Kohtulahend

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MAAKOHTU SEISUKOHT

lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Maakohus mõistis kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulu 456 eurot, mis tuli tasuda 15 päeva jooksul alates määruse jõustumisest, samuti tasumisega viivitamise korral viivise võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Kuna menetluskulud jäid tervikuna kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 2050 eurot (1000 + 50 + 1000). Hageja tasus kohtutoimikust koopiate tegemise eest riigilõivu 5 eurot 10 senti. Tegemist ei ole vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja kandis ekspertiisikuludest kokku 662 (380 + 282) eurot. Eesti Vabariik maksis ekspertiisikuludest 456 eurot. Kostjal tuli tasuda Eesti Vabariigile ekspertiisikulu 456 eurot. Maakohus leidis, et tegemist oli õiguslikult keskmisest keerulisema vaidlusega. Asja menetleti kolmes kohtuastmes ning seejärel uuesti ringkonnakohtus ja Riigikohtus. Riigikohus vaatas asja esimesel korral läbi tsiviilkolleegiumi kogu koosseisus. Riigikohus korrigeeris 17. detsembri 2020. a lahendis nii maa- ja ringkonnakohtu kui ka õiguskirjandusest tulenevaid seisukohti. Tegemist oli ka keskmisest mahukama asjaga. Maakohtu menetluses toimus kaks istungit, viidi läbi üks ekspertiis, esitati ekspertidele täiendavaid kirjalikke küsimusi ning kuulati eksperdid ja üheksa tunnistajat istungil ära. Asja esimesel läbivaatamisel ringkonnakohtus toimus üks kohtuistung. Riigikohtus anti asi lahendada tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule ning pooltele anti sellest tulenevalt täiendav tähtaeg seisukohtade esitamiseks. Asja teistkordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus toimus üks istung, viidi läbi käekirjaekspertiis ja esitati kirjalikud seisukohad. Maakohtu menetluses ei ole hageja esindaja ajakulu hageja esindaja poolt hagejale antud konsultatsioonide osas tervikuna vajalik ega põhjendatud, kuna kõigi konsultatsioonide sisu ega tulemused ei ole proportsionaalsed konsultatsioonidele järgnevalt esitatud menetlusdokumentide sisu ega mahuga. Maakohtu menetluses ei ole hageja esindajate ajakulu kohtuistungiteks valmistumiseks tervikuna vajalik ja põhjendatud. Istungiteks valmistumine oli ilmselt aeganõudvam kui tavapäraselt. Hageja esindaja oli esimese kohtuistungi toimumise ajaks aga hageja tunnistajatega varem konsulteerinud ning ta oli ka vaidluse asjaoludega kursis. Hagejal oli teisel kohtuistungil uus esindaja. Hageja võib võtta endale soovi korral uue esindaja kasvõi iga uue menetlustoimingu tegemiseks, kuid olukorras, kus hageja otsustab endale lihtsalt uue esindaja võtta, ei saa pidada uue esindaja ajakulu tsiviilasja materjalidega tutvumisele selliseks kuluks, mis oli hageja õiguste kaitsmiseks vältimatult vajalik ja põhjendatud. Teise istungi ettevalmistamise ajakulu on seega põhjendatud üksnes ulatuses, mis hageja esindajal oleks nagunii kulunud istungi ettevalmistamiseks. See ei ole aga põhjendatud ulatuses, mis kulus kogu tsiviilasja materjalidega tutvumiseks. Istungitele kulunud aeg on põhjendatud. Maakohus leidis, et kõike eelnevat arvestades on hageja esindajate ajakulu maakohtu menetluses tehtud toimingute osas vajalik ja põhjendatud kokku 33 tunni ulatuses. Hageja esindajate tunnitasu on vajalik ja põhjendatud. Hageja esindajakulud on maakohtu menetluses seega vajalikud ja põhjendatud kokku 3362 eurot 50 senti [(2,5 × 125) + (30,5 × 100)]. Asja esimesel korral ringkonnakohtus menetlemisel esitasid hageja esindajad apellatsioonkaebuse, tutvusid kostja vastusega ja osalesid ühel istungil, mis kestis 1 tund ja 3 minutit. Arvestades vaidluse õiguslikku keerukust ning esitatud dokumentide mahtu, oli hageja esindajate ajakulu asja esimesel korral ringkonnakohtus menetlemisel vajalik ja põhjendatud kokku 14 tunni ulatuses. Hagejal oli asja esimesel korral ringkonnakohtus menetlemisel jälle kaks uut esindajat. Olukorras, kus hageja otsustab endale uue esindaja võtta, ei saa pidada uue esindaja ajakulu tsiviilasja materjalidega tutvumisele selliseks kuluks, mis oli

hageja õiguste kaitsmiseks vältimatult vajalik ja põhjendatud. Olukorras, kus esindajad on koostanud põhjaliku apellatsioonkaebuse ja tutvunud sellele esitatud vastusega, ei ole istungiks ettevalmistumisele vajalik ega põhjendatud kulutada niivõrd palju aega, nagu hageja esindajad on seda teinud. Asja esimesel korral Riigikohtus menetlemisel esitasid hageja esindajad vastuse kostja kassatsioonkaebusele ja Riigikohtu antud täiendava tähtaja jooksul täiendava seisukoha. Hageja esindajate ajakulu asja esimesel korral Riigikohtus menetlemisel oli vajalik ja põhjendatud kokku 14 tunni 30 minuti ulatuses. Hagejal olid ringkonnakohtus ja Riigikohtus samad esindajad. Hageja esitatud apellatsioonkaebuses ja kassatsioonkaebuse vastuses esitatud väited on olemuslikult sarnased. Hagejate esindajad ei pidanud kassatsioonkaebusele vastamiseks seega täiesti uut õigusliku positsiooni välja töötama, vaid said osaliselt tugineda ka varem tehtule. Asja teisel korral ringkonnakohtus menetlemisel osalesid hageja esindajad istungil, mis kestis 28 minutit, esitasid taotluse käekirjaekspertiisi läbiviimiseks ja hageja kokkuvõtlikud seisukohad. Hageja esindajate ajakulu asja teisel korral ringkonnakohtus menetlemisel oli vajalik ja põhjendatud kokku 7 tunni ulatuses. Hagejat esindasid samad esindajad, kes esindasid hagejat ringkonnakohtus esimesel korral ja ka Riigikohtus. Hageja esindajad olid vaidlusega seega põhjalikult kursis. Hageja esindajate ajakulu ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamisele on seega põhjendamatult suur. Hageja käekirjaekspertiisi taotlus on lühike. Samas lisas hageja sellele ka võrdlusmaterjali, mille hankimine ja kohtule esitamine võis olla aeganõudev. Sellele toimingule 7 tundi 30 minutit kulutamine on siiski ebamõistlikult palju, arvestades, et esindajal piisas dokumentide hankimiseks lihtsalt päringute tegemisest. Arvestades eeltoodut oli hageja esindajakulu ringkonna- ja Riigikohtu menetluses tehtud toimingute osas kokku vajalik ja põhjendatud 35 tunni 30 minuti (14 + 14,5 + 7) tunni ulatuses kokku 6213 eurot 92 senti (35,5 × 175,04). Hageja esindajakulud on seega põhjendatud ja vajalikud kokku 11 491 euro 70 sendi ulatuses [(3362,5 + 6213,92) × 1,2]. Hageja esindajakulud tuleb TsMS § 174 lg 10 järgi hüvitada koos käibemaksuga. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja esindajakulu 11 491 eurot 70 senti kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 14 203 eurot 70 senti (2050 + 662 + 11 491,70).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

on jõudnud vastavate summadeni, seejuures on jäetud kuluaruannetes sisalduvatele toimingutele viitamata. Maakohtu menetlus kestis ebatavaliselt kaua (2,5 aastat). Nimetatud aja lõikes esindajakulu põhjendatuks pidamine üksnes 33 tunni ulatuses on hageja arvates ebamõistlik, seejuures oli tegelik esindajate ajakulu maakohtus 55,44 tundi. Ka ei selgu maakohtu määrusest täpselt, millises ulatuses on maakohus mingit konkreetset hageja esindajate tehtud toimingut pidanud põhjendatuks ja vajalikuks ning millises ulatuses mitte. Hagejal oli vaja teha olulisi pingutusi tunnistajate leidmiseks, taotleda ekspertiisi läbiviimist jms. Selliselt kulus arusaadavalt ka esindajate toimingutele kokku rohkem aega. Maakohus on ka ringkonnakohtus ja Riigikohtus kantud esindajakulusid kokku pidanud põhjendatuks üksnes alla poole (35,5 tundi). Tegelik ajakulu on 83,9 tundi. Maakohus luges esindajate põhjendatud ajakuluks ringkonnakohtu esimesel menetlemisel üksnes 14 tundi. Maakohus ei ole selgitanud, milliseid kuluridasid ta loeb põhjendatuks. Kuna esimese astme kohtulahend oli loogiliselt ja hästi argumenteeritud ning kooskõlas varasema õiguspraktika ja kirjandusega, tuli arusaadavalt kulutada õiguskirjanduse analüüsimisele ning apellatsioonkaebuse seisukohtade väljatöötamisele rohkem aega kui tavapäraselt. Jääb arusaamtuks, millises ulatuses maakohus pidas istungiks ettevalmistamist põhjendatuks ja vajalikuks, teiseks tuleb arusaadavalt eristada menetlusdokumendi kirjalikku koostamist ja istungiks ettevalmistamist. Maakohus luges põhjendatud ja vajalikuks esindajate ajakuluks Riigikohtu menetluses 14,5 tundi tegeliku 23,2 tunni asemel. Maakohus ei ole selgitanud, millises osas ta ei pea hageja toiminguid põhjendatuks. Riigikohtule tuli otsast peale koostada teistsuguse rõhuasetuse ja ümbertöötatud argumentidega menetlusdokumendid. Arvestamata on jäänud ka asjaolu, et hageja töö tagajärjel leidis aset praktikas oluline muudatus, mille tegemiseks pidas Riigikohus vajalikuks kokku kutsuda tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu. Ringkonnakohtu lahend erines nii sisult kui ka rõhuasetuselt maakohtu lahendist oluliselt ja lõppastmes jõudis Riigikohus siiski ringkonnakohtust erinevale seisukohale. Maakohus luges põhjendatuks teises ringkonnakohtu menetluses hageja esindajate ajakulu üksnes 7 tunni ulatuses. Hageja esindajate ajakulu teises ringkonnakohtu menetluses oli kokku 20,9 tundi. Hageja hinnangul saab lugeda istungiks ettevalmistumisele ja lõplike seisukohtade esitamisele kulunud aega põhjendatuks ja vajalikuks suuremas ulatuses, kui seda tegi maakohus. Hageja leiab, et kohtu järeldused ei ole kooskõlas kohtu põhjendustega (mh asja keerukuse osas) ning kohus on jätnud põhjendamatult hageja esindajakulud olulises ulatuses arvestamata. Selliselt on maakohtu lahend vastavas ulatuses põhjendamata ja vastuoluline ning esindajakulusid tuleb arvestada tegelikult terves ulatuses.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

või muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ning hageja määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1, § 659). Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS § 659 ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

toonud, milliseid konsultatsioone ja miks ta ei pea põhjendatuks. Näiteks on maakohus mõne menetluskulu kohta (nt asjatundjatega peetud konsultatsioonide tulemused, kirjavahetused) märkinud, et kohtule ei ole vastavaid menetlusdokumente esitatud. Lisaks on maakohus selgitanud, millest lähtuvalt ta ei ole pidanud esindajate ajakulu kohtuistungite ettevalmistamiseks tervikuna põhjendatuks. Ringkonnakohus nõustub muuhulgas maakohtu seisukohaga, et menetlusosaline võib võtta kasvõi iga uue menetlustoimingu tegemiseks uue esindaja, aga esindaja vahetamine peab olema vältimatult vajalik ja põhjendatud. Käesolevas asjas on hagejal olnud erinevad esindajad ning menetluskulude nimekirjas esitatud toimingute ajakulust saab järeldada, et esindajate vahetamine on põhjustanud täiendavat ajakulu. Sellist ajakulu ei saa pidada põhjendatuks, kui see ei ole tingitud erakorralisest asjaolust või esindaja ilmselgest ebapädevusest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja menetluskulud on maakohtu menetluses vajalikud ja põhjendatud 33 tunni ulatuses, kokku 3362 eurot 50 senti.

seotud

menetluskulud

jäävad

menetlusosaliste

endi

kanda

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.