Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

A.A.I HAGI

ligipääsu takistamisega. Samal päeval küsis juhatuse liige, kas sobib töölepingu lõpetamise vormistamise ja variantide arutamine koos kaevandusmuuseumit õigusvaidlustes esindava vandeadvokaat Margus Kiirega. Advokaat Kiir pakkus välja töölepingu lõpetamist poolte kokkuleppel, hageja mittenõustumisel koondamise alusel. Kohtumisel sai hageja teada, et kaevandusmuusemi nõukogu koosolek on kavandatud 20.01.2021 ja seal olevat päevakorras ka hageja ettepanek ja töösuhte küsimus. Kuna infot nõukogu koosolekul vastuvõetud otsuste kohta mõistliku aja jooksul ei laekunud, saatis ta 22.01.2021 tööandjat esindavale vandeadvokaadile meeldetuletuse, 25.01.2021 sai hageja Facebooki messengeri kaudu koondamisteate. Koondamisteate järgi maksti hagejale hüvitist (oletuslikult) 2021 aasta jaanuarikuu ületundide eest mahus 30 ületundi. Samuti pakuti välja isikliku sõiduauto (M1 kategooria) kasutamise hüvitamist peale sõidupäeviku esitamist. Hageja väitel koondamissituatsiooni kui sellist tehnilise juhi ametikoha koondamiseks polnud. Samuti pole õige väide, et tööandjal polnud pakkuda teist tööd, tööandja otsib praegugi Töötukassa kaudu giid-remonditöölist, varasemalt hageja poolt teostatud tööde tegemiseks on tellitud teenusena sisse elektritöid ja kõikvõimalikke muid tegevusi. Koondamissituatsioon oleks eeldanud töö kui sellise puudumist, või vahendite puudumist tööde eest tasumiseks, praegu tehakse sama töö tasu eest ära teiste isikute poolt. Hageja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemise otseseks põhjuseks oli mitte koondamissituatsioon, vaid tööandja poolne soov karistada töötajat kaevandusmuuseumi nõukogule saadetud ettepaneku esitamise eest. Samuti pole kohane meede kasutada töötaja survestamiseks töölepingu (vabatahtlikuks, omal soovil) lõpetamiseks vandeadvokaadi abi ja vahendust. Hageja hinnangul on tema puhul tegemist töötaja tagakiusamisega ja niinimetatud näidispoomisega. Selline tegevus on vastuolus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 23.10.2019 direktiiviga nr (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (teavitajate kaitse direktiiv, https://eur-lex.europa.eu/legalcontent/ET/TXT/?uri=CELEX:32019L1937) Hageja viitab direktiivi artikli 19 lõikele a: Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et keelata ükskõik millisel kujul rakendatavad survemeetmed artiklis 4 osutatud isikute vastu, sealhulgas survemeetmete rakendamise ähvardused ja katsed, eeskätt järgmisel kujul: a) töösuhte peatamine, vallandamine, ametist vabastamine või samaväärsed meetmed; Lisaks eeltoodule on selline tööandja tegevus tõlgendatav töökiusamisena ja töötaja ebavõrdse kohtlemisena. Hageja palub tuvastada töölepingu lõpetamise tühisus § 89 lõike 1 alusel ja lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel, samuti mõista töötajale lisaks välja mõistlik hüvitis materiaalse ja moraalse kahju eest. 3.2 Ületunnitöö eest hüvitise nõue Koondamisteate järgi kuulus hüvitamisele aegumata põhipuhkus, kuid puudub info 2020 aasta ületundide hüvitamise kohta. 2020. aastal oli hageja väitel tal ületunde väga suures mahus, hinnanguliselt kahe/kolme kuu tööaja normi mahus. 2020. aastal lisandus tavalistele tööülesannetele tellija esindamine ümberehituse projekteerimise protsessis. Algselt pidi projekteerimine kestma 4 kuud, algusega jaanuar 2020, kuid see tähtaeg pikenes korduvalt. 14.01.2021 nõukogule ettepaneku tegemise ajaks polnud projekt veel lõplikult valminud, toimus projekteerimine ja ehitusprojekti ekspertiisis väljatoodud puuduste kõrvaldamine. Hageja ülesandeks projekteerimisprotsessis oli lähteülesande väljatöötamine, projekteerimiskoosolekutel tellija esindamine, tehniliste lahenduste osas valikute tegemine, objekti olemasoleva dokumentatsiooni ja olukorra ettenäitamine ja selgituste andmine. Koostöö projekteerijatega oli väga mahukas, projekteerimise käigus vahetusid ka projekteerija allhankijad, mistõttu mõningaid projektiosi projekteeriti korduvalt. 3(17)

Antud ületunnid on fikseeritud tööaja tabelis, mida peeti igakuiselt. Tabel asus haldusjuhi töölaua kõrval kapi peal, hageja sisestas sinna iganädalaselt omakäeliselt reaalsed töötunnid. Kuna töölepingust tulenevalt oli hagejal õigus poole tööaja ulatuses kaugtööle, siis tegi ta osa tööd ka kodus või kokkusaamistel projekteerija kontoris. Tööaja tabel saadeti kuu lõpus raamatupidajale, kes pidas nende üle arvestust. Hagejal oli juhatuse liikmega suuline kokkulepe selle osas, et ületunnid hüvitatakse vaba aja andmisega. Seoses suure töökoormusega 2020 aastal ei tekkinud võimalust ületunde vaba aja saamisega väljavõtmiseks (ka plaaniline puhkus jäi välja võtmata), kavas oli seda teha 2021 aasta esimesel poolel, peale projekteerimistööde lõppu ja enne ehitustööde alustamist. Kuna tööleping lõpetati koondamisega, siis on 2020 aasta ületundide hüvitamine vaba aja andmisega võimatu ja ületunnid tuleb hüvitada rahas 1,5 kordse töötasu määra alusel. Hageja palub hüvitada ületunnitöö mahus 2 kuu eest tariifiga 1,5, arvutuskäik 2 x 1,5 x 1250 = 3750 eurot. 3.3 Hüvitise nõue isikliku N1 kategooria kaubiku kasutamise eest tööandja huvides 2020/2021 aastal, igakuiselt 200 eurot, kogusummas 2600 eurot. Kaevandusmuuseumil puuduvad sõidukid, millega teostada majandusvedusid. Kõik veod ja transpordi teostavad kaevandusmuuseumi töötajad, kasutades isiklikke sõiduautosid ja muid transpordivahendeid. Hageja on alates 2017 aastal töölepingu sõlmimisest alates kasutanud isiklikku N1 kategooria kaubikut Opel Combo XXX tööandja huvides majandussõitude tegemiseks. Kaubiku kasutamist on varasemalt hüvitatud kui isikliku sõiduauto (M1 kategooria) kasutamist sõidupäeviku alusel. Tööandaja on järjepidevalt eeldanud isikliku sõiduki kasutamist tööandja huvides. Sisuliselt oli isikliku sõiduki kasutamise võimalus töölepingu sõlmimise eelduseks. Hageja on oma sõidukiga teostanud kõikvõimalikke majandusvedusid, ehitusmaterjalide tarnimist Eesti piires, pidevalt toimuvat varuosade ja tarvikute transporti Jõhvist kaevandusmuuseumisse. Sisuliselt pole olnud hagejal võimalik käia tööl ühistranspordiga, kuna tööülesanded eeldavad ööpäevaringset valmisolekut isikliku sõidukiga transpordi osutamiseks. Hageja on olnud kogu töötatud aja jooksul ka G4S kontaktisikuks, kes peab häire puhul ööpäevaringselt kaevandusmuuseumisse kohale tulema. Samuti jälgis ööpäevaringselt IT lahenduste kaudu kaevandusmuuseumi tehnosüsteeme ja rikketeadete puhul sõitis koheselt tööle riket kõrvaldama. Kütuse ostis hageja ise oma raha eest, hooldas ja remontis ka oma raha eest, tööandja seda kulu ei hüvitanud. Varasemalt, kuni 2019 aasta keskpaigani, pidas hageja päevikut isikliku sõiduauto kasutamise kohta, seda täitis aastas 2-4 korda, tagantjärele mitme kuu eest korraga, Tööandja aktsepteeris sellist tegutsemist ja maksis selle alusel isikliku auto kasutamise hüvitist. Sõidupäeviku koostamise peamiseks aluseks olid saatelehed, kust oli näha sõidu kuupäev ja tuletatav sõidu eesmärk. Hagejal puudub ligipääs saatelehtedele/arvetele, mistõttu koondamisteates soovitatud viisil pole võimalik sõitude arvestust tagantjärele koostada. 2020 aasta algusest alates ei olnud seoses töömahu ja ületundidega enam aega pidada isikliku sõiduauto kasutamise päevikut, oleks pidanud tegema seda töövälisel ajal uneaja arvel, lisaks selgus hagejale 2020 aasta alguses tõsiasi, et N1 kategooria sõiduki kasutamist ei saagi sõidupäeviku alusel hüvitada, seadusandja ei ole ette näinud võimalust maksuvabalt mingi muu kui M1 kategooria sõiduki kasutamise hüvitamiseks. On küll võimalik hüvitada millise iganes sõiduki kasutamist, kuid selle juures tuleb saadud hüvitisest kinni pidada kõik maksud. Juhatuse liige oleks pidanud lähtudes oma hoolsuskohustusest leidma lahenduse sellisele olukorrale ja korraldama transpordi, kas siis hankides selleks ise sõiduki või sõlmides rendilepingu töötaja sõiduki kasutamiseks. Käesoleval juhul seda tehtud pole, hageja on kandnud oma isikliku sõidukiga tööandja huvides transporditöid teostades kõik otsesed ja kaudsed kulud, sealhulgas kütus, hooldus ja remont, amortisatsioon, sõiduki väärtuse vähenemine. Kuna varasemalt on isikliku auto kasutamise hüvitis olnud igakuiselt keskmiselt suurusjärgus 200-250 eurot, siis palub hageja mõista tööandjalt välja sõiduki kasutamise hüvitis 200 eurot kuus, arvutuskäik 12 x 200 + 1 x 200 = 2600 eurot (2020 kogu aasta + 2021 jaanuar). 4(17)

3.4 Hüvitise nõue tööandja valdusesse jäänud ja purunenud hagejale kuuluvate tööriistade eest. Alates 2017. aastast järgmisel kuul peale töölepingu sõlmimist tõi hageja tööandja juurde tasuta kasutamiseks oma puurvasara Makita, kaaluga 12 kg. See oli tarvilik maa-aluste remonditööde teostamise puhul kaevanduskäigu seina ja põranda küljest kivimitükkide lahti raiumiseks. Perioodiliselt leidis see kasutamist tööandja huvides. Hageja tegi küll tööandjale korduvalt ettepaneku hankida kaevandusmuuseumile analoogne tööriist, kuid sellekohast luba ei saanud. Juhatuse liige pakkus välja ainult rentimise võimaluse tööriistalaenutusest, sedagi ainult põhjendatud vajadusel. Kuna rentimisega oleks kaasnenud hagejale täiendav aja- ja sõidukulu tööriista rendipunktist toomiseks ja viimiseks, siis isikliku aja säästmise huvides (sel perioodil ületundide üle arvestust ei peetud ja ületunde ei hüvitatud (aastatel 2017-2019)), leppis hageja olukorraga ja lubas jätkuvalt kasutada isiklikku tööriista tööandja huvides. 2019 aasta 4 kvartalis algasid mahukad maa-aluse veetokketammi ehitustööd. Nende tööde teostamiseks tuli puurvasaraga mitme nädala vältel raiuda kaevanduskäikude seintesse süvendeid. Enne tööde alustamist andis juhatuse liikmele teada, et tööde teostamiseks on vaja muuhulgas puurvasarat ja et pole nõus lubama enda omandis olevat puurvasara sellise mahuka töö teostamiseks tasuta kasutamist. Hageja soovis osta kaevandusmuuseumile poest uut puurvasarat, selleks juhatuse liige kooskõlastust ei andnud. Kuna tööde alustamisega oli seoses ilmastikuoludega kiire, siis tööde algust polnud võimalik edasi lükata ja töid teostati ikkagi hageja puurvasaraga, mis tööde teostamise teisel nädalal purunes. Tööde jätkamiseks rentis hageja puurvasara tööriistalaenutusest tööandja kulul ja viis sellega tööd lõpule. Peale tööde lõpetamist jäi purunenud puurvasar tööandja valdussese. Kui tuli päevakorda töölepingu lõpetamine/koondamine, siis tõstatas hageja ka oma puurvasara küsimuse, palus lasta see tööandja poolt ja kulul ära remontida või siis osta tööandjal purunenud puurvasara asenduseks poest uus, seda ei tehtud. Hageja soovib puurvasara väärtuse hüvitamist rahas, 736 eurot.

koostada tõest tööaja arvestuse tabelit, ja jääb oma algsete nõudmiste juurde töösõitude hüvitamiseks. Hageja soovib esitada täiendava tõendi asjaolu kohta, et kostjal oli võimalik pakkuda hagejale teist tööd enne hageja koondamist. Kostja on menetluse jooksul läbivalt väitnud, et tal polnud hagejale muud tööd pakkuda, seal hulgas polevat kostja vastanud giidi ametikoha nõudmistele, mille puhul nõuti eeldusena kaevuri kogemust. Nendele väidetele vaatamata on kostja vahetult peale hageja koondamist võtnud tööle giidina A. P.-i, kellel puudub igasugune kaevurina töötamise kogemus. Kostja kodulehel on ta giidi ametikohal. (https://kaevandusmuuseum.ee/meist/tootajad/) Samuti on kostja kodulehel giidina kirjas P. O., kelle samuti puudub igasugune kaevuri kogemus. Seega on kostja väited hagejale teise töö pakkumise võimatuse kohta valed, pakkuda oli giidi tööd. Hageja esitab täiendava tõendina ajalehe artikli selle kohta, et hageja haldusalas esinesid tõsised probleemid, milledest teavitamise eest hagejaga tegelikult tööleping lõpetati (https://pohjarannik.postimees.ee/7624988/kaevandusmuuseumi-elektrisusteem-ja-allmaarongpole-labinudnoutavat-kontrolli) Tõendist nähtub, et ohutuse osas esines (ja esineb) tegelikult olulisi puudujääke, ja hagejaga lõpetati tööleping puudustest rääkimise tõttu.

SA EESTI KAEVANDUSMUUSEUM VASTUVÄITED

sellele ka hariduselt vastav, ametikoht on ettenähtud osalise tööajaga ning selle täitmine ei ole käesoleval ajal tööandjale aktuaalne. Kostja jääb ka väite juurde, et remonditööline-giid ametikohti töölepingu alusel KAMU-l on kolm (vt struktuuri). Ametikohad olid ja on täidetud. Giidide teenuseid kasutatakse käsunduslepingute alusel. Giidideks otsitakse kaevuri praktikat omavaid endisi kaevureid remonditöölisi. Nimelt isikuid, kes suudavad külastajatele rääkida kogetud praktikast tööl kaevanduses (sh ka erinevates keeltes) ja on suutelised külastajatele demonstreerima maa-alust tehnikat töös. Giidid ei ole KAMU töötajad (st ei ole töösuhetes) vaid osutavad teenust võlaõiguslike lepingute alusel. Kostja esitas ka kehtivate töötamiste TÖR loetelu, millisest on näha, et kehtivalt osutavad giidi teenust KAMU-le 4 giidi võlaõiguslike käsunduslepingute alusel (so O. I., E. L., H. L., A. L.) – TÖR väljavõtted. Töö ümberstruktureerimine on reaalselt toimunud seoses majandusliku olukorraga ning see on tööandja otsustada. Antud juhul on vastav otsus olnud põhjendatud ja tänaseni toimib uus struktuur muudatusteta, mis võimaldab KAMU-l ka olulist kokkuhoidu ning toimetulekut. Hageja oli valitud töötajate usaldusisikuks 26.07.2017.a. Hageja avaldus 27.05.2020 ametiühingust väljaarvamiseks võeti vastu ja rahuldati 10.06.2020. Kostja on tõendanud koondamissituatsiooni, mis on seoses COVID-19 olukorraga riigis, kus muuseumid on olnud külastajatele antud ajal suletud. Puuduvad põhjendused asjaolu kohta, et töölepingu lõpetamine on kuidagi seotud töötajate esindamisega. Vastupidi hageja on seisukohal, et talle oli võimalik pakkuda teist tööd ning tal oli konflikt ametiühingu esindajaga. Kostja on piisavalt tõendanud, et tööleping on lõpetatud lubatud alusel, so koondamine. Kostjale jääb arusaamatuks, kas nõue lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel kuupäevast 25.02.2021, tingimusega et tööleping lõpeb TLS § 107 lg 2 järgi üksnes siis, kui kostja maksab samal ajal töölepingu lõppemisega TLS § 109 lg 2 järgi väljamõistetud hüvitise, jääb kehtivaks. Kostja jääb seisukohale, et seadus ei võimalda seada õigussuhte lõppemisele tingimust, st õigussuhe kas on lõppenud või lõpetatakse vastaval ajal ning nõue on alusetu. Kokkuvõtteks on kostja jätkuvalt seisukohal, et hagejaga töölepingu lõpetamisel on täidetud materiaalsed ja formaalsed eeldused. Töölepingu lõpetamine on kehtiv ning hageja nõue tuleb jätta rahuldamata, sh taotlus lõpetada tööleping kohtu poolt ning nõue lõpetada tööleping tingimuslikult. Hageja nõue välja mõista hüvitis TLS § 109 lg 2 alusel kokku 12 000 eurot tuleb jätta rahuldamata. Kostja puhul on tegemist avalikes huvides tegutseva sihtasutusega, so muuseum. Kostja on seisukohal, et on toiminud seaduslikult ning lepingu lõpetamise eeldused on täidetud. Samas jätkuvalt rõhutab, et kui mingil põhjusel kuuluks tasumisele hüvitis tuginedes puudustele töölepingu lõpetamisel, tuleks hüvitist vähendada 1 kalendrikuu keskmise tasuni. Arvestamisele kuulub asjaolu, et 1 kuu tasu on hagejale juba tasutud koondamishüvitisena, millise tasumise alus langeks ära. Väide mittevaralisest kahjust tuleb jätta tähelepanuta kuna see on põhjendamatu ja paljasõnaline ning ka märgitud summa ei vasta kohtupraktikale, st on ebamõistlik. 5.2 Hageja nõue hüvitada ületunnitöö mahus 2 kuud tariifiga 1,5 summas 3750 eurot tuleb jätta rahuldamata. Töövaidluskomisjonile esitatud tõenditest nähtub, et kostja on pidanud tööaja arvestust. Kostja on tunnistanud hageja ületunnitööd 30 töötunni ulatuses ja tasu nende tundide eest on hagejale koos lõpparvega ka välja makstud. Kostja on seisukohal, et töötaja ületunnitöö eest tasu nõue on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja rõhutab, et tegemist oli juhtivtöötajaga, kes korraldas ise enda tööaega ja alluvate tööaega. Tööajanormiks oli vastavalt töölepingule 8 h päevas ja 40 tundi nädalas. TLS § lg 1 sätestab, et tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Kostja ei ole hagejale andnud korraldusi kokkulepitud tööaja ületamiseks. Hageja ise korraldas oma tööaja, sh kaugtööna. Toimingute tegemine juhtivtöötaja poolt töövälisel ajal ilma kellegi korralduseta ei ole tööandjale kontrollitav ning kostja seisukohalt puudus ka vajadus tegeleda väidetavate tööasjadega töövälisel ajal. Hageja 7(17)

esitas neid väiteid tööandjale lepingu lõppemisel, mille tõttu langetati otsus hinnangulise ületunnitöö tasustamise kohta, so 30 ületundi. Vastav hüvitis on hagejale ka tasutud. Kostja on seisukohal, et väide niivõrd mahukast ületunnitööst on põhjendamatu ja nõue tuleb jätta rahuldamata. Mõistlikus ulatuses on ületunnitöö tööandja poolt hüvitatud. 5.3 Hageja nõue mõista tööandjalt välja sõiduki kasutamise hüvitis netotasuna 200 eurot kuus, kokku 3120 eurot tuleb jätta rahuldamata. TLS § 40 lg 1 reguleerib töötajale tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse § 628 lg-t 2-4. Kokkulepe kulude hüvitamise kohta töötasu arvel on tühine. Töövaidluskomisjonile esitatud tõenditest nähtub, et tööandja on juhatuse 06.02.2018 käskkirjaga nr 22ASAK 17 määranud sõidukompensatsiooni maksmise korra, mis laieneb kõikidele valdkonna juhtidele. Käskkirjas on kohustatud valdkonnajuhti igakuiselt esitama sõidupäevikut, mille alusel kompenseeritakse ametisõidud. Ametiauto ja isikliku sõiduauto ametisõitude kasutamise korras on märgitud, et isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kulu hüvitise maksmine toimub sõidupäeviku ning asutuse juhi käskkirja alusel. Hageja on ise omaks võtnud, et ta sõidupäevikut 2020.a ei pidanud, seega ei täitnud tööandja korraldust. TLS § 31 kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud arvates ajast, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Kostja taotles ja taotleb antud nõude osas aegumise kohaldamist. Hageja on ise selgitanud, et tööülesannete täitmisel teostatud sõidud hüvitati sõidupäeviku ja tegevjuhi käskkirja alusel. Hageja ei ole hüvitamist soovinud ning päeviku pidamise nõuet täitnud. Töölepingu lõppemisele vahetult eelnevalt töötaja avaldas soovi antud kompensatsiooni saamiseks. Hagejale selgitati, et ta esitaks tehtud sõitude kohta päeviku ning peale selle kontrollimist talle hüvitatakse viimase nelja kuu kulud. Nimelt tööandja pidas ebamõistlikuks, et töölepingu lõppemisel esitatakse nõudeid arusaamatu perioodi ja sõitude kohta, milliseid ei ole enam ka võimalik kontrollida. 5.4 Hageja nõue hüvitada seadmete maksumus. Hageja palub mõista tööandjalt välja rahaline hüvitis tööandja valdusesse jäänud ja purunenud hagejale kuuluvate tööriistade/seadmete eest. Alates 2017 aastast järgmisel kuul peale töölepingu sõlmimist tõi hageja omal initsiatiivil tööandja juurde tasuta kasutamiseks kasutatud puurvasara Makita, kaaluga 12 kg. 2019 aasta 4 kvartalis puurvasar purunes. Purunenud puurvasar on tööandja valduses ning seda ei ole hageja ära võtnud. Kostja märgib, et seade oli olulise kasutuseaga ning hageja poolt on omandatud tööriist kasutatuna, st selle jääkressurss oli tõenäoliselt väike. Analoogne seade omandati kostja poolt hinnaga 126,67 eurot. Seega on 126,67 eurot tööriista maksimaalne turuväärtus. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et antud üllatuslik nõue on aegunud ning kostja taotleb jätkuvalt aegumise kohaldamist (TLS § 31) ja nõude rahuldamata jätmist. Hageja kasutuses olnud tühjenduspumba puhul samuti soovitakse pumba väärtuse hüvitamist rahas. Kostja oli nõus hüvitama pumba maksumuse mõistlikus ulatuses ja tegigi seda Töövaidluskomisjoni poolt määratud ulatuses. Nimelt jällegi pumba kasutamise eest tasu kokkulepet ei olnud ning pump oli kasutatud seisundis. Kostja on omandanud uue pumba ostuhinnaga 272,42 eurot. Seega on hagejale tasutud hüvitis mõistlikus ulatuses

8(17)

Puudub vaidlus, et kõik lõpparvena koondamisel tasumisele kuuluvad summad on arvestatud ja tasutud õigesti, sh vähema etteteatamisega seotud hüvitis. Kostja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine on kehtiv ja seaduslik. Töölepingu lõpetamine on kehtiv ning hageja nõue tuleb jätta rahuldamata, sh taotlus lõpetada tööleping kohtu poolt ning nõue lõpetada tööleping tingimuslikult. Hageja nõue välja mõista hüvitis TLS § 109 lg 2 alusel kokku 12 000 eurot tuleb jätta rahuldamata. Kostja jätkuvalt rõhutab, et kui mingil põhjusel kuuluks tasumisele hüvitis tuginedes puudustele töölepingu lõpetamisel tuleks hüvitist vähendada 1 kalendrikuu keskmise tasuni. Arvestamisele kuulub asjaolu, et 1 kuu tasu on hagejale juba tasutud koondamishüvitisena, millise tasumise alus langeks ära. Teiseks on hageja koondamisel saanud olulised väljamaksed Töötukassalt ning koheselt asus ka uuele tööle. Seoses töölepingu lõpetamisega seaduslikul ja põhjendatud alusel ei saa tekkida hagejal ka esitatud hüvitise nõudeid. Hageja nõue hüvitada ületunnitöö mahus 2 kuud tariifiga 1,5 summas 3750 eurot tuleb jätta rahuldamata. Töövaidluskomisjonile esitatud tõenditest nähtub, et kostja on pidanud tööaja arvestust. Kostja on tunnistanud hageja ületunnitööd 30 töötunni ulatuses ja tasu nende tundide eest on hagejale koos lõpparvega ka välja makstud. Kostja on seisukohal, et töötaja ületunnitöö eest tasu nõue on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. TLS § lg 1 sätestab, et tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Kostja ei ole hagejale andnud korraldusi kokkulepitud tööaja ületamiseks. Hageja ise korraldas oma tööaja, sh kaugtööna. Põhjendatud ja kontrollitavaid andmeid tööandjal ei ole ning ei ole esitatud ka juhtivtöötaja enda poolt. Mõistlikus ulatuses on ületunnitöö tööandja poolt hüvitatud. Tähelepanuta tuleb jätta ka hageja paljasõnalised väited, et kui hageja kostja juures töötas, olid tööaja tabelid haldusjuhi valduses muude dokumentide hulgas kausta vahel köidetud ja arhiveeritud. Erinevate mustandite arhiveerimine ei ole vajalik ega kohustuslik. Mustanditelt üle kantud andmed on kohtule esitatud ning olid jooksvalt aluseks töötasu arvestamisel, mille kohta ei ole hageja pretensioone esitanud ning ei ole vaielnud vastu ka töötasu väljamaksete tegemisel. Hageja nõue mõista tööandjalt välja sõiduki kasutamise hüvitis netotasuna 200 eurot kuus, kokku 3120 eurot tuleb jätta rahuldamata. Hageja on ise selgitanud, et tööülesannete täitmisel teostatud sõidud hüvitati sõidupäeviku ja tegevjuhi käskkirja alusel. Hageja ei ole hüvitamist soovinud ning päeviku pidamise nõuet täitnud. Töölepingu lõppemisele vahetult eelnevalt töötaja avaldas soovi antud kompensatsiooni saamiseks. Hagejale selgitati, et ta esitaks tehtud sõitude kohta päeviku ning peale selle kontrollimist talle hüvitatakse viimase nelja kuu kulud. Hageja nõue hüvitada seadmete maksumus. Hageja palub mõista tööandjalt välja rahaline hüvitis tööandja valdusesse jäänud ja purunenud hagejale kuuluvate tööriistade/seadmete eest. Alates 2017 aastast järgmisel kuul peale töölepingu sõlmimist tõi hageja omal initsiatiivil tööandja juurde tasuta kasutamiseks kasutatud puurvasara Makita, kaaluga 12 kg. 2019 aasta 4 kvartalis puurvasar purunes. Purunenud puurvasar on tööandja valduses ning seda ei ole hageja ära võtnud. Kostja märgib, et seade oli olulise kasutuseaga ning hageja poolt on omandatud tööriist kasutatuna, st selle jääkressurss oli tõenäoliselt väike. Analoogne seade omandati kostja poolt hinnaga 126,67 eurot. Seega on 126,67 eurot tööriista maksimaalne turuväärtus. Ilmselt on ebamõistlik kahjunõue sellise tööriista asendamiseks uue vastu tööandja kuludega, st tegemist on alusetu rikastumise sooviga. Sellisest soovist oleks pidanud tööandjat eelnevalt teavitama, st ajal kui võeti kasutatud tööriist tasuta kasutusse. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et antud üllatuslik nõue on aegunud ning kostja taotleb jätkuvalt aegumise kohaldamist (TLS § 31) ja nõude rahuldamata jätmist. Hageja kasutuses olnud tühjenduspumba puhul samuti soovitakse pumba väärtuse hüvitamist rahas. Kostja hüvitas pumba maksumuse töövaidluskomisjoni poolt määratud ulatuses. Kostja on omandanud uue pumba ostuhinnaga 272,42 eurot.

9(17)

Kostja on seisukohal, et hageja nõuded tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda, nõuete osalisel rahuldamisel palume menetluskulud jätta hageja kanda vastavas osas. Hageja lõppseisukohale lisatud ja esitatud tõendid palub kostja jätta tähelepanuta ning vastu võtmata. Tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust, ei ole asjakohased ning on esitatud hilinemisega. Kostja ei ole nõus tõendite asja materjalidele lisamisega. Samuti kostja rõhutab, et giide kasutatakse võlaõiguslike lepingute alusel teenustööna, ning vastava töö kogemusega isikute näol, mis ongi vastava teenuse mõte, st räägitakse elukogemuste põhjal, sh erinevates keeltes jne (sh oluline suhtlusoskus jms isikuomadused).

KOHTU PÕHJENDUSED

Tehnilise juhi ametikoha kaotamine oli juhtkonnal arutlusel juba varem ja otsustati muuta struktuuri, ametikoht kaotada ning ülesanded jagada teiste töötajate vahel ning olulises osas osta vajalike tegevusi teenusena. Sel viisil tänasel päeval tööümberkorraldamine ka toimib. 21.01.2021.a juhatuse käskkirjaga nr 3-21 kaotati majanduslikel põhjustel tehnilise juhi ametikoht ja otsustati luua töökoormusega 0,5 museoloogi ametikoht. Museoloogi ametikoht täidetakse piisavate vahendite tulu tekkimisel.

Sama paragrahvi 3. lõike järgi peab enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud § 89 lg-s 2 nimetatud juhtudel. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Töötaja koondamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused: ettevõttes on toimunud töö ümberkorraldamine (nt liidetud teatud ametikohad, toimunud struktuurimuudatused, otsustatud teenust sisse osta vms), vähenenud töömaht või töö lõppema muul juhul; olukord on kaasa toonud selle, et töötajale ei ole kokkulepitud tingimustel tööd anda. Tööandjal tuleb koondamisel muuhulgas järgida võrdse kohtlemise põhimõtet (TLS § 3, § 89 lg 4) ning arvestada eelisõigusega töötajatega. TLS § 89 lg 5 kohaselt on töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last.

Hageja töötas töölepingu p 2.1 järgi tehnilise juhi ametikohal. Ametikoha tööülesanneteks oli kaevandusmuuseumi tehnilise valmisoleku tagamine, tehniliste tööde korraldamine, tehnika ja tehnosõlmede haldamine, ettevõttesisese tehnilise järelevalve teostamine, tehnilise dokumentatsiooni haldamine, töömeestele töökorralduste jagamine, partneritega suhtlus tehnilistes küsimustes ning muud tehnilise valdkonna ja selle juhtimise küsimused, samuti tööandja poolt antud ühekordsete ülesannete täitmine (p-d 2.2.1 ja 2.2.2) Kellegagi võlaõiguslike- või käsunduslepingute sõlmimine ning teatud teenuste sisseostmine ei tõenda, et koondamissituatsiooni ei olnud.

2020. aastal oli hageja väitel tal ületunde väga suures mahus, hinnanguliselt kahe/kolme kuu tööaja normi mahus, tavalistele tööülesannetele lisandus tellija esindamine ümberehituse projekteerimise protsessis. Hageja väitel fikseeriti ületunnid on tööaja tabelis, mida peeti igakuiselt. Tabel asus haldusjuhi töölaua kõrval kapi peal, hageja sisestas sinna iganädalaselt omakäeliselt reaalsed töötunnid. Tööaja tabel saadeti kuu lõpus raamatupidajale, kes pidas nende üle arvestust. Hagejal oli väidetavalt juhatuse liikmega suuline kokkulepe selle osas, et ületunnid hüvitatakse vaba aja andmisega. Kuna tööleping lõpetati koondamisega, siis on 2020 aasta ületundide hüvitamine vaba aja andmisega võimatu ja ületunnid tuleb hüvitada rahas 1,5 kordse töötasu määra alusel. Hageja palub hüvitada ületunnitöö mahus 2 kuu eest tariifiga 1,5 ; 2 x 1,5 x 1250 = 3750 eurot. Kostja vaidleb nõudele vastu. Kostja on tõendanud, et tööandja on pidanud tööaja arvestust (I kd tl 129-152). Kostja on tunnistanud hageja ületunnitööd 30 töötunni ulatuses ja tasu nende tundide eest on hagejale koos lõpparvega välja makstud. Kostja on seisukohal, et töötaja ületunnitöö eest tasu nõue on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei ole hagejale andnud korraldusi kokkulepitud tööaja ületamiseks. Hageja ise korraldas oma tööaja, sh kaugtööna. Asjaolu kas hageja juhina töövälisel ajal tegi või teeb tööga seonduvaid toiminguid on juhi puhul tema enda korraldada. Vastavalt TLS § 28 lg 1 p 4 on tööandja kohustatud muuhulgas tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust. Tulenevalt TLS § 44 lg 1 võivad tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Sama paragrahvi 6. lõike järgi hüvitab tööandja (ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu (lg 7). Kuigi tõendamata on kokkulepe ületunnitöö tegemise kohta, on kostja seaduslik esindaja kohtuistungil möönnud, et ületunnitööd võis olla (II kd tl 32). Vaidlust ei ole ka selles, et töölepingu lõpetamisel on hagejale ületunnitöö eest hüvitist makstud (30 töötunni eest). Kui töövaidluskomisjonis nõudis hageja hüvitist ületunnitöö eest kolme kuu tööajanormi mahus, siis maakohtule esitatud hagis 2 kuu eest. Kohus leiab, et hageja väited ületunnitöö mahu kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kohus nõustub siinkohal kostjaga, et kuivõrd hagejal oli töölepingust tulenevalt võimaldatud /lubatud teha tööd 20 töötundi nädalas kaugtööd, ehk 50%, siis ei ole võimalik kontrollida seda, millal (millisel kellaajal), st kas tööajal või väljaspool tööaega, hageja konkreetselt tööülesandeid täitis. Kuivõrd nõue on tõendamata, tuleb jätta see rahuldamata.

Kostja vaidleb nõudele vastu ja taotleb aegumise kohaldamist. TLS § 40 lg 1 kohaselt võib töötaja nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamist vastavalt VÕS § 628 lõigetele 2–4. TLS § 31 kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud arvates ajast, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest SA Eesti Kaevandusmuuseum on juhatuse 06.02.2018 käskkirjaga nr 22ASAK 17 (I kd tl 198) määranud sõidukompensatsiooni maksmise korra, mis laieneb kõikidele valdkonna juhtidele. Käskkirjas on kohustatud valdkonnajuhti igakuiselt esitama sõidupäevikut, mille alusel kompenseeritakse ametisõidud. Ametiauto ja isikliku sõiduauto ametisõitude kasutamise korras on märgitud, et isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kulu hüvitise maksmine toimub sõidupäeviku ning asutuse juhi käskkirja alusel. Hageja on ise omaks võtnud, et ta sõidupäevikut 2020.a ei pidanud, seega ei täitnud tööandja korraldust. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud sõiduki kasutamise eest hüvitise nõue on osaliselt aegunud, ei ole aegunud töösuhte lõpetamisele eelnenud 4 kuu eest. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Tulenevalt TsÜS § 143 võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest (TsÜS § 147 lg 1). Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (lg 2). Kohus rahuldas hageja taotluse saatelehtede väljanõudmiseks töösuhte lõppemisele eelneva nelja kuu (ehk 2020.a okt-dets ja 2021.a. jaanuarikuus eest; II tl 46). Kostja esitas saatelehed (tl 5277). Hageja väidab, et saatelehed on esitatud osaliselt, vaatamata sellele ei ole nende alusel sõidupäevikut koostatud. Kohus ei saa saatelehtede alusel sõidupäevikut koostada hageja eest. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui hageja nõuab hüvitist, lasus hagejal ka kohustus oma nõuet tõendada. Samas on hageja ise töösuhte kehtivuse ajal jätnud andmed isikliku sõiduki kasutamise eest hüvitise saamiseks esitamata. Väited, et sõidupäevikut polnud võimalik pidada töökoormuse ja ületundide tõttu, on paljasõnalised ja eluliselt mitteusutavad. Kuivõrd kohtu hinnangul on isikliku sõiduki kasutamise eest hüvitise nõue osaliselt aegunud ning aegumata osas (2020.a oktoober-detsember + 2021.a jaanuar) tõendamata, tuleb nõue jätta selles osas rahuldamata.

Kohus on seisukohal, et isiklike tööriistade kasutamise eest esitatud hüvitise nõudele tuleb kohaldada TLS § 31 ja TLS § 40 lg 1 tuginedes aegumist ja jätta nõue rahuldamata. Tühjenduspumba maksumuse 249, 17 eurot on töövaidluskomisjon SA-lt Eesti Kaevandusmuuseum välja mõistnud ja selles osas on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud. Hageja nõuab hagis käibemaksu hüvitamist (mis töövaidluskomisjonil on jäänud välja mõistmata) summas 49,83 eurot. Hageja on esitanud tõendi, mille kohaselt on tühjenduspumba KP 150 A-1 011H1800 hind 249,17 eurot (I kd tl 72). Hagejapoolne käibemaksu lisamine eeltoodule on alusetu. Menetluskulude jaotus

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

17(17)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.