2.Tuvastada, et V Li ja Tianmaga OÜ töösuhe ei ole lõppenud tööandja töölepingu erakorralise ülesütlemisavaldusega 25.10.2021. a TLS § 88 lg 1 p 7 alusel ning töölepingu erakorraline ülesütlemine sellel alusel on tühine.
3.Lugeda V Li ja Tianmaga OÜ vaheline töösuhe lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel 25.10.2021. a.
Tianmaga OÜ-l muuta EMTA töötamise registris (TÖR) olevat kannet ja kanda registrisse töölepingulise suhte lõppemise kuupäev ning alus (TLS § 2107 lg 2 25.10.2021. a.
5.Välja mõista Tianmaga OÜ-lt V Li kasuks hüvitis TLS §109 lg 1 alusel ühe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 933 (üheksasada kolmkümmend kolm) eurot 61 senti (bruto).
6.Välja mõista Tianmaga OÜ-lt V Li kasuks saamata jäänud töötasu perioodi 14.1025.10.2021. a summas 355 (kolmsada viiskümmend viis) eurot 66 senti (bruto).
7.Välja mõista Tianmaga OÜ-lt V Li kasuks välislähetuse päevarahad kahe päeva eest summas 100 (ükssada) eurot (neto).
8.Välja mõista Tianmaga OÜ-lt V Li kasuks viivis alates 19.11.2021. a põhinõudelt summas 455,66 eurot kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning põhinõudelt 933,61 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.Jätta rahuldamata Tianmaga OÜ varalise kahju hüvitamise nõue V Li vastu summas 145,36 eurot.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Välja mõista Tianmaga OÜ-lt V Li kasuks menetluskulude katteks 1 380 (üks tuhat kolmsada kaheksakümmend) eurot (koos käibemaksuga).
3.Välja mõista Tianmaga OÜ-lt V Li kasuks viivis menetluskuludelt (1 380 eurolt) kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude kohase hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.V L (edaspidi ka hageja) esitas 19.11.2021. a töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Tianmaga OÜ (edaspidi ka kostja) vastu alljärgnevate nõuetega: (1) töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamine; (2) töölepingu lõpetamise taotlus TLS § 107 lg 2 alusel; (3) TÖR kande muutmine; (4) hüvitise nõue TLS § 109 lg 1 alusel summas 933,61 eurot (bruto); (5) töötasu nõudes summas 355,66 eurot (bruto); (6) lähetuse päevarahade nõue summas 100 eurot (neto); (7) viivise nõudes alates 19.11.2021. a põhinõudelt summas 1 389,27 eurot kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Avalduse kohaselt asus avaldaja vastaspoole juures kirjaliku tähtajatu töölepingu alusel tööle 14.10.2021. a keevitajana. Vastaspool suunas avaldaja 18.10.2021. a Soome Vabariiki välislähetusse. Avaldaja suundus 18.10.2021. a välisriiki ning ööbis vastaspoole poolt võimaldatud majutuskohas. 19.10.2021. a hommikul kell 07:45 saabus avaldaja vastaspoole poolt viidatud kohta tööülesandeid täitma. Osutatud ettevõttes otsiti keevitajat vaid soome keele oskusega. Vastaspool palus avaldajal oodata ning andis varsti edasise juhise sõita 130 km edasi järgmisse ettevõttesse. Avaldaja läks viidatud töökohta, kuid ka seal ei pakutud avaldajale tööd. Avaldaja läks ööbima vastaspoole võimaldatud majutuskohta (korter), kuid leidis, et see on risustatud ning pole võimalik kasutada. Avaldaja teavitas vastaspoolt, et pole sellistes tingimustes pole võimalik välislähetuses töötada ning naasis Eestisse. Avaldaja jäi ootama tööjuhiseid. Vastaspool esitas avaldajale e-kirja teel 25.10.2021. a ülesütlemisavalduse, mille kohaselt oli tööleping lõpetatud TLS § 88 lg 1 p 7 alusel. Vastaspool nõudis kahju hüvitamist (praamipilet, kütus, hotelli öö maksumus, kokku 145,36 eurot). Avaldaja pole esitatud ülesütlemisega nõus ning leiab, et töölepingu lõppemine oli tingitud pigem vastaspoole töö korraldamatuse tõttu.
2.TVK 25.01.2022. a otsusega rahuldati töötaja avaldus tööandja vastu. Tööandja avaldus töötaja vastu jäeti rahuldamata. TVK otsusega (1) loeti tuvastatuks, et V Li ja Tianmaga OÜ töösuhe ei ole lõppenud tööandja töölepingu erakorralise ülesütlemisavaldusega 25.10.2021. a TLS § 88 lg 1 p 7 alusel ning töölepingu erakorraline ülesütlemine sellel alusel on tühine; (2) loeti V Li ja Tianmaga OÜ vaheline töösuhe lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel 25.10.2021. a; (3) Tianmaga OÜ-l muuta EMTA töötamise registris olevat kannet ja kanda registrisse töölepingulise suhte lõppemise kuupäev ning alus (TLS § 2107 lg 2 25.10.2021. a; (4) Tianmaga OÜ-lt mõisteti V Li kasuks hüvitis TLS §109 lg 1 alusel ühe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 933,61 eurot (bruto); (5) Tianmaga OÜ-lt mõisteti V Li kasuks saamata jäänud töötasu perioodi 14.10-25.10.2021. a summas 355,66 eurot (bruto); (6) Tianmaga OÜlt mõisteti V Li kasuks välislähetuse päevarahad kahe päeva eest summas 100 eurot (neto); (7) Tianmaga OÜ-lt mõisteti V Li kasuks viivis alates 19.11.2021. a põhinõudelt summas 455,66 eurot kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning põhinõudelt 933,61 eurot alates TVK otsusest 18.01.2022. a kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; (8) jäeti rahuldamata Tianmaga OÜ varalise kahju hüvitamise nõue summas 145,36 eurot.
3.Kostja esitas 22.02.2022. a Viru Maakohtule taotluse töövaidluskomisjoni avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Kostja taotleb, et kohus vaataks töövaidluse läbi ulatuses, milles TVK rahuldas töötaja avalduse ja jättis rahuldamata tööandja avalduse.
4.Kohus võttis 15.03.20221. a määrusega tsiviilasja menetlusse ning luges V Li TVK-le esitatud avalduse hagiavalduseks.
5.Hageja esitas 29.03.2022. a kohtule kirjaliku seisukoha. Hageja jäi TVK-le esitatud ja TVK poolt rahuldatud nõuete juurde. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et ülesütlemisavaldus on
tühine, sest hageja soovis täita tööülesandeid, kuid kostja polnud selleks teinud vastavat eeltööd (kindlustanud saabumisel lähetuskohas tööd), sh pakutud majutus ei vastanud mõistlikele tingimustele. Pooled kinnitasid töövaidluskomisjoni istungil 18.01.2022. a, et hageja läks vastaspoole viidatud lähetuskohtadesse, seega on tõendatud, et hageja oli tööülesannete täitmiseks valmis ja ilmus õigeaegselt tööülesandeid täitma. Hageja lahkus välislähetusest pärast majutuskoha puuduste ilmnemist ning täielikku arusaamatust, kus, mis alusel ja kelle juhendamisel tuleb täita tööülesandeid, sh milliseid ja mis tingimustel. Kostja kinnitas 18.01.2022. a töövaidluskomisjoni istungil, et pole viidatud majutuskohta (korter) ise näinud ning võimalik, et korter oli risustatud. Hagejale (sh ka TVK-le) jäi arusaamatuks, kuidas oli kostjal võimalik tööülesandeid täita, kui hagejat pole tööga kindlustanud. Kostja üks olulisemaid kohustusi on kindlustamine tööga (TLS § 28 lg 2 p 1). Poolte antud selgitustest leidis kinnitust, et kostja saatis hagejat mitmetesse kasutajaettevõtetesse, millega varasem koostöö puudus. Hämmastav on asjaolu, et hagejale ei teatatud, ei selgitatud ja ei küsitud ka nõusolekut tema kasutamiseks renditöötajana. Asjaolu, et tegemist on tööjõu rentimisega selgus hagejale alles TVK istungil. Kostja ei ole eelnevalt üleüldse uurinudki ja selgitanud, mis tingimused on töötajale kasutajaettevõttes. Kostja selgitas TVK istungil, et saatis töötaja n-ö proovima, kas ta sobib ettevõttesse tööle (väidetavalt oli tegemist uue partneriga, kelle tingimused olid selgusetud). TVK-le ja hagejale jäigi selgusetuks, kuidas on täidetud tööga kindlustamise kohustust ning antud selgeid, seaduslikke korraldusi. Hageja rõhutab, et kostja on vaidluse all olevas töösuhtes rikkunud