2-21-7273/28 - Asjaõigus - Omandiasjad - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

3.Olemasolevad kanalisatsioonitrassid on paigaldatud ja ühendatud põrandakonstruktsiooni sees monteeritavate liidete abil ning minimaalsete kalletega, mistõttu on oht torustiku kalde muutumisel või ummistuse korral nende lekkimiseks. Fotol on seda ka näha – toru vahetus läheduses on puitkonstruktsioonide niiskuskahjustused kõige intensiivsemad. Hageja tellis pehkinud talade rekonstrueerimise ja nendele veekahjustusi tekitanud kortermaja veevärgi ümberehitustööd ning tasus nende tööde eest kokku 4392 eurot. Eelnevalt proovis hageja eelmise korteriomanikult V. K. kortermaja struktuuri säilitamiseks tehtud kulutuste hüvitamist, kuivõrd hagejal esines kahtlus, et tema vastutab talade pehkimise eest. Kuivõrd hagejal ei õnnestunud V. K. rolli talade pehkimises tõendada, esitas hageja nõude talade parandamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks lähtuvalt KrtS § 37 lõikest 1 kostja vastu. Hageja saatis 05.03.2021.a. nõudekirja koos Muinsuskaitseameti vaatlusprotokolli, ehitusinseneri aruandega, talade parandamiseks tehtud kulutuste arvega ja fotodega pehkinud taladest kostja juhatusele ja raamatupidajale. Kostja vastas hagejale 11.03.2021.a. e-kirjas, et hageja ei saa nõuda kulude hüvitamist, kuna tehtud tööd ei olnud kortermaja säilitamiseks vajalikud. Hagejale koostas jurist õigusliku analüüsi ja seletas, et tal on õigus nõuda kostjalt tehtud kulutuste hüvitamist. Hageja tasus analüüsi koostamise eest 60 eurot. Hageja esitas 17.03.2021.a. uuesti kostjale e-kirja, millele lisas juristi analüüsi ja nõude kulutuste hüvitamiseks. Kostja vastas esmakordselt hagejale 15.04.2021.a., milles selgitas, et korteriomanikud otsustasid 09.04.2021.a. koosolekult, et konsulteeritakse juristiga ja vastavalt juristi soovitustele ka kostja tegutseb. 19.04.2021.a. saatis kostja hagejale kirja, milles selgitab, et ei pidanud vaidlusaluste talade vahetamist „avariiliselt vajalikuks“ ning leiab, et töödega oleks saanud oodata kuniks üldkoosolek oleks vastava otsuse teinud. Hageja on seisukohal, et kostja juristiga ei konsulteerinud, kuna konsultatsiooni tulemit hagejale ei saadetud ega jagatud. Sellest hetkest oli talade pehkimisest ja väljavahetamisvajadusest teavitamisest möödunud ca aasta. Hageja on teinud kortermaja säilitamiseks vajalikke toiminguid ja nõudnud kostjalt kui kortermaja haldavalt

korteriühistult nende tegemiseks vajalike kulutuste hüvitamist KrtS § 37 lõikest 1 tähenduses. Kostja keeldus kulutusi hüvitamast toomata selleks ühtki õiguslikult asjakohast põhjendust, olles seejuures sõnamurdev ja pöördumistes üleolev. Hageja palub kohtult mõista enda kasuks kostjalt välja kortermaja säilitamiseks tehtud kulutused, põhinõudelt hagiavalduse esitamise hetkeni kogunenud viivise, kohtumenetluse eelselt hageja kantud õigusabikulud ja nõuetelt alates otsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni koguneva viivise. Hageja nõue tugineb KrtS § 37 lõikele 1 mis näeb ette, et „Korteriomanikul on õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning ta võib nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist“. Hageja oli kulutuste tegemise ajal nimetatud kortermajas korteri omanik. Vaidlust ei ole ilmselt sellest, et hageja tegi kulutusi ega selles, et tema tehtud kulutused tehti kaasomandi eseme suhtes. Vastavalt KrtS § 4 koosneb korteriomand eriomandi ja kaasomandi esemest. Eriomandi esemeks ei ole hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires. Maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis, on korteriomandi kaasomandi osa esemeks. Seega on põrandatalade näol tegemist kaasomandi esemega, mis on korteriühistu vastutusalas. Hageja hinnangul olid tehtud tööd vaieldamatult vajalikud kaasomandi eseme ehk kortermaja säilitamiseks, mille on kostja seadnud kahtluse alla. Lähtuvalt TsüS § 63 lõikest 1, on tegemist vajalike kulutustega, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. On selge, et olukorras, milles kortermaja põrandaid toestavad talad olid niiskuskahjustusest tulenevalt pehkinud, tuli need selles asuvate korterite edasiseks ohutuks kasutamiseks viivitamatult välja vahetada. Ei ole kahtlust, et kahjustatud põrandatalade kiire välja vahetamata jätmine oleks võinud päädida kogu elamu või selle osa hävimisega. Sama kehtib ka lekkiva ja kondensatsiooni tekitava ühisveevärgi kohta – ilma vajalike töödeta oleks torud kortermaja tugistruktuuridele taas samasugused pehkimist esile kutsuvad niiskuskahjustused tekitanud. Kostja 19.04.2021.a. vastuväited on asjatundmatud ja kohatud. See, kas talade väljavahetamisega oleks saanud oodata ei ole selle hindamisel, kas nende vahetamiseks tehtud tööd olid vajalikud TsÜS § 63 p1 tähenduses, oluline. Vaidlusaluste kulutuste tegemiseks puudus hagejal sootuks vajadus teiste korteriomanikega konsulteerida (Riigikohtu lahend 3-2-1-105-16 p 14, 15). Hageja palub kohtul kostjalt mõista välja viivis summas 60,65 eurot. Seoses kostja põhjendamatu keeldumisega täita oma seadusejärgne kohustus ja tasuda hagejale tehtud kulutuste eest, on hagejale tekkinud kahju kohtueelselt kasutatud õigusabikulu 60 eurot. Hagejale tekkinud õigusabikulu on põhjuslikus seoses kostja tegevusega, kuna olukorras, kui kostja täitnud seadusest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, ei oleks hagejal olnud vajadust õigusabiteenuse järele. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista 60 eurot kahjuhüvitisena.

Kostja hagi ei tunnista ja on seisukohal, et esitatud nõuded on alusetud ja põhjendamatud. Hageja on esitanud kostja vastu küll konkreetse nõude, mis seisneb väidetavalt tema poolt kaasomandi eseme korrashoiuks tehtud vajalike kulude hüvitamises summas 4392 eurot, viivistest summas 60,65 eurot ning kahjuhüvitisest summas 60 eurot, ning kirjeldanud ka oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, kuid ta on kirjeldanud neid ebatäpselt ja tegelikkusele mittevastavalt. Hageja nõue tugineb Muinsuskaitseameti poolt 01.08.2020.a. koostatud vaatlusprotokoll, 04.08.2020.a. Muinsuskaitseameti Nõustamisosakonna insener-nõuniku V. E. poolt koostatud ülevaatuse aruanne, ehitaja poolt hagejale esitatud arve ning ekirjavahetus. Kostja arvates ainuüksi nimetatud dokumentidest hagi rahuldamiseks ei piisa. Muinsuskaitseameti vaatlusprotokollist nähtub, et põrandatalad olid läbi mädanenud vaid osaliselt, 2 tala olid pehkinud (vaatlusprotokollis olev foto nr 2). Hagiavalduses märgib hageja, et teavitas 12.05.2020.a. kostjat e-kirjaga. Hageja ei teavitanud mitte kostjat kui juriidilist isikut vaid edastas kirja V. A., kes osutab korteriühistule raamatupidamisteenust. Kostjat esindab kaheliikmeline juhatus, A. R. ja H. R.. Hageja väitel avastas ta korteri remonditööde käigus, et korterit ja kortermaja toestavad põrandatalad on pehkinud ja mädanenud, mistõttu oli ilmne, et need vajavad parandamist, kuna nende seisukorra ignoreerimine oleks kujutanud ohtu vähemalt osale hoonele ja ilma neid parandamata poleks ta saanud remonditöödega jätkata. Samas ei ole hageja oma väiteid millegagi tõendanud. Hagile ei ole lisatud ühegi asjatundja arvamust, mis kinnitaksid, et kõik vahelaetalad olid sellises seisukorras, et need tuli võimalikult kiiresti (hageja sõnul esimesel võimalusel) välja vahetada ja et need ka tõepoolest hoonele reaalset ohtu kujutasid. Seega on ilmselge, et tegemist on hageja kui ehitusalal eriteadmisi mitteomava isiku subjektiivse arvamusega. Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa nõunik M. A., kes teostas 30.06.2020.a. koos nõustamisosakonna insener-nõuniku V. E.`ga Xxxx paikvaatluse, tuvastas, et korter nr. xxxx all olevad põrandatalad on osaliselt läbi mädanenud ning põrandataladest on läbi puuritud veetorude jaoks augud. Samuti tuvastati vaatlusega, et vahelae konstruktsiooni niiskuskahjustuse põhjustajaks on läbivajunud kanalisatsioonitoru ja selle ühendusliitmiku lekkimine. Samas ei nähtu kummastki nimetatud dokumendist, et 30.06.2020.a. paivaatluse käigus oleks Muinsuskaitseamet teostanud vahelaetalade tugevusarvutusi ning määranud nende talade suhtelist niiskust või hallituskahjustuse ulatust. Samuti ei nähtu nendest, millises ulatuses, s.t. mitu tala ja kui suur osa tala pikkusest ja ristlõikest on pehastunud. Seega ei kinnita kumbki nimetatud dokumentaalsest tõendist hageja väiteid kogu veetorustiku ning vahelaetalade väljavahetamise vajalikkusest, sest vaatluse käigus selliseid uuringuid lihtsalt ei teostatud. Seega on hageja poolt tõendamata, et tema poolt vahelaetalade ja veetorustiku väljavahetamine oli selline vajalik kulutus, mille tegemiseks ei olnud korteriomanike kokkulepet või otsust vaja. Hageja väitel tellis ta pehkinud talade rekonstrueerimise ja nendele veekahjustusi tekitanud kortermaja veevärgi ümberehitustööd ning tasus nende eest kokku 4 392 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja poolt hagiavaldusele lisatud tööde arve ei ole tõsiseltvõetav raamatupidamislik dokument, sest sellelt ei nähtu ei teostatud tööde mahtu ega kasutatud ehitusmaterjalide hulka jne. Kostja arvates saab nimetatud dokumenti käsitleda pigem kui ehitustöid teostava firma pakkumust, mitte arvet. Lisaks ei tõenda ega kinnita see dokument mingilgi moel seda, et hageja on arvel kajastatud summas kulutused teinud. Hageja ei ole ühegi eriteadmisi omava isiku

arvamusega tõendanud, et tema tehtud kulutused olid vajalikud KrtS § 37 lõike 1 tähenduses. Ta on lisanud küll oma hagiavaldusele Õigusbüroo Raid & Ko juristi Evi Hindpere õigusliku analüüsi, kuid kostja arvates ei ole sellel dokumendil mingit õiguslikku tähendust. Tegemist on lihtsalt ühe juristi õigusalase selgitusega seaduse tõlgendamise seisukohalt. Pealegi on see nn. õiguslik analüüs juristi poolt koostatud üksnes hageja ütlustest ning 30.06.2020.a. teostatud paikvaatlusel tuvastatud asjaoludest lähtudes, jättes arvestamata, et Xxxx elamu näol on tegemist Xxxx vanalinna muinsuskaitsealal asuva mälestisega, milles võib ehitustöid teostada vaid muinsuskaitse eritingimusi järgiva projekti alusel ja erialaspetsialisti järelevalve all ning ennekõike peab tööde tegemiseks olema Muinsuskaitseameti luba. Kostjale teadaolevalt ei ole hageja teostatud tööde tegemiseks ametilt luba taotlenud ega seda ka saanud ning samuti ei ole ta esitanud Muinsuskaitseametile mingit projekti või tegevuskava seoses tema poolt kavandatavate tööde tegemisega. Hageja väide, et kostja keeldus hagejale vaidlusaluste talade ja torustiku parandamiseks tehtud kulutuste hüvitamisest, vastab tõele, kuna kostja leidis, et tehtud tööd ei olnud kortermaja säilitamiseks vajalikud. Kostja on seisukohal, et hagejal piisanuks võimaliku ohu likvideerimiseks üksnes 2 pehkinud tala väljavahetamisest, kuid hageja vahetas välja kõik elamu esimese korruse ja teise korruse vahelise vahelae puittalad ning lisaks ka kogu varasema veetorustiku. Kostja arvates ei kujuta kõikide talade ja veetorustiku väljavahetamine mingilgi moel endast enam asja säilitamiseks vajalikke toiminguid, vaid hageja tehtud tööde näol on tegemist juba suurel määral kaasomandi esemel oluliste ümberkorralduste tegemisega, mis vajanuks kaasomanike kokkulepet või enamuse otsus. Kostja väiteid, et hageja poolt tehtud tööd väljuvad nii mahult kui ulatuselt asja säilitamiseks vajalike toimingute raamest, kinnitavad ka käesolevale vastusele lisatud Ehitusekspertiisibüroo OÜ ehitusinsener H. K. poolt 02.08.2021.a. koostatud eksperthinnang ning samuti ka Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa nõunik K. L.`u poolt 03.08.2021.a. koostatud vaatlusprotokoll. Paikvaatlus Xxxx objektil viidi ekspertide poolt läbi 19.07.2021.a. ning selle menetlustoimingu käigus muinsuskaitseametnik tuvastas, et hageja oli ehitustööde käigus eemaldanud kõik esimese korruse ja teise korruse vahelise vahelae ajaloolised puittalad ning asendanud need kandeseintele kinnitamata esialgsetest oluliselt õhemate puitprussidega, kusjuures uued talad on pikitalale toetatud metallnurkade ja klotside abil. Osa uutest taladest on pikitala kohal jätkatud ebatraditsiooniliste ja ajaloolise ehitisega sobimatute jätkudega. Samuti tuvastas muinsuskaitseametnik seda, et veetorustikku asendamise käigus on uute talade ristlõiget torude läbiviikude tõttu vähendatud. Ehituseksperdi hinnangust nähtub aga lisaks sellele, et hageja ei teostanud mitte ainult kortermaja säilitamiseks vajalikke töid, vaid tegi kaasomandi esemel olulisi ümberkorraldusi (suuremahulisi lammutus- ja ehitustöid) ka see fakt, et ükski hageja tehtud töödest ei vasta kehtestatud nõuetele. Xxxx kinnisasja näol on tegemist muinsuskaitselise mälestisega, millel võib ehitustöid teostada ainult muinsuskaitse eritingimusi järgiva projekti alusel ning vastava loa alusel. Hageja oleks pidanud eelkõige kahjustatud vahelaetalad proteesima või asendama need vanade samaväärsete, sarnase ristlõike ja töötlusega taladega. Hageja on aga paigaldanud talad, mille kandevõime on algse olukorraga võrreldes üle 6 korra väiksem. Eriti hämmastav on aga see, et hageja poolt kostjale esitatud arvel kajastatud talasid ristlõikega 115x270 mm ei ole tegelikult üldse paigaldatud, vaid nende asemel on paigaldatud talastik 50x200 mm prussidest. Lisaks ei vasta ka vahelae ümberehituse käigus asendatud veetorustike ehitus kehtestatud nõuetele ja seda nii torustike kinnitamise kui ka isoleerimise poolest. Kostja ei hakka siinkohal üles lugema kõiki avastatud puuduseid, kuna need nähtuvad selgelt ekspertiisiakti punktidest 6 ja 7, küll aga peab kostja vajalikuks ekspertiisile tuginedes rõhutada, et hageja teostatud tööde tulemusena vähendati oluliselt vahelae kandevõimet, helipidavust, tulepüsivust ning ehitati välja torustikud, mis pikaajalisel kasutamisel põhjustavad täpselt samasuguseid kahjustusi, kui need, mille kõrvaldamiseks hageja töid teostas. See tähendab, et de facto kahjustas hageja tema poolt teostatud töödega kaasomandi eset oluliselt suuremal määral, kui see algselt oli. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et ta ei pea hüvitama hagejale viimase poolt ebaseaduslikult (ilma ehitusprojekti ning Muinsuskaitseameti loata) ning mistahes ehitusnõudeid eirates

ehk kortermaja ja selle tugistruktuuride säilitamiseks vajalikke toiminguid ning nüüd nõuab nende kulutuste hüvitamist kostjalt KrtS § 37 lõike 1 tähenduses. See säte ütleb, et ei ole vaja teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekut samuti. Jäävad esitatud seisukohtade juurde. Praegune korteri xxxx omanik selgitas, et põrand vetrub jätkuvalt. Korteri ostmisel pakkus müüja võimalust osta korter koos nõudega. Uus omanik ei nõustunud sellega, mis on fikseeritud ka lepingus. Kostja esindaja on seisukohal, et kuna probleem on tänu hageja ehitusele ka teistes korterites, tuleks kaasata kõik korteriomanikud ja vaadata asi läbi hagita menetluses. Seda enam, et hageja poolt on teostatud nende mõistes vajalikud ümberehitutööd, meie mõistes suuremahulised ümberehitustööd kogu kaasomandi osale ja see puudutab kõiki korteriomanikke. Hageja tugineb oma nõudes muinsuskaitseameti 01.05 vaatlusprotokollile ja muinsuskaitseameti ehitusinseneri 30.06. ülevaatuse aruandele. Muinsuskaitseamet kinnitab seda, et kaks tala on pehkinud mitte kogu vahelae talastik. Ehitusinseneri vaatlusprotokollist ei tule ühegi sõnaga välja, et välja tuleks vahetada veetorustik, vaid ehitusinsener on tegelenud oma protokollis ja vaatlusel sellega, mis võiks olla kahe pehkinud tala niiskuskahjustuse põhjuseks ja tuvastanud lekke koha. Ükski nimetatud kahest dokumendist ei kinnita, et oli vaja teha sellised tööd nagu hageja tegi. Räägitakse ainult kahe tala väljaehitamisest, kuid hageja on välja vahetanud kogu vahelae talastiku. Seega täna ei saa rääkida KrtS § 37 lõike 1 tähenduses eseme säilitamiseks vajalike kulutuste tegemisest. Tegemist on ilmselgelt kulutustega, mis väljuvad igapäevase tavapärase majandustegevuse raamest ning mis vajasid kõigi korteriomanike nõusolekut. Seda nõusolekut või kokkulepet hagejal tänase päevani esitada ei ole. V. A. osutab korteriühistule raamatupidamisteenust ning ei ole korteriühistu esindaja. Kirjavahetusest raamatupidajaga nähtub, et V. A. on kinnitanud, et see on tema isiklik seisukoht, mitte kostja ametlik seisukoht. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hageja poolt esitatud arve ei võimalda tuvastada, millises mahus, milliseid materjale on ostetud tööde tegemiseks. Arve maksmise kohta ei ole esitatud tõendeid nt maksekorraldust või muud raamatupidamisdokumenti. Kostja on seisukohal, et hageja poolt tehtud tööde näol ei ole tegemist eseme säilitamiseks vajalike kulutustega. Vaidlus on selles, et hageja oleks saanud välja vahetada kaks tala, hageja oleks pidanud kõigepealt vaatama kas neid oleks saanud parandada, toestada nagu ehitusekspert ütleb või oleks saanud neid proteesida. Hageja lammutas kogu süsteemi täielikult maha kaasaarvatud veetorustiku, mis ei puutunud konkreetselt üldse asjasse, oleks pidanud vaatama lekkiva toru seisukorda. Hageja tegi kõik tööd maatasa ja tegi uue ja nõuab nüüd kostjalt selle kohta kulutuste hüvitamist. Hageja peab tõendama, et ta oli sunnitud kõik välja vahetama ja ta ei oleks saanud neid parandada ega proteesida. Hageja oleks pidanud tegema endale selgeks kui suures ulatuses on vajalik asja säilitamiseks teha töid. Hageja seda kindlaks ei teinud. Hageja õigust ehitada ümber kogu süsteem, ei kinnita hageja poolt muinsuskaitseameti esitatud dokumendid. Eksperthinnangust tuleb välja, millised tala on hageja paigaldanud. Nende kandevõime läks kuus korda väiksemaks kui neil, mida nad maha lammutasid. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et tegemist on hagita menetlusega ja kõik korteriomanikud peaksid menetlusse kaasatud olema. Kostja taotleb kaasata menetlusse ekspert ja kohaldada tunnistaja sätteid. Kostja taotleb kuulata üle tunnistajana ekspert ja esitab kohtule selle kohalise taotluse. 19.07.2022 kohtuistung Hageja esindaja selgitab, hageja poolt paigaldatud põrand on seal tänaseni. Eksperdispetsialisti arvamusele eeskätt, mis puudutavad kasutatud algandmeid, nende viitamata jätmist ja metoodikat, on vastuväiteid. Väide, et hetkel on põrand ohtlik on otsitud põhjus, kui see nii oleks siis oleks juba midagi ette võetud. 30.11.2021.a. esitatud fotodelt on näha, et postid peaksid toestama talasid, kuid ehitaja poste ei paigaldanud ja neid ei olnud ka

eelnevalt. Postid on paigaldamata, et mitte sekkuda alumise korteri reaalosa kasutamisse. Planeering näeb ette, et seal oleks kolm posti vertikaalasendis. Korteriühistul on kohustus need postid paigaldada, kuna plaan näeb seda ette. Kostja oli teadlik probleemist, kuna hageja teavitas V. A.t e-kirjaga sellest. Korteriühistu kasutab V. A.t igapäevases tegevuses, seega saab teda lugeda korteriühistu esindajaks. Remondi ajal käis kohal ka juhatuse liige A. R.. Hageja ostis korteri, asus remonti tegema, avastas, et talastik on vetruv, vajab välja vahetamist. Võttis ühendust muinsuskaitse spetsialistidega, võttis ühendust ehitajaga. Tuldi kohale, inimesed rääkisid omakeskis, nõustusid asi tuleb välja vahetada, tuleb eemaldada pehkinud talastik. Veevärk tuli eemaldada, sest ei olnud korralikult isoleeritud ega ehitatud. Tööde käigus ühistu esimehena ennast esitlenud isik A. R. käis kohal, midagi ei öelnud, kellelegi midagi ei kurtnud, noogutas ja sisuliselt kiitis selle töö heaks. Nüüd sellel hetkel leidis korteriühistu, et see mure õnnestub ajada võõra kaela ehk siis endise korteri omaniku kaela. Kui selgus, et ilmselt endiselt omanikult ei õnnestu seda raha saada ja nõue pöörati ühistu vastu. Siis hakati leidma, et tegelikult ei olnud vaja seal midagi teha. Kõik on valesti, kõik on väär, tehtu vajab ümber tegemist. Tunnistajate ütlustest selgub, et tegelikult saaks neid talasid täiendavalt toestada, panna sinna postid, mis seda kõike kannaks. Tegelikult see oli nende ainus etteheide sellele tööle, väidetavalt see ei kanna inimest. Vaidlus on meile selle üle, et talad olid pehkinud, talade vahele olid põimitud isoleerimata veetorud. Hageja lasi vana talastiku ja veevärgi eemaldada ja lasi paigaldada uue talastiku ja veevärgi. Selle kohta on esitatud arve, selle kohta on tunnistajad ütlusi antud, et need tööd said tehtud ja selles ulatuses. Ühtlasi on ka tõendatud, et enne hageja poolt tööde tegemist ei olnud seda talastiku toestatud postidega ega ka peale seda ei ole tehtud. Ja käesoleval ajal on põrand olemas, talastik täidab enda funktsiooni, sealt keegi läbi kukkunud ei ole. Tuleb välja, et need arvutused ja ekspert hinnangud on vigased. Need lähtuvad hüpoteetilistest situatsioonidest, mis peaks olema teoorias. Ühtlasi arvutusviga, sai tuvastatud täna. Need tõendid, mis vastaspool on esitanud, on kas siis kaudsed või väärad või otsitud. Ignoreeritud on seda, et tegelikult seal peaks postid olema. Ise justkui selle peale väidetavalt ei ole tuldud, et postid võiks panna, kuigi oi kui ohtlik seal see on. Kuna kostja kiitis kõnealuste ehitustööde tegemise kaudselt vähemalt heaks, on tegemist alternatiivse nõude alusega käsundita asjaajamisega VÕS § 1018 alusel. Tööd vastasid kostja eeldatavale huvile, nad olid regulaarselt asja juures ja kinnitasid, et seal on vaja asendustöid teha. Arved sai esitatud kostjale tööde tegemise ajal, siis ei esitatud ühtegi vastuväidet. Seega oli korteriühistu teadlik tööde vajadusest sisust ja ulatusest. Hageja saab nõuda tasu VÕS § 1018 lõike 1 p 1 ja 2 ja VÕS § 1023 lõige 1 alusel. Ühtlasi saab rääkida ka alusetu rikastumise nõudest. Täpsemalt kõneldes VÕS § 1042 lõikest 1. Kui peaksite leidma, et need kulutused, mis me tegime, on tehtud õigusliku aluseta, siis tuleb sellegipoolest jõuda järeldusele, et nende kulutuste tulemusel on kostja rikastunud. Selge on see, et selle põranda talastiku pidi seal vahetama. Kostja on talastiku enese poolt tehtavate kulutuste osas kokku hoidnud, siis tuleb paratamatult jõuda järeldusele, et kostja on vastavate tööde soorituse osas rikastunud. VÕS § 1042 lõige 2 asjaolusid käesoleval juhul ei esine. Hageja esindaja tsiteerib AÕS kommentaare § 70 teises osas on kirjas, et TsÜS § 63 kohaselt on vajalikud need kulutused, millega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Selle hindamisel, kas kulutused olid vajalikud, on määrav kulutuste tegemise ajahetk. See tähendab, kas konkreetsete kulutuste tegemise ajal, olid kulutused asja säilimiseks vajalikud või oleks ilma nende tegemiseta asja säilimine ohtu sattunud. Paragrahvi 72 lõige 4 kohaldamise eelduseks ongi asjaolu, et kaasomanike kokkuleppimine või enamuse otsuse tegemine võtaks liiga palju aega. Asja säilitamiseks on vaja kohe midagi ette võtta. Oluline on ka hinnata, millises mahus vastavad tööd vajalikud on. Nii võib näiteks olla piisav, kas katuses või seinas oleva katkise koha parandamine. Kogu katuse või seina väljavahetamine aga ei kujutaks endast enam asja säilimiseks vajalikke toiminguid. Kui suurem oht on likvideeritud, peaks mastaapsemate tööde tegemise osas olema saavutatud kaasomanike kokkulepe või tehtud enamuse otsus. Viimase puhul küll eeldusel, et tegemist ei ole § 74 lõige 1 asja järgi asja või selle majandusliku otstarbe

olulise muutmisega, milleks on vaja kõigi kaasomanike kokkulepe. Pannes postid sinna ära, põrand püsib ja mitte mingit probleemi ei ole. Muinsuskaitse andis märku, et nendel ei ole ühtegi ettekirjutust kostjale. Kostjal ei ole midagi karta. Töö sai tehtud, põrand püsib, makstud on nende tööde eest. Ühistu oli tegelikult nende tööde tegemise ajal kogu aeg sellest täiesti teadlik. Alles siis hakati vastu ajama, kui tuli välja, et kolmandalt isikult seda raha kätte ei saa. Kostja esindaja jääb oma seisukohtade juurde ja on jätkuvalt seisukohal, sõltumata sellest, et hageja on tänasel istungil oma nõude aluseid täiendanud küll alusetu rikastumise sätetega, küll käsundita asjaajamise sätetega. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hagejal oli õigus ilma korteriomanike nõusolekuta teha ainult vajalikke kulutusi. Kui hageja väidab täna, et põrand oli sellises olukorras, et sealt oleks võinud läbi kukkuda, siis korteriühistu juhatus on seisukohal, et põrand ei olnud sellises seisukohas korras, et sealt läbi oleks kukkunud ja kõik kulutused või kõik tööd, mida hageja on teinud, on väljunud vajalike tööde raames. Tuginetakse ekspertide arvamusele, et tegemist on ulatuslike ehitustöödega, milleks oli vaja kõigi korteriomanike nõusolek. Mis puudutab korteriühistu kui kollegiaalse korteriomanike organi lähenemist hageja nõudele, siis korteriühistult puudus algselt õigus sekkuda kahe korteri omaniku vahelises vaidlusesse. V. A. korteriühistu raamatupidajana antud arvamust, mida peaks hageja tegema, ei saa käsitleda korteriühistu kui juhatuse arvamusena ega seisukohana antud asjas. Tulenevalt Muinsuskaitseameti kui ka H. K., riiklikult tunnustatud eksperdi arvamusest jäädakse seisukohale, et tegemist on ehitisega, mille puhul ei järgitud samaväärse asendamise nõudeid. Tegemist on ehitustöödega, milleks ei olnud ei ehitusprojekti, ei luba, puudus järelevalve ja sellest tulenevalt leitakse, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagi ei ole võimalik rahuldada ka seetõttu, et hageja on esitanud temale väljamõistetava summa dokumendina ehitaja pakkumuse, millest ei ole võimalik välja lugeda, millises mahus on töid tehtud. Seal on üldhinnang antud, kuid sellel alusel me ei saa ka midagi hüvitada. Ja me palume jätta hagi rahuldamata. Tunnistaja K. K. ütluste kohaselt L. L. tellis ehitustööde teostamist korteris nr xxxx, tööd teostasin L. L. tellimusel. Objektil oli põrand eluohtlik ja suurem mees oleks sealt läbi vajunud. Peale remonditööde teostamist oli korter elamiskõlblik. Postid jäid paigaldamata, kuna nende paigaldamist ei tellitud ja muinsuskaitse pidi tegema ettekirjutuse, et need postid saaks paigaldatud, kuna postid kannavad kogu maja konstruktsiooni, mitte ainult korter nr xxxx. Ehitusprojekti nimetatud tööde tegemiseks ei olnud, muinsuskaitselt oli suuline luba. Järelevalvet ei teostatud. Talade väljavahetamise osas, oli kaks tala mida ei oleks pidanud välja vahetama, aga võtsin isiklikult vastu otsuse, et vahetan välja kõik talad, kuna nii oli lihtsam asjad loodi ajada, ja kergem ja lihtsam ehitada. Talade proteesimine ei tulnud kõne alla, kuna nimetatud protsess on keeruline ja see oleks kulukam olnud. Tulepüsivust ei ole tagatud, kuna see puudus ka eelnevalt. Vahelae kandevõimet remondi käigus ei vähendatud. Tegemist on tugeva kandevõimega põrandaga, paigaldatud veetorustik vastab kinnituste kui isoleerituse poolest kehtivatele nõuetele. Ehitisteatist ma ei teinud. Olen seisukohal, et olen täitunud kõiki kaasomanike osade lammutamisel kõiki seadusega ehitajale pandud kohustusi ja ehitanud hea tava kohaselt. Tunnistaja riiklikult tunnustatud ekspert ehitustehnilistest küsimustes H. K. on arvamusel, et ilma ehitusloa või -teatiseta võib teha remonti. Asendada asja samaväärsega. Võtad kahjustatud asja ära, paned samaväärse uue asja asemele. Käesoleval juhul ei oleks minu hinnangul probleemiks kui oleks asendatud mädanenud talad uute algse ristlõikega taladega, oleks asi läinud remondi alla. Kuna nüüd on muudetud vahelae konstruktsiooni, siis see läheb ehituse alla. Ta ei lähe ehitusluba nõudva ehituse alla, aga ta läheb ehitusteatist ja ehitusprojekti nõudva tegevuse alla, kuna muudetakse vahelae kandetalade ristlõiget. Algselt oli üks massiivne tala ja selle peal oli puitlaudis, siis nüüd on lisatud risttalastik kandetaladele peale. Ja kuna tegemist on kahte korteriomandit eraldava konstruktsiooniga, siis sellel on kandevõime, tulepüsivuse ja ka helipidavuse nõuded. Praegune vahelae

kandevõime nende taladega ei taga kipsplaate, tuleohutust, heliisolatsiooni, selleks tuleks paigaldada talad mis vastaks algsele ristlõikele. Sellise talade sammude puhul ei ole postide panemine vajalik, kuid põhimõtteliselt saab postidega toestada seda talastikku ehk kui poste ei ole, on vaja kandevõime tagamiseks kas talade suurem ristlõige või taladele tihedam samm. Kui panna postid, siis ilmselt annavad olemasolevad talad välja. Postide panemisega ei ole algse olukorra taastamine. Ekspert on endiselt veendunud, et tegemist ei ole samaväärsete taladega ja selle vahelae kandevõime ei ole tagatud. H. K. jääb ekspertiisi esitatu juurde. Tunnistaja Muinsuskaitseameti, Lääne-Virumaa nõunik K. L.u ütluste kohaselt sisenete Xxxx sokli ruumi maapinna tasandilt hoovi poolt. Seega on ta näinud seda puuduvat lage altpoolt. Ei olnud talasid, mis seal algselt olid. Selle asemel olid õblukesed talad, mis olid ehitatud kummaliste võtetega ehk peatalale toetatud erinevate vahelülide abil. Kui mina seal käisin olid olemas torud ja kaablid. Lagi tundus minu ameti poole pealt vaadatuna ebasobiv, kuna ära oli võetud kõik algsed talad peale ematala. Vajadus tõenäoliselt ei olnud, et kõik eemaldada aga puudu oli ka igasugune erinev kooskõlastamine sellega seoses. Lae seisukorra hindamiseks kutsus meid L. L.. Tegemist oli isikliku omandiga mitte ühistu ühisomandiga. Korrektne oleks olnud kui enne tööde teostamist oleks korteriomanik käinud nõustamisel ja me oleksime saanud välja valida võimalikud muinsuskaitse hoone säästvamad lahendused, kuidas lagi stabiliseerida. Oletuslikult saan öelda, et oleks jõutud selleni, et välja oleks tulnud vahetada osa talasid või mõned talad osaliselt või saanud võibolla proteesida ja muid selliseid asju teha. Me oleksime saanud anda suunised kas läheneda sellele tegevuskava koostamise või projekti koostamise variandiga. Sõltuvalt sellest, mida oleks täpsem ülevaatus näidanud kui palju on seal vaja ümberehitus või taastamistöid teha. Tegevuse või projekti kooskõlastamise järel oleks järgnenud loa taotlemine Muinsuskaitseametilt ja loa väljastamine ja siis oleks olnud see hetk kui oleks saanud asuda tegutsema. Kui oleks tegevuskava alusel tööde teostamine, siis ei oleks järelevalve ilmtingimata kohustuslik olnud. See oleks sõltunud sellest kui suur maht seda tööd oleks vaja teha olnud. Kui oleks algusest peale teatud, et tuleb nii suur töö nagu tehti ja projekt oleks koostatud terve vahelae välja vahetamiseks, siis oleks seal olnud ka järelevalve, sest projekti alusel tegutsemisel muinsuskaitse ala hoones on vajalik muinsuskaitse järelevalve. Isiklikult on tunnistaja arvamusel, et kogu talastiku väljavahetamine ei olnud vajalik, Veetorustiku väljavahetamine ilmselt ei olnud vajalik, piisanud oleks isoleerimisest. Kanalisatsiooni torustik oli ehitatud valesti, selle vahetamine oli hädavajalik.

Kohus on seisukohal, et menetlusliigi valik ei vii käesoleva tsiviilasja ebaõigele lahendamisele. Kohus selgitab, et hagimenetlus on võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Tuvastatud on, et hageja oli alates 13.03.2020.a. kuni 06.04.2021.a. Xxxx omanik ja kortermajas on asutatud korteriühistu. Hageja oli korteriühistu liige, kelle suhted korteriühistuga väljaspool üldkoosoleku otsuste tegemist tuleb korteriühistu eesmärkide tõttu lugeda tehingulaadseteks suheteks. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on korteri xxxx remondi käigus vahetanud põrandatalad. Hageja on vahetanud ka kortermaja trepikojas pehkinud ja mädanenud põrandatalad. Vaidlus on kas hageja poolt teostatud remont olid tööd, mille tegemata jätmisel asja seisund halveneks oluliselt enne, kui on võimalik otsustada säilitamiseks vajalike toimingute tegemine tavapärasel viisil. Hageja heidab kostjale ette seda, et kostja rikkus oma tegevusetusega seadusest tulenevat kohustust tagada kaasomandi eseme korrashoid. Hageja tellis pehkinud talade rekonstrueerimise ja nendele veekahjustusi tekitanud kortermaja veevärgi ümberehitustööd ning tasus nende eest kokku 4 392 eurot. Hageja tugineb esitatud nõudes korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 37 lõikele 1 mis näeb ette, et korteriomanikul on õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning ta võib nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist. Hageja märgib, et vastavalt KrtS § 4 koosneb korteriomand eriomandi ja kaasomandi esemest. Eriomandi esemeks ei ole hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires. Maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis, on korteriomandi kaasomandi osa esemeks. Seega on põrandatalade näol tegemist kaasomandi esemega, mis on korteriühistu vastutusalas. Hageja oli kulutuste tegemise hetkel asja puutuva korteri korteriomanik KrtS § 37 lõike 1 tähenduses. Samuti ei ole ilmselt vaidlust selles, et hageja tegi kulutusi ega selles, et tema tehtud kulutused tehti kaasomandi eseme suhtes. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole eriteadmisi omava isiku arvamusega tõendanud, et tema tehtud kulutused olid vajalikud KrtS § 37 lõikes 1 tähenduses. Kostja märgib, et vastavalt TsÜS § 63 on vajalikud need kulutused, millega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. KrtS eelnõu seletuskirja leheküljel 66 on märgitud, et kaasomandi säilitamiseks vajalikud toimingud on sellised, mille tegemata jätmisel asja seisund halveneks oluliselt enne, kui on võimalik otsustada säilitamiseks vajalike toimingute tegemine tavapärasel viisil.

Riigikohus on leidnud, et korteriomaniku majandamiskulude hüvitamise nõue korteriühistu vastu võib tuleneda KrtS § 37 lõikest 1, mis näeb ette, et korteriomanikul on õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning ta võib nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist. Kulutuste vajalikkust tuleb hinnata TsÜS § 63 p 1 järgi (vt analoogia korras nt Riigikohtu 8. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 16) Kohus ei nõustu seisukohaga, et korteriühistu on oma kohustuse (kaasomandi korrashoiukohustus) jätnud täitmata või olnud selle täitmisel tegevusetu. Sellekohaseid tõendeid maakohtule esitatud ei ole. Kaasomandi eseme säilitamiseks on korteriomanikul kui kinnisasja kaasomanikul õigus teha kaasomandi säilitamiseks vajalikud sellised toimingud, mille tegemata jätmisel asja seisund halveneks oluliselt enne, kui on võimalik otsustada säilitamiseks vajalike toimingute tegemine tavapärasel viisil. Käesolevas asjas oli võimalik otsustada asja säilitamiseks vajalike toimingute tegemine tavapärasel viisil, ehk oleks pidanud eelnevalt pöörduma ja ootama ära muinsuskaitseametilt soovitused, kaasata teised kaasomanikud, saada nende nõusolek. Tõendatud ei ole asjaolu, et kohese sekkumiseta oleks koridori põrand sisse kukkunud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ja pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (§ 5 lg 2). Kohus tuginedes Ekspertiisibüroo OÜ poolt koostatud ekspertiisile asub seisukohal, et käesolevas vaidluses, ei olnud hageja poolt kaasomandile tehtavad sellises mahus tööd vajalikud. Ekspertiisiaktist nähtub, et teostatud töödega ei ole asendatud laetalade kandevõime tagatud. Asendatud torustike kinnitus ja isoleerimine ei vasta nõuetele. Hagiavalduses märgib hageja, et kevadel 2020 ostis ta korteri nr xxxx majas ja alustas seal remonti. Hageja väidab, et korteri põrand vetrus ja remondi tegemise käigus avastas ta, et põrandatalade seisund on sellises olukorras, et kohese sekkumiseta oleks põrand läbi kukkunud. Korteri ostmisel pidi hageja eelnevalt korteriga tutvuma, mille käigus tuvastama, et põrandaga on probleem. Korteri ostmise tehing ei ole mingi riideeseme ostmine e-poest, et ostja ei ole eelnevalt tutvunud ja üle vaadanud korteriomandi reaalosaks oleva korteriga, samuti ehitisega, milles asub nimetatud korter ja ehitise aluse maaüksusega. Järelikult pidi hageja juba korteri ostmisel teadlik, et põrand on ohtlik ja vajab remonti. Kui nimetatud puudus selguski hiljem siis oli hagejal võimalus esitada nõue korteri müüjale, kuna tegemist võis olla müügieseme varjatud puudusega. Hageja nõuab tasu VÕS § 1018 lõike 1 p 1 ja 2 ja VÕS § 1023 lõige 1 alusel. Ühtlasi saab rääkida ka alusetu rikastumise nõudest VÕS § 1042 lõikest 1. Võlaõigusseaduse § 1018 lõike 1 kohaselt kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. VÕS § 1018 lõigete 1 ja 2 kohaselt on õigustatud käsundita asjaajamisega tegemist juhul, kui aetakse võõrast asja, asjaajaja tahab soodustada teist isikut, asjaajamiseks puudub tehingust või seadusest tulenev alus ja esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: asjaajamine vastab soodustatu huvile või soodustatu kiidab asjaajamise heaks või jääks asjaajamiseta õigeaegselt täitmata soodustatud seadusest tulenev kohustus ülal pidada kolmandat isikut või on asjaajamisele asumine muul põhjusel olulise avalikes huvides.

Kohus on seisukohal, et praeguses asjas ei ole seadusest tulenevad eeldused täidetud. Kohus märgib, et käsundita asjaajamise heakskiitmine VÕS § 1018 lg 1 p 1 mõttes tähendab asjaajamisele asumise, mitte aga selle tulemuse heakskiitmist. Heakskiitmine eeltoodud sätte mõttes tähendab tehingut, st õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldust tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 mõttes. Kuna kostja on juriidiline isik, siis eeldaks tema käsundita asjaajamise heakskiitmine ka esindusõiguse olemasolu isikul, kes tema nimel käsundita asjaajamise heaks kiidab. Asjaolu, et isik kes esitles ennast juhatuse esimehena ja käis ülepäeva meestega juttu rääkimas ei ole veel juriidilise isiku poolne heakskiit asjaajamise asumise mõttes. Samuti ei saa e-kirjavahetust lugeda tahteavalduseks ja heakskiitu kui tehingut. Samas ei ole hageja tuginenud sellele, et e-kirjavahetus kujutab endast kostja heakskiitu kui tehingut. Ka ei ole esile toodud asjaolude alusel võimalik tuvastada, et töö tegemiseks oleks esinenud mõni seadusest tulenev alus. Kuna ei ole täidetud VÕS § 1018 lõike 1 p-st 2 tulenev eeldus ei ole hagejal VÕS § 1023 lõike1 alusel õigus nõuda, et kostja hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused. VÕS § 1042 lõige 1 kohaselt teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Sama paragrahvi teine lõige näeb ette tingimused, mis välistavad kulutuste hüvitamise esimeses lõikes kirjeldatud olukorras. VÕS § 1042 järgse kulutuste hüvitamise nõude eelduseks on mh see, et kulutuste tegija on olnud heauskne VÕS § 1024 lg 4 mõttes. Ekspertiisiakti kokkuvõtte p 7.9 kohaselt parandustööde tulemusena vähendati oluliselt vahelae kandevõimet, helipidavust, tulepüsivust ning ehitati välja torustikud, mis pikaajalisel kasutamisel põhjatavad täpselt samasuguseid kahjustusi, kui need, milliste kõrvaldamiseks töö algselt ette võeti. Hageja poolt esitatud Ehitajamees poolt koostatud 05.09.2020.a. arve nr 052520 ei ole korrektne ja ei tõenda kas arves märgitud kõik tööd olid vajalikud, milline tööde maht ja materjalid ei ole korter nr xxxx remondi töödeks. Arve kohustuslikuks rekvisiidiks on ka maksetingimused ja tähtaeg. Eeltoodud põhjustel jääb hagi rahuldamata ja puudub vajadus käsitleda poolte väiteid, mis puudutavad kahjuhüvitise (remonditööde kulu) suurust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lõike 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 172 lõige 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.