Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja P.X (isikukood XXX) Puudutatud isik I B.D (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa Puudutatud isik II W.Q (isikukood XXX) Eestkosteasutus Tallinna linn (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu, registrikood 75014238), lepinguline esindaja Jevgeni Šimonjuk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 02.10.2025 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda, v.a B.D-le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
2-24-15511 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.P.X (avaldaja) esitas 12.10.2024 Harju Maakohtule avalduse enda emale, B.D-le (puudutatud isik I) eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks.
2.Avalduse kohaselt viibib B.D hetkel Nõmme Pihlakodus. B.D-l on algav Alzheimeri tõbi ja segatüübiline dementsus, ta ei suuda mäletada asju õigesti. Avaldaja tütrel ja B.D tütretütrel W.Q (W.Q, puudutatud isik II) on ligipääs vanaema pangakontodele ja talle on tehtud notariaalne volikiri. B.D ei mäletavat, millal ta sellise volituse oleks andnud. Kinnisvaraportaali ilmus müüki B.D korter, mille omanikuks on märgitud W.Q. Avaldaja noorem tütar märkas sotsiaalmeedias, et W.Q jagab gruppides tasuta laiali B.D-le kuuluvaid esemeid. Tänavu pani W.Q müüki ka B.D-le kuuluva suvila, mis on praeguseks müüdud. Eeltoodu pinnalt on põhjust arvata, et W.Q ei kasuta B.D kontodel olevat raha tema huvides ja tema hooldamiseks. Avaldaja palub ajutiseks eestkostjaks määrata enda. Puudutatud isikute seisukohad
3.Eestkosteasutus oli seisukohal, et B.D ei ole võimeline tervisliku seisundi ja vanuse tõttu iseseisvalt oma igapäevaelu korraldama, sh tegema tehinguid ja ennast esindama, kaitsma oma varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, korraldama endale vajalike tervishoiu- ja hoolekandeteenuste saamist. Ta vajab oma elu korraldamisel esindusõigusliku isiku abi ja tema üle tuleb seada eestkoste. W.Q on B.D lapselaps ning on avaldanud soovi olla B.D eestkostja. Eestkostja kandidaadi ja eestkostet vajava isiku omavahelised suhted on usalduslikud ning W.Q on vanaema suhtes näidanud üles hoolivat suhtumist ning korraldanud talle vajaliku hoolduse ja kõrvalabi, millest tulenevalt võib eeldada, et ta on kohtu järelevalve all B.D-le sobilik eestkostja.
4.W.Q oli seisukohal, et juhul, kui kohtu poolt määratud ekspertiisi tulemusena selgub, et B.D tervislik seisund on sedavõrd halvenenud, et esineb alus eestkoste seadmiseks, siis on W.Q valmis täitma eestkostja rolli. W.Q oli vastu sellele, et eestkostjaks määratakse avaldaja, samuti avalduses viidatud alternatiivne eestkostja kandidaat, sest kumbki neist ei oma B.D-ga usalduslikku suhet ja sellele on vastu ka B.D. Nõuetele vastavaid eestkostja kandidaate on W. Q hinnangul kaks – tema ise ja kohalik omavalitsus Tallinna linn.
5.B.D-le riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et B.D vajab ööpäevaringset hooldust ja abi, kuna ta ei ole iseseisvalt suuteline toime tulema igapäevaste toimingutega. Ta vajab eestkostet, kuna ei suuda oma õigusi iseseisvalt kaitsta ja vajab isikut, kes korraldaks tema igapäevaelu. B.D ei vaja eestkostet aga täies ulatuses. Talle võiks jääda valimisõigus ning õigus teha igapäevaseid pisitehinguid kuni 250 euro ulatuses kuus. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus määras 02.10.2025 määrusega B.D eestkostjaks kuni 02.10.2030 W. Q ning märkis, et eestkostja ülesanneteks on B.D esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Eestkostjal tuleb esitada 2
2-24-15511 kohtule kirjalik aruanne iga aasta 01. novembriks ja teatama kohtule oma elukoha muutusest. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid. Esimene aruanne tuleb esitada 01.11.2026. Eestkostja peab hoidma oma vara eraldi B.D varast ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides. Lisaks luges maakohus B.D valimisõiguse tähenduses teovõimetuks. Menetluskulud jättis maakohus neid kandnud isiku kanda välja arvatud riigi õigusabi korras määratud esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäeti Eesti Vabariigi kanda. Avaldaja taotluse ärakuulamise protokolli parandamiseks jättis maakohus sama määrusega rahuldamata.
7.Maakohus leidis, et B.D on piiratud teovõimega. Tema huve ei ole võimalik kaitsta volituste andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste. Eestkoste tuleb seada kõigi asjade ajamiseks, mistõttu tuleb lugeda, et B.D on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.
7.1.B.D suhtes läbi viidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 7.1-3/282 (ekspert JE) kohaselt ekspertiisialune isik iseseisvalt oma terviseprobleeme lahendada ei oska, raviskeemi täitmist tagada ei suuda. Oma tervisehuvide eest seista ei oska, oma majanduslike huvide eest seista ei oska. Seisundi põhjuseks segatüüpi dementsus Alzheimeri tõvest, kaasuvad depressiivsed sümptomid F00.23. Isik ei suuda kestvalt oma tegude tähendusest aru saada ega oska neid juhtida. Dementsuse kulg on kestev-süvenev, kaasneb kõigi vaimsete võimete taandarenemine. Isik vajab eestkoste seadmist, isik vajab eestkostjat majanduslikes, õiguslikes ja perekonnaõiguslikes küsimustes.
7.2.Vaidlustatud määruses on andmed B.D ärakuulamise kohta, mille kohaselt kuulas maakohus kuulas 14.07.2025 ära B.D isiklikult tema viibimiskohas Nõmme Pihlakodus. Ärakuulamise järgselt on kohtu hinnangul B.D-l mäluprobleeme, mis võivad takistada tal oluliste varaliste otsuste iseseisvat vastuvõtmist. B.D eksis daatumitega ning ei orienteerunud väga selgelt päevasündmustes. B.D kinnitas, et tal on halvad suhted oma tütre P.X-iga. Ärakuulatava hinnangul on tütar huvitatud rohkem võimaliku pärandi säilimisest, kui tema heast käekäigust. B.D kinnitas ja tõi selle kohta rohkelt näiteid, et tema eest hoolitseb tütretütar W.Q ja juhul, kui talle määratakse eestkostja, siis ta soovib eestkostjaks W.Q-d. B.D mäletas, et ta andis W.Q-le volituse suvila müümiseks ja kinnitas, et see oli tema soov, et suvila müügist saadud raha läheks W.Q kätte. Algselt oli neil plaan, et selle raha eest saab W.Q osta suurema korteri, kuhu ka tema elama läheks, aga praegu on ta tervis selline, et ta väljaspool hooldekodu elamisega hakkama ei saa. Kuna tema eest hoolitseb W.Q, siis las tema raha olla W.Q käes, kes seda tema heaks kasutab. Kui raha oleks tema kontol, siis oleks selle kasutamine keeruline, sest tema ise ei liigu. Ta usaldab W.Q-d ja kahtleb, et W.Q tema huvide vastaselt käituks.
8.Maakohus märkis, et hetkel vaidlevad B.D tütar ja tütretütar selle üle, kes peaks olema B.D parimaid huve arvestades tema eestkostja. Mõlemad neist esitavad teineteisele sealjuures kahtlusi B.D huvide vastaselt tegutsemises. Eelistatult tuleks eestkostet vajava isiku eestkostjaks määrata talle lähedane inimene. Maakohtu hinnangul on sobivaim isik B.D eestkostjaks tema tütretütar W.Q. W.Q tegeleb kõikidest eestkostja kandidaatidest kõige aktiivsemalt ja regulaarsemalt B.D huvide kaitsjana ning tal on oma vanaemaga lähedane ja usalduslik suhe. Samuti soovib oma eestkostjaks W.Q eestkostetav ise. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt kinnitas B.D 24.09.2025 toimunud ärakuulamisel, et ta käis oma ema viimati hooldekodus vaatamas 2025. a munadepüha ajal. Asjaolu, et avaldaja ja B.D omavahelised suhted on halvad, on kinnitanud kõik menetlusosalised ja selle üle vaidlust ei ole. Maakohus ei pidanud võimalikuks määrata B.D eestkostjaks avaldaja pakutud D. D, sest tegemist ei ole B.D lähedase isikuga ning ei ole temaga üle viie aasta kohtunud. Maakohus 3
2-24-15511 leidis, et perekonnaseaduse (PKS) § 204 lg 1 tingimustele vastab kõige paremini W.Q ja määras W. Q B.D eestkostjaks.
9.Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teise lause alusel menetluskulud neid kandnud isiku kanda ning TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel B.D-le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda. Määruskaebus
10.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tagada enne määruskaebuse lahendamist määruskaebuse täitmise, kas peatades vaidlustatud maakohtu määruse täitmise või kohaldades muid esialgse õiguskaitse vahendeid määruse täitmise peatamiseks; teostada B.D pangakontodel toimunud tehingute audit alates sellest hetkest, mil B.D lahkus oma kodust XXX, Tallinn; tühistada W. Qle 2024. a tehtud notariaalne volikiri; lugeda W. Q poolt B.D-le kuulunud suvila müügitehing kehtetuks; määrata B.D eestkostjaks avaldaja või alternatiivselt Tallinna Linnavalitsus.
11.Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus esmalt tähelepanuta võimalikud seadusevastased tehingud-toimingud, mida W.Q on teinud B.D varaga. Maakohus on jätnud tähelepanuta asjaolud, et W.Q on juba 2023. a püüdnud ise kinnisvaraportaalis omanikuna teha tehinguid B.D-le kuuluva korteriga ning müünud 2024. a B.D suvila ehkki selleks B.D hooldamise seisukohast igasugune vajadus puudub. Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et enne eestkoste seadmist on B.D kontolt kantud lühikese perioodi jooksul W. Q kontole märkimisväärne summa. Kuigi eestkostja kohustus on enda ja eestkostetava vara hoida eraldi, ei näinud maakohus probleemi selles, et W.Q on enne eestkoste seadmist käitunud täpselt vastupidiselt. Kohtumäärusest ei selgu, et W. Ql oleks kohustus eestkostetava vara tagastada eestkostetava arvelduskontole. Maakohus ei võtnud arvesse ka avaldaja korduvat osundamist, et B.D arvetel toimunu kohta tuleb alates tema kodust lahkumise kuupäevast läbi viia audit.
12.Teiseks on avaldaja seisukohal, et maakohus ei ole arvestanud B.D-le ekspertiisiga määratud diagnoosi. Kõlab äärmiselt ebausutavalt, et inimene, kes ei suuda õigesti nimetada riigis kehtivat rahaühikut, aastat ega isegi aastaaega, ei mäleta paljusid lähisugulasi ning ajab neid omavahel segamini, oskab arukalt filosofeerida teemal, mis asjus tema tütar talle eestkostet taotleb ja, et selle taga on kindlasti soov säilitada pärandvara. Selle tõttu pole ka üldse kindel, et kohtunik A. Biiniga rääkides pidas B.D silmas neid isikuid, kelle nimesid ta nimetas. B.D jutt, et W.Q saab tema raha paremini kasutada, kui see asub W. Q isiklikul kontol, on samuti asjakohatu. W.Q on B.D kõigile kontodele ligi pääsenud aastaid.
13.Kolmandaks ei ole maakohus põhjendanud, miks ei sobi avaldaja eestkostjaks. Samuti ei ole kohtunik analüüsinud W. Q isikuomadusi ning tegelikke käitumismustreid ja -motiive, millele avaldaja menetluse käigus korduvalt tähelepanu juhtis. Menetlusosaliste seisukohad
14.B.D-le määratud esindaja ei toeta esitatud määruskaebust. Käesolevas asjas oli tuvastatud, et avaldaja ja W. Q vahel on keerulised suhted ja nad süüdistavad üksteist. Samuti selgus, et B.D ja avaldaja suhted ei ole head, mistõttu ei ole võimalik, et avaldaja täidaks ema suhtes eestkostja ülesandeid. Kuna W.Q tegeleb kogu aeg B.D asjaajamisega ja korraldab tema elu, siis on ta sobivam isik eestkostja ülesannete täitmiseks. Kohus on põhjalikult uurinud asjaolusid ning on teinud õiged järeldused. Puudub vaidlus, et B.D vajab eestkoste seadmist ja eestkostja määramist. 4
2-24-15511
15.W.Q leiab, et maakohtu otsus oli asjaolusid arvestades ainuvõimalik. Avaldaja ei ole soovinud võtta osa B.D hoolitsemisest ega vastanud aastate jooksul W. Q kõnedele, kirjadele ega abipalvetele. Hoolitsemine on vastutus, mis eeldab igapäevast kohalolekut, mõttetööd ja planeerimist. Avaldaja ei sobi B.D eestkostjaks.
16.Eestkosteasutus jäi varem esitatud seisukoha juurde ning palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Vaidlustatud kohtumäärus on õiguspärane ja kooskõlas kogutud tõenditega. W.Q on eestkosteasutuse hinnangul sobilik ja võimeline täitma eestkostja ülesandeid. Avaldaja määruskaebus on vastuoluline ning selles toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Eestkosteasutuse seisukohta kinnitab ja toetab Nõmme Pihlakodu juhataja arvamus, kelle sõnul külastab W.Q regulaarselt vanaema ja tagab talle kõik vajaliku, k.a tervishoiuteenuste kättesaadavuse. W. Ql on B.D-ga hea kontakt ja koostöö. Nende hinnangul on W.Q väga hooliv ja armastav ning sobib seega eestkostja ülesandeid täitma, sest B.D usaldab ainult W.Q. Menetluse edasine käik
17.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
19.Praeguses asjas vaidlustas avaldaja maakohtu määruse osas, millega maakohus määras B.D eestkostjaks W. Q. Seega ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega maakohus seadis B.D üle eestkoste ning määras eestkostja ülesannete ringi. Samuti osas, milles jäeti rahuldamata avaldaja 28.09.2025 taotlus 24.09.2025 ärakuulamise protokolli parandamiseks.
20.Maakohus kohaldas eestkostja valikul õigesti PKS § 204 lg-t 1 ning on teinud põhjendatud otsustuse selle kohta, et B.D eestkostjaks tuleb määrata W.Q. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist.
20.1.PKS § 204 lg 1 järgi määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Eestkostja isiku üle otsustamine on kohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (RKTKm 04.03.2015, 3-2-1-161-14, p 17).
20.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud ega rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohtu määrusest nähtuvad piisavad põhjendused ja kaalutlused, miks maakohus määras B.D eestkostjaks W. Q. W.Q vastab eestkostjale esitatavatele nõuetele ning ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et tema määramine eestkostjana kahjustaks eestkostetava huve. Selleks ei anna alust ka määruskaebuse väited, mis puudutavad eestkostetava varaliste huvide tagamist ning B.D-le ekspertiisiga määratud diagnoosi.