enda kohustusi korduvalt ning oluliselt. Hagejat pole teavitatud renditööst ja selle tingimustest. TLS § 6 lg 5 kohaselt tuleb renditöö puhul kokku leppida kirjalikus dokumendis ja töötajale tuleb teatada, et tööülesandeid täidetakse renditööna kasutajaettevõttes. Vastavat teatamist pole tehtud. TVK põhjendatult leidis, et kostja mitte ainult ei teavitanud hagejat kirjalikult (sh ka suuliselt), vaid ei veendunud ka töökoha valmisolekus töötaja vastuvõtmiseks. Hageja selgitas, et oskas algtasemel inglise keelt, kuid kasutajaettevõttes vajati soome keelt. Selline keeleoskuse nõue oli hagejale üllatav ning puudub selline nõue ka töölepingus. Üldjuhul töösuhte esmastel päevadel töötajat alles juhendatakse, kuidas ja mis ülesandeid täita (sh katseajal). Töövaidluse all olevas töösuhtes puudus tööandja poolt igasugune juhendamine ja hagejat saadeti mitmesse ettevõttesse end tööle pakkuma, mida ei saa nõuda hagejalt. Sellest hoolimata läks hageja suunatud kohtadesse ning küsis tööd, samas töötajal pole kohustust käia ettevõtetes tööd küsimas. Hageja allus kõikidele töökorraldustele töösuhte jooksul (sealhulgas ebaseaduslik renditööle saatmine, sest kirjalik kokkulepe puudus) ning ei saanud nende täitmisega tekitada kostjale kahju. Kostja poolt on tõendamata ja paljasõnaline nii kahju tekkimise oht ning ka hageja süü ja oluline kahju. Hageja nõustub TVK seisukohaga, et mõistlikuks ei saa lugeda olukorda, kus 145,36 eurot on vastaspoole jaoks oluline kahju, kui avalike andmete alusel (kättesaadav arvutivõrgus: https://www.inforegister.ee/12182265-TIANMGA-OU ) on vastaspoole 2021. a IV kvartali käibeks 833 693 eurot. Tänaseni jääb arusaamatuks, miks peab hageja tasuma lähetusel tekkinud majutus, piletite ja, kütusekulud, kui tulenevalt TLS § 40 lg 2 on töötajal õigus nõuda tööandjalt töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Sama kokkulepe on töölepingus punktis 5, mille kohaselt tööandja hüvitab sõidu ning majutuskulud. Hageja väidab, et pole kindlustanud teda kokkulepitud tööga (töölepingu kohaselt asukohaga Tallinn) ei Eestis ega välisriigis. Suunatud ettevõtetes puudus valmisolek töö pakkumiseks, millega on just tööandja otseselt rikkunud tööga kindlustamise kohustust. Kostja väidet, et tal puudus varasem koostöö ettevõtetega, kuhu hageja oli saadetud, tuleb tõlgendada selliselt, et see on kostja enda risk ning hageja ei saa vastutada tööandja ja tema võimaliku partneri koostöö eest. TVK istungil 18.01.2022. a kostja selgitas, et saatis hageja proovima, kas selline töötaja sobib ettevõttesse, seega jääb selgusetuks, kas väidetava koostööpartneriga üldse olid kokkulepped või mis sisuga need võisid olla. Seega ei käitunud kostja töölepingu lõpetamisel kooskõlas töölepingu seadusega, kui lõpetas töölepingu 25.10.2021. a töölepingu
lõpetamiseks erakorraliselt TLS § 88 lg 1 punkti 7 alusel. Tõendatud pole töötaja süü, kahju tekkimine, selle oht või oluline kahju. Hageja lõpetas välislähetuse põhjendatult kuna tööandja ei olnud suuteline tagama tööd, mõistlikud majutustingimused ning nagu selgus olid töötajale töötamise tingimused välisriigis üldsegi tutvustamata. Hageja oli õigustatud naasma töölähetusest välisriigist, kuna on ebamõistlik olukord, kus tööandja ei tea isegi kuhu töötaja peab suunduma ning milliseid ülesandeid täitma, sh ei taga talle elamistingimusi. Ebamõistlik on ka olukord, kus töötajale ei avaldata töötingimusi, st ka asjaolu, et teda püütakse erinevatele partneritele rendile anda ning tema teavitamist ja ka nõusolekut ei peeta oluliseks ning vajalikuks. Tuvastades, et töölepingu ülesütlemine on tühine puudub ka selliseks TÖRkandeks alus ning see on tühine. Seega tuleb teha ka TÖR kandemuudatus. Hageja taotluse alusel tuleb tööleping lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel 25.10.2021. a. Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel ühe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 933,61 eurot (bruto). Tegemist on hüvitisega, kui kohus leiab, et ülesütlemine on tühine ning lõpetab töölepingu. Tegemist on hüvitisega TLS § 109 lg 1 mõistes, mis sätestab, et kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Nõude ulatust võib töövaidlusorgan muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Hüvitise ulatuse osas tuleb võtta arvesse, et hagejaga lõpetati õigusvastaselt erakorraliselt tööleping, hagejale ei teatatud töölepingu lõppemisest ette, hagejat ei kindlustatud tööga töösuhte kestel ega pakkunud kordagi tööd töölepingus kokkulepitud tingimusel (asukoht Tallinn), hagejale tänaseni ei tasutud lähetuse päevarahasid ega töötasu töösuhte kestel hagejale ei esitatud eelnevalt hoiatust ning poolte vahel oli töösuhe, mis oli kestnud lühikest aega. Ka TVK hinnangul on mõistlikuks hüvitise suuruseks hageja esitatud nõue ühe kuu keskmise töötasu suurune hüvitis. Kostja oli TVK istungil hageja esitatud arvestuskäiguga nõus. Hageja nõuab vastaspoolelt saamata jäänud töötasu väljamõistmist summas 355,66 eurot (bruto). Pooltevahelise töölepingu punkti 6 kohaselt on töötasu kokkuleppeks 933,61 eurot (bruto) kuus. TLS § 35 alusel peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Nõue on esitatud kogu töölepingulise töösuhte perioodi kohta (14.10.2021-25.10.2021. a ehk 12 kalendripäeva, 933,61:31=30,12 eurot (bruto)). Hageja palub vastaspoolelt välja mõista lähetuse päevarahad 2 päeva eest kokku summas 100 eurot. Puudub vaidlus, et hageja saadeti tööülesannete täitmiseks Soome Vabariiki (18.10—19.10.2021. a). Töölepingu punkti 3 kohaselt on töö tegemise kohaks Tallinn, Eesti, mistõttu on Soome Vabariigis töö käsitletav lähetusena. Pooltevahelisest töölepingu punktist 5 tulenevalt on hageja esitanud välislähetuse päevaraha nõude summas 50 eurot päev. Pooltevaheline tööleping on selge – päevarahad tasustatakse 50 eurot päevas, esimesed 15 kalendripäeva. Hageja palub vastaspoolelt välja mõista viivised protsendina kuni põhinõude kohase täitmiseni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimise operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Kokku on hetkel viivisemääraks 8,00 % aastas ehk 0,022 % kalendripäevas (8,00 % / 365 = 0,022 %). Kokku on kostja võlgnevuses summas 1389,27 eurot (bruto). Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks viivise alates 19.11.2021 põhinõudelt summas 455,66 (355,66+100=455,66) eurot kuni põhinõude kohase täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning põhinõudelt 933,61 eurot
alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude kohase täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud tsiviilasja ja töövaidluskomisjoni materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et töötaja hagi tööandja vastu tuleb rahuldada ning tööandja nõue töötaja vastu tuleb jätta rahuldamata.
7.Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 4 kohaselt kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina.
8.Asja materjalidest (tl 45-48) nähtub, et Tianmaga OÜ ja V L sõlmisid 14.10.2021. a tähtajatu töölepingu katseajaga 4 kuud, mille järgi töötaja asub tööle Tianmaga OÜ-sse keevitajana alates 14.10.2021. a. Töö tegemise akoht on Tallinnas ning katseajal makstakse töötasu brutosummas 933,61 eurot kuus. Töötaja asub tööle graafikujärgse summeeritud tööajaga. Töötasu makstakse iga kuu esimesel ja kümnendal kuupäeval ülekandega töötaja määratud pangakontole. Töötaja on nõus vajadusel viibima välislähetusel, tööandja hüvitab sõidu- ja majutuskulud ning päevarahad seadusega ettenähtud korral (esimesel 15-l päeval on välislähetuse päevaraha 50 eurot päev).
