7.veebruari 2023. a kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldamata. Ly Lumiste taotlus protokolli parandamiseks lisada kohtuistungi protokollile.
4.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Ly Lumiste kanda.
5.Määrata X linn, XXXX korteriühistu apellatsiooniastme menetluskulude suuruseks 1912 eurot 80 senti (koos käibemaksuga).
6.Mõista Ly Lumistelt X linn, XXXX korteriühistu kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus 1912 eurot 80 senti (koos käibemaksuga).
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Ly Lumiste (hageja) esitas 7. mail 2021 hagi X linn, XXXX korteriühistu (kostja) vastu põhinõude 4392 euro, viivise 60 euro 65 sendi ja kahju 60 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt oli hageja kuni 6. aprillini 2021 korteri asukohaga X, XXXX–X omanik ja korteriühistu XXXX (kostja) liige. Hageja tegi 2020. aastal oma korteris remonttöid, mille käigus selgus, et korteri ja kortermaja trepikoja põrandatalad olid pehkinud ja mädanenud. Tegemist oli hoone tugistruktuuriga, mistõttu tulnuks see esimesel võimalusel korda teha, kuna
seisukord kujutas ohtu vähemalt osale hoonele ja ilma põrandatalasid parandamata poleks hageja saanud remonttöödega jätkata. Hageja teavitas 12. mail 2021 tööde tegemise vajadusest kostja raamatupidajat Valli Altet, kes vastas samal päeval, et kohale on vaja kutsuda spetsialist akti koostamiseks. Korteriühistu kasutab V. Altet igapäevases tegevuses, seega saab teda lugeda korteriühistu esindajaks. Muinsuskaitseamet tegi juunis 2020. a kortermajas ülevaatuse ja koostas augustis 2020. a vaatlusprotokolli ja aruande, milles insener-nõunik täheldas, et lae avamisega on tulnud nähtavale ulatuslik niiskuskahjustuste piirkond korteri nr 2 all paiknevatel vahelaetaladel. Vahelae avamine andis ülevaate vahelae sisestest varjatud vee- ja kanalisatsioonitorustike paigutustest ning nende tehnilistest lahendusest. Varjatud olekus kommunikatsioonitrasside puhul on kaks erinevat ohutegurit niiskuskahjustuse tekkimise võimalusele kaasaaitamises. Isoleerimata külmaveetorud ja metallist liitmikud tekitavad temperatuuride erinevuse tõttu siseõhu kondenseerumise torustiku välispinnale ning sellest tekkinud kondensaatvee tagasi tilkumise koondatud piirkonda, mis põhjustab konstruktsioonide liigmärgumise. Olemasolevad kanalisatsioonitrassid on paigaldatud ja ühendatud põrandakonstruktsiooni sees monteeritavate liidete abil ning minimaalsete kalletega, mistõttu on oht torustiku kalde muutumisel või ummistuse korral nende lekkimiseks. Toru vahetus läheduses on puitkonstruktsioonide niiskuskahjustused kõige intensiivsemad. Hageja tellis pehkinud talade rekonstrueerimise ja nendele veekahjustusi tekitanud kortermaja veevärgi ümberehitustöid ning tasus nende tööde eest 4392 eurot. Hageja nõudis kortermaja struktuuri säilitamiseks tehtud kulutuste hüvitamist eelmiselt korteriomanikult Villi Kaldalt. Kuivõrd hagejal ei õnnestunud V. Kalda süüd talade pehkimises tõendada, esitas hageja nõude tehtud kulutuste hüvitamiseks lähtuvalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 37 lgst 1 kostja vastu. Hageja saatis kostjale 5. märtsil 2021 nõudekirja koos Muinsuskaitseameti vaatlusprotokolli ja ehitusinseneri aruandega, talade parandamiseks tehtud kulutuste arvega ja fotodega pehkinud taladest. Kostja vastas hagejale 11. märtsil 2021, et hageja ei saa nõuda kulude hüvitamist, kuna tehtud tööd ei olnud maja säilitamiseks vajalikud. Jurist koostas hagejale õigusliku analüüsi, mille eest tasus hageja 60 eurot. Hageja esitas
17.märtsil 2021 kostjale e-kirja, millele lisas juristi analüüsi ja nõude kulutuste hüvitamiseks. Kostja leidis 19. aprilli 2021. a kirjas, et ei pea vaidlusaluste talade vahetamist „avariiliselt vajalikuks“ ning töödega oleks saanud oodata, kuni üldkoosolek oleks otsuse teinud. Põrandatalad on kaasomandi ese, mis on korteriühistu vastutusalas. Tehtud tööd olid vajalikud kaasomandi eseme ehk kortermaja säilitamiseks. Vajalike kulutustega on tegemist siis, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 lg 1). Olukorras, milles kortermaja põrandaid toestavad talad olid niiskuskahjustusest tulenevalt pehkinud, tuli need majas asuvate korterite edasiseks ohutuks kasutamiseks viivitamatult välja vahetada. Kahjustatud põrandatalade kiire välja vahetamata jätmine oleks võinud päädida kogu elamu või selle osa hävimisega. Sama kehtib ka lekkiva ja kondensatsiooni tekitava ühisveevärgi kohta – ilma vajalike töödeta oleks torud tekitanud kortermaja tugistruktuuridele taas samasugused pehkimist esile kutsuvad niiskuskahjustused. Väide, et põrand on ohtlik, on otsitud põhjus. Hageja poolt paigaldatud põrand on majas tänaseni. Tööde käigus ühistu esimehena ennast esitlenud Argo Reimkel käis kohal ja sisuliselt kiitis töö heaks. Kuna kostja kiitis kõnealuste ehitustööde tegemise vähemalt kaudselt heaks, on alternatiivse nõude aluseks käsundita asjaajamine võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 ja § 1023 alusel või alusetu rikastumine VÕS § 1042 alusel. Kostja on talastiku vahetamise enda poolt tehtavate kulutuste osas kokku hoidnud, seega on ta vastavate tööde soorituse osas rikastunud.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei teavitanud 12. mai 2020. a e-kirjaga kostjat kui juriidilist isikut, vaid edastas kirja V. Altele, kes osutab kostjale raamatupidamisteenust. Kostjat esindab kaheliikmeline juhatus, s.o Argo Reimkel ja Henry Rebane. Hageja ei ole tõendanud, et tema poolt vahelaetalade ja veetorustiku väljavahetamine oli vajalik kulutus, mille tegemiseks ei olnud korteriomanike kokkulepet või otsust vaja. Hagile ei ole lisatud ühegi asjatundja arvamust, mis kinnitaksid, et kõik vahelaetalad olid sellises seisukorras, et need tuli võimalikult kiiresti välja vahetada ja et need kujutasid hoonele reaalset ohtu. Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa nõunik Mirjam Abel, kes tegi 30. juunil 2020 koos nõustamisosakonna insener-nõuniku Virgo Eichega korteri paikvaatluse, tuvastas, et korter nr 2 all olevad põrandatalad on osaliselt läbi mädanenud ning põrandataladest on läbi puuritud veetorude jaoks augud. Samuti tuvastati, et vahelae konstruktsiooni niiskuskahjustuse põhjustajaks on läbivajunud kanalisatsioonitoru ja selle ühendusliitmiku lekkimine. Samas ei nähtu ei M. Abeli vaatlusprotokollist, ega V. Eiche ülevaatuse aruandest, et 30. juuni 2020. a paikvaatluse käigus oleks Muinsuskaitseamet teinud vahelaetalade tugevusarvutusi ning määranud nende suhtelist niiskust või hallituskahjustuse ulatust. Samuti ei nähtu tõenditest, millises ulatuses, s.t mitu tala ja kui suur osa tala pikkusest ja ristlõikest on pehastunud. Seega ei kinnita ükski tõendist hageja väiteid kogu veetorustiku ning vahelaetalade väljavahetamise vajalikkusest, sest vaatluse käigus selliseid uuringuid lihtsalt ei tehtud. Hagiavaldusele lisatud tööde arve ei ole tõsiseltvõetav raamatupidamisdokument, sest sellelt ei nähtu ei teostatud tööde mahtu, ega kasutatud ehitusmaterjalide hulka. Arve ei tõenda, et hageja on arvel kajastatud ulatuses kulutusi teinud. XXXX elamu on X vanalinna muinsuskaitsealal asuv mälestis, milles võib ehitustöid teha vaid muinsuskaitse eritingimusi järgiva projekti alusel ja erialaspetsialisti järelevalve all ning ennekõike peab tööde tegemiseks olema Muinsuskaitseameti luba. Kostjale teadaolevalt ei ole hageja teostatud tööde tegemiseks ametilt luba taotlenud ega seda ka saanud ning samuti ei ole ta esitanud Muinsuskaitseametile mingit projekti või tegevuskava seoses tema poolt kavandatavate tööde tegemisega. Muinsuskaitseameti vaatlusprotokollist nähtub, et põrandatalad olid läbi mädanenud vaid osaliselt, pehkinud oli kaks tala. Hagejal piisanuks võimaliku ohu likvideerimiseks üksnes kahe pehkinud tala väljavahetamisest. Hageja oleks pidanud kõigepealt vaatama, kas neid oleks saanud parandada, toestada, nagu ehitusekspert ütleb, või oleks saanud neid proteesida. Hageja lammutas kogu süsteemi täielikult maha, kaasaarvatud veetorustiku, mis ei puutunud üldse asjasse. Hageja oleks pidanud vaatama lekkiva toru seisukorda. Hageja tehtud tööde puhul on tegemist suurel määral kaasomandi esemel oluliste ümberkorralduste tegemisega, mis vajanuks kaasomanike kokkulepet või enamuse otsust. Asjaolu, et hageja poolt tehtud tööd väljuvad nii mahult kui ulatuselt asja säilitamiseks vajalike toimingute raamest, kinnitavad Ehitusekspertiisibüroo OÜ ehitusinsener Hannes Kase poolt
2.augustil 2021 koostatud eksperthinnang ning Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa nõuniku Kadri Lepiku poolt 3. augustil 2021 koostatud vaatlusprotokoll. 19. juulil 2021 läbiviidud paikvaatluse käigus tuvastas muinsuskaitseametnik, et hageja oli ehitustööde käigus eemaldanud kõik esimese ja teise korruse vahelise vahelae ajaloolised puittalad ning asendanud need kandeseintele kinnitamata esialgsetest oluliselt õhemate puitprussidega, kusjuures uued talad on pikitalale toetatud metallnurkade ja klotside abil. Osa uutest taladest on pikitala kohal jätkatud ebatraditsiooniliste ja ajaloolise ehitisega sobimatute jätkudega, veetorustikku asendamise käigus on uute talade ristlõiget torude läbiviikude tõttu vähendatud. Ehituseksperdi hinnangust nähtub, et ükski tehtud töödest ei vasta kehtestatud nõuetele. Hageja oleks pidanud eelkõige kahjustatud vahelaetalad proteesima või asendama need vanade samaväärsete, sarnase ristlõike ja töötlusega taladega. Hageja on paigaldanud talad, mille
kandevõime on algse olukorraga võrreldes üle kuue korra väiksem. Hageja poolt kostjale esitatud arvel kajastatud talasid ristlõikega 115x270 mm ei ole tegelikult üldse paigaldatud, vaid nende asemel on paigaldatud talastik 50x200 mm prussidest. Ka vahelae ümberehituse käigus asendatud veetorustike ehitus ei vasta kehtestatud nõuetele ja seda nii torustike kinnitamise, kui ka isoleerimise poolest. Hageja tehtud tööde tulemusena vähendati oluliselt vahelae kandevõimet, helipidavust, tulepüsivust ning ehitati välja torustikud, mis pikaajalisel kasutamisel põhjustavad täpselt samasuguseid kahjustusi, kui need, mille kõrvaldamiseks hageja töid teostas. See tähendab, et faktiliselt kahjustas hageja tehtud töödega kaasomandi eset oluliselt suuremal määral, kui see algselt oli. Kuna tänu hageja ehitusele on probleem tekkinud ka teistes korterites, tuleks kaasata kõik korteriomanikud ja vaadata asi läbi hagita menetluses.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 10. oktoobri 2022. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte enda kanda. Kohtuvaidlus tuleneb korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, mistõttu on tegemist hagita menetluse asjaga. Maakohus leidis samas, et menetlusliigi valik ei vii käesoleva tsiviilasja ebaõigele lahendamisele. Hageja oli alates 13. märtsist 2020 kuni 6. aprillini 2021 XXXX korteri nr X omanik. Kortermajas on asutatud korteriühistu. Hageja oli korteriühistu liige, kelle suhted korteriühistuga väljaspool üldkoosoleku otsuste tegemist tuleb korteriühistu eesmärkide tõttu lugeda tehingulaadseteks suheteks. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on oma korteri remondi käigus vahetanud põrandatalad ning lisaks ka kortermaja trepikojas pehkinud ja mädanenud põrandatalad. Vaidlus seisneb selles, kas hageja tehtud remont oli töö, mille tegemata jätmisel asja seisund oluliselt halveneks enne asja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise tavapärasel viisil otsustamist. Hageja heidab kostjale ette seda, et kostja rikkus oma tegevusetusega seadusest tulenevat kohustust tagada kaasomandi eseme korrashoid. Hageja tellis pehkinud talade rekonstrueerimise ja nendele veekahjustusi tekitanud kortermaja veevärgi ümberehitustööd ning tasus nende eest kokku 4392 eurot. KrtS § 37 lg 1 kohaselt on korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning ta võib nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist. KrtS § 4 kohaselt koosneb korteriomand eriomandi ja kaasomandi esemest. Eriomandi esemeks ei ole hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires. Maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis, on korteriomandi kaasomandi osa esemeks. Seega on põrandatalade puhul tegemist kaasomandi esemega, mis on korteriühistu vastutusalas. Hageja tegi kulutusi kaasomandi eseme suhtes. Kostja hinnangul ei ole hageja eriteadmisi omava isiku arvamusega tõendanud, et kulutused olid vajalikud KrtS § 37 lg 1 tähenduses. Maakohus ei nõustunud, et korteriühistu on oma kohustuse (kaasomandi korrashoiukohustus) jätnud täitmata või olnud selle täitmisel tegevusetu. Sellekohaseid tõendeid maakohtule esitatud ei ole. Käesolevas asjas oli võimalik otsustada asja säilitamiseks vajalike toimingute tegemine tavapärasel viisil, ehk hageja oleks pidanud eelnevalt pöörduma ja ootama ära muinsuskaitseametilt soovitused, kaasama teised kaasomanikud, saama nende nõusoleku.
Tõendatud ei ole asjaolu, et kohese sekkumiseta oleks koridori põrand sisse kukkunud. Hageja poolt mahus tehtud tööde maht ei olnud vajalik. Ekspertiisibüroo OÜ ekspertiisiaktist nähtub, et töödega ei ole asendatud laetalade kandevõime tagatud. Asendatud torustike kinnitus ja isoleerimine ei vasta nõuetele. Hageja väitel alustas ta korteris remonti koheselt pärast korteri ostu kevadel 2020. a. Korteri põrand vetrus ja remondi tegemise käigus avastas hageja, et põrandatalade seisund on sellises olukorras, et kohese sekkumiseta oleks põrand läbi kukkunud. Korteri ostmisel pidi hageja eelnevalt korteriga tutvuma, mille käigus tuvastama, et põrandaga on probleem. Hageja pidi juba korteri ostmisel olema teadlik, et põrand on ohtlik ja vajab remonti. Kui nimetatud puudus selguski hiljem siis oli hagejal võimalus esitada nõue korteri müüjale, kuna tegemist võis olla müügieseme varjatud puudusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 1 kohaselt, kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks, asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele ja asjaajamiseta õigeaegselt täitmata jääks soodustatud seadusest tulenev kohustus ülal pidada kolmandat isikut või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Maakohus leidis, et praeguses asjas ei ole seadusest tulenevad eeldused täidetud. Käsundita asjaajamise heakskiitmine VÕS § 1018 lg 1 p-i 1 mõttes tähendab asjaajamisele asumise, mitte aga selle tulemuse heakskiitmist. Heakskiitmine tähendab tehingut, st õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldust TsÜS § 67 lg 1 mõttes. Kuna kostja on juriidiline isik, siis eeldaks tema käsundita asjaajamise heakskiitmine ka esindusõiguse olemasolu isikul, kes tema nimel käsundita asjaajamise heaks kiidab. Asjaolu, et isik esitleb ennast juhatuse esimehena ei ole veel juriidilise isiku heakskiit asjaajamise asumise mõttes. Samuti ei saa e-kirjavahetust lugeda tahteavalduseks ja heakskiiduks kui tehinguks. Esile toodud asjaolude alusel ei ole võimalik tuvastada, et töö tegemiseks oleks esinenud mõni seadusest tulenev alus. Kuna ei ole täidetud VÕS § 1018 lg 1 p-st 2 tulenev eeldus, ei ole hagejal VÕS § 1023 lg 1 alusel õigust nõuda, et kostja hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused. VÕS § 1042 lg 1 kohaselt võib teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes mh arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Sama paragrahvi teine lõige näeb ette tingimused, mis välistavad kulutuste hüvitamise esimeses lõikes kirjeldatud olukorras. VÕS § 1042 järgse kulutuste hüvitamise nõude eelduseks on mh see, et kulutuste tegija on olnud heauskne VÕS § 1024 lg 4 mõttes. Ekspertiisiakti kokkuvõtte p-i 7.9 kohaselt vähendati parandustööde tulemusena oluliselt vahelae kandevõimet, helipidavust, tulepüsivust ning ehitati välja torustikud, mis pikaajalisel kasutamisel põhjustavad täpselt samasuguseid kahjustusi, kui need, milliste kõrvaldamiseks töö algselt ette võeti. Ehitajamees OÜ poolt koostatud 5. septembri 2020. a arve nr 052520 ei ole korrektne ja ei tõenda, kas arvel märgitud kõik tööd olid vajalikud, millised tööd ja materjalid ei ole seotud korteriga nr 2. Arve kohustuslikuks rekvisiidiks on ka maksetingimused ja tähtaeg.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakaohtu otsus ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus vääralt leidnud, et hageja ei saa nõuda vastavalt KrtS § 37 lg-le 1 vajalike kulutuste hüvitamist. KrtS § 37 lg 1 ei näe kohaldamise eeldusena ette seda, et ühistu on enda mistahes kohustust rikkunud ega seda, et tavapärasel viisil otsuse langetamine oleks võimatu, vaid seda, et korteriomanik teeb kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke kulutusi. Ainus asjassepuutuv vaidlusalune küsimus oli selles, kas kulutused olid vajalikud KrtS § 37 lg 1 ja TsÜS § 63 p-i 1 tähenduses. Maakohus leidis ebaõigesti, et kulutused ei olnud vajalikud. Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid. Selles, et pehkinud talastiku eemaldamine oli vajalik, ei saa olla kahtlust. Selle üle, et talastik oli pehkinud ja mädanenud, ei olnud poolte vahel vaidlust. Samuti ei olnud vaidlust selle üle, et vana veetorustik oli pehkinud ja mädanenud talastikust läbi põimitud. See nähtus fotodest ja Muinsuskaitseameti vaatlusprotokollidest, sama kinnitas ka tunnistaja Kristjan Karu 19. juuli 2022. a istungil. Peale talastiku eemaldamist oli tarvis uus talastik paigaldada. Seega oli see töö vajalik. Peale vana veetorustiku eemaldamist oli vajalik taastada selle funktsionaalsus hoones. Seejuures ei oma tähtsust, kas asendav veetorustik oli nõuetele vastav või mitte, sest uue veetorusitku eesmärk oli taastada veevarustus kortermajas ja seda see ka tehti. Maakohus jättis põhjendamatult kohaldamata TsÜS § 138 lg-e 1 ning kohaldas vääralt TsÜS § 68 lg-t 2 ja § 132 lg-t 1. Kostja teadis töödest ja kiitis neid heaks. Hageja teavitas kostjat tööde vajadusest 12. mail 2020. Kostja ei teinud midagi talade parandamiseks ja asus esmakordselt nende parandamisele vastu vaidlema siis, kui hageja nõudis 2021. a kevadel tööde hüvitamist. Töödest oli kostja teadlik, kuivõrd kostja juhatuse liige Argo Reimkel oli tööde juures. Kostja ei ole töid ümber teinud ega parandanud. Kostja etteheited on esitatud ainuüksi selleks, et vältida hagejale tööde hüvitamist. Lisaks kasutas kostja V. Altet pidevalt enda majandustegevuses ja kui viimane seletas hagejale 12. mai 2020. a e-kirjas, et remont on vajalik, on see kostjale omistatav tahteavaldus, mis seisneb tööde heakskiitmises. Uus talastik toestab sellele toetuvat põrandat ja selle kohal asuvas korteris elab kostja seaduslik esindaja Kristiina Nurmetalu ning ei tema, ega ühistu, mille juhatuses ta on, ei pidanud talastiku täiendavat toestamist vajalikuks. Maakohus on vääralt leidnud, et hageja ei saa nõuda kulutuste hüvitamist VÕS § 1018 lg 1 ja § 1023 lg 1 alusel. Talastiku asendamisega tegi hageja kostja kasuks teo, mille kostja vähemalt konkludentselt heaks kiitis ja/või mis vastas kostja huvile ja tegelikule (või eeldatavale) tahtele VÕS § 1018 lg 1 tähenduses. Korteri talastik on osa kaasomandi ühisosast, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et seda parandades oleks hageja tegutsenud iseenda huvides. Maakohus rikkus põhjendamiskohustust ja jättis vääralt VÕS § 1042 lg-t 1 kohaldamata. Hageja kandis kulutusi, mille tulemusel tugistruktuurid parandati ja veevarustus taastati. Seetõttu ei pidanud kostja neid kulutusi ise kandma ja rikastus. Maakohus on ebaõigesti hinnanud Hannes Kase ekspertiisiakti ja jätnud põhjendamatult tähelepanuta hageja esitatud XXXX kortermaja projektijoonised, vaatlusprotokollid koos fotodega ja tunnistajate ütlused, millest tuleneb, et ekspertiisiaktist ei nähtu, et hageja tellitud tööde tulemusel oleks talastiku kandevõime, helipidavus ja tuleohutus vähenenud. Hannes Kase ei tutvunud objektiga enne tööde algust, vaid lähtus ideaalsest ja nõuetele vastavast objektist. Ekspertiisiaktist ei nähtu, et enne hageja tehtuid töid oleks talade kandevõime, helipidavus või tulepüsivus olnud tagatud. Väide, et hageja poolt ehitatud talastiku kandevõime ei vasta
normile, on asjassepuutumatu. Kortermaja projektijooniselt nähtub, et talastikku pidid toestama kolm posti või sammast, kuid neid ei olnud ka enne hageja poolt tööde alustamist. Isegi kui ehitatud talastiku kandevõime ei ole piisav, on ehitus pooleli ja kostja peab selle lõpule viima Maakohus on põhjendamatult välistanud osalise tööde vajalikkuse. Isegi kui hageja oleks uue talastiku ehitanud välja vaid poolenisti, oleks see olnud vajalik töö, sest talastiku asendamine oli vaieldamatult vajalik. Kostja esitas vastuses apellatsioonkaebusele esmakordselt uusi väiteid. Hageja ei ole teinud töid kogu kortermaja talastiku väljavahetamiseks ega ole väitnud, et oleks. Hageja on vahetanud korter nr 2 all olevaid ja koridori all olevaid põrandataldasid. Hageja ei vahetanud välja terve kortermaja veetorustiku. Vastupidiseid kostja väiteid tuleb käsitleda uue asjaoluna TsMS § 652 lg 4 tähenduses ning jätta tähelepanuta. Küsimused tööde vajalikkusest ja tööde tegemiseks kasutatud võtetest pole samastatavad – talastik vajas remonti olenemata sellest, kas talasid oleks saanud restaureerida või välja vahetada. Välja vahetamine oli ökonoomsem valik. V. Alte ei olnud vaid raamatupidamisteenust osutav isik, vaid ka end kostja juhatuse liikmena esitlenud isik. V. Altel oli volitus teha kostja nimel tehinguid. Isegi kui asuda seisukohale, et V. Alte ei olnud isik, keda kostja oma tegevuses kasutas TsÜS § 116 lg 2 tähenduses, tuleb leida, et V. Altel oli talumisvolitus TsÜS § 118 lg 2 tähenduses.