Muud

linn, Järve linnaosa, xxx tn xx-xx, mis on registreeritud Häirekeskuses päästesündmuse nr 2003211026. Tulekahju hinnanguliseks tekkepõhjuseks on laste mängimine lahtise tulega (lisa 16). Vara 1 kindlustusvõtja sõnul tundis ta hommikutoimetusi tehes äkki kirbet plastmassi sulanud lõhna ning nägi köögiaknast, et naaberkorterist suurest toast tuli musta suitsu. Vara 1 kindlustusvõtja pani akna kinni ning politsei palus tal korterist lahkuda. Pärast tuletõrje lahkumist oli korter (Vara 1) musta suitsu täis ning õhtul oli parkett tumehall ning raske hingata (lisa 17). Vara 2 kindlustusvõtja sõnul voolas tulekahju kustutamisel Vara 1 koridori vesi (lisa 17). Kahjujuhtumi toimumise kohta on avaldaja avanud toimikud nr OT 19 12668 (Vara 1) ja OT 19 12692 (Vara 2). Varad olid kahjujuhtumi hetkel kindlustatud kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingute alusel Swedbank P&C Insurance AS-is, mille kinnituseks on väljastatud poliis nr OT00077072 (Vara 1, lisa 1) ja poliis nr OT00109433 (Vara 2, lisa 2). Kahjujuhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks on avaldaja maksnud kindlustushüvitisena välja 1 831,20 eurot. Kahjujuhtumi järgsel ülevaatusel 07.08.2019 fikseeriti Varal 1 järgmised kahjustused (lisa 3, 4): Esik ja lagi (MDF laepaneelid) – kuumakahjustused, tahmunud; Seinad (kips, värvimata) – tahmunud; Põrand (laminaat) – tahmunud; WC + vannituba: Põrand (keraamiline plaat 30x30cm) – tahmunud; Elutuba: Lagi, seinad ja põrand on tahmunud; Köök: Lagi, seinad ja põrand on tahmunud; Magamistuba: Põrand (laminaat) – tahmunud. Kuumakahjustusi on saanud korteri välisuks – metalluks 100x210cm ning vajab välja vahetamist. Terves korteris on tugev vingulõhn. 23.08.2019 edastas avaldaja koostööpartner Suur Vanker OÜ Vara 1 remondi pakkumise summas 1 590,86 eurot (lisa 5). Avaldaja 26.08.2019 otsusega hüvitati Vara 1 omanikule kahjuhüvitisena 1 400,86 eurot. Avaldaja arvestas hüvitise summast maha kindlustusvõtja omavastutuse summas 190 eurot (lisa 6). Korteri nr xx kahjustused. Kahjujuhtumi järgsel ülevaatusel 08.08.2019 fikseeriti Varal 2 järgmised kahjustused (lisa 7, 8): Esik: Lagi (betoon + värv) – veejäljed nurgas; Sein (krohv + värv) – niiskus nurgas. 14.08.2019 edastas avaldaja koostööpartner Suur Vanker OÜ Vara 2 remondi pakkumise summas 886,20 eurot (lisa 9). Avaldaja 28.08.2019 otsusega hüvitati Vara 2 omanikule kahjuhüvitisena 430,34 eurot. Kuivõrd Vara omanik avaldas soovi saada rahaline hüvitis, arvestas avaldaja kalkulatsioonis märgitud summadest maha 30%, so kõik ettevõttele kohaldatavad maksud. Lisaks arvestas avaldaja hüvitise summast maha kindlustusvõtja omavastutuse summas 190 eurot (lisa 10). Kokku hüvitas avaldaja kindlustusjuhtumi raames 1 831,20 eurot (lisa 11, 12). 31.03.2021 saatis avaldaja puudutatud isikule nõudekirja nr A01.10275-02/388, milles palus avaldajale hüvitada kindlustusjuhtumi raames välja makstud summa 1 831,20 eurot hiljemalt 14.04.2021 (lisa 13). Puudutatud isik ei tasunud avaldaja nõuet määratud tähtajaks, mistõttu saatis avaldaja puudutatud isikule 01.07.2021 kohtuhoiatuse nr A01.10-275-02-549, milles andis puudutatud isikule täiendava tähtaja nõude tasumiseks hiljemalt 08.07.2021. Teates selgitas avaldaja, et kui puudutatud isik nõuet tähtajaks ei täida, pöördub avaldaja oma õiguste kaitseks kohtusse ning sellisel juhul lisandub nõudesummale viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (lisa 14). Puudutatud isik ei tasunud avaldaja nõuet määratud tähtajaks, mistõttu saatis avaldaja puudutatud isikule 27.08.2021 teatise kohtumenetlusest, milles tuletas meelde, et puudutatud isikul on avaldaja poolt esitatud tagasinõue summas 1 831,20 eurot tasumata. Lisaks märkis avaldaja, et loeb tagasinõude kohtueelse menetluse lõpetatuks ning esitab avalduse kohtusse TsÜS §-s 150 sätestatud aegumistähtaega silmas pidades esimesel võimalusel (lisa 15). Puudutatud isik ei ole avaldaja nõuet tasunud ning eeltoodust tulenevalt on avaldaja nõue puudutatud isiku vastu 1 831,20 eurot. Varale 1 ja Varale 2 tekkinud kahju põhjuseks oli puudutatud isiku hoolsuskohustuse rikkumine. Puudutatud isiku omandisse kuuluvast korteriomandist tekkis kahju kolmandatele isikutele, seda, et puudutatud isik ei ole täitnud oma korrashoiukohustust nõuete päraselt. Puudutatud isiku korrashoiukohustuse rikkumine ning Varale 1 ja Varale 2 kahju tekitamine on kausaalses seoses. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista põhivõlgnevus 1831,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus (põhinõudelt 1831,20 eurolt) 132,05 eurot (periood 28.08.2021 2(7)

kuni 22.07.2022, VÕS § 113 lg 1 määras, viivitatud päevad 329), edasiulatuv viivis alates 23.07.2022 põhinõudelt 1831,20 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni (dtl 59-63; avalduse ese dtl 59). Puudutatud isiku seisukoht

Insurance AS ja A. K. (vara omanik), kui kindlustusvõtja vahel on sõlmitud kindlustusleping ja 14.01.2019 on väljastatud kodukindlustuse poliis nr OT00109433 (periood 09.02.2019 kuni 08.02.2020), millega kindlustati korter asukohaga xxx xx-xx, Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond ja kodune vara, kindlustusvõtja omavastutuseks oli 190 eurot (dtl 4-5). Päästeameti 25.11.2020 vastusega nr 7.2-4.3/10901-2 (dtl 52) on tõendatud, et 06.08.2019 kell 10:27 toimus tulekahju korteris aadressiga xxx xx-xx, Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond. Kinnisasja (korteriomandi) registriosa nr xxxxxxxx, asukohaga xxx xx-xx, Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond omanikuks oli puudutatud isik J. T. perioodil 28.03.2006 kuni 03.09.2019 (dtl 70-72, kinnistusraamatu väljavõte). 04.09.2016 on korteri omanikuks Eesti Vabariik. Seega oli kahjujuhtumi toimumise ajal, so 06.08.2019 puudutatud isik korteriomanikuks ning vastutab tekkinud kahju eest. Sündmus on häirekeskuses registreeritud nr 2003211026. Tulekahju tekkepõhjuseks on märgitud laste mängimine lahtise tulega. S. L. 07.08.2019 ja 09.08.2019 A. K. seletuskirjadega (dtl 53, dtl 5455) on kinnitust leidnud, et kahjujuhtum toimus 06.08.2019 hommikul. S. L.i seletuskirjas kirjeldatu kohaselt tundis ta hommikul kirbet plastmassi sulanud lõhna. S. L. tegi köögiakna lahti ja nägi, et naaberkorterist suurest toast tuli musta suitsu ning pani akna kinni. Politsei koputas uksele ja palus tal korterist lahkuda. Esialgu ei saanud ta korterist väljuda, kolmandal korral see õnnestus. Õhk oli must ja politsei sulges ukse. Pärast tuletõrje lahkumist oli S. L.i korter musta suitsu täis. Parkett oli tumehall ja raske oli hingata (dtl 53). A. K. kirjelduste kohaselt toimus tulekahju 06.08.2019 kell 11:00, mis kustutati ja korteris voolas vesi (dtl 54-55). 07.08.2019 vara (korter asukohaga xxx xx-xx, Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond) ülevaatuse akti (dtl 6-7) kohaselt olid korteri kahjustused järgnevad: esikus said lagi ja laepaneelid kuumakahjustusi, seinad, lagi ja põrand olid tahmunud; wc-s ja vannitoas olid keraamilised plaadid tahmunud; elutoas ja köögis olid laed, seinad ja põrandad tahmunud. Niisamuti oli magamistoas laminaat parkett (põrand) tahmunud. Olulisi kuumakahjustusi sai korteri välisuks, mis vajas väljavahetamist. Terves korteris oli vingulõhn. Eeltoodut tõendavad fotod: 1) fotod kuumakahjustusi saanud välisuksest (dtl 8-12), fotod tahmunud elutoa laest ja põrandast (dtl 13-20), fotod tahmunud esiku ja köögi põrandatest, lagedest, seintest (dtl 22-28), fotod magamistoa ja wc/vannitoa tahmunud põrandatest (dtl 31-33). 09.08.2019 vara ülevaatuse akti (dtl 36-37, korter asukohaga xxx xx-xx, Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond) kohaselt olid viidatud korteri kahjustused järgmised. Esiku/elutoa laes ja seinas esines niiskus ja seina nurgas veejäljed ning seda kinnitavad fotod (dtl 39-40).

§ 115 lg 1 alusel. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, võib kannatanud korteriomanik VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-173-12, p 15, 3-2-1-107-15, p 11, 2-18-13649 p 13): teine korteriomanik on kohustust rikkunud ja vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, VÕS § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Selleks, et kahjustatud korteri omanik saaks esitada kahju hüvitamise nõude teise korteriomaniku vastu, peab ta tõendama, et teine korteriomanik on rikkunud mõnda oma kohustust. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1, lg 3 ja lg 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 103 lg 1 ja lg 2 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav, eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt seda oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Korteriomanik vastutab kohustuste rikkumise eest, kui ta ei tõenda, et rikkumine on vabandatav (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-69-06, p 15; 3-2-1-186-12, p 11; 3-2-1-103-13, p 10). Kahju hüvitamise nõude eeldusena peab seega avaldaja tõendama, et puudutatud isik on kohustust rikkunud, puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest, st rikkumine ei ole vabandatav, avaldajale on tekkinud kahju, kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud.

parandamise mõistlikud kulud. Riigikohus on selgitanud, et kui VÕS §-s 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isiku vara väärtust, siis VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-121-08, p 15). VÕS § 489 lg 1 kohaselt on kahju suuruse kindlakstegemine eelkõige kindlustusandja kohustus. Kindlustusandja ei pea kindlustusjuhtumi toimumisel lähtuma oma kohustuse täitmisel kindlustuslepingus määratud kindlustussummast, vaid peab igal üksikjuhul hindama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju suurust. Suur Vanker OÜ tegi 23.08.2019 pakkumise nr 11405-1 (dtl 34; korter asukohaga xxx xx-xx, Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond) summas 1590,86 eurot ning 14.08.2019 pakkumine nr 114291 (dtl 41; korter asukohaga xxx xx-xx, Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond) summas 886,20 eurot. Avaldaja 26.08.2019 hüvitisotsusega hüvitati S. L.le kahjuhüvitis summas 1400,86 eurot (so 1590,86-190 omavastutus), mis on tõendatud pangakontoväljavõttes tooduga (dtl 35 hüvitisotsus ja dtl 43 pangakontoväljavõte, 27.08.2019 ülekanne). Avaldaja 28.08.2019 hüvitisotsusega (dtl 42) hüvitati A. K.le kahjuhüvitisena 430,34 eurot (dtl 44, pangakontoväljavõte, ülekanne on teostatud 29.08.2019). Avaldaja on kalkulatsioonis märgitud summadest maha arvestanud 30% (so kõik ettevõttele kohaldatavad maksud) ning lisaks eeltoodule on hüvitisest maha arvestatud omavastutus summas 190 eurot. Seega hüvitas avaldaja kannatanutele kahjuhüvitisena 1831,20 eurot. Avaldaja edastas puudutatud isikule 31.03.2021 tagasinõude (dtl 46-47), 01.07.2021 kohtuhoiatuse (dtl 48-49) ja 27.08.2021 meeldetuletuse (dtl 50), kuid puudutatud isik ei ole avaldajale kahjuhüvitist tasunud. Kohtu hinnangul tõendavad kohtule esitatud hinnapakkumised tulekahju tagajärgede likvideerimise kulu ja hinnapakkumistes sisalduvate tööde loetelud viitavad tekkinud kahjustuste kõrvaldamisele. Puudutatud isik ei ole kahju suurusele vastuväiteid esitanud. Vaatamata eeltoodule leiab kohus, et hinnapakkumistes näidatud kulud on mõistlikud, vajalikud ja põhjendatud ning kohtul puudub alus kahelda esitatud tööde põhjendatuses, seejuures ei ole vajalik kahju hüvitamiseks kindlaks teha, kas kahju likvideerimiseks vajalikud tööd ka tegelikkuses tehti (VÕS § 132 lg 3). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahju hüvitise summas 1831,20 eurot (1400,86+430,34 eurot).

6(7)

Kohus leiab, et avaldaja viivisenõuded on põhjendatud. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 132,05 eurot ja viivise alates 23.07.2022 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 1831,20 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.