9.Töötamise registri (TÖR) andmete kohaselt (tl 50) töötas hageja kostja ettevõttes perioodil 14.10.2021. a kuni 25.10.2021. a. Tööleping lõpetati töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 7 alusel.
10.Tööandja 24.10.2021. a ülesütlemisavalduse (tl 49) kohaselt töötaja lahkus töölt seetõttu, et talle ei meeldinud majutus. Tööandja pakkus lahendusena välja, et üüritakse hotelli tuba, kuid selle asemel läks töötaja koju ning tööandja Soome partneri juurde tööle ei läinud. Töötaja oleks pidanud täitma oma kohustused tööandja ees. Oma käitumisega tekitas töötaja ohu kahju tekkimiseks. Tööandja palus töötajal hüvitada tööandja kulutused: laeva pilet 30,75 eurot, kütus 56,14 eurot ja hotell 58,47 eurot.
11.TVK otsusega on tuvastatud ning vaidlust ei ole selles, et tööandja saatis töötaja 18.11.2021. a töölähetusse Soome Vabariiki. 19.11.2021. a tuli töötaja tagasi Eestisse, sest töötaja väidetel talle ei kindlustatud tööd ning normaalset elamiskohta. Tööandja leiab, et töötaja lahkus töölt omavoliliselt. Töötaja sai tööandja ülesütlemisavalduse kätte 25.10.2021. a.
12.Tööandja leiab, et töötaja on kinnitanud ning tõendanud töölt omavolilisest lahkumisest ja tekkinud kahju loomise ohtu lausega e-kirjas: „Hetkel me ei kommenteeri, millisel põhjusel lahkus töötaja Soome Vabariigist ning milline on tema arvamus töö korraldusest“. Avaldaja süü on tõendatud sellega, et lahkus omavoliliselt töölt. 8.01.2021. a toimunud TVK istungil selgitas tööandja, et töötaja oli saadetud täitma tööülesandeid Soome Vabariiki renditöötajana. Vastavat kokkulepet kirjalikult ei tehtud. Töötajale anti ülesandeid suuliselt. Tööandja kinnitas, et 145,36 eurot on tema jaoks oluline varaline kahju.
13.Kohus leiab, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine. Vastavalt TLS § 87 võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel. Tööandja võib töölepingu üles öelda TLS § 88 lg 1 p 7 alusel, kui töötaja on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või loonud kahju tekkimise ohu. Tööandja on põhjendanud ülesütlemisavaldust, mille kohaselt lahkus töötaja omavoliliselt töölähetuselt ning sellega ei täitnud tööandja seaduslikke korraldusi. Ülesütlemisavalduse kohaselt lõi töötaja enda käitumisega ohu kahju tekkimiseks ning tööandjal tekkisid kulud, mille hüvitamist ta nõuab töötajalt. Töötaja hinnangul on ülesütlemisavaldus tühine, sest töötaja soovis täita tööülesandeid, kuid tööandja polnud selleks teinud vastavat eeltööd (kindlustanud töötajale saabumisel lähetuskohas tööd), tööandja pakutud majutus ei vastanud mõistlikele tingimustele. TLS § 88 lg 1 p 7 kohaselt on õigus tööleping lõpetada, kui töötaja on süüliselt ja olulisel määra tekitanud kahju tööandja varale või loonud kahju tekkimise ohu. Tööandja väite kohaselt oli tegu omavolilise lahkumisega töökohalt. Pooled on TVK istungil 18.01.2022. a kinnitanud, et töötaja läks tööandja poolt viidatud lähetuskohtadesse, seega on tõendatud, et töötaja oli tööülesannete täitmiseks valmis. Töötaja lahkus välislähetusest pärast majutuskoha puuduste ilmnemist. Tööandja pole tõendanud, et oleks töötajale taganud mõistliku majutuse ja andnud selgeid tööalaseid korraldusi ning kindlustanud töötajat tööga välislähetuses. Tööandja on 18.01.2022. a TVK istungil kinnitanud, et pole viidatud majutuskohta (korterit) ise näinud ning võimalik, et korter oli risustatud. Seega on arusaamatu tööandja väide, mille alusel ta nõudis töötaja viibimist majutuskohas, mis oli risustatud ja tööülesannete täitmist, mida ei suutnud ise tagada. Töötajal ei olnudki võimalik tööülesandeid täita, kui tööandja ei kindlustanud töötajat tööga. Tööandja üks olulisemaid kohustusi on töötaja kindlustamine tööga (TLS § 28 lg 2 p 1). Tööandja saatis töötajat mitmetesse kasutajaettevõtetesse, millega varasem koostöö puudus. Tööandja selgitas TVK istungil, et saatis töötaja nii öelda „ proovima, kas ta sobib ettevõttesse tööle“. Tööandja pole töötajat teavitanud renditöö tingimustest. TLS § 6 lg 5 kohaselt tuleb renditöö puhul kokku leppida kirjalikus dokumendis ja töötajale tuleb teatada, et tööülesandeid täidetakse renditööna kasutajaettevõttes. Tööandja ei ole ka veendunud töötaja jaoks töökoha valmisolekus. Töötaja selgitas TVK istungil, et oskas algtasemel inglise keelt, kuid kasutajaettevõttes vajati soome keelt.
14.Töötajaga oli kokku lepitud katseaja kohaldamises. Katseaeg on aeg, kus pooled veenduvad, kas töösuhe on sobilik. Üldjuhul töösuhte esmastel päevadel töötajat alles juhendatakse, kuidas ja mis ülesandeid täita. Käesolevas töövaidluses saadeti töötajat mitmesse Soome ettevõttesse end tööle pakkuma, kuigi renditööks kokkuleppe puudus. Sellest hoolimata läks töötaja viidatud kohtadesse ning küsis tööd. Tööandja kohustus on pakkuda tööd, töötajal pole kohustust käia ettevõtetes tööd küsimas.
15.Töötaja kohustus ei ole tasuda lähetusel tekkinud majutuse ja piletite eest, kütusekulusid, sest TLS § 40 lg 2 järgi on töötajal õigus nõuda tööandjalt töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Sama kokkulepe on pooltevahelises töölepingus punktis 5, mille kohaselt tööandja hüvitab sõidu- ning majutuskulud. Töölähetusel peetakse mõistlikeks kuludeks sõidukulusid lähetuskohta, majutuskulusid, muud lähetusega seotud kulud, mida on ülesande täitmiseks vaja. Hoolimata võimalike tööülesannete täitmisest, on tööandjal kohustus tasuda lähetuskulud enda töötajate eest. Käesolevas vaidluses pole tööandja tõendatud, et ta oleks kindlustanud töötajat kokkulepitud tööga (töölepingu kohaselt asukohaga Tallinn) ei Eestis ega välisriigis.
16.Kohtu hinnangul töötaja allus kõikidele töökorraldustele töösuhte jooksul (sealhulgas ebaseaduslik renditööle saatmine) ning ei saanud nende täitmisega tekitada vastaspoolele kahju.
17.Kohus ei nõustu tööandjaga, et lausega: „Hetkel me ei kommenteeri, millisel põhjusel lahkus töötaja Soome Vabariigist ning milline on tema arvamus töö korraldusest“, on tõendatud töötaja süü ja kahju tekkimise oht. Kohtu hinnangul tõendab see asjaolu, et töötaja ei kommenteerinud sel hetkel vaidluse all olevat teemat. T
18.Eeltoodu alusel leiab kohus, et tööandja ei käitunud töölepingu lõpetamisel kooskõlas töölepingu seadusega, kui lõpetas töölepingu 25.10.2021. a töölepingu lõpetamiseks erakorraliselt TLS § 88 lg 1 punkti 7 alusel. Tõendatud pole töötaja süü, kahju tekkimine, selle oht või oluline kahju.
19.Kui töövaidlusorgan tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on tühine, lõpetab TVK või kohus töötaja või tööandja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral (TLS § 107 lg 2). Kohus tuvastas, et töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine ning töötaja esitas taotluse töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel. Eeltoodu alusel rahuldab kohus töötaja taotluse töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel 25.10.2021. a.
20.Hageja taotleb kostjalt välja mõista hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel ühe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 933,61 eurot (bruto). Tegemist on hüvitisega TLS § 109 lg 1 mõistes, mis sätestab, et kui kohus või TVK lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus rahuldab hageja nõude ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.