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ükski hageja poolt hagile lisatud dokument ei kinnita ega tõenda, et kogu vahelaetalastik oli pehkinud ja mädanenud ning vajas täielikult väljavahetamist. Muinsuskaitseameti nõunik Kadri Lepik kinnitas tunnistajana 19. juuli 2022. a kohtuistungil, et kõikide talade eemaldamise vajadust ei olnud. Tunnistaja kinnitas ka vana veetorustiku eemaldamise mittevajalikkust. Maakohus on asjas olevaid tõendeid õigesti hinnanud ja teinud neist asjakohased järeldused. Tuginedes riiklikult tunnustatud eksperdi Hannes Kase koostatud ekspertiisile, on kohus õigesti asunud seisukohale, et hageja poolt kaasomandile tehtavad tööd sellises mahus ei olnud vajalikud, tema poolt teosatud töödega ei ole asendatud laetalade kandevõime tagatud ning asendatud torustike kinnitus ja isoleerimine ei vasta nõuetele. Käesolevas asjas oli võimalik otsustada asja säilitamiseks vajalike toimingute tegemine tavapärasel viisil ehk hageja oleks eelnevalt pidanud ootama ära Muinsuskaitseameti soovitused tööde tegemise osas, kaasama teised kaasomanikud ja saama nende nõusoleku. Kuigi H. Kase ei käinud enne ehitustöödega alustamist talastikku ega ruume vaatamas, ei tähenda see, et ekspertiisiaktis toodud järeldused ei ole tõesed. Ekspert on akti p-des 3.3. ja 3.4., märkinud, et viidatud dokumentides ei ole määratud vahelaetalade jääkristlõiget, teostatud tugevusarvutusi ning määratud talade suhtelist niiskust ega hallituskahjustuse ulatust, samuti liigilist kooslust ning puuduvad ka hagiavalduse lisa 3 fotol 1 keskel nähtava mädanikuga kahjustatud tala kahjustuste mõõteandmed. 1960.-ndate aastate maja projekt nägi kolme posti olemasolu ette, kuid neid ei ole seal kunagi olnud ja nagu ka tunnistaja Hannes Kase 19. juuli 2022. a istungil on kinnitanud, ei olnud need postid sellise ristlõikega talade puhul, mida hageja eemaldas, ka tegelikult vajalikud. Kostja ei ole kunagi kiitnud hageja poolt tehtud töid heaks ja seda ka mitte kaudse tahtlusega. Kostja ei toimi kohtumenetluses vastuolus enda eelneva käitumisega. V. Alte osutab korteriühistule raamatupidamisteenust ning tal puudub volitus ühistu esindamiseks ja
juhtimiseks. V. Alte ei olnud isik, kelle käitumise eest kostja TsÜS § 132 lg 1 järgi vastutaks. Puudub alus TsÜS § 132 lg 2 kohaldamiseks. Hageja tegutses enda huvides. Vana talastiku lammutamine ja uue, väiksema kandevõimega talastiku tegemine ei kujuta kostja kasuks tehtavat tegu, mis vastaks kostja huvidele ja tema tegelikule või eeldatavale tahtele VÕS § 1018 lg 1 tähenduses. Kostja ei ole hageja arvelt rikastunud. Hageja omavolilise tegevuse tulemusena ei ole kostja vara väärtus mitte suurenenud, vaid oli vähenenud, sest hageja tehtud ebaseaduslikke ehitustöödele ei ole võimalik saada kasutusluba enne, kui kostja on need tööd seadusega kooskõlla viinud. See tähendab kostja jaoks täiendavate märkimisväärsete kulude tegemist. Esitatud arve alusel ei ole võimalik hinnata, milline tööde maht ja materjalikulu puudutab korter nr 2 enda huvides tehtud töid jne.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse resolutsiooni muutmata, muutes TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda. Hageja kui korteriomanik nõuab kostjalt KrtS § 37 lg 1 alusel kaasomandi eseme säilitamiseks tehtud vajalike toimingutega seotud vajalike kulutuste hüvitamist. Korteriomandi ja kaasomandi asjad on TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt hagita asjade üks liik. Seega pidanuks maakohus lahendama praeguse asja hagita menetluses (vt ka Riigikohtu
22.aprilli 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-19561/13, p 14) ning maakohus on asja lahendades menetlusõigust rikkunud. Hageja ei tuginenud apellatsioonkaebuses maakohtupoolsele menetlusõiguse rikkumisele, mis on seotud maakohtu poolt valitud menetlusliigiga ega viidanud ka sellele, et maakohus jättis menetlusse puudutatud isikud kaasamata. Ringkonnakohus leiab, et asja on võimalik lahendada lõplikult sõltumata sellest, et maakohus on menetlusliigiga eksinud.
7.Hageja on seisukohal, et maakohus on menetlusõigust rikkudes pikendanud kaks korda hagile vastamise tähtaega (hageja väitis lisaks, et maakohus jättis lahendamata kostja korduva taotluse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks). Ringkonnakohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja oleks oma menetlusõigusi kuritarvitanud. Maakohus rahuldas kostja taotluse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks ning pikendas hagile vastamise tähtaega kuni 2. augustini 2021. Ringkonnakohtu istungil selgitas kostja esindaja, et teistkordse hagile vastuse esitamise tähtaja pikendamise taotluse esitamise tingis ekspertiisi tegemise vajadus hageja poolt tehtud tööde suhtes. Ekspertiis ei valminud eeldatud tähtajaks, samuti saabus muinsuskaitse vaatlusprotokoll
4.augustil, seega paar päeva pärast hagile vastamise tähtaega. Kostja vastas hagile 10. augustil, kaheksa päeva kohtu poolt määratud tähtajast hiljem. Kostja vastus on põhjalik, sellele on lisatud asjatundja arvamus ning Muinsuskaitseameti seisukoht. Ringkonnakohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud kostjapoolne hea usu vastane käitumine menetluses (TsMS § 200), kostja ei ole põhjustanud menetluse venimist ega takistanud hagejat oma menetlusõigusi teostamast. Kortermajas on seitse kaasomanikku, kostja seaduslikud esindajad ei täida oma seadusest tulenevaid kohustusi korteriühistu esindajatena selle valdkonna professionaalidena.
8.Poolte vahel ei ole ringkonnakohtus vaidlust selles, et hageja remontis talle kuuluvat korteriomandit ning vahetas tööde käigus välja põrandatalad nii korteris kui ka kortermaja trepikojas, eemaldas vana veevärgi ja asendas selle (apellatsioonkaebuse p 19).
Maakohus ei ole sidunud hageja nõude rahuldamist kostja kaasomandi osa korrashoiu kohustuse rikkumisega, nagu ekslikult väidab hageja apellatsioonkaebuses (apellatsioonkaebuse p 9). Maakohus on otsuses vastanud hageja poolt menetluses korduvalt avaldatud seisukohale, nagu oleks kostja jätnud tegemata vajaliku töö (I kd, tl 146 pöördel; tl 169). Kaasomandile tehtud ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste vajalikkust tuleb hinnata TsÜS § 63 lg 1 järgi (vt Riigikohtu 20. juuni 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-8045, p 16.). Vajalikud on kulutused, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Hageja väitel avastas ta remonttööde käigus, et korterit ja kortermaja trepikoda toestavad põrandatalad olid pehkinud ja mädanenud. Tegemist oli hoone tugistruktuuridega, mis tulnuks esimesel võimalusel korda teha. Hageja vahetas välja kõik korteriomandi vahetalad (II kd, tl 8 pöördel). Veekahjustusi tekitas hageja väitel kortermaja veevärk, mille ümberehitustööd ta samuti tellis. Kulutuste vajalikkuse hindamisel TsÜS § 63 lg 1 alusel ei ole üldjuhul oluline mitte kulutuste tegija enda subjektiivne eesmärk, vaid see, kas kulutused on ka objektiivselt asja säilitamiseks vajalikud, seega kas need säilitavad asja substantsi ja kasutusvõimalust. Riigikohus on leidnud, et amortiseerunud küttesüsteemi vahetamist saab vähemalt üldjuhul lugeda vajalikuks kulutuseks TsÜS § 63 p 1 mõttes ja sama põhimõte kohaldub ka vee- ja kanalisatsioonisüsteemile (Riigikohtu 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 33). Ehitise amortiseerunud veetorustiku remontimine on seega vajalik toiming AÕS § 72 lg 4 mõttes (Riigikohtu 16. novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-114-06, p 18). Ringkonnakohus leiab, et ka mädanenud ja seetõttu ohtlikuks muutunud laetalade vahetamine on iseenesest vajalik ja tehtud kaasomandi eseme säilitamiseks. Ekslik on maakohtu seisukoht, mille kohaselt välistaks hageja poolt tehtud kulutuste hüvitamise nõude esitamise kostja vastu see, et hageja ei märganud korterit ostes, et selle põrand vajab remonti. Otsustamisel selle üle, kas tegemist on vajalike kulutustega, ei saa iseenesest aluseks võtta ka seda, kas nende tegemist on võimalik edasi lükata vähemalt selle ajani, mil oleks saanud teise kaasomanikuga kokkuleppe sõlmida või enamuse otsuse vastu võtta (Riigikohtu 2. novembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-16, p 14). Ka osaline tööde tegemine ei tähenda, et tegemist ei võiks olla vajalike kulutustega TsÜS § 63 lg 1 mõttes.
9.Ringkonnakohtu hinnangul on menetluses aga tõendamist leidnud, et praegusel ei juhul ei ole tegemist töödega, mis mahuksid KrtS § 37 lg 1 kaitsealasse. KrtS § 38 lg 1 järgi ei saa ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. Analoogne säte sisaldub ka AÕS § 74 lg-s 1. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb hageja nõue jätta rahuldamata, kuna selle aluseks on niisugused tehtud tööd, mille tegemist ei oleks saanud otsustada ilma korteriomanike kokkuleppeta. Kui tegemist on töödega, mille tegemise suhtes on vaja kõigi kaasomanike nõusolekut, ei saa nende hüvitamist nõuda KrtS § 37 lg 1 alusel korteriühistult. Hagiavalduse kohaselt puudutavad tehtud tööd hoone tugistruktuure ja tööd on tehtud kortermaja struktuuri säilitamiseks (I kd, tl 4, hagi p-d 3,7). Hagejale oli teada, et hoone on mälestis, mis asub muinsuskaitsealal. Muinsuskaitseameti 1. augusti 2020. a vaatlusprotokolli kohaselt on Muinsuskaitseameti töötajad teostanud 30. juunil 2020 elamus menetlustoimingu, hagiavalduse kohaselt on tehtud remonditööd pärast Muinsuskaitseameti poolse vaatluse läbiviimist.
Hageja on välja vahetanud kogu korteri lae vahetalad. Muinsuskaitseameti vaatlusprotokolli kohaselt olid põrandatalad läbi mädanenud osaliselt (I kd, tl 13), sama kinnitas ka tööde tegija (II kd, tl 8 pöördel). Muinsuskaitseameti aruande kohaselt oli vahelae konstruktsiooni niiskuskahjustuse tõenäolisim põhjustaja läbivajunud kanalisatsioonitoru ja selle ühendusliitmiku lekkimine. Hageja on vahetanud välja ka veetorustiku. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus enne tööde alustamist oli teada elamu paiknemine muinsuskaitsealal, läbiviidavad tööd olid ulatuslikud ning puudutasid kogu maja struktuuri ja puitelamu kaasomandi osa (trepikoda) olulisel määral, ületavad hageja poolt tehtud tööd eseme korrashoiuks vajaliku mahu. Tegemist on töödega, mis võivad mõjutada kogu maja kandekonstruktsioone ning ohutust. Kostja on tellinud Ehitusekspertiisibüroo OÜ poolt ekspertiisi, mis on menetluses käsitletav eriteadmistega isiku arvamusena TsMS § 272 lg 2 mõttes. Hoone ehituslike muudatuste suhtes kehtivad muinsuskaitse eritingimused (I kd, tl 90), mis on asjatundja arvamuse kohaselt kättesaadavad internetis. Arvamuse kohaselt ei ole hageja poolt tehtud mitte pehkinud talade rekonstrueerimise ja nendele veekahjustusi tekitanud kortermaja veevärgi ümebrehitustöid, vaid olemasolev vahelaetalastik lammutati ning asendati uuega. Hageja tegi torustikuga ja kandetaladega seotud tööd ilma ehitusprojektita, seda kinnitas ka tööde tegija (II kd, tl 8). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa puitmaja ühe osa laetalade täielikku vahetamist pidada ka selliseks tööks, mille tegemiseks ei ole vaja selle korteriomaniku nõusolekut, kelle õigusi ümberkorraldused ei puuduta üle määra, mida korteriomanik peab KrtS § 31 lg 1 p 2 kohaselt taluma. Hageja on menetluses läbivalt leidnud, et tema poolt tehtud tööd puudutavad kogu maja struktuuri. Sellele, et tehtud tööd ei ole mitte üksnes vajalikud kaasomandi säilitamiseks, vaid tegemist on ulatuslikuma ümberehitusega, viitab ka hageja ja kostjale raamatupidamisteenust osutava V. Alte kirjavahetus. V. Alte selgitas hagejale 12. mail 2020 saadetud vastuses (oma isikliku arvamusena), et: „on vaja kutsuda kohale spetsialist kes koostab akti. Akti, kus toob välja mis tööd peab tegema. Avariiohtlik seis. Maja ju peab säilima. Saun jne läheb likvideerimisele. Järgmine samm on üldkoosolek, korteriomanikud.“ Seega leidis ka kostjaga seotud isik selgelt, et edasisteks sammudeks on vaja kaasata teisi korteriomanikke. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis viitaksid sellele, et ta oleks teiste korteriomanike poole pöördunud või soovinud korteriühistu liikmete üldkoosoleku kokkukutsumist. Hageja on pidanud puuduste osas korteriomandis kirjavahetust kostja esindajaga, apellatsioonkaebuses viidatud A. Reimkeli 23. oktoobri 2020. a kirjast nähtuvad probleemid maja kanalisatsiooniga, kuid selles ei ole viiteid, et kostja liikmed sooviksid alustada veevärgija kanalisatsiooni uuendamistöödega või vahetada kaasomandis olevaid talasid. Hageja ei ole kaasomanike kokkulepet hagis nimetatud töödeks kohtule esitanud, seega ei ole hageja esitanud õigustust tööde tegemiseks. Ka siis, kui tegemist oleks KrtS § 38 lg-s 2 kaitsealasse kuuluvate töödega, mille järgi ei ole KrtS § 38 lg-s 1 nimetatud muudatuseks vaja selle korteriomaