5.Jätta rahuldamata NOVATEX OÜ vastuväide kohtu tegevusele. Menetluskulud
1.Jätta menetluskulud NOVATEX OÜ kanda.
2.Mõista NOVATEX OÜ-lt S. T. i kasuks välja menetluskulud 520 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
EELNEV MENETLUS
1.S. T. esitas töövaidluskomisjonile (TVK) töövaidlusavalduse NOVATEX OÜ vastu ja NOVATEX OÜ esitas töövaidlusavalduse S. T. i vastu.
2.TVK rahuldas 29.10.2021 otsusega S. T. i töövaidlusavalduse osaliselt ja NOVATEX OÜ töövaidlusavalduse täies ulatuses. TVK:
1.tuvastas S. T. i töötasu suurused 2021. aastal;
2.mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja juuni töötasu XXX eurot ja juuli töötasu XXX eurot;
3.mõistis töötaja kasuks välja puhkusetasu 460,04 eurot 12.07.2021- 23.07.2021 kasutatud puhkuse eest;
4.mõistis töötaja kasuks välja puhkusehüvitise 76,67 eurot kahe kasutamata puhkusepäeva eest;
5.mõistis töötaja kasuks välja 88,31 eurot kulude hüvitamiseks;
6.jättis rahuldamata töötaja nõuded hüvitise ja keskmise töötasu saamiseks ning töölepingu lõppemise tuvastamiseks 26.07.2021;
7.rahuldas tööandja avalduse ja tuvastas töötaja 30.07.2021 esitatud töölepingu ülesütlemise avalduse tühisuse. TVK luges töölepingu lõppenuks TLS § 85 lg 4 alusel 29.08.2021. TVK nimetatud summad on antud netosummana.
3.Tööandja esitas 16.12.2021 taotluse vaadata töötaja poolt TVK-le esitatud avaldus rahuldatud osas läbi hagimenetluse korras hagina.
4.Tartu Maakohus jättis 07.03.2022 määrusega läbi vaatamata S. T. i nõude tuvastada S. T. i töötasu suurused 2021. aastal. Ülejäänud osas on hageja hagiavalduses esitatud nõuded maakohtu menetluses.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
5.S. T. esitas hagi, milles palus mõista tööandjalt töötaja kasuks välja netona: • juuni töötasu 1303,63 eurot ja juuli töötasu 38,86 eurot; • puhkusetasu 460,04 eurot 12.07.2021- 23.07.2021 kasutatud puhkuse eest; • puhkusehüvitis 76,67 eurot kahe kasutamata puhkusepäeva eest; • 88,31 eurot kulude hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt toimusid poolte vahel alates 29.10.2020 läbirääkimised koostöö suhtes. 12.01.2021 saatis tööandja esindaja hagejale Viber messengeri kaudu palga pakkumise. Hageja asus tööle 18.01.2021, kuid kostja temaga kirjalikku lepingut ei sõlminud. Pooled leppisid kokku neto töötasus 1500 eurot ja tunnitasus 8,929 eurot/tunnis (1500 eurot/168 tundi: keskmine kalendaarsete töötundide arv ühes kalendrikuus; kalendriaasta lõikes keskmine). Hageja tegi tööd juunis 146 tundi ja juulis 67 tundi. Kostja ei maksnud juunis hageja arveldusarvele töötasu, saamata on XXX eurot. 29.07.2021 kandis kostja hageja arveldusarvele 550,38 eurot selgitusega "palk". Seega on hagejal saamata juuli töötasu 38,86 eurot. Töötaja viibis 12.07.2021 – 23.07.2021 puhkusel, s.t kasutas 12 puhkusepäeva. Kasutamata jäi 2 puhkusepäeva. Hageja oli 23.02.2021 – 08.03.2021 (14 päeva) haiguslehel.
Lisaks eelnevale palub hageja hüvitada kahju 88,31 eurot seoses sellega, et hageja ostis tööülesannete täitmiseks Hydroscand AS-st pneumoliitmikud. Hageja tasus nende eest isikliku pangakaardiga ja esitas tööandjale hüvitamiseks avalduse. Hageja selgitas kohtuistungil, et tööpäev oli 7.00-18.00, aga vahepeal rohkem. Hageja pidas ise töötundide arvestust ja saatis info tööandjale kas sõnumitega või e-mailidega kuu aja kohta korraga. Hageja kinnitas, et on saanud kostja näidatud tasu 665,10 eurot. Hageja lõplik nõue on 1214,11 eurot. Pneumoliitmikute kohta selgitas hageja, et talle helistati töölt ja öeldi, et neid on vaja. Kodus ei saa nende pneumoliitmikutega midagi teha, need on õhutrassidele. Hageja esitas 28.09.2022 seisukoha, milles palus mitte rahuldada kostja vastuväiteid seoses kohtuistungi protokolli parandamisega ja mitte rahuldada kostja vastuväiteid seoses kohtu tegevusega ning mitte võimaldada kostjal esitada täiendavaid avaldusi, selgitusi, taotluseid ja tõendeid.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja väited alusetud, valed, paljasõnalised ja tõendamata. Töötasu arvestus käis tehtud töötundide alusel ning hageja ei ole tõendanud ühtegi oma väidetava töötasu nõude aluseks olevat asjaolu. Kostja on enda poolt täitnud kõik kohustused korrektselt. Hageja kulude hüvitamise nõue on paljasõnaline ja tõendamata. Hageja ei ole kostjale midagi ostnud ega üle andnud, kostjal ei olnud pneumoliitmikuid vaja. Kostja selgitas kohtuistungil, et töötasu arvestuse aluseks peaks olema 1500 eurot bruto ning tööandja arvestus on päevades. Kostja ei osanud öelda, kas hageja töötas 8 tundi päevas. Töövaidluskomisjoni menetluse käigus tegi kostja hagejale kaks ülekannet - 17.09. summas 665,10 eurot ja 29.07. summas 550,38 eurot. Kostja palus arvestada hagejale tasutud summadega. Kostja esitas 27.09.2022 taotluse parandada istungi protokolli vastavalt istungi helisalvestile. Lisaks esitas kostja vastuväite kohtu tegevusele ning palus jätkata käesolevas tsiviilasjas eelmenetlust, võimaldades kostjal esitada täiendavad avaldused, selgitused, taotlused ja tõendid.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
7.Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse protokolli parandamiseks. Kohus leiab, et protokoll vastab TsMS § 50 nõuetele. Kostja ei ole viidanud konkreetsetele poolte olulistele väidetele, mis oleksid protokollist puudu. Protokoll ei kajasta poole esindajate omavahelist sõnelust, kuna tegemist ei ole asja lahendamiseks olulise infoga. Kohus jätab rahuldamata ka kostja vastuväite kohtu tegevusele ning leiab, et kostjale tähtaja andmiseks ei ole alust. Kohus andis kostjale 07.03.2022 määrusega tähtaja hagile vastamiseks. Hageja ei ole pärast seda esitanud menetlusse uusi asjaolusid. Seega oli kostjal võimalik esitada kõik asjakohased väited, taotlused ning tõendid juba hagiavaldusele esitatavas vastuses. Kui kostja soovis piirduda ainult vastuväidetega, et hageja nõuded on tõendamata, on see kostja õigus. Kostjal on nii töövaidluskomisjonis kui kohtumenetluses olnud õigusteadmistega esindaja, kellele peaks olema selge, et ka kostjal tuleb oma väiteid tõendada.
8.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja töötas kostja juures alates 18.01.2021. Poolte vahel kirjalikku lepingut ei sõlminud ning tööleping tuleb lugeda sõlmituks TLS § 4 lg 2 alusel. Töövaidluskomisjonile on esitatud tööleping, kuid see on poolte poolt allkirjastamata (dtl 238). Poolte vahel sõlmitud tööleping lõppes TVK 29.10.2021 otsuse kohaselt TLS § 85 lg 4 alusel 29.08.2021 (dtl 325).
9.Töötaja palub mõista tööandjalt välja netotasuna juuni töötasu 1303,63 eurot ja juuli töötasu 38,86 eurot. Poolte vahel on vaidlus selle üle, milline oli hageja töötasu suurus. Hageja selgituste kohaselt leppisid pooled kokku netotöötasus 1500 eurot. Tegelikult maksti töötasu tunnitasuna 8,929 eurot/tunnis. Hageja arvutuste kohaselt on tunnitasu aluseks kuutasu 1500 eurot (neto), mis tuleb jagada kalendriaasta keskmise ühe kuu töötundide arvuga 168 tundi. Töötaja esitas oma väite tõendamiseks töövaidluskomisjonis pildi, mille kohaselt töötasu pidi sõltuma tööandja käibest (dtl 63). Tööandja töövaidluskomisjonis antud selgituste kohaselt leppisid pooled kokku töötasus 1500 eurot kuus (bruto), kuid selle arvestus käis järgmiselt: 1500 eurot tuli jagada töötatud kalendrikuu normtundidega kuus ja see saadud tunnitasu korrutada töötaja poolt tehtud tegelike töötundidega kuus. Seega ei olnud töövaidluskomisjonis poolte vahel vaidlust selle üle, et pooled lähtusid töötasust 1500 eurot ning see tuli ümber arvutada tunnitasuks. Kohtuistungil asus kostja seisukohale, et töötasu arvestuse aluseks peaks olema 1500 eurot bruto ning tööandja arvestas töötasu tööpäevade alusel. Hageja on esitanud palgaarvutused (dtl 29), kostja on esitanud omapoolsed arvutused (dtl 271). Mõlema poole arvutustest nähtub, et hageja brutotöötasu oli jaanuaris XXX eurot, märtsis XXX eurot, aprillis XXX eurot ja mais XXX eurot. Kostja ei ole osanud menetluse kestel seletada, milliste arvutuste järgi hagejale tasu maksti. Näiteks on tööandja tabeli kohaselt töötajale makstud aprilli 28 tööpäeva eest XXX eurot ja maikuu 29 tööpäeva eest XXX eurot. Seega ei ole usutav tööandja kohtuistungil esitatud väide, et hagejale maksti päevatasu. Kohus peab usutavaks poolte esitatud väiteid tunnitasu maksmise kohta. Hageja kohtuistungil antud selgituste kohaselt tegi ta näiteks märtsikuus 128 töötundi. Kostja ei ole hageja esitatud töötundidele vastu vaielnud ega teatanud, et tööandja pidas ise tööaja arvestust. Kuna hageja sai märtsis arvele 1142,86 eurot (netosumma), oli tema neto tunnitasuks 8,92 eurot. Kohus peab hageja selgitusi töötasu arvutamise kohta usutavaks. Hageja on ära näidanud, et pooled lähtusid netosummast 1500 eurot ning hageja teatatud tundidest. Kostja on hageja väidetele vastu vaielnud, kuid ei ole suutnud omalt poolt välja tuua hagejale töötasu arvutamise aluseid. Kohus on juba leidnud, et kostja väited päevatasu maksmise kohta ei lähe kokku kostja enda nimetatud tööpäevadega. Tunnitasu arvutamise viisi kohta ei ole kostja ühtegi mõistlikku selgitust esitanud. Seega lähtub kohus hageja esitatud arvutuskäigust. Hageja on juuni töötunnid ja töötasu arvutuse kostjale saatnud 16.07.2021 kirjaga (dtl 66) ja juuli töötunnid 26.07.2021 kirjaga (dtl 67-69). Kostja ei ole neile kirjadele vastanud, et hageja töötundide esitamine ei ole asjakohane või et tema toodud arvutuskäik ei ole õige. Kohus loeb hageja saadetud tööaja arvutusega tõendatuks, et juunis tegi ta 146 tundi ja juulis 67 töötundi. Arvestades töötasu 8,92 eurot tund (neto) pidi hageja saama töötasu juunis 1303,63 eurot ja juulis 598,24 eurot. Kokku pidi hageja saama nende kahe kuu eest 1901,87 eurot. Hageja sai 29.07.2021 arveldusarvele 550,38 eurot selgitusega „palk“ (dtl 71). Tegemist peab
olema juuni või juuli töötasuga ja järelikult on töötajal nende kuude eest saamata töötasu 1351,49 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et lisaks sellele tasus kostja hagejale 17.09.2021 kokku 665,10 eurot selgitusega „Palk juuli 7t.p.,puhkus 14 p.,lepingu lopp“ (dtl 270). Kohus arvestab ka selle summa töötasu katteks. Kokku tuleb kostjal hagejale maksta TLS § 28 lg 2 p 2 alusel töötasu 686,39 eurot.
