A. H. hagi P. V. vastu vara võõrast ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A. H. (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Mehis Adamson Kostja P. V. (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Birje Kalmus
Viimase kohtuistungi toimumise aeg
19. aprill 2022, edasine kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud A. H. kanda.
3.Määrata P. V. menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista A. H. välja P. V. kasuks 1248 eurot.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Hageja nõue ja põhjendused
1.A. H. (hageja) esitas 25. novembril 2021 Tartu Maakohtule hagiavalduse P. V. (kostja) vastu vara võõrast ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt 5. juulil 2019 sündisid hageja briti lühikarvalise tõugu kassil V. kassipojad. V. pidi saama aretuskass, kuna tal olid väga head Briti lühikarvalise tõu omadused. Kahjuks selgus kassipoegade D. ja D. - D. sünni järel, et V. avaldus pärilik tervisehäire ning aretuskassiks ta enam ei kvalifitseeru. Kassipoegade imetamise ajal emasloomale steroidravi teha ei tohtinud, kuna see olnuks kahjulik kassipoegadele. Kuna ravi oli hädavajalik, tuli leida kassipoegadele asendusema või hakata neid toitma toitesegudega.
3.24. novembri 2019 õhtul tuli hageja juurde koju abikaasa A. V. poeg P. V. (kostja) koos hagejale tundmatu tütarlapsega, keda abikaasa oli kutsunud hageja kasse vaatama. Abikaasa ettepanekul andis hageja kaks kassipoega kostja juurde ajutiselt kasvatada, hageja poolt seatud tingimustel. Hageja soovis kassidega regulaarselt ise tegeleda ning ükskõik mis takistuse tekkimisel hageja seatud tingimustele soovis hageja loomi kohe koju tagasi. 26. novembri 2019 õhtul viis hageja koos abikaasaga kaks kassipoega D. ja D. kostja juurde koju. Hageja kordas veel kõik tingimused üle. Kuna kostjal polnud midagi kasside vastuvõtuks olemas, viis hageja kostja juurde ka liivakasti, toidu ja liiva, sinna jäi ka hageja transpordipuur. Hageja kinnitab, et pole kunagi omandit kassipoegadele kostjale üle andnud. Hageja ja kostja leppisid samas kokku, et kassid tulevad koju tagasi samal nädalavahetusel, st
30.novembril 2019 ja jäävad kaheks päevaks koju. Üldse pidi kõigepealt olema katseaeg, mille jooksul vaadatakse, kuidas kassid ennast kostja juures tunnevad ning kas poolte kokkulepped ikka reaalselt kehtivad.
4.29. novembril 2019 teatas kostja elukaaslane K. Facebooki Messengeris, et ta ikkagi ei taha kasse hageja juurde jätta ja toob paariks tunniks. Hageja viitas sõlmitud kokkuleppele, mispeale nõustus kostja elukaaslane siiski kassid ära tooma. Hagejal tekkisid esimesed kahtlused, kas need inimesed on usaldusväärsed. 30. novembril 2019 tõi kostja kassid hagejale koju ning nad olid kodus kuni 1. detsembri 2019 õhtuni. Mingit probleemi nende harjumisega ei tekkinud. 1. detsembri 2019 õhtul tuli kostja kassidele järele ja hageja küsis veelkord, kas hageja tingimus, et kassid regulaarselt kodus käivad, on talle täidetav. Kostja ja tema elukaaslane K. kinnitasid, et neil pole selle vastu midagi. Pooled leppisid kokku, et järgmine kord toovad nad kassipojad koju tagasi aastavahetusel, kuna lähevad ise kodust ära.
1.detsembri 2019 õhtul kirjutas kostja elukaaslane K. hagejale, et kassid olid rõõmsad nende juurde jõudes ja kõik oli korras ja mingist stressist ei kirjutanud ta sõnagi.
5.5. detsembril 2019 alustas kostja elukaaslane K. Messengeris vestlust, kus kirjeldas, et üks kassipoeg on nende juures aevastama hakanud ja oleks vaja arsti juurde minna ning selleks on tal vaja kassi passi. Hageja vastas, et passi pole arsti juures vaja, sest selles on info vaktsineerimiste kohta. Hageja uuris kassi tervise kohta ja lepiti kokku, et veidi jälgib seda looma, aga siis peaks ikkagi arstile näitama minema. Vaktsineerimispassidele tahtis kostja elukaaslane K. ikkagi väga järgi tulla, üritas neid hagejalt igal juhul välja kaubelda. Hageja sai aru, et K. üritab kavalusega passe endale saada. 6. detsembril 2019 leppisid hageja ja kostja kokku õhtuks läbirääkimise aja, aga sellest ütles kosja hiljem ära.
6.Hageja on korduvalt kirjutanud kostjale sooviga saada loomad tagasi ja kirjadest võib näha, et hageja ootas väga oma loomi tagasi. Kostja vastas, et temal on juriidiline õigus hageja varale ning andis solvavaid hinnanguid nii hagejale, kui kõigile lemmikloomade aretajatele, kes kostja sõnul oma ego ja heaolu loomade arvelt tõstavad. Seepeale pakkus kostja oma sõnul hagejale vastutulekuna kasside eest keskmist turuhinda, millele hageja vastas, et need kassid pole müügiks. Kuivõrd pooltevaheline suhtlus sisulisel lakkas ja kostja keeldus hagejale tema omandit tagastamast, esitas hageja lepinguline esindaja kostjale korduva tagastamise nõude ja
kohtu hoiatuse, mille kätte saamist tõendab kostja enda poolne volikirja nõue, kuid sellele rohkem sisulist põhjendust loomade ebaseadusliku valdamise kohta ei esitatudki. Vaatamata telefonikõnele ja korduvale hoiatusele kostja hagejale kuuluvaid kasse ei ole tagastanud. Hageja kinnitab, et pole kordagi loovutanud enda omandit kostjale ega sõlminud mistahes lepingut loomade loovutamise kohta. Kostja pakkus loomadele ajutist peavarju nende emaslooma ravi ajaks. Kuna hageja pole kostjale kasside omandiõigust üle andnud, tuleb kostjal kassid omanikule viivitamatult tagastada.
7.Hageja palub hagi rahuldada, nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest välja kaks briti lühikarvalist kassi nimedega D. ja D. - D. ning palub anda need lahendi jõustumise järgselt samal päeval üle hageja valdusse hageja elukoha aadressil. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad
8.Kostja hagiavalduses esitatud nõuet ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata.
9.Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, et hageja on kasside omanik. Hageja ei ole tõendanud ka, et ta oli kasside kostjale andmise ajal nende omanik (et kasside omanik ei olnud nende isa omanik O. R. ). Kostja ei nõustu ka, et kassidele tuli leida asendusema või hakata neid toitma toidusegudega selleks, et saaks ravida nende ema. Kostja nõustub, et 24. novembril 2019 käis kostja oma elukaaslasega hageja juures kasse vaatamas ja 26. novembril 2019 viis hageja koos oma abikaasaga (kostja isa) kassid kostjale koju koos liivakasti, toidu, liiva ja transpordipuuriga. Samal ajal leppisid pooled kokku, et kassid veedavad tuleval nädalavahetusel kaks päeva hageja juures. Kostja ei nõustu aga, et hageja andis kassid kostale ja tema elukaaslasele ajutiselt kasvatada. Hageja andis kassid kostjale ära. Samuti puudus kokkulepe katseaja kohta.
