Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtunik
Toomas Ventsli
Kohtujurist
Allar Kirikmäe
Määruse tegemise aeg ja koht
17. oktoober 2022.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-15469
Tsiviilasi
I. B. avaldus J. T. surnuks tunnistamiseks
Menetlustoiming
Isiku surnuks tunnistamise avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja
I. B. (isikukood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja A. H.
Asjast puudutatud isik
J. T. (isikukood XXX)
Menetlusse kaasatud asutus
Siseministeerium (registrikood 70000562, aadress Pikk 61, 15065 Tallinn) Lepinguline esindaja R. K.
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
Kohtumääruse resolutsioon
või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
Isiku surnuks tunnistamisel peab kohus olema tõsikindlalt veendunud, et isikut ei ole enam elavate kirjas. Käesoleval juhul kohus sellisele seisukohale asuda ei saa. Avaldaja ei ole selgesõnaliselt kohtule avaldanud, et tema hinnangul on teadmata kadunud isik surnud. Samuti ei ole avaldaja toonud välja, milline on tema hinnangul teadmata kadunud isiku surmaaeg. Avaldaja on kohtule põhjendanud, et avaldajal ja J. B. kaaspärijatel puudub igasugune teave teadmata kadunud isiku kohta ning avaldaja ise ega keegi avaldaja sugulastest ei ole teadmata kadunud isikust kunagi midagi kuulnud. Kohtu hinnangul ei saa pelgalt asjaolu, et teadmata kadunud isik kellegagi ei kontakteeru või tema olemasolust pole kuuldud, olla aluseks tema surnuks tunnistamiseks (vt ka Kõve, V. jt (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Komm vlj. Tallinn Juura 2018, § 509 kommentaarid). Kohus leiab, et isiku surnuks tunnistamine on võimalik olukorras, kus isiku surm on tõenäoline ja usutav, kuid faktiliselt ei ole see teada. Kohtuasja materjalidest sellist olukorda ei nähtu. Teadmata kadunud isiku vanuse 61 aastat järgi ei saa eeldada, et teadmata kadunud isik on surnud. Tõsikindlalt ei saa ka järeldada, et isik on surnud, kui andmed isiku kohta puuduvad. Siseministeerium on oletanud, et teadmata kadunud isik võis lahkuda välisriiki ning võib elada välisriigis praeguseni. Isiku surnuks tunnistamise avaldus lahendatakse hagita menetluses, kus kohus peab ise kontrollima avalduse tõendatust ning vajadusel koguma tõendeid (TsMS § 477 lg 7). Kohtu kohustus ise tõendeid koguda ei ole absoluutne. Kohtul ei ole võimalik asjas omal algatusel tõendeid koguda, sest puuduvad andmed selle kohta, millisesse välisriiki võis J. T. minna. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa kohtuasja materjalide alusel asuda seisukohale ja lugeda tõendatuks, et teadmata kadunud isik on surnud. Kohus jätab seetõttu rahuldamata avaldaja taotluse teadmata kadunud isiku surnuks tunnistamiseks. Kohus osundab sellele, et avaldajal on võimalik kaaluda õiguskaitsevahendina pärandi hoiumeetmete rakendamise taotlemist kohtult (pärimisseaduse §§ 110-115). Kui pärandi hoiumeetmete rakendamise abinõuna määratakse pärandvara valitsemine, määrab kohus pärandvara hooldaja. Kui üks kaaspärijatest on teadmata kadunud, kuid teada on tema pärandiosa suurus, osaleb puuduva kaaspärija asemel kaaspärijate omavahelistes ning kaaspärijate ja kolmandate isikutega sõlmitavates kokkulepetes pärandvara hooldaja, kes kaitseb teadmata kadunud kaaspärija huve ja tagab tema pärandiosa säilimise (vt ka Kõve, V. jt (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Komm vlj. Tallinn Juura 2018, 57. ptk sissejuhatus komm 2.3.3.c).
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.