Harju Maakohus
Kohtu koosseis
kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
21. oktoober 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-15759
Tsiviilasi
Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus’e avaldus kohtu loa saamiseks korteriomandisse sisenemiseks ja seal viibimiseks (täiteasjad nr 022/2022/2148 ja 2149, võlgnikud M P ja J P )
Menetlustoiming
avalduse lahendamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende avaldaja kohtutäitur Elin Vilippus (asukoht A. Lauteri 5, 10114 Tallinn, e-post [email protected]); avaldaja seaduslik esindaja kohtutäituri abi Sergei Volf (asukoht A. Lauteri 5, 10114, e-post [email protected]); võlgnik M P (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx); võlgnik J P (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx); sissenõudja Hüpoteeklaen aktsiaselts (registrikood 11663703, e-post xxx).
Jätta rahuldamata Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus’e avaldus kohtu loa saamiseks korteriomandisse sisenemiseks ja seal viibimiseks (täiteasjad nr 022/2022/2148 ja 2149, võlgnikud M P ja J P).
Jätta andmata kohtu luba kohtutäitur Elin Vilippus’el, kohtutäituri abidel Sergei Volf ’il ja Viljo Konsap’il ning nendega koos olevatel varaga tutvuda soovivatel huvilistel siseneda ja viibida korteriomandis asukohaga xxx (kinnistu nr xxx) kohtutäituri poolt määratud aegadel enampakkumiste läbiviimise ajal, ajavahemikus 25.10.2022 – 25.12.2022, eesmärgiga tutvustada ja tutvuda enampakkumisel oleva varaga. Määrus väljastada avaldajale.
2-22-15759 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
Asjaolud Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus esitas 10.10.2022 Harju Maakohtule avaldus kohtu loa saamiseks korteriomandisse sisenemiseks ja seal viibimiseks (täiteasjad nr 022/2022/2148 ja 2149, võlgnikud M P ja J P). Avalduse kohaselt kohtutäitur Elin Vilippus’e menetluses on M P ja J P vastu algatatud täiteasjad hüpoteegiga tagatud võlgnevuse sissenõudmiseks. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tallinna notar Ants Ainson 20.04.2021 notariaalne dokument nr 1166 ja sissenõudja Hüpoteeklaen AS täitmisavaldus. Avalduses välja toodud asjaolude kohaselt on võlgnikele täitmisteated isiklikult kätte toimetatud. Täitedokumendis märgitud nõude vabatahtlik täitmise tähtaeg on möödunud 14.05.2022 ning võlgnikud ei ole täitemenetluses sissenõutavaid rahasummasid vabatahtlikult tasunud. 27.05.2022 koostas kohtutäitur korteriomandi arestimise akti ning 27.05.2022 saadeti menetlusosalistele esimese enampakkumise kuulutus ja teatis, millega teavitati enampakkumisest ning paluti võimaldada varaga tutvumine kuulutuses märgitud ajal. 28.06.2022 algama pidanud elektrooniline enampakkumine nurjus. Nurjusid ka 09.08.2022 ja 13.09.2022 välja kuulutatud kordusenampakkumised. Seejuures viimasel enampakkumisel oli registreeritud osaleja, kuid kuna võlgnik varale juurdepääsu ei taganud, siis osaleja pakkumist ei teinud. 06.10.2022 edastati võlgnikele kordusenampakkumise kuulutus ning teatis, millega teavitati võlgnikku enampakkumisest ning paluti võimaldada varaga tutvumine kuulutuses märgitud ajal. Viidatud asjaolule juhtis kohtutäitur eraldi tähelepanu ka 17.10.2022. Avaldaja selgituste kohaselt võlgnik J P vastas küll saadetud teatele, kuid informatsiooniga, et juurdepääsu enampakkumise teates märgitud ajal ei taga. Võlgnik pakkus korteriga tutvumise ajaks 26.10.2022 kell 11:00 ehk vahetult enne enampakkumisele registreerimise tähtaja saabumist. Avalduse kohaselt, kuivõrd omanikud ja huvilised olid informeeritud enampakkumise teates märgitud ajast olulise ajalise varuga, et oma elukorraldust vastavalt sellele kohandada ning vaatamata korduvatele palvetele ja aja muutmise ettepanekutele enne eelmist kordusenampakkumist vara tutvustada lõpuks ei õnnestunudki ning enampakkumine nurjus, palus kohtutäitur tagada juurdepääsu teates märgitud ajal. 19.10.2022 kell 15:00 juurdepääsu ei tagatudki – uks jäi lukustatuks. Tuginedes võlgniku käitumisele enne eelmise kordusenampakkumise lõppemist puudub avaldajal igasugune veendumus, et juurdepääs vabatahtlikult tagatakse ja 26.10.2022 ei paluta aega uuesti ja uuesti edasi lükata, nagu juhtus enne eelnevat enampakkumist.
2-22-15759 Avalduse põhjenduste kohaselt, kuna vara vastu tuntakse suurt huvi, huviliste kinnitusel mängib varaga tutvumine pakkumisel osalemise seisukohast olulist rolli. Kohtutäitur toob välja, et kui võlgnik oleks sisenemisega nõus ja juurdepääsu reaalselt ka tagaks või oleks muu võimalus kinnisasja tutvustamiseks, puuduks kohtutäituril avalduse esitamiseks õiguskaitsevajadus. Varaga tutvumise mittevõimaldamise läbi vähendab võlgnik vara reaalseid müügivõimalusi ja seeläbi on kohtutäitur sunnitud vara ümber hindama. Samuti rikub võlgnik oma tegevusega sissenõudja õigust saada vara müügist võimalikult suurt tulemit, et sissenõutav summa rahuldada. Varaga tutvumise mittevõimaldamisega tekitab võlgnik ka olukorra, kus vara hind võib langeda, olukorras, kus võlgnik oma kaebustes väidab läbivalt, et kohtutäitur müüb vara liiga odavalt. Täitemenetluse jätkamiseks on vajalik siseneda võlgniku valduses olevasse ruumi, et võimaldada potentsiaalsetel huvilistele varaga tutvumine kohtutäituri poolt kindlaks määratud aegadel. Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja lubada kohtutäitur Elin Vilippus’el, kohtutäituri abidel Sergei Volf’il ja Viljo Konsap’il ning nendega koos olevatel varaga tutvuda soovivatel huvilistel siseneda ja viibida korteriomandis asukohaga xxx (kinnistu nr xxx) kohtutäituri poolt määratud aegadel enampakkumiste läbiviimise ajal, ajavahemikus 25.10.2022 – 25.12.2022, eesmärgiga tutvustada ja tutvuda enampakkumisel oleva varaga. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 28 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Sel juhul on kohtutäituril õigus avada või lasta avada suletud maja- ja korteriuksi ning hoiuruume. TMS § 28 lg 2 kohaselt, võib võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. TMS § 28 lg 21 sedastab, et lõikes 2 nimetatud kohtumääruse võib teha, ilma et võlgnik oleks varem keelanud kohtutäituril tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile siseneda või seal läbiotsimist teostada. TMS § 28 lg 3 sätestab, TMS § 28 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele vastavat ruumide ja maatüki läbiotsimist peavad taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on. TMS § 85 lg 1 kohaselt, on soovijatel õigus müüdavate asjadega tutvuda alates kuulutuse ilmumisest kuni enampakkumise alguseni. TMS § 85 lg 2 kohaselt määrab kohtutäitur asjadega tutvumiseks kindlad ajad. Kui asjad on võlgniku valduses, on võlgnikul õigus nõuda, et tutvumine toimuks täitetoiminguteks ettenähtud aja piires. Kohtutäitur peab arvestama omaniku huve. TMS § 85 lg 3 sedastab, et soovijatel on õigus tutvuda müüdava asja kohta tehtud avaldustega ning asja puudutavate tõenditega, muu hulgas hindamisaktidega. TMS § 26 lg 6 sätestab, et TMS §-s 28 nimetatud määruse teeb kohus hiljemalt kohtutäiturilt avalduse saamisele järgneval tööpäeval. Põhiseaduse (edaspidi PS) § 33 kohaselt on kodu puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses.
2-22-15759 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 8 lg 3 teise lause järgi võib isiku põhiõigusi ja – vabadusi piirata üksnes juhul, kui see võimalus on ette nähtud seaduses (s.t taoliste õiguste piiramine seaduse või õiguse analoogiale tuginedes ei ole lubatav). Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus esitas 10.10.2022 Harju Maakohtule avaldus kohtu loa saamiseks korteriomandisse sisenemiseks ja seal viibimiseks (täiteasjad nr 022/2022/2148 ja 2149, võlgnikud M P ja J P). Tulenevalt TsMS §-st 475 lg 2 lahendab kohus käesolevat avaldust hagita asjana. TsMS § 477 lg 7 sätestab, et kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Kohus, kontrollinud kohtutäituri avaldust ja selle lisasid, leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Põhiseaduse § 33 kohaselt on kodu puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses. Kohus selgitab, et põhiseaduse §-s 33 sätestatud kodu puutumatuse põhimõttest tulenevalt peab eluruumi ja valdusesse tungimiseks olema seaduslik alus, mis paneb eeltoodud põhimõtet ametikohustuse raames rikkuda soovivale isikule kõrgendatud kohustuse isiku eelnimetatud õiguse kaitseks. Kohtu hinnangul eeldab kodu puutumatuse põhimõtte rikkumine isiku eelnevat teavitamist ja sellise teavitamiskohustuse täitmise kõrgendatud hoolsuskohustust, mida kohtu hinnangul käesoleval juhul tehtud ei ole. Kohus on seisukohal, et avaldus on põhistamata. Avalduse kohaselt on võlgnikud teadlik asjaolust, et kohtutäitur on täitemenetluses arestinud korteriomandi asukohaga xxx (kinnistu nr xxx), kuid kohtutäitur on veendumusel, et võlgnikud ei võimalda edaspidiselt varale juurdepääsu. Kohtutäituri selgituse kohaselt tuginedes võlgniku käitumisele enne eelmise kordusenampakkumise lõppemist, puudub kohtutäituril igasugune veendumus, et juurdepääs vabatahtlikult tagatakse ning 26.10.2022 ei paluta aega uuesti ja uuesti edasi lükata, nagu juhtus enne eelnevat enampakkumist. Kohtutäitur on selgitanud, et võlgnikele on täitmisteated isiklikult kätte toimetatud. 27.05.2022 koostas kohtutäitur korteriomandi arestimise akti ning 27.05.2022 saadeti e-posti teel menetlusosalistele esimese enampakkumise kuulutus ning teatis, millega teavitati enampakkumisest ning paluti võimaldada varaga tutvumine kuulutuses märgitud ajal. 28.06.2022 algama pidanud elektrooniline enampakkumine nurjus, nurjusid ka 09.08.2022 ja 13.09.2022 välja kuulutatud kordusenampakkumised. Viimasel enampakkumisel oli registreeritud osaleja, kuid kuna võlgnik varale juurdepääsu ei taganud, siis osaleja pakkumist ei teinud. 06.10.2022 edastati võlgnikele kordusenampakkumise kuulutus ning teatis, millega teavitati võlgnikku enampakkumisest ning paluti võimaldada varaga tutvumine kuulutuses märgitud ajal. Viidatud asjaolule juhtis avaldaja eraldi tähelepanu ka 17.10.2022. Võlgnik J P vastas saadetud teatele, kuid informatsiooniga, et juurdepääsu enampakkumise teates märgitud ajal tagada ei saa, kuid pakkus korteriga tutvumise ajaks 26.10.2022 kell 11:00. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu seega, et võlgnikud oleks kinnistu näitamisest keeldunud. Kohus on täiendavalt seisukohal, et nimetatud dokumentidega ei saa lugeda tõendatuks, et mõlemad võlgnikud on vara enampakkumise teate kätte saanud.
2-22-15759 Kohtutäitur on avalduses viidanud, et sisenemine on vajalik täitedokumendi täitmiseks, s.o. selleks, et kohtutäituri poolt korraldataval enampakkumisel osalejad saaksid müüdava varaga tutvuda ja kohtutäitur saaks vara seisukorra kindlaks teha. Kohtutäituri poolt taotluses esile toodud asjaolud ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul aluseks koht loa andmiseks võlgnike ruumidesse sisenemiseks, kuna kohtule esitatud tõenditele tuginedes ei ole võlgnike nõuetekohaselt teavitatud eluruumi sisenemise vajadusest. Kohus möönab, et ruumide olukorra väljaselgitamine mõjutab enampakkumisel müüdava kinnisasja hinda ja enampakkumisel osalejatel on õigus tutvuda ruumide olukorraga, et omapoolne pakkumine enampakkumise käigus teha, kuid seda ei saa teha võlgnike õiguste rikkumise arvelt. TMS § 28 lg 2 kohaselt, võib võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. PS § 26 alusel igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. PS § 33 kohaselt on kodu puutumatu, ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses ning TsMS § 8 lg 3 teise lause järgi võib isiku põhiõigusi ja –vabadusi piirata üksnes juhul, kui see võimalus on ette nähtud seaduses. Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikkel 17 kohaselt ei tohi kellegi korteripuutumatusele meelevaldselt ega ebaseaduslikult kallale kippuda. Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt tõlgendab põhiseadus kodu mõistet avaramalt, nimetades teises lauses eluruumi, valdust ja töökohta. Eluruumina on vaadeldav igasugune ruum, kus isik alaliselt või ajutiselt elab. Kodu puutumatuse õigus on nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivate välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Kodu puutumatus laieneb ka juriidilistele isikutele. Kodu puutumatust riivavad esmajoones sissetungimine ja läbiotsimine, kuid kodu puutumatuse riived ei ammendu siiski nimetatud tegevustega (lk 277-278). Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.10.2021 kohtuotsuses tsiviilasjas 3-2-1-107-12 on kohtunik Tambet Tampuu eriarvamuse osas välja toodud, et: „Kuigi võib nõustuda kohtukoosseisu enamuse seisukohaga, et seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks tuleks kohtutäiturile anda luba siseneda võlgniku ruumidesse, on minu arvates sellise loa andmise võimaluse sätestamine seadusandja, mitte Riigikohtu pädevuses. Isiku loata tema valduses olevatesse ruumidesse sisenemine, ruumide fotografeerimine ning ruumidest tehtud fotode avaldamine riivavad isiku eraelu puutumatust. Isiku eraelu puutumatus on isiku üks põhiõigustest. Nimelt sätestab põhiseaduse § 26 esimene lause, et igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Põhiseaduse § 26 teine lause sätestab, et riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Isiku eraelu puutumatuse riivel peab omama selge seadusest tulenev alus ja legitiimne eesmärk ning riive peab olema selle eesmärgi
2-22-15759 saavutamise abinõuna vajalik, sobiv ning mõõdukas. Riigikohtul ei ole põhiseadusest ja seadusest tulenevat pädevust lubada isikute põhiõiguste riiveid seadusest suuremas ulatuses. Seetõttu ei ole TMS § 28 lg 2 kui isiku põhiõigusi riivava sätte laiendav tõlgendamine lubatav.“ Käesoleval juhul puuduvad kohtule esitatud avalduses ja sellele lisatud tõendites vajalikud eeldused taotletava toimingu lubamiseks, mistõttu kohus leiab, et võlgnike põhiseadusega tagatud õiguste riive ei ole kohtu hinnangul välistatud, seoses asjaoluga, et kohtutäitur ei ole veenvalt põhistanud, et võlgnikud on vara enampakkumise ja kordusenampakkumise teated kätte saanud ja et kohtutäitur on võlgnikke kinnistule sisenemise vajadusest teavitanud ning et võlgnikud oleks kinnistu näitamisest keeldunud, mille tulemusel võib lugeda, et võlgnikud on ilma jäänud võimalusest teostada ja kaitsta oma õigusi. Pidades silmas esitatud avalduse asjaolusid ning esitatud materjale riivaks avalduse rahuldamine oluliselt võlgnike kodu puutumatust, jätab kohus seetõttu esitatud avalduse rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.