10.Kostja sõnul kasside äraandmist mainis kostja isa esimest korda telefonis, kui pakkus äraandmiseks kahte kassipoega. Alguses ei olnud kostja huvitatud, kuid kui isa uuesti kassipoegasid pakkus, otsustasid kostja ja tema elukaaslane kasse vaatama minna. Kasse pakuti äraandmiseks ka kostja vennale. Kui kostja ja tema elukaaslane kasse 24. novembril 2019 vaatamas käisid, näitas hageja neile äraandmiseks kahte kassipoega. Hageja rääkis kostjale ja kostja elukaaslasele kostja isa juuresolekul, et kassipoegi ei saa müüa, kuna neil pole pabereid ja neil on geenirike. Lisaks ütles hageja kostjale, et kuus kassi oleks neile liiga palju ning sel põhjusel soovivad kaks poega ära anda, eelistatuna koos ühte perre. Kasse pakuti kostjale ja tema elukaaslasele, kuna hageja sooviks oli, et kassid läheksid koos tuttavale inimesele. Räägiti sellest, kui pikk on kasside eluiga ning kui pika kohustuse kostja ja tema elukaaslane kasside endale võtmisega võtavad. Hageja sooviks oli saada aeg-ajalt infot kasside kohta (pildid, videod kassidest). Hageja ütles, et kui kostja või kostja elukaaslane neid kasse enam ei taha, siis tooksid nad kassid hagejale, mitte ei annaks võõrale. Lisaks ütles hageja, et ta sooviks, et kostja või kostja elukaaslane tooks kasse vahest nende juurde mängima, et pesakond ei jääks omavahel võõraks. Seda ütles hageja ka enne kostja ja kostja elukaaslase lahkumist ning kostja vastus sellele oli, et kui see kassidele meeldib ja see neile hea on, siis ei ole see nende jaoks probleem. Pärast seda uuris hageja kostjalt, et kuidas kostja ja tema elukaaslane seda ette kujutavad. Kostja ja kostja elukaaslane vastasid, et tooksid kassid hageja juurde hoida siis kui kostja ja kostja elukaaslane ise kodust ära lähevad.
11.26. novembril 2019 otsustasid kostja ja kostja elukaaslane, et on valmis enda perre kaks kassi võtma. Kostja helistas oma isale ja küsis uuesti üle, kas kassid on ikkagi ära andmiseks ja ilma rahata. Kostja isa kinnitas seda, mida oli kinnitanud ka hageja nende kohtumisel, et kassid on ära anda. Hageja ja kostja isa tõid 26. novembri 2019 õhtul kassid kostja ja tema elukaaslase koju. Hageja küsis kostjalt ja kostja elukaaslaselt, et kas nad saaksid nädalavahetusel kassid hageja juurde mängima tuua ning kostja ja kostja elukaaslane olid
sellega nõus. Hageja lausus, et oli küll mõelnud kasside ära andmise peale, aga nüüd kui see hetk käes on, on ikka raske, mis kostja hinnangul näitab, et ka hageja mõistis antud olukorda kui kasside äraandmist kostjale.
12.Kostja on seisukohal, et hageja andis kassid kostjale ja kostja elukaaslasele alaliselt ehk päriseks eesmärgiga, et kostja ja kostja elukaaslane oleksid kasside omanikud ning kostja ja kostja elukaaslane võtsid kassid nimetatud eesmärgiga hagejalt vastu. Kostja ja hageja leppisid kokku, et kostja hoiab hagejat kasside eluga aeg-ajalt kursis (kostja saadab hagejale kassidest pilte või videid) ning vajadusel veedavad kassid aega ka hageja juures ning kui kostja või kostja elukaaslane soovivad kassidest loobuda, siis viivad nad need kassid päriseks ehk alaliselt hagejale. Kokkulepet, et kasside omanikuks saab kostja, kuid kostja hoiab aegajalt hagejat kasside eluga kursis ja võimalusel või vajadusel viib kasse ka hagejale külla, kinnitab ka hageja ja kostja elukaaslase kirjavahetus (hageja soovis, et kostja ja kostja elukaaslane kassidesse kiinduks, hageja lubas kostjale kasside vaktsineerimispassid, hageja väljendas selgelt, et kassid kiibistab kostja või kostja elukaaslane, hageja väljendas selgelt, et kasside kodu on kostja kodus ning soovis, et kassid hagejat külastaksid).
13.Kostja on seisukohal, et hageja kinkis suusõnalise lepinguga kostjale kaks kassi, kinkeleping oli tingimustega, et kostja hoiab hagejat kingitud kasside eluga aeg-ajalt kursis (kostja saadab hagejale kassidest pilte, videoid) ning hageja saab aeg-ajalt veeta aega kingitud kassidega hageja kodus. Kuna kostjale sai pärast kinkelepingu sõlmimist teatavaks, et kasside hageja juurde viimine ei mõju kassidele psühholoogiliselt hästi, siis palus kostja hagejal muuta tingimust, et kassid veedavad aegajalt aega hagejaga hageja kodus, selliseks, et hageja ei veeda aega kassidega oma kodus vaid teeb seda kostja kodus. Selline tingimuse muutmine tähendab seda, et hageja ei jää oluliselt soovitust ilma, sest teine tingimus, et kostja saadab aegajalt hagejale kassidest pilte või videoid, jäi samaks ning endiselt oleks võimalik hagejal kingitud kassidega aega veeta.
14.Kui kohus peaks asuma seisukohale, et pooltevaheline leping oli hoiuleping, tuleb hagejal hüvitada kostjale enne kasside väljaandmist hoiutasu ja kulutused, ning kostja keeldub kasside väljaandmisest enne, kui talle on hüvitatud hoiutasu ja kulutused.
KOHTU SEISUKOHT
15.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
16.Hageja on esitanud kostja vastu nõude vara võõrast ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks (vindikatsiooninõue). Hageja nõude aluseks on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, mille kohaselt omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Kooskõlas AÕS § 82 lg-ga 1 peab omanik vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Seega vindikatsiooninõude esitanud isik peab vaidluse korral talle asja suhtes kuuluva omandiõiguse tõendama. AÕS § 90 lg 1 kohaselt vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja loetakse valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Kui valdaja väidab, et vinditseeritav asi kuulub talle, kehtib AÕS § 90 lg 1 kohaselt valdaja omandiõiguse eeldus ning vindikatsiooninõude esitanud isik peab selle nõude edukaks maksma panekuks ümber lükkama, st tõendama, et ta on vinditseeritava asja omanik.
17.Vaidluse all ei ole, et hageja on briti lühikarvalise kassi V. omanik, kellel sündisid 5. juulil 2019 kassipojad. Samuti ei ole vaidluse all, et hageja andis kaks kassipoega (nimedega D. ja D. - D. ) 26. novembril 2019 kostja valdusesse. Pooled vaidlevad peamiselt selle üle, kas hageja andis kassid kostjale ära või andis kassid kosja juurde ajutiselt hoiule, st kas kasside omandiõigus läks üle kostjale. Samuti on kostja esitanud asjas vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud, et oli kõnealuste kassipoegade omanik. Kostja on soovinud tõendada, et kassipoegade omanikuks oli kasside isa omanik O. R. .
18.Kostja on esitanud kohtule osapoolte poolt allkirjastamata paarituslepingu, mille kohaselt esimene sündinud pesakond kuulub O. R. (tl 93). Samuti on kostja esitanud kirjavahetuse, milles hageja kinnitas lepingu kättesaamist ja kirjeldas raskusi dokumendi allkirjastamisega, kuid samas avaldas nõusolekut lepingu tingimustega (tl 92, 94-95). Kostja taotluse O. R. tunnistajana ülekuulamiseks jättis kohus 19. aprilli 2022 kohtuistungil rahuldamata. Kohus on seisukohal, et kostja esitatud tõendid ei kinnita kasside kuulumist O. R. nende kostja valdusesse andmise ajal. Kohus leiab, et AÕS § 90 lg 1 alusel tuleb eeldada, et hageja oli kassipoegade kostja valdusesse andmise ajal nende omanik.
19.Kassipoegade kostjale andmise asjaolude ja tingimuste tõendamiseks on kohus kuulanud vande all üle pooled ning tunnistajatena kostja elukaaslase K. K. ja kostja venna M. V. .
20.Hageja vande all antud seletuste kohaselt andis ta kassid abikaasa pojale seetõttu, et tema emakass jäi haigeks ja teda pidi steroidravimitega ravima; rinnapiimaga oleks saanud seda ka kassipojad ja see oleks neile ohtlik olnud. Kassipojad olid sel hetkel nelja kuused. Kasse oli väga raske emast eraldi hoida. Steroidravimit sai anda konserviga, emakass hakkas ka poegi konservi juurde meelitama. Kokku oli viis kassipoega, need kaks kassipoega olid sellel hetkel terved, aga ülejäänud olid juba sümptomitega ja ka neid oli vaja ravima hakata. Hageja nägemus oli, et kassid on kostja juures olles hageja kontrolli all. Kassid pidid olema kostja juures kuni vajadus püsib. Hageja pidi saama neid enda juurde koju, et veenduda kas nende tervis on korras ja kas nad on hooldatud, ja et nad ka võõraks ei jääks. Oli kokkulepe, et võib soovi korral kostja juurde minna. Tegemist on geneetilise haiguse, mitte nakkushaigusega. Hageja abikaasa tegi ettepaneku, et tema poeg elab neil lähedal, ta on suur loomasõber ja ta on nõus võtma kassid enda juurde hoiule. Hageja uskus, et ta saab kassid tagasi. Kõigepealt tuli Priit vaatama, kas kassid meeldivad talle ja kas ta tahab neid enda juurde hoiule. Siis koos abikaasaga (kostja isa) viisid nad kassid P. juurde. Tal ei olnud ühtegi kassi jaoks vajalikku tarvikut, toitu, ükski märk ei näidanud, et kostja tahab saada omanikuks. Hageja ütles, et teevad kõigepealt katseaja, kuidas see mõjub kassidele ja kuidas omavahelised kokkulepped hakkavad kehtima. Priit ütles, et talle sobib täita hageja tingimusi. Nad leppisid kokku, et hageja saab kasse pidevalt jälgida ja toob neid ka hageja juurde, et ta saaks kontrollida, et nendega on kõik korras. Hageja ei ole kunagi lubanud neid kasse kellelegi kinkida. Hageja ei ole pakkunud neid kasse kellelegi kingiks ega müügiks. Hageja ei ole kunagi kostja vennale kasse pakkunud. K. K. nägi ta esimest korda siis, kui nad P. kasse tulid vaatama ja ta oli juures ka siis, kui kassid P. juurde viis. Hageja sõnul ta ütles, kui kaua ja mis põhjusel kassid P. juurde tulevad. Nad rääkisid, et teevad katseaja, kas see keskkond sobib kassidele ja kas neil lööb mingi haigus välja. Hageja ei ole rääkinud kinkimisest. Katseaeg oli aasta lõpuni. Vahepeal tõid nad kassid ka tagasi ja siis viisid jälle ära. Hageja kordas ka siis, et annab kassid ainult siis, kui nad täidavad tema tingimusi. Hageja sõnul ei ole volitanud ta kostjat käima kassidega arsti juures, ei ole lubanud ja volitanud kostjat kasse kiibistada, ei ole lubanud kastreerida. Hageja sõnul toitu pidi viima hakkama sinna regulaarselt viima, hageja lubas kanda kõik kulud. Toit, liivakast, mänguasjad ja transpordipuur said kõik sinna. Hageja pidi viima sinna toitu, aga ta ei saanud hiljem enam sisse. Liivakasti sai hageja hiljem tagasi. K. pakkus liivakasti tagasi, kuna nad olid ostnud suurema ja hageja oli valmis selle kinni maksma. Hageja pidi mõtlema, millal nad kassid steriliseerivad. See oli hageja otsus ja see sõltus kasside tervislikust seisukorrast. Hageja pidi otsustama ka seda, millal ta paneb oma kõigile kassidele kiibid. Jutt oli, et kui minna ussirohtu andma, siis hea oleks, kui pass oleks kaasas. Kasside elueast juttu ei olnud. Kassid olid kostja juures hoiukodus ja ta palus kasse enda juurde külla nende päriskoju.
21.Kostja vande all antud seletuste kohaselt tema jaoks algas asi sellega, kui isa (hageja abikaasa) talle helistas, et neil on kodus viis kassipoega, kokku seitse kassi, et kas ta tahab kahte kassi endale. Kui isa uuesti helistas ja pakkus kahte kassi, rääkis kostja sellest oma
elukaaslasele K. . Isa ütles, et neil on kaks kassipoega ära anda, kuna kasse on palju. Kostja küsis üle, kas kassid on ikka tasuta. Isa saatis ka e-kirjaga pildid kassidest. Seejärel käisid nad K. kasse vaatamas. Hageja ja kostja isa rääkisid, et tahavad kassid ära anda lähedasele inimesel. Nad tahtsid saada infot kasside kohta, kuidas neil läheb, ja et kasse toodaks vahepeal külla. Kostja ütles, et kui see kassidele hästi mõjub, ei ole see tema jaoks probleem. Hageja küsis, kuidas nad seda näeksid. Kostja vastas, et kui kostja elukaaslasega on nädalavahetusel ära või reisil. Kui nad olid kasse vaatamas, kostja küsis K. käest, kas ta tahab võtta endale 15aastase kohustuse. Hageja parandas, et ei, see on 20aastane kohustus, et need kassid elavad 20 aastat. Otsuse kassid võtta langetasid nad ülejärgmisel päeval. Samal päeva õhtul tõid hageja ja kostja isa neile kassid, selleks ajaks olid nad ära tellinud ka asjad kassidele (kraapimispuu, liivakast). Kuni asjad saabuvad, tõi hageja liivakasti, mille nad andsid tagasi. Samuti tõi hageja pooliku paki kuivtoitu. Kui hageja kassid puurist lahti lasti, ütles ta sõnasõnalt, et „ma olen mõelnud küll kasside äraandmise peale, aga nüüd kui see päev on käes, siis on ikka raske“. Kui nad hakkasid ära minema, siis ta ütles, et kui te neid kasse enam ei taha, te võite alati need minu juurde tagasi tuua, et nad tänavale ei satuks. Esimest korda kuulis kostja lühiajalist hoiust, kui hageja saatis talle pärast vaidluse tekkimist e-kirja. Kostja sõnul pakuti talle kasse äraandmiseks, mitte hoidmiseks. Et kassid olid antud hoida emakassi tervenemiseni, oli esimest korda hagiavalduses. Kostjal ei tekkinud kordagi kahtlust, et tema ei saanud kasside omanikuks. Hageja tahtis kasse nädalavahetuseks enda juurde, kuna tal oli raske loobuda. Kui nad kassid nädalavahetuseks hageja juurde viisid, ei räägitud enam mingisugustest tingimustest. Hageja kurtis muret seoses kostja isaga. Hageja ei ole osalenud kassida ülalpidamises pärast seda, kui kassid kostjale anti.
22.Tunnistaja M. V. vande all antud ütluste kohaselt pakuti kõigepealt neid kasse talle. Esimesena helistas isa 2019. a sügisel, oktoobri lõpus või novembri alguses. Isa võttis ühendust, et neil on hunnik kasse, et kas ta ei tahaks endale kahte kassi, tahaks kahest kassist lahti saada. Lõpuks kutsuti teda külla, et võta laps kaasa ja vaatame kasse. Seal kohtumisel oli ka hageja kohal, kus pakuti kahte kassipoega, kuna neil on üle. Tunnistaja sõnul ei olnud neil soovi kasse võtta, kuna neil oli jänes juba. Jutt oli kasside ära andmisest. Rahast juttu ei olnud.
23.Tunnistaja K. K. vande all antud ütluste kohaselt nägi ta hagejat esimest korda siis, kui käisid kostjaga kasse vaatamas. Tunnistaja sõnul anti neile need kassid ära hageja poolt. Hageja rääkis, et seitse kassi on korterisse liiga palju, et kaks kassi tahaks ära anda. Tunnistaja küsis, kas ühte kassi ei saaks, mispeale hageja ütles, et tema ei taha kasse eraldada ja annaks kassid koos. Ta rääkis, mida kassid söövad ja kuidas on. Siis ta rääkis, et kasside emal tekkis sünnituse käigus mingi allergia ja ühel (emasel) kassipojal on see ka juba avaldunud, aga isastel ei tohiks see avalduda. Kohtumine kestis 15-20 minutit. Kostja küsis tunnistaja käest, kas ta tahab võtta endale 15-aastase kohustuse. Hageja parandas kohe, et kassid elavad kuni 20 aastani. Hageja küsis, et kui nad kassid võtavad, kas vahepeal tooksid kasse ka tema juurde. Kostja ütles, et kui see kassidele hästi mõjub, siis see ei ole mingi probleem. Nad täpsustasid, et võivad kassid viia hageja juurde siis, kui on reisil näiteks. Siis nad läksid koju ja otsustasid paari päeva pärast, et võtavad kassid. Hageja ja kostja isa tõid kassid nende juurde. Neil oli puur kaasas, kaks kassi olid sees. Hageja oli kurb, ütles, et oli mõelnud kasside äraandmisele aga kui see päev nüüd käes on, siis on raske. Tal olid peaaegu pisarad silmas. Nad tegid tellimuse kasside liivakastidele, aga need ei jõudnud veel nendeni. Hageja andis ühe liivakasti neile. Mingit ajutist juttu kindlasti ei olnud. Ainuke asi, mida hageja mainis, et tooge kassid tagasi, oli siis kui ta ütles, et kui nad kasse enam ei taha, siis ärge neid tänavale visake. Hageja tahtis kasse nädalavahetuseks veel endale, millega nad olid nõus. Tunnistaja sai aru, et kasside ära andmine on raske tema jaoks. Kui kassid toodi neile, anti kaasa ka poolik pakk kuivtoitu. Kui tellitud asjad kohale jõudsid, siis andis liivakasti hagejale
tagasi. Hageja kirjutas, et otsustage ise, millal te kassid kiibistate. Väide passide välja skeemitamise kohta on vale ja solvav. Hageja ise pakkus talle neid passe. Tunnistaja ise küsis alles pärast seda, kui hageja oli neid talle pakkunud. Kassid olid ära anda. Kostja küsis veel isalt üle, kas kassid on ikka tasuta, et tõukassid. Mingisugust hoidu ja tähtaega ei olnud. Isegi kostjale saadetud kirjas ei mainitud seda, et kassid olid antud hoida kuni emakassi tervenemiseni. Tunnistaja sai kohe esimesel kohtumisel aru, et kassid kingitakse neile. Tunnistaja ja kostja võtsid kogu vastutuse seoses kassidega (ravikulud, toit, ronimispuu jne). Tunnistaja suhtles hagejaga, millal ta kavatseb kiibid panna, kastreerida. Kui kassid oleksid tema omad olnud, siis ta oleks saanud öelda, et seda otsustab tema.
24.Kostja elukaaslase ja hageja vahelisest sõnumivahetusest nähtub, et kasside koduna käsitleti kostja kodu. Hagile lisatud sõnumivahetusest kostja elukaaslasega nähtub, et nad arutasid kasside hageja juurde viimist. Hageja kirjutas 29. novembril 2019 kostja elukaaslasele: „see koht, kus nad rohkem on, jääb koduks, aga kui nad harjuvad ka siin olema, siis jääb side oma õdede ja vennaga“ (tl 29). Hageja ja kostja elukaaslase sõnumivahetus ei kinnita hageja väidet, nagu üritas kostja elukaaslane kasside vaktsineerimispasse hagejalt igal juhul välja kaubelda. Hageja ja kostja elukaaslase sõnumivahetusest nähtuvalt kostja elukaaslane on kasside vaktsineerimispasse 5. detsembril 2019 küsinud, kui ta soovis ühe kassiga arsti juures kontrollis käia (tl 31). Enne seda on hageja ise kostja elukaaslasele kirjutanud, et „passid annan ka teile“ (tl 66).
25.Kohus leiab, et hageja ja kostja elukaaslase sõnumivahetus ega hageja kirjavahetus kostjaga vahetult pärast vaidluse tekkimist ei kinnita hageja ütlusi selle kohta, et kassid olid kostja juurde hoiule antud seoses emakassi raviga ning kuni vajadus püsib – st et tegemist pidi olema ajutise lahendusega. Vahetult pärast vaidluse tekkimist peetud sõnumi- ja kirjavahetusest nähtuvalt oli hageja seisukohal, et kassid olid antud hageja seatud tingimustel kostja juurde kasvatada. 13. detsembri e-kirjas kostjale hageja kirjutas, et „meie kokkulepe, et kassid kasvavad sinu juures, oli tingimuslik, ning tingimused rääkisin põhjalikult läbi“ ning „pakkusin sulle võimalust oma loomi kasvatada, mitte ai andnud üle nende omandit (tl 13), 6. detsembril kirjutas hageja elukaaslasele, et „me ei soovinud neid kasse lihtsalt ära kinkida ega anda, tingimuseks oli, et kui ilmneb asjaolusid, mis ei klapi, siis tulevad nad koju tagasi“ (tl 37 pöördel).
26.Kohus leiab, et hageja ja kostja elukaaslase sõnumivahetus ei kinnita ka hageja ütlusi selle kohta, et kõik kassidesse puutuv pidi olema tema otsustada ja tema pidi kandma ka kulud. Hagile lisatud sõnumivahetusest kostja elukaaslasega nähtub, et hageja ja kostja elukaaslane küll arutasid kassidesse puutuvat, kuid siit ei nähtu, et kassidesse puutuv pidi olema hageja otsustada. Näiteks kostja elukaaslane pidi arsti juurde kontrollima minema, kui üks kassidest aevastas (tl 31-33). Kostja elukaaslane küsis hagejalt infot selle kohta, kas kassidel on vaktsiinid tehtud ning küsinud nõu steriliseerimise ja kiibi panemise osas (tl 66-67). Sõnumivahetusest ei nähtu mingeid viiteid sellele, et kulud pidi kandma hageja. Sõnumivahetusest nähtub kostja ja tema elukaaslase poolt kassidele asjade ostmine. 27. novembril 2019 kostja elukaaslane kirjutas hagejale: „Täna ostame neile kraapimispuu ja liivakasti ka ära“.
27.Arvestades kostja vande all antud seletusi, tunnistajate ütlusi ning hinnates hageja vande all antud seletusi koos asjas esitatud kirjalike tõenditega, ei ole hageja kohtu hinnangul tõendanud, et tema on vaidlusaluste kasside omanik.
28.Kohus loeb kostja vande all antud seletuste ja tunnistajate ütlustega tõendatuks, et hageja andis vaidlusalused kassid kostjale tasuta ära. Seega olid pooled kohtu hinnangul sõlminud kinkelepingu (VÕS § 259). Hageja ei ole tuginenud kinkelepingu rikkumisele kostja poolt ning nõudnud kasse tagasi kinkelepingust taganemisele tuginedes. Kui kinkeleping on
täidetud, võib kinkija VÕS § 268 lg 1 ja § 267 p 3 kohaselt kinkelepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda, kui kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. VÕS § 116 lg 1 järgi peab lepingust taganemiseks olema teine lepingupool lepingut oluliselt rikkunud. Vaidlust ei ole selles, et hageja soovis saada infot selle kohta, kuidas kassidel läheb, ja et kasse vahel külla toodaks, millega kostja oli nõus. Vaidlus poolte vahel tekkis pärast seda, kui kostja elukaaslane oli loomaarstidelt uurinud ja teada saanud, et kasside tagasi hageja juurde külla viimine ei ole kasside huvides. Kostja elukaaslane pakkus, et hageja saab käia nende juures kasse vaatamas (tl 33 pöördel). Ka kostja on pakkunud, et nad võivad saata pilte, videoid ja et hageja võib neil külas käia kassidega mängimas (tl 14). Kohtu hinnangul ei ole kostja kinkelepingut oluliselt rikkunud, millisel juhul oleks hagejal olnud õigus lepingust taganeda ja nõuda lepingu alusel üle antu tagastamist. Menetluskulud
29.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda.
30.Kostja taotleb lepingulise esindaja kulude hüvitamist kogusummas 1528,80 eurot (lepingulise esindaja tunnihind 130 eurot, millele lisandub käibemaks, ajakulu 12 tundi ja 35 minutit). Kostjal on menetluses olnud kaks lepingulist esindajat. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude hüvitamise kohta, milles taotleb üksnes oma viimase lepingulise esindaja (Birje Kalmuse) kulude hüvitamist. Toimiku materjalidest nähtuvalt Birje Kalmus on esindanud kostjat 19. aprilli 2022. a toimunud kohtuistungil, esitanud 23. mail 2022 ettepaneku kompromissi sõlmimiseks ja 25. aprillil 2022 kirjaliku seisukoha ja tõendid,
12.augustil 2022 lõppeseisukohad ja menetluskulude nimekirja ning 23. augustil 2022 seisukohad hageja menetluskulude nimekirjale ja täiendava menetluskulude nimekirja. Arvestades esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid ning asja keerukust ja mahtu, loeb kohus kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 8 tunni ulatuses. Kostja lepingulise esindaja tunnihind (koos käibemaksuga 156 eurot) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on põhjendatud. Seega määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja 1248 eurot.
31.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus kostja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.