastamise tähtaja , mis oli ühtlasi eelmenetluse lõpptähtajaks ja peale mida ei saanud enam täiendusi , tõendeid ja taotlusi esitada ning määras kohtuotsuse teatavakstegemise aja. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas 5.Kohus kuulanud ära pooled ja tutvunud asjas kogutud kõigi kirjalike materjalidega ja tõenditega ning hinnates tõendeid kogumis leidis, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.

5 (8)

2-21-14932 6.TLS § 1 lg.1 järgi töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Poolte vahel puudub vaidlus , et hageja M.P. töötab kostja Lihula Muusika- ja Kunstikoolis puhk-ja löökpilliõpetaja ametikohal , tööleping nr. 35 poolte vahel sõlmitud 01.09.2011 (tl.116). Alates 01.09.2020 töölepingut muudetud ja töötaja ametikoha suurus 1, töötaja töökoormus lepingu sõlmimise ajal 24 pedagooglist tundi üldtööajaga 36 tundi nädalas, töötaja palgamäär 1125 eurot (tl.115). TLS § 43 lg.1 järgi eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). Lg.2 järgi eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas. TLS § 43 lg.6 järgi haridustöötajatele tööaja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse määruse nr.125/22.08.2013 Haridustöötajate tööaeg § 1 lg.1 p.4 järgi lühendatud täistööaja kestus 7 tundi päevas s.o. 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul kehtib huvikooli õpetajale. Lihula Muusika ja Kunstikool on esitanud kohtule tööajatabeli märtsikuu kohta , mille kohaselt on M.P. töötunde märtsis 2021 35 tundi nädalas kokku töötunde 161, ületunde ei ole (tl.113-114). Lihula Muusika ja Kunstikool on esitanud kohtule aprillikuu 2021 kohta, mille kohaselt on M.P. töötunde aprillis 35 tundi nädalas ja kokku töötunde 147, ületunde ei ole ( tl 118- 120).

6 (8)

2-21-14932 tagasiulatuvalt alates 01.märtsist muudatuste kestvusega kuni kontaktõppe täieliku taastumiseni. Minupoolne kalkulatsioon kirja manuses“ (tl.49). Antud e-kirjas hageja soovib tagasiulatuvalt saada suuremat töötasu seoses töökoormuse suurenemisega s.t. töölepingu muutmist tagasiulatuvalt. Sellisel juhul oleks hageja pidanud asuma kostjaga läbirääkimistesse töölepingu tingimuste muutumiseks s.h. töötasu osas , aga mitte omal algatusel ületunde tehes asuma töötasu suurendama ilma tööandja teadmata. Hageja enda seletusega kohtuistungil on tõendatud, et enne ja pärast kirja saatmist ta kostjaga läbirääkimisi ületunnitöö ja selle tasustamise osas ei pidanud vaid palus kostjal pöörduda oma juristi poole. Sellega on tõendatud , et hagejal puudus kostjaga kokkulepe ja ta ei püüdnudki ületunnitöö tegemise ja ületunnitöö tasustamise osas kostjaga kokkulepet sõlmida. 8.2 Hageja ei ole kohtule tõendanud ületunnitöö tegemist sellises mahus nagu ta arvestuse on esitanud. Hageja poolt paberil esitatud arvestus ainuüksi ei tõenda ületunnitöö tegemist. Hageja ei ole kostjale koheselt teatanud ületunnitöö tegemise vajadusest ja ületunnitöö tegemisest ega töö tegemise järgselt tööaja arvestust tööandjale esitanud vaid on esitanud selle tagantjärgi mistõttu pole see kontrollitav. Kostja hageja poolt koostatud tööajatabelit ei ole õigeks võtnud.

2-21-14932 Arvestades kõike eeltoodut kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Menetluskulud

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.