lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-13689/6

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.10.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-13689/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
28.10.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
845
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Margit Vutt, Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-13689

Tsiviilasi

Angelina Isakova kaebus Jõhvi kohtutäitur Risto Küti

5.septembri 2022. a otsuse peale täiteasjas nr 072/2016/527

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 28. septembri 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Angelina Isakova määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): (isikukood XXXXXXXXXXX)

Angelina

Isakova

RESOLUTSIOON

1.Jätta Angelina Isakova määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 28. septembri 2022. a määrus muutmata.
2.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Angelina Isakova kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

ASJAOLUD

1.Angelina Isakova (avaldaja) esitas 14. septembril 2022 Viru Maakohtule kaebuse Jõhvi kohtutäitur Risto Küti 5. septembri 2022. a otsuse peale täiteasjas nr 072/2016/527.

MAAKOHTU LAHEND

2.Viru Maakohus keeldus 28. septembri 2022. a määrusega avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja on kohtusse pöördunud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 2 alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 1 kohaselt saab kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale kaebuse maakohtule esitada üksnes menetlusosaline. Täitemenetlusregistrist saadud andmete kohaselt on täiteasjas nr 072/2016/527 sissenõudjaks Kansaneläkelaitos (Soome Sotsiaalkindlustusamet) ja võlgnikuks P.I.. Seega ei ole avaldaja täitemenetluses menetlusosaline. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avaldaja kaebusega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada, kuna ta ei ole kaebuse esitamiseks õigustatud isik. Seetõttu ei ole avaldaja esitatud asjaoludel kaebuse rahuldamine võimalik. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale menetlusse võtmata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist maakohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Avaldaja palub tagastada temale määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel. Avaldaja rõhutab, et täiteasja nr 072/2016/527 alustamise aluseks on Viru Maakohtu 5. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-13342 ja Viru Maakohtu 21. augusti 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-6679. Täitemenetluses on sissenõudja isik, kes on õigustatud nõudma täitedokumendi sundtäitmist enda huvides (TMS § 2 lg 1 p 1 ja § 5 lg 1). Eelviidatud otsused on tehtud avaldaja huvides ning üksnes avaldaja saab olla sissenõudja. Täitemenetlusregistris tehtud kanne, et täiteasjas nr 072/2016/527 on sissenõudjaks Kansaneläkelaitos (Soome Sotsiaalkindlustusamet), ei ole õige.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1).
5.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti keeldunud kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Täitemenetlus täiteasjas nr 072/2016/527 on algatatud Kansaneläkelaitos (Soome Sotsiaalkindlustusameti) täitmisavalduse alusel ja täitedokumentideks on Viru Maakohtu
5.veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-13342 ja Viru Maakohtu 21. augusti 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-6679, millega mõisteti P.I. avaldaja kasuks välja elatis. Maakohus on õigesti leidnud, et TMS § 217 lg 1 ja § 218 lg 1 kohaselt saab kaebuse kohtutäituri tegevuse peale esitada üksnes täitemenetluse osaline. TMS § 5 lg 1 kohaselt on täitemenetluse osalised isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Avaldaja ei ole väitnud, et tema oleks esitanud täitemenetluses täitmisavalduse. Seega ei ole ta täitemenetluses sissenõudja. Ekslik on avaldaja seisukoht, et ainuüksi asjaolu, et täitedokumendiks olevad kohtuotsused on tehtud tema kasuks, muudab avaldaja täiteasjas nr 072/2016/527 sissenõudjaks. Sissenõudjaks saab TMS § 5 lg 1 ja § 23 lg 1 alusel lugeda täitmisavalduse esitanud isikut.
6.Samuti ei puuduta toimuv täitemenetlus avalduses toodud asjaoludel avaldaja õigusi. Eeldades avaldaja väidete õigsust, et elatise nõue ei ole temalt Soome Sotsiaalkindlustusametile üle läinud, ei vabasta nõude võimalik täitmine praeguses täitemenetluses võlgnikku kohustusest tasuda elatis avaldajale. Iseenesest võib olukord, kus täitmisavalduse on esitanud selleks õigustamata isik, rikkuda võlgniku õigusi, kuid TsMS § 3 lg 1 kohaselt saab kohtusse pöörduda üksnes enda õiguste kaitseks. Seega kui võlgnik leiab, et täitemenetluse läbiviimine rikub tema õigusi, peab ta ise enda õiguste kaitseks samme astuma, esitades vastavalt asjaoludele kas kaebuse kohtutäituri tegevuse või otsuse peale või sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi sissenõudja vastu. Avaldaja ei saa võlgniku kaitseks kohtusse pöörduda.
7.Eeltoodud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ei kuulu TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel tagastamisele.
8.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
9.Määruse peale saab TsMS § 372 lg 5 järgi esitada määruskaebuse.

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja

/digitaalselt allkirjastatud/ Margit Vutt

/digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium