Mõista Essky OÜ-lt E B kasuks välja perioodil 08.06.2020 – 24.01.2021 kasutamata põhipuhkuse hüvitis summas 436,32 eurot (bruto). Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
5.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus
2-21-11815 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
EELNEV MENETLUS
1.Töövaidluskomisjon (edaspidi TVK) rahuldas 09.06.2021.a otsusega nr 4-1/634/21 (tlk 5 jj) hageja avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt välja töötasu summas 2074 eurot (bruto) ja puhkusetasu 1026,30 eurot (bruto).
2.Kostja esitas 28.07.2021.a Harju Maakohtule taotluse töövaidluskomisjoni (TVK) otsuse läbivaatamiseks hagimenetluse korras.
3.23.08.2021 määrusega kohustas kohus hagejat esitama kohtule oma nõuded hagi vormis. Hageja esitas 09.09.2021 kohtule hagi ja 11.10.2021, 15.10.2021 selle täpsustused. 18.10.2021 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagiavaldusest nähtub, et E B (edaspidi Hageja või ka Töötaja) kutsuti tööle EsSky OÜsse (edaspidi Kostja või ka Tööandja) 44-tonnise kandevõimega veokijuhina. 8. juunil 2020 lubas tööandja töötaja tööle veoautoga MAN TGA 18.400 reg. nr xxx. Alates 8. juunist 2020 töötas avaldaja EsSky OÜ-s autojuhina.
2.Vaatamata korduvatele pöördumistele, ei andnud tööandja töölepingut kirjalikus vormis. Tööandja ei sõlminud töölepingut, sest tööandja sõnul ei soovinud ta täiendavaid makse maksta.
3.Netotöötasu oli kokku lepitud 1650 eurot kuus (neto), mis vastab valdkonna keskmisele palgale 814 – 1780 eurot kuus vastavalt Statistikaameti kogutud andmetele. Lähtudes Eesti Statistikaameti 2020. a III kvartali palgaandmetest, on valdkonnas maismaatransport makstav keskmine brutotöötasu kuus 1307 eurot. Töötaja lähtub eeltoodust.
4.Tööandja rikkus töölepingut ega maksnud palka 2020. aasta oktoobri ja novembri eest. 2020. aasta detsembris ja 2021. aasta jaanuaris oli hageja haiguslehel. Kuid detsembris ja jaanuaris töötatud päevade eest ei makstud samuti palka. 24.01.2021 oli haigusleht suletud, kuid tööandja ei kandnud haigekassale vajalikke andmeid. Nõudeid töövõimetuslehtede töötlemise alal ei täitnud tööandja pikka aega, millega seoses ei saanud töötaja pikemat aega kätte ei kompensatsiooni töövõimetuslehe eest ega ka töötasu.
5.Võttes arvesse eelpool toodut ütles Töötaja töölepingu TLS § 91 lg 2 alusel alates 03.02.2021. a üles. Tööandja ignoreeris antud avaldust ja ei vastanud ei suulises ega ka kirjalikus vormis.
6.Kokku on hagejale maksmata perioodi 01.10.2020 kuni 02.02.2021 töötasu ja puhkuse hüvitis summas 7 791,30 eurot.
2-21-11815
7.Käesoleva avaldusega taotleb hageja välja mõista tööandjalt saamata jäänud töötasu oktoobri ja novembri 2020 eest (Töövaidluskomisjoni 09.06.2021 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/634/21 rahuldatud nõue) ja puhkusehüvitis.
8.Töövaidluskomisjoni(TVK) 09.06.2021 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/634/21 rahuldati Hageja nõue osaliselt ja mõisteti kostjalt välja töötasu summas 2074 eurot ja kasutamata põhipuhkuse hüvitis summas 1026,30 eurot. Hageja juhib maakohtu tähelepanu TVK otsuse p. 29, mille kohaselt: „Töövaidluskomisjon rahuldab avaldaja 2020. a oktoobrikuu töötasu nõude brutosummas 1307 eurot. Töötasu 2020. a novembri eest tuleb mõista välja summas 1307 eurot (bruto).“ TVK otsuse resolutsiooni kohaselt aga rahuldatud saamata palga nõue kokku 2074 eurot. Kujunenud praktika kohaselt arvestab TVK poolte nõuded brutosummades. TVK saamata palga arvestus ei ole hagejale selge, ei ole jälgitav ning hageja eeldab, et TVK otsuse resolutsioonis on arvutusviga. Hageja palub mõista kostjalt välja saamata töötasu vastavalt TVK otsusele p. 29 ehk avaldaja 2020. a oktoobrikuu töötasu brutosummas 1307 eurot ja töötasu 2020. a novembri eest summas 1307 eurot (bruto).
9.Alternatiivselt palub hageja mõista kostjalt välja sama perioodi töötasu neto summadena arvestusel, et bruto summa on 1307 eurot ehk 2233,96 eurot(neto 1116,98 eur kuus).
10.Hageja lõpetas töölepingu ülesütlemisavaldusega alates 03.02.2021. a. Hageja on seisukohal, et tööleping kehtis perioodil 08.06.2020 – 02.03.2021. a. Kasutamata põhipuhkuse hüvitis on maksmata 20,56 kalendripäeva eest summas 1156,44 eurot. Arvestus esitatakse järgmiselt: periood 08.06.2020 - 02.03.2021, eelneva 6 kuu päevatasu - päevade arv: 181 kalendripäeva - riigipühade arv: 5 päeva - arvestatud kalendripäevade arv: 176 päeva, päevatasu (01.09.2020 - 28.02.2021): 56,25 EUR, töötatud päevade arv: 268 päeva - väljateenitud puhkus: 20,56 päeva - kasutamata puhkus: 20,56 päeva Puhkusekompensatsioon (bruto) (20,56 päeva): 1 156,44 EUR. Hageja vähendab puhkusehüvitise suuruse kuni TVK 09.06.2021 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/634/21 välja mõistetud suuruseni ehk summas 1026,30 eurot.
11.Hageja palub: välja mõista kostjalt hageja kasuks 2020. a oktoobrikuu töötasu brutosummas 1307 eurot ja töötasu 2020. a novembri eest summas 1307 eurot (bruto); või alternatiivselt: välja mõista kostjalt hageja kasuks: 2020. a oktoobrikuu töötasu netosummas 1116,98 eurot ja töötasu 2020. a novembri eest summas 1116,98 eurot (neto); ajavahemiku 08.06.2020-02.02.2021 eest saamata jäänud puhkusekompensatsioon 1026,30 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
12.Kostja ei tunnista hagi ja palub selle jätta rahuldamata. Hageja on hulgaliselt esitanud eksitavaid faktiväiteid. Nii näiteks on hageja viidanud hagiavalduses “palgatõendile” TVK toimikus millest nähtuks, et hageja kuupalk oli 1650 eurot (neto). Tegelikkuses sellist tõendit toimikus ei ole ega eksisteeri, millele viitas ka TVK, mistõttu hageja eksitab teadlikult kohut. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et hageja on korduvalt oma kokkulepitud töötasu suurust faktiväidetena muutnud. Nii näiteks oli tasu kord 1650 eurot, siis on hageja
2-21-11815 taotlenud valdkonna statistilist keskmist ja nüüd, vastavalt kohtu juhistele, taotleb hageja hüvitist 2614 (2x1307) eurot (bruto)?
13.Ebaõige on kostja hinnangul olnud ka TVK järeldus, et pooled ei ole suutnud tõendada kokkulepitud töötasu suurust. Kostja esitas TVK-le tõendi, milles nähtub, et hageja töötasu kuus oli 600 eurot (neto). Palgalehe allkirjastaja oli hageja. Igakuist töötasu maksmist summas 600 eurot kinnitab ka MTA väljavõte, millest nähtub, et vastava summa pealt on tööandja makse maksnud ja mis kattub septembri palgalehega. Sellest tulenevalt on kostja hinnangul olnud väär hakata hindama vastava valdkonna – mis on tuvastamata ja ebaselgeks – töötasu keskmist määra, mis TVK hinnangul on vähemalt 1307 eurot (bruto). Hageja ei ole olnud täiskohaga tööl, mis õigustaks statistilise valdkonna keskmise töötas määra rakendamist (vt. ka tööandja vastust töötaja avaldusele).
14.Kuigi kostja on hageja palvel edastanud kinnitused kostjale eesmärgiga need esitada kolmandatele isikutele, eelkõige laenuandjatele, edasiseks menetlemiseks, ei saa neid kinnitusi käsitleda kokkuleppena.
15.Kostja seaduslik esindaja on teinud hagejale perioodil 18.06.2020 - 31.12.2020 rahalisi ülekandeid summas 2450 eurot: 18.06.2020 andis võlausaldajale laenu summas 1000 eurot; 16.08.2020 – 24.11.2020 maksed 1450 eurot. Kostja poolt 16.08.2020 – 24.11.2020 teostatud maksed oli sihtotstarbelised. Tegemist oli ettemakstud kulude kompensatsiooniga, mille osas pidi võlgnik tagantjärgi esitama kuludokumendid kulude põhjendatuse kohta. Võlgniku poolt esitatud kuludokumentide ja pangaväljavõtte alusel on võlgniku tegelikud kulud olnud 486,94 eurot. Seega peab võlgnik lisaks laenu tagasimaksele tagastama kostjale enammakstud kulude ettemaksu summas 963.06 eurot (kokku 1963,06 eurot). Kuna võlgnikul ei tekkinud kohustust ettemakstud kulude kompensatsiooni ulatuses, tuleb võlgnikul kompensatsiooni jääk võlausaldajale tagastada. Samuti tuleb hagejal tagastada laen.
16.Kostja esitab käesolevaga hagejale laenulepingu ülesütlemise avalduse, nõudes laenu tagastamist summas 1000 eurot. Hageja esindaja sai tahteavalduse kätte 16.05.2022. Rahalised nõuded on loovutatud kostjale. Hageja tegevuse ja kostjale tekitatud kahju vahel on põhjuslik seos: kui hageja oleks esitanud nõuetekohaselt kuludokumendid kantud kulude kohta ning oleks laenu tagastanud, ei oleks vastavat rahalist kahju ka kostjal tekkinud. Tegemist on otsese varalise kahjuga. Kahju hüvitamist välistavad ja piiramise asjaolud puuduvad (VÕS § 139 ja 140).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud
2-21-11815 tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
18.Pooled ei vaidle järgmiste asja lahendamise seisukohalt oluliste asjaolude üle: • pooled sõlmisid 08.06.2020 suulise töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juures tööle autojuhina.
19.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 2020. a oktoober-november töötasu 2614 eurot (bruto) ja ajavahemiku 08.06.2020-02.02.2021 eest saamata jäänud puhkusekompensatsioon 1026,30 eurot (bruto); või alternatiivselt: välja mõista kostjalt hageja kasuks 2020. a oktoober-november töötasu 2 233,96 eurot (neto).
20.Kostja vaidleb hagile vastu ja märgib, et (i) hageja nõue on ebaselge; (ii) töötasu suurus on tõendamata; (iii) hageja ei töötanud täiskohaga; (iv) kostjal on hageja vastu nõue.
21.Kohtu hinnangul on hageja nõue lahendamiseks piisavalt selge. Hageja soovib saada 2020. a oktoober-november saamata jäänud töötasu summas, mis vastab TVK otsuse põhjendustes viidatud valdkonna keskmisele töötasule. Samuti soovib hageja saada kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse hüvitist perioodi 08.06.2020-02.02.2021 eest. Hageja on nõude põhjendused ja arvestuse esile toonud. Hageja on korrektselt jäänud nõuet esitades TVK otsuse ja selle vaidlustatud osa piiridesse.
22.Kohtumenetluses pooled enam ei vaidle, et hageja töötas alates 08.06.2020 kostja juures autojuhina. TLS § 4 lg 4 kohaselt ei muuda töölepingu kirjaliku vorminõude järgimata jätmine lepingut tühiseks. TLS § 1 lg 2 kehtestab töölepingu eelduse juhtudeks, kui tekib vaidlus, kas tegemist on töölepinguga või mitte. Töölepingu olemasolu eeldatakse siis, kui töötaja teeb sellist tööd, mille tegemist võib asjaolude kohaselt oodata üksnes tasu eest. Kohus nõustub TVK otsuse järeldusega, et poolte vahel oli nõudeperioodile (s.o oktoobernovember) kehtiv töösuhe ning kostja ei ole tõendanud, et oleks esinenud mingi muu lepinguline suhe. TLS § 1 lg 1 teise lause kohaselt maksab tööandja töötajale töö eest tasu. TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt on töötasu tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule. TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustuseks maksta töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 29 lg 1 sätestab, et kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. TLS § 29 lg 2 sätestab, et kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Pooled vaidlevad, kui suur oli kokkulepitud töötasu. Hageja leiab, et töötasu suurus oli 1650 eurot (neto), kostja leiab, et 600 eurot (bruto). Kohus leiab, et töötasu kokkulepitud suurus on 600 eurot (bruto; vt september 2020 palgalehelt, tlk 80; vt maksude deklareerimise dokumendid tlk 81-84). Hageja on seda oma allkirjaga kinnitanud. Kostja poolt väljastatud kinnitused suuremate summade kohta (TVK toimik, lk 25-28) ei ole asjakohased, kuna puudutasid hageja netosissetulekut (samas nähtub asja materjalidest, et valdava osa hageja sissetulekust moodustasid komandeeringu päevarahad, mis ei ole käsitletavad töötasuna; samuti ei nähtu kinnitustest, kui suur on hageja töötasu) ja nendes märgitud hageja netosissetuleku suurus oli hageja enda poolt dikteeritud (TVK toimik, lk 29).
2-21-11815 Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale 2020. a oktoober-november töötasu maksnud, seda ei nähtu ka tööjõumaksude deklareerimise dokumentidest (tlk 81-84; maksed lõppevad septembri töötasuga). Seega tuleb 2020. a oktoober-november töötasu summas 1200 eurot (bruto) kostjalt hageja kasuks välja mõista.
23.Hageja palub kostjalt välja mõista 08.06.2020-02.02.2021 eest saamata jäänud puhkusekompensatsiooni 1026,30 eurot (bruto). TLS § 84 lg 1 sätestab, et töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. TLS § 71 sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 55 kohaselt eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva. TLS § 68 lg 1 kohaselt antakse põhipuhkust töötatud aja eest. TLS § 70 lg 1 sätestab, et töötajal on õigus saada käesoleva seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu. Pooled ei vaidle, et hageja asus tööle 08.06.2020. Samas ei ole tõenditega kooskõlas hageja väide, et töösuhe kestis kuni 02.02.2021. Hageja on esitanud omakäelise tahteavalduse töölepingu korraliseks lõpetamiseks alates 25.01.2021 (TVK toimik, lk 51). Seega tuleb lugeda, et hageja viimane tööpäev oli 24.01.2021. Hageja ei ole tõendanud, et on 25.01.2021 avalduse tagasi võtnud (TsÜS § 72) või on kostjale pärast 24.01.2021 tööd teinud. Seega on hageja 03.02.2021 avaldus (TVK toimik, lk 2-3) tagajärjetu. Kohus loeb, et hageja on kostja juures töötanud perioodil 08.06.2020 – 24.01.2021. Tõendamata on kostja väited, mille kohaselt ei töötanud hageja täistööajaga. Täistööajaga töötamist eeldatakse (TLS § 43 lg 1). Päevatasu arvestamisel tuleb lähtuda asjaoludest, et arvestuse vajadusele eelnevas 6kuulises perioodis (24.08.2020 - 24.01.2021) oli 155 kalendripäeva, millest, millest töötasu ei arvestatud töövõimetuslehel viibimise tõttu 55-l päeval, täiendavalt jäi töötasu arvestuses hõlmatud päevade sekka 1 riigipüha. Seega tuleb arvesse võtta 99 päeva (15555-1). Arvestusele eelneva kuue kuu sissenõutavaks muutunud töötasu oli 2400 eurot (bruto; 4 x 600, kuna detsembri ja jaanuari eest tasu ei makstud). Päevatasu on seega 24,24 eurot (2400 / 99). Väljateenitud puhkust oli nimetatud perioodi eest 18 päeva. Hageja ei ole puhkust kasutanud. Puhkusekompensatsioon (bruto) 18 päeva eest on kokku 436,32 eurot (18 x 24,24). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole hagejale puhkusehüvitist tasunud. Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt ja mõistab kostjalt välja kasutamata põhipuhkuse hüvitise brutosummas 436,32 eurot.
24.Kostja leiab, et tal on omakorda nõue hageja vastu. Kostja seaduslik esindaja on teinud hagejale perioodil 18.06.2020 - 31.12.2020 rahalisi ülekandeid summas 2450 eurot: 18.06.2020 andis võlausaldajale laenu summas 1000 eurot; 16.08.2020 – 24.11.2020 maksed 1450 eurot. Kostja poolt 16.08.2020 – 24.11.2020 teostatud maksed oli sihtotstarbelised. Tegemist oli ettemakstud kulude kompensatsiooniga, mille osas pidi hageja tagantjärgi esitama kuludokumendid kulude põhjendatuse kohta. Hageja poolt esitatud kuludokumentide ja pangaväljavõtte alusel on hageja tegelikud kulud olnud 486,94 eurot. Seega peab võlgnik lisaks laenu tagasimaksele tagastama kostjale enammakstud kulude ettemaksu summas 963.06 eurot (kokku 1963,06 eurot).
2-21-11815 Esmalt leiab kohus, et kostja menetluslik tasaarvestusavaldus on formaalselt puudulik. Kostja ei ole sõnaselgelt toonud tasaaarvestuse tahteavaldust esile ega märkinud, millised nõuded oma väidetava nõudega tasaarvestab. Teiseks leiab kohus, et kostja nõue on alusetu. Kostja on tõendanud, et tema seaduslik esindaja on 18.06.2020 kandnud hagejale 1000 eurot (tlk 64 – konto väljavõte). Kostja leiab, et tegemist on laenuga. Nõude õiguslik alus võiks olla VÕS § 396 lg 1 ja VÕS § 108 lg 2. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ja kostja seadusliku esindaja vahel oleks olnud laenuleping. Kostja ei ole esile toonud, millised olid väidetava laenulepingu tingimused ja laenu tagastamise tähtaeg, intress jms. Pelgalt makse selgitusest ei ole võimalik teha järeldusi makse aluseks oleva õigussuhte osas, st maksekorraldusesse kostja seadusliku esindaja enda poolt märgitud selgitus ei anna alust lugeda tõendatuks asjaolu, et kostja seaduslik esindaja ja hageja sõlmisid laenulepingu. Hageja ei ole laenusuhte olemasolu kinnitanud. Seega on laenu tagastamise nõue alusetu. Kostja märgib, et tema seaduslik esindaja on hagejale ettemakseid kulude kompenseerimiseks, mis tuleb enamtasutud osas tagastada. Nõude õiguslik alus on VÕS § 1028 lg 1. Kohus märgib, et maksed on tehtud kostja seadusliku esindaja isiklikult (mitte kostja kui juriidilise isiku) pangakontolt (tlk 64 – konto väljavõte) ning maksete selgituseks on märgitud pelgalt „ülekanne“. Seega ei ole võimalik asuda seisukohale, et nimetatud maksed olid seotud töösuhte raames tekkinud kuludega. Lisaks ei ole kostja tõendanud, et poolte vahel oli kokkulepe, mille kohaselt tööandja hüvitab töötajale töö tegemisel või tööandja juhiste või korralduste tõttu tekkinud kulutused (TLS § 6 lg 7). Kõigele eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et kostja kõnealune nõue on alusetu ega lõpeta hageja rahalist nõuet kostja vastu.
25.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja hageja kasuks töötasu 1200 eurot (bruto) ja kasutamata põhipuhkuse hüvitise 436,32 eurot (bruto).
26.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
27.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus on hagi rahuldanud ca 50% ulatuses, mis tähendab, et hageja on esitanud osaliselt alusetu nõude, kuid omakorda tähendab ka seda, et kostja on põhjendusteta rikkunud hagejaga sõlmitud töölepingut ning vastutuse vältimiseks püüdnud nõude tasaarvestada ilmselgelt alusetute vastunõuetega. Kohus leiab, et sellises olukorras on põhjendatud jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
2-21-11815 Menetluskulude kindlaksmääramine
28.Kuivõrd kohus on jätnud menetluskulud poolte endi kanda, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega Kohtunik
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2024. a otsusega nr 221-11815
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.