5
2-24-15511 Esiteks, PKS § 193 lg-te 1 ja 2 kohaselt teostab kohus järelevalvet eestkostja tegevuse üle, võib teha eestkostjale ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja vabastada. Samuti on kohtul PKS § 194 lg 3 järgi kohustus kontrollida eestkostja esitatud aruandeid sisuliselt, hinnata tehtud kulutuste põhjendatust ning nõuda vajadusel selgitusi või aruande parandamist ja täiendamist. Sealhulgas ei või eestkostja eestkostetava nimel teha kinnisasjadega tehinguid ilma kohtu eelneva nõusolekuta (PKS § 187). Seega on läbi eestkoste seadmise võimalik kohtul teostada järelevalvet eestkostja tegevuse üle, teha vajadusel eestkostjale ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende mitte järgimisel eestkostja vabastada, mis tagab B.D varaliste huvide kaitse. Teiseks, ei ole kolleegiumi hinnangul põhjust kahelda, et B.D oleks menetluse käigus toimunud ärakuulamistel või suhtlusel eestkosteasutusega ning talle määratud esindajaga pidanud silmas teisi isikuid võrreldes sellega, keda ta tegelikkuses nimetas. Asja materjalidest nähtub, et B.D on kinnitanud läbivalt nii eestkosteasutusele, talle määratud esindajale kui ka kohtule, et tema eestkostjaks võiks olla W.Q, keda ta usaldab (dtl 79, p 1.10; dtl 98, p 3; dtl 168, p 3; dtl 174, p 4; dtl 201–202, ajamärge 00:18:49).
20.3.Avaldaja on maakohtule ette heitnud, et maakohus ei põhjendanud, miks ei sobi avaldaja eestkostjaks. Kolleegiumile nähtub maakohtu määruse p-st 10, et maakohus on ekslikult märkinud, et B.D kinnitas 24.09.2025 toimunud ärakuulamisel, et ta käis oma ema viimati hooldekodus vaatamas 2025. a munadepüha ajal. Toimiku materjalidest nähtuvalt on maakohus soovinud viidata siiski avaldaja kinnitusele (dtl 200, ajamärge 00:00:59). Maakohus on seejuures andnud hinnangu, et avaldaja ja B.D omavahelised suhted on halvad. Seega on maakohus põhjendanud, miks ei sobi praegusel juhul B.D eestkostjaks avaldaja. Kuivõrd eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid (PKS § 204 lg 1 ls 2), siis on maakohus põhjendatult jätnud avaldaja B.D eestkostjaks määramata. Arvestades, et praegusel juhul on olemas sobiv füüsiline isik, siis ei olnud põhjendatud eestkostjaks määrata ka valla- või linnavalitsust, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud (PKS § 205 lg-d 1 ja 3).
21.Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et eestkostetava huvid ei oleks praegusel ajal kohaselt tagatud. Seetõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
22.Ringkonnakohus märgib, et kohus ei saa käesolevas asjas asuda hindama suvila müügitehingu või 2024. a W. Qle tehtud notariaalse volikirja kehtivust, sest see väljuks eestkostemenetluse raamidest. Seega jätab ringkonnakohus avaldaja kaebuses sisalduvad nimetatud taotlused menetlemata.
23.Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a B.D-le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 ls 2 järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluse kulud. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.
24.Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt tasus avaldaja määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-le 15 tuleb hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg 7 järgi tasutakse avalduse esitamisel piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise asjas riigilõivu 10 eurot. Seega tuli määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 10 eurot. Avaldajal on võimalik taotleda ettenähtust enam tasutud riigilõivu tagastamist (40 eurot). Enamtasutud 6
2-24-15511 riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 6).
25.Kuna ringkonnakohus lahendab määruskaebuse, ei ole vajalik määruskaebuse tagamise taotluse lahendamine TsMS § 665 lg 2 alusel.
26.Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 532 lg 1 ning TsMS § 696 lg-d 1 ja 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.