Mõista Ylt (seadusliku esindaja C kaudu) X kasuks menetluskulude katteks välja 1106 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
x-xx-xxxx3 lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.X esitas Pärnu Maakohtule hagi Y vastu elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse nr 176/2021/2236 lubamatuks tunnistamiseks. Hageja taotlusel kohus 03.09.2021 määrusega hagi tagamiseks peatas täitemenetluse nr 176/2021/2236 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt on Y (kostja) isa X (hageja) ja ema C. xx xx xxxx kinnitas kohus tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kompromissimääruse, millega hageja kohustus tasuma kostjale igakuiselt elatist Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras kuni kostja täisealiseks saamiseni. Kostjat esindas kompromissi sõlmimisel tema ema C. Hageja asus kompromissimääruse järgi kostjale elatist tasuma, kuna kostja alaline elukoht oli kompromissi sõlmimise ajal tema ema C juures. Hageja on jooksvalt täitnud kompromissiga kindlaks määratud elatise maksmise kohustust, tasudes igakuiselt kostjale elatist summas 292 eurot.
3.Alates 29.05.2021 elab kostja Y oma isa X juures aadressil xxx. Selle asjaolu on tuvastanud ka Pärnu Linnavalitsuse lastekaitseteenistuse juhataja Linda Õisman. Seoses kostja elamisega isa juures on Sotsiaalkindlustusamet 09.07.2021 teinud otsuse, millega on määranud, et seoses hageja X poolt kostja Y kasvatamisega kuulub perehüvitise seaduse alusel kostjaga seotud lapsetoetus tasumisele hagejale. Alates 29.05.2021 on hageja täitnud kostja ülalpidamiskohustust vahetult ja vabatahtlikult, s.o taganud talle elukoha ning hoolitsenud tema igapäevase heaolu eest. Seega puudub hagejal (Xl) alates 29.05.2021 kohustus tasuda kostjale elatist.
4.Kuna hageja on asunud täitma ülalpidamiskohustust vahetult, on ära langenud kohtumääruse aluseks olev asjaolu, s.o kostja elamine ema C juures. Ülalpidamiskohustuse vahetu täitmisega on ära langenud ka elatise maksmise kohustus, s.t hageja ei pea tasuma kostjale väljamõistetud elatist.
5.05.07.2021 esitas hageja kohtusse hagiavalduse, milles taotleb kostjale elatise tasumise kohustuse lõppenuks lugemist. Kuna C ei näidanud üles valmidust tasuda kostjale elatist vabatahtlikult, esitas kostja samal päeval (05.07.2021) C vastu hagi elatise tasumise kohustuse täitmiseks (tsiviilasi nr x-xx-xxxxx).
6.29.07.2021, s.o loetud päevad peale kostja Y poolt C vastu elatishagi esitamist, pöördus C, tuginedes kohtumäärusele nr x-xx-xxxxx, kohtutäituri poole hageja suhtes täitemenetluse algatamiseks elatisrahade maksmiseks. C on kuritarvitanud talle seadusest tulenevat Y esindusõigust, samuti tegutsenud vastuolus Y tegelike huvidega. C tegevus lähtub X kahjustamise ja kurnamise eesmärkidest, mitte aga Y huvidest. Seda ilmestab asjaolu, et C ei ole vaatamata sellele, et Y elab juba alates 29.05.2021 hageja juures, olnud valmis tasuma Yle elatist. C ei täida oma ülalpidamiskohustust. Sellises olukorras puudus kostjal muu võimalus, kui pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse C vastu ning nõuda elatise tasumist (tsiviilasi nr x-xx-xxxxx).
7.30.07.2021 koostas Pärnu kohtutäitur Rocki Albert täitmisteate, millega alustas hageja suhtes täiteasja nr 176/2021/2236 (lisa 5). Täitedokumendiks o n kohtumäärus tsiviilasjas x-xx-xxxxx. Teatise kohaselt tuleb hagejal tasuda kostjale elatise võlgnevus juuli 2021 eest 292,00 eurot, koos täitekuludega on vabatahtliku täitmise korral summa 705,40 eurot ning vastava tähtaja möödumise korral koos täitekuludega 768,40 eurot. Nõue võib suureneda igakuiselt.
8.Hageja on juba 05.07.2021 esitanud kohtusse hagiavalduse, milles taotleb kostjale elatise tasumise kohustuse lõppenuks lugemist. Tulenevalt formaliseerituse põhimõttest ei saa kohtutäitur jätta formaalselt kehtivat täitedokumenti täitmata ega lahendada tekkinud õiguslikku olukorda. Hageja ainuke võimalus oma õiguste kaitseks on esitada käesoleva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Vastasel juhul jätkaks kohtutäitur hageja suhtes täitemenetluse läbiviimist ning kohustaks hagejat igakuiselt tasuma elatist 292 eurot.
9.Hageja 28.03.2022 teatas, et Pärnu Maakohtu xx xx xxxx tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr x-xx2
x-xx-xxxx3 xxxxx kohus rahuldas X hagi Y vastu elatise tasumise kohustuse lõpetamise nõudes. Kohtuotsuse resolutiivosa kohaselt on vähendatud X ja Y vahelisest xx xx xxxx tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kinnitatud kompromissmäärusest tulenevat X elatise maksmise kohustust selliselt, et alates hagi esitamisest 05.07.2021 ei tule Xl tasuda Yle elatist. Ühtlasi on kohus lugenud lõppenuks X elatise tasumise kohustuse Yle. Hageja hinnangul ei ole tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx tehtud tagaseljaotsuse näol tegemist lahendiga TMS § 48 lg 1 p 4 tähenduses, mis annab aluse täitemenetluse lõpetamiseks. Pärnu Maakohtu xx xx xxxx tagaseljaotsust arvestades peab hageja võimalikuks jätkata siinse asja menetlemist kirjalikus menetluses ning tagaseljaotsusele tuginedes teha otsus hagi rahuldamiseks kostja seadusliku esindaja poolt nõude tunnustamisega (hagi õigeksvõtuga).
10.Kostja on 18.04.2022 menetlusdokumendis kinnitanud, et Y asus alates 29.05.2021 elama isa X juurde. Seega on kostja kinnitanud seda, et ta oli teadlik, et vanem, kelle juures laps elab, ei ole kohustatud tasuma elatist vanema enda juures elavale ja tema vahetul ülalpidamisel olevale lapsele. Kostjal puudus alus täitemenetluse alustamiseks elatise nõudes Y ülalpidamiseks, sest kostjale oli teada, et Y on hageja vahetul ülalpidamisel. 20.12.2021 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx on tunnistatud hageja elatise maksmise kohustus lõppenuks alates 05.07.2021 ning alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eksisteerib isegi juhul, kui kostja on hagile vastu vaielnud ja kohtu hinnangul puudub võimalus rahuldada hagi kostja poolt õigeksvõtu tõttu.
11.Hageja taotleb jätta menetluskulud kostja kanda ning määrata kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista hageja kulud 1081 eurot: 1) Riigilõiv 325,00 eurot (riigilõiv hagi tagamise taotluselt 50,00 eurot ja riigilõiv hagiavalduselt 275,00 eurot) 2) Lepingulise esindaja tasu: - Hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, kohtule esitamine - 672,00 eurot (4 tundi); - Vastus kohtunõudele menetluse jätkamise osas - 84,00 eurot (0,5 tundi). Lepingulise esindaja tasu arvestuse aluseks on tunnihind 140,00 eurot/tund (lisandub käibemaks). Hageja kinnitab, et nimekirjas kajastatud menetluskulud on seotud tsiviilasja nr x-xx-xxxx menetlusega. Hageja palub menetluskulud välja mõista ja hüvitada koos käibemaksuga, sest tal puudub õigus käibemaksu hüvitamiseks. Hageja leiab, et selles suuruses menetluskulud on asja keerukust arvestades põhjendatud. Eksitav on kostja viide, et menetluskulusid oleks saanud vähendada, kui pooled oleksid sõlminud kompromissi või kui hageja oleks taotlenud täitemenetluse lõpetamist koheselt peale tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kohtulahendi saamist. Menetluskuludest 325,00 eurot moodustab riigilõiv ja 672,00 eurot hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamise kulu, mis on kantud enne tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx lahendi tegemist, nende kulude tekkimine ei ole seotud kostja poolt välja toodud asjaoludega. Hagejal ei olnud oma õiguste kaitseks muud võimalust, kui esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks hagi.
KOSTJA VASTUS
12.Kostja 01.09.2021 kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Elatise kokkulepe, sh Y osas, oli kompromissi üks lahutamatu osa. Nõustudes elatise maksmise kohustusega kolmele lapsele, tunnistas hageja, et lapsed, sh poeg Y, elavad ema juures. Kohtulahend on kehtiv, elatise maksmiseks kohustatud isikuks on X. 5. juuliks ei maksnud X Cle elatist. Seega täitemenetlus algatati õiguspäraselt. Hageja ei ole tõendanud, et Y elab püsivalt isa juures ja isa täidab lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Pärnu Linnavalitsuse lastekaitse spetsialisti 05.07.2021 kodukülastus kinnitab vaid seda, et suvevaheajal viibis laps isa juures, mis ei tähenda, et hageja elukoht on sellega muutunud ja hagejat peab üleval isa. Y isiklikud asjad on ema kodus. Ülalpidamiskohustuse täitmise kohta isa poolt tõendid puuduvad. Riikliku toetuse laekumine lapsele ei tähenda isapoolset ülalpidamist. Samuti puuduvad tõendid, et laps elas isa juures ka täitemenetluse algatamise ajal (juuli lõpus).
13.Pärnu Maakohtu menetluses on Y hagi C vastu elatise nõudes (tsiviilasi nr x-xx-xxxxx) ja C avaldus anda Y elu-ja viibimiskoha ning hariduse küsimuste osas ainuotsustusõigus Cle või
x-xx-xxxx3 (alternatiivselt) lõpetada Y osas C ja X ühine hooldusõigus osaliselt ning anda Y ainuhooldusõigus Cle (tsiviilasi nr x-xx-xxxxx). Ka käesolevas asjas sõltub vaidluse lahendus sellest, kus on Y elukoht ja kes täidab tema ülalpidamiskohustust vahetult ja kes peab maksma elatist rahas. Kui tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx tehakse lahend, millega lapse elukohaks jääb ema elukoht, siis lapse isa peab xx xx xxxx kohtumäärust täitma, mh ka täitemenetluses. Kui lapse elukoht jääb isa juurde, siis rahas elatise maksmise kohustust isal enam ei ole. Seega selgitatakse tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx selliseid asjaolusid ja määratakse selliseid õigussuhteid, millest sõltub lahend käesolevas asjas ja tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx, milles on C samuti esitanud menetluse peatamise taotluse. Lisaks lapse hooldusõiguse vaidluses võimaliku kokkuleppe saavutamisel ei ole välistatud kokkuleppe saavutamine ka elatise küsimuses.
14.Kostja palus peatada menetluse tsiviilasjas kuni lahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr x-xxxxxxx, jätta X hagi Y vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.
15.18.04.2022 avalduses kostja loobus menetluse peatamise taotlusest seoses olukorra muutumisega. Kuna laps põgenes kodust ja tuli 29.05.2021 isa juurde, esitas X 05.07.2021 Pärnu Maakohtule hagi Y suhtes elatise tasumise kohustuse lõpetamise nõudes (tsiviilasi nr x-xx-xxxxx). Kostja sai hagist teada 18.10.2021, kui kohus võttis hagi menetlusse ja kohustas kostjat vastama. Kostja märgib, et 5.07.2021 X Y osas kompromissmäärust ei täitnud ja kostja esitas kompromissmääruse 29.07.2021 kohtutäiturile täitmiseks. 29.07.2021 esitas kostja ühtlasi kohtule avalduse Y suhtes hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja emale ainuhooldusõiguse või otsustusõiguse üleandmiseks määrata lapse elukoht ja hariduse küsimused (tsiviilasi nr x-xxxxxxx). Kostja ei olnud nõus, et lapse elukoha muutmine on lapse huvides. Nimetatud menetlus on pooleli. Täitmisteade jõudis Xni 30.07.2021. X esitas 11.08.2021 kostja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, leides, et hagejal puudub alates 29.05.2021 kohustus tasuda kostjale elatist ja 30.07.2021 algatatud täitemenetlus on seega lubamatu.
16.Kostja sai käesolevast hagist teada 13.08.2021 määrusest, millega võeti hagi menetlusse, peatati täitemenetlus ja kohustati kostjat vastama. 01.09.2021 esitatud vastuses käesolevas tsiviilasjas kostja ei tunnistanud hagi mh põhjusel, et elatise maksmise kohustust määrav kohtulahend on kehtiv. Pärnu Maakohtu xx xx xxxx otsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kohus otsustas, et alates hagi esitamisest 05.07.2021 ei tule Xl tasuda Yle elatist; lugeda X elatise tasumise kohustus Yle lõppenuks. Tagaseljaotsus tehti tsiviilasjas, kus kostjal ei olnud lepingulist esindajat, kostja ei osanud menetluslikult käituda ning on jätnud hagile vastamata. Kostja ei nõustu, et hagi tuleb rahuldada kostja õigeksvõtuga, kostja ei ole õigeksvõttu käesolevas asjas avaldanud. Teises menetluses võib siduvaks olla kohtulahendi resolutiivosa, mitte lahendi põhjendused.
17.Kostja leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel, sest hageja on oma eesmärgi saavutanud kohtule varem esitatud tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx. Kui kostja oleks olnud teadlik, et hageja 5.07.2021 esitas kohtule hagi elatise tasumise kohustuse lõpetamiseks, ei oleks kostja täitmisavaldust esitanud ja hagejal ei oleks olnud vajadust esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Täitemenetlust oleks olnud võimalik peatada ka varem esitatud hagis. Kostja hinnangul on mõlema hagi esitamise eesmärgiks X vabanemine elatise maksmise kohustusest ja seda ei tuleks otsustada topelt. Enamgi veel - hageja ei ole tänaseni pöördunud kohtutäituri poole avaldusega täitemenetluse lõpetamiseks, et vabaneda sundtäitmisest põhjusel, et sundtäidetavat kohustust enam ei ole. TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt kohtutäitur lõpetab täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Kostja ei nõustu hagejaga, et Pärnu Maakohtu xx xx xxxx tagaseljaotsusega on üksnes muudetud tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx määratud elatise tasumiseks kohustatud isikut (sellist lahendit ei ole tehtud), kuid ei ole tühistatud tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx tehtud lahendit. xx xx xxxx kohtulahendiga on sisuliselt
x-xx-xxxx3 tühistatud osa hagejat kohustavast lahendist. Hageja ei ole isegi üritanud sellist avaldust esitada.
18.Kostja tegi hagejale ettepaneku lõpetada käesolev asi kompromissiga selliselt, et hageja loobub hagist (sest hageja on oma eesmärgi saavutanud), käesolevas menetluses tekkinud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kui kompromissi ei saavutata ja kohus teeb asjas sisulise lahendi, siis kostja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna: 1) hageja oleks võinud xx xx xxxx otsuse alusel lõpetada täitemenetluse; 2) kostja ei olnud teadlik, et hageja pöördus 05.07.2021 kohtusse elatise maksmise kohustuse lõpetamise hagiga ja menetluskulude kandmise kohustuse panek kostjale oleks ebaõiglane (TsMS § 162 lg 4).
KOHTU PÕHJENDUSED
19.Kohus poolte nõusolekul ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel lahendab asja kirjalikus menetluses. Kohus määras pooltele tähtajad oma lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ning vastaspoole esitatud kohta arvamuse avaldamiseks.
20.Hageja taotleb tunnistada lubamatuks tema suhtes algatatud täitemenetlus nr 176/2021/2236. Täitedokumendiks on kohtumäärus, millega kinnitatud poolte kompromiss sisaldab muu hulgas hageja kohustust kohta maksta kostjale, Yle, elatist 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. Hagi aluseks on asjaolu, et pärast kompromissi kinnitamist on asjaolud muutunud, alates 29.05.2021 (s.o enne täitemenetluse alustamist) elab kostja hageja juures ja hagejal ei ole enam kohustust elatist maksta.
21.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kui nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 näeb ette, et kohtulahendi puhul on need vastuväited lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni. Hagi rahuldamise puhul jäävad täitekulud sissenõudja kanda (TMS § 221 lõiked 3 ja 4).
22.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tuvastas järgmised asja lahendamisel õiguslikku tähendust omavad asjaolud, mille üle pooltel vaidlust ei ole: - Hageja X ja C on kostja Y vanemad. - xx xx xxxx määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kohus kinnitas X ja C kompromissi. Määruse resolutsiooni punkt 3.2.3 kohaselt X kohustus maksma Yle igakuiselt elatist alates 1. veebruarist 2019 kuni Y täisealiseks saamiseni (xx xx xxxx) suuruses, mis vastab poolele Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Kui muutub Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär, siis sellest poole võrra muutub ka Yle väljamõistetud elatise summa. Elatis tuli maksta jooksva kuu 5. kuupäevaks. - alates 29.05.2021 elas Y X juures ja lapse igapäevase ülalpidamise eest hoolitses ja heaolu tagas isa vahetult. - 05.07.2021 esitas X kohtule hagi Y vastu elatise maksmise kohustuse lõpetamiseks (tsiviilasi nr x-xx-xxxxx), kuna pärast elatise kokkuleppe kohtumäärusega kinnitamist oli faktiline olukord muutunud. - C esitas 29.07.2021 kohtutäitur Rocki Albertile täitmisavalduse täitemenetluse alustamiseks tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx tehtud xx xx xxxx kompromissi määruse täitmiseks Yle elatise maksmise kohustuse osas. Kohtutäitur alustas X suhtes täiteasja nr 176/2021/2236. - 30.07.2021 täitmisteatest nähtuvalt oli täitmisavalduse 29.07.2021 esitamise seisuga nõude sisuks elatise võlgnevus juuli 2021 eest 292 eurot. Sellest järeldub, et X täitis elatise maksmise kohustust kuni elatise maksmise kohustuse lõpetamiseks 05.07.2021 hagiavalduse esitamiseni. - 11.08.2021 X esitas kohtule hagi kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohus võttis hagi menetlusse 13.08.2021, C sai kohtudokumendid kätte 18.08.2021.
x-xx-xxxx3 - Tsiviilasjas x-xx-xxxxx, X hagi elatise maksmise kohustuse lõpetamiseks, võeti menetlusse 18.10.2021 - Pärnu Maakohus xx xx xxxx tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx rahuldas X hagi Y vastu, otsustades, et alates hagi esitamisest 05.07.2021 ei tule Xl tasuda Yle elatist ning X elatise tasumise kohustus Yle loeti lõppenuks.
23.Asjas ei saa olla vaidlust, et kompromissimääruse täitmiseks Y ülalpidamiseks makstava elatise osas esitas C täitmisavalduse ja hageja suhtes algatati täitemenetlus ajal, mil kostja Y tegelikult elas hageja juures ning oli hageja vahetul ülalpidamisel. Tuleb nõustuda hagejaga, et kuigi hagejalt oli kohtuliku kompromissiga kostja kasuks välja mõistetud elatis, ei välista see hageja poolt kostja ülalpidamiskohustuse täitmist muul viisil kui kohtulahendis märgitud igakuise elatise maksmisega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-177-16 (p 11) selgitanud: „Elatise maksmise kohustus on lapsevanemal perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 esimesest lausest tulenevalt juhul, kui ta ei täida lapse ülalpidamise kohustust vahetult, s.o lapse kasvatamises osalemisega. /.../ Kui aga asjaolud pärast kohtulahendi tegemist muutuvad ning elatist maksma kohustatud lapsevanem hakkab lapsega koos elama või muul viisil rohkem tema kasvatamises osalema, võib täies ulatuses elatise sissenõudmine täitemenetluses olla alusetu, sest vanem täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Osas, milles elatise sissenõudmine on alusetu, saab kohtulahendi täitmist takistada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega, isegi kui ei ole esitatud TsMS § 459 järgset hagi kohtulahendi muutmiseks (vt käesoleva määruse p 14).“
24.Hagi rahuldamist ei välista ka kostja seadusliku esindaja väide, et laps põgenes kodust isa juurde vastu ema tahtmist ning ema arvates ei olnud lapse elukoha muutumine lapse huvides. Jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas x-xx-xxxxx on tuvastatud (küll tagantjärele), et Xl ei olnud alates 05.07.2021 hagi esitamisest (seega ka 29.07.2021 täitmisavalduse esitamise ja kohtutäituri poolt täitemenetluse alustamise ajal) kohustust maksta Yle elatist tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx tehtud kompromissimääruse alusel. Viidatud tagaseljaotsusest tuleneb üheselt, et täitemenetlus hageja suhtes on alusetu ja sundtäitmine täiteasjas nr 176/2021/2236 tuleb tunnistada lubamatuks.
25.Kohus ei saa jätta hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi läbi vaatamata, nagu kostja taotleb. Kostja seisukoht, et hageja on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga soovitud eesmärgi juba saavutanud tsiviilasjas x-xx-xxxxx tehtud lahendiga, on ekslik. Õige on hageja osundus, et elatise tasumise lõppenuks lugemise hagi raames ei lahenda kohus alusetu täitemenetlusega seotud küsimusi ega saa tunnistada täitemenetlust lubamatuks. Hagejal kui täitemenetluses võlgnikul ei olnuks tsiviilasjas x-xx-xxxxx tehtud kohtuotsuse kohtutäiturile esitamisega õiguslikult võimalik saavutada täitemenetluse lõpetamist. TMS § 48 lg 1 näeb ette, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse: 1) sissenõudja avalduse alusel; 2) kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud; 3) nõude rahuldamiseks vajaliku raha maksmisel kohtutäiturile või täitedokumendis märgitud toimingu tegemisel; 4) kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine; 5) kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub täitmise vältimiseks vajaliku tagatise andmine; 6) sissenõudja või võlgniku surma või lõppemise puhul, kui nõue või kohustus ei saa üle minna surnud isiku pärijatele või õigusjärglastele; 7) täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Tagaseljaotsusega tsiviilasjas x-xx-xxxxx ei tühistatud täitedokumendiks olnud kohtumäärust tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx, ei tunnistatud selle täitmiseks alustatud sundtäitmist lubamatuks ega määratud sundtäitmise lõpetamist, samuti ei saa tagaseljaotsuse resolutsiooni põhjal teha järeldust, et sundtäitmisel olev kostja nõue on rahuldatud. Täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt ei saa kohtutäitur asuda x-xx-xxxxx kohtuotsust tõlgendama ega anda selle põhjal ise
x-xx-xxxx3 hinnangut, kas täitemenetlus täiteasjas 176/2021/2236 on lubatav või mitte. Täitemenetluse alustamiseks esitas kostja seaduslik esindaja kohtutäiturile kehtiva täitedokumendi (jõustunud kohtulahendi). Alustatud sundtäitmise lubamatuse eest vastutab kostja seaduslik esindaja C, kellele pidi täitmisavalduse esitamise ajal olema teada, et Y elab 29. maist 2021 isa juures, on isa vahetul ülalpidamisel ning seetõttu ei ole tal õigust nõuda isalt lisaks elatise maksmist.
26.Kostja seaduslik esindaja ei vaidlustanud tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx tehtud tagaseljaotsust ning see on jõustunud. Sellises olukorras olnuks eelkõige sissenõudja seaduslikul esindajal endal TMS § 48 lg 1 p 1 alusel võimalik esitada kohtutäiturile avaldus täitemenetluse lõpetamiseks, mille järel saanuks hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tagasi võtta või sellest loobuda.
27.xx xx xxxx kohtuotsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx on tuvastatud, et hagejal ei ole kostjale elatise maksmise kohustust alates ülalpidamiskohustuse lõppemise tuvastamise hagi esitamisest 05.07.2021. Tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kompromissi raames sõlmitud elatise kokkuleppe kohaselt pidi igakuine elatis laekuma 5. kuupäevaks. Elatise maksmise kokkuleppe sõlmimise ajaga võrreldes olid asjaolud (lapse elukoht) muutunud juba alates 29.05.2021. Täitemenetlus ei ole lõppenud. Seega on täidetud TMS § 221 lg-tes 1 ja 2 sätestatud eeldused ja täitemenetlus täiteasjas nr 176/2021/2236 tuleb tunnistada lubamatuks. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Menetluskulude jaotus
28.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda.
29.TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
30.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõivu 325 eurot ja õigusabikulud 4,5 tunni ulatuses, kokku 756 eurot (tunnitasuga 140 eurot + käibemaks). Kohtutoimiku andmetel on hageja tasunud riigilõivu menetluskulude nimekirjas näidatust 25 eurot rohkem (10.08.2021 325 eurot ja 12.08.2021 täiendavalt 25 eurot). Kokku hageja menetluskulud seega 1106 eurot.
31.Kostja enda menetluskulude nimekirja ei esitanud, vaid taotles jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja vaidles hageja menetluskulude suurusele vastu, leides, et asja keerukust ja lühikest menetlusaega arvestades on hageja õigusabikulud ülemääraselt suured.
32.Kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramisel lähtub kohtutoimiku andmetest. 32.1.Riigilõiv, mille tasumine on kohtusse pöördumise eelduseks, on vaieldamatult vajalik ja põhjendatud kulu. Kohtute infosüsteemi andmetel on hageja selles asjas tasunud riigilõivu kokku 350 eurot, millest 300 eurot on hagiavalduse esitamise eest (tsiviilasja hinna 3500 eurot järgi) ja 50 eurot hagi tagamise taotluse eest. Kuna kohus rahuldas hagi tagamise taotluse, tuleb ka see kulu kostjal hagejale hüvitada. 32.2.Arvestades kohtuasja sisu ja mahtu ning hageja esindaja koostatud dokumente, on hageja lepingulise esindaja ajakulu 4,5 tundi põhjendatud ja selle asjaga tegelemiseks vajalik. Hageja esindaja on koostanud õiguslikult argumenteeritud, faktiliste asjaoludega ja viidetega
x-xx-xxxx3 asjakohasele kohtupraktikale põhjendatud hagiavalduse (sisulist teksti 4 lk, ajakulu 4 tundi) ning esitanud kohtu nõudel põhjendatud seisukoha (ajakulu 0,5 tundi, u 1 lk sisulist teksti) menetluse jätkamise soovi kohta pärast xx xx xxxx tagaseljaotsust. Kohus võtab arvesse, et hagiavalduse vormistamine eeldab lisaks teksti kirjutamisele alusdokumentidega tutvumist ja nende analüüsimist, mida hageja menetluskulude nimekirjas eraldi toimingutena välja ei ole toodud. Vandeadvokaadi tunnitasumäär 140 eurot + käibemaks on kohtupraktikas tunnustatud. Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud kokku 756 eurot (=(4,5 tundi x 140 eurot)x20%). Hageja on TsMS § 174 lg 10 kohaselt kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane. Seega tuleb kostjal hagejal hüvitada õigusabikulud koos käibemaksuga.
33.Vastavalt menetluskulude jaotusele kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 1106 eurot (350 eurot riigilõiv ja 756 eurot õigusabikulud koos käibemaksuga).
/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.