21.Hageja nõuab vastaspoolelt saamata jäänud töötasu väljamõistmist summas 355,66 eurot (bruto). TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Pooltevahelise töölepingu punkti 6 kohaselt on töötasu kokkuleppeks 933,61 eurot (bruto) kuus. TLS § 35 alusel peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Hageja esitas nõude kogu töölepingulise töösuhte perioodi kohta (14.10.2021-25.10.2021. a ehk 12 kalendripäeva). Hageja oleks kogu kuu oktoober 2021. a tekkinud õigus saada töötasu summas 933,61 eurot (bruto), seega ühe kalendripäeva eest tekkis töötajal õigus töötasule summas (933,61:31=30,12) 30,12 eurot (bruto). 12 kalendripäeva osas tekkis töötajal õigus töötasule (30,12x12=361,44) 361,44 eurot (bruto). Töötaja on esitanud nõude, mis on väiksem. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja töötasu nõue summas 355,66 eurot (bruto) on tõendatud ja põhjendatud. Kohus rahuldab hageja nõude oktoober 2021. a eest töötasu saamiseks summas 355,66 eurot (bruto).
22.Hageja palub kostjalt välja mõista lähetuse päevarahad 2 päeva eest kokku summas 100 eurot. TLS § 21 lg 1 kohaselt võib tööandja lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Poolte vahel puudub vaidlus, et töötaja saadeti tööülesannete täitmiseks Soome Vabariiki (18.10—19.10.2021. a). Töölepingu punkti 3 kohaselt on töö tegemise kohaks Tallinn, Eesti, mistõttu on Soome Vabariigis töö käsitletav lähetusena. Kostja leiab, et ei pea tasuma töötajale lähetustasusid, sest töötaja ei täitnud tööülesandeid. Kohus on tuvastanud, et tööandja ei korraldanud töötaja tööd
seaduslikult (renditöö kokkuleppe puudumine), ei pakkunud mõistlikku majutust ning ei kindlustanud töötajat tööga. TLS § 40 lg 2 kohaselt on töötajal õigus välislähetuse korral nõuda välislähetuse päevarahasid kokkulepitud määras. Pooltevahelisest töölepingu punktist 5 tulenevalt on töötaja esitanud välislähetuse päevaraha nõude summas 50 eurot päev. Hageja sellekohane nõue on seaduslik ja põhjendatud.
23.Hageja palub kostjalt välja mõista viivised protsendina kuni põhinõude kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Töötaja esitas viivisenõude alates töövaidlusavalduse esitamisega ehk alates 19.11.2021. a. Riigikohus on lahendis 3- 2-1-82-12 selgitanud, et TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitise nõue muutub sissenõutavaks ajast, kui kohus lõpetab TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu, s.o ajast, mil leping oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Asjaolu, et kohtuotsus, millega kohus töölepingu lõpetab, jõustub pärast töölepingu lõppemise aega, ei muuda hüvitise maksmise kohustuse sissenõutavaks muutumise aega. Võlausaldaja võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad kõik töölepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks töölepingu lõppemisest. avaldaja viivise nõue on põhjendatud ja rahuldab selle. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 19.11.2021. a põhinõudelt summas 455,66 (355,66+100=455,66) eurot kuni põhinõude kohase täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning põhinõudelt 933,61 eurot alates kohtuotsuse jõustumiseni kuni põhinõude kohase täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
24.Kohus on seisukohal, et TLS § 74-st, VÕS-st §-dest 115 ja 127-128 tulenevad kahju hüvitamise kohustuse eeldused on täitmata ning jätab seetõttu kostja nõude hageja vastu rahuldamata (145,36 eurot). Kohus on eespool leidnud, et lähetuskulud ei ole töötaja kahju (vt kohtuotsuse punktid 15 ja 22).
MENETLUSKULUDE JAOTUS
25.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
26.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab menetluskulud kostja.
27.Kostja menetluskulud on õigusabikulud 11,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot tund (koos käibemaksuga) summas 1 380 eurot. Kohus leiab, et õigusabi kulud on põhjendatud ning kooskõlas asjas tehtud menetlustoimingutega. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja menetluskulud on ülepaisutatud. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.