10.Lisaks saamata töötasule palub hageja kostjalt välja mõista puhkusetasu 460,04 eurot 12.07.2021- 23.07.2021 kasutatud puhkuse eest ning puhkusehüvitise 76,67 eurot kahe kasutamata puhkusepäeva eest. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja oli 12.07.2021- 23.07.2021, s.o 12 päeva puhkusel. Puhkuse kasutamise kuule eelneva kuue kuu neto töötasude summa on 6625,06 eurot ning hageja on sel ajal tööl olnud 143 kalendripäeva. Hageja kalendripäeva tasuks tuleb 46,33 eurot ja 12 puhkusepäeva tasuks 555,96 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista kasutamata kahe puhkusepäeva tasu, s.t tal oleks õigus saada 92,66 eurot. Kohus arvestab kogu 17.09.2021 makstud summa töötasu katteks ja seega tuleb puhkusetasu ja hüvitis välja mõista TLS § 70 ning § 71 alusel. Hageja on hagiavalduses palunud välja mõista puhkusetasu 460,04 eurot ja puhkusehüvitise 76,67 eurot. Kuna kohus ei tohi ületada hageja nõude piire, mõistab kohus puhkusega seotud summad välja hageja nõutud ulatuses.
11.Töötaja palus kostjalt välja mõista 88,31 eurot pneumoliitmikutega seotud kulu. Hageja on esitanud kulude tõendamiseks kostja nimele koostatud 02.07.2021 arve (dtl 38). Lisaks on 26.07.2021 saadetud sõnumist näha, et hageja on kostjaga suhelnud pneumoliitmikutele kulunud raha tagasi saamiseks (dtl 69). Tööandja vastas töötaja kirjale, kuid ei rääkinud vastuses pneumoliitmikutest. Töötaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt ei ole need koduses majapidamises kasutatavad, neid on vaja õhutrassidele. Tööandja ei ole hageja selgitust vaidlustanud. Kohus leiab, et kuna tööandja ei ole varasemas vestluses eitanud töövahendite ostmist ning neid ei ole võimalik kasutada eratarbimises, s.o hageja ei saanud neid osta endale, on hageja poolt kostja volituste alusel kulutuste tegemine usutav. Sellele, et kauba ostja ei ole eraisik, vaid müüja äripartneriks olev äriühing, viitavad nii arve aadress kui allahindluse protsent. Tööandjal tuleb tehtud kulutus hüvitada TLS § 40 lg 1 ja VÕS § 628 lg 2 alusel. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 88,31 eurot kulude hüvitamiseks.
12.Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Asjaolu, et kostja kinnitas 10.10.2022 kirjas valmidust sõlmida kompromiss, ei muuda menetluskulude jaotust TsMS § 163 lg 2 järgi. Kostja kirja ajaks on menetluskulud juba kantud ning kohtule ei ole teada, et kostja oleks pakkunud hagejale kogu nõude rahuldamist. Hageja on menetluskuludena kandnud esindajakulusid 787,80 eurot (sisaldab käibemaksu) hinnaga 130 euro/tund. Lepingulise esindaja ajakulu jagunes järgmiselt: materjalidega tutvumine, kohtuistungiks ettevalmistamine, kohtuistungil osalemine. Kokku on esindaja ajakulu 6 h 5 min. Kostja vaidles vastu õigusabikulude suurusele vastu.
Kohus leiab, et kuna hageja lepinguline esindaja osales ainult kohtuistungil loeb kohus põhjendatud õigusabi ajakuluks 4 tundi. Kohtuistung kestis 1 h 36 min, lisaks tuli esindajal tutvuda esitatud tõendite ning töövaidluskomisjoni otsusega. Kohus ei pea vajalikuks hinnata ajakulu ja tunnitasu määra detailsemalt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja õigusabikuluna 520 eurot (4 h x 130 eurot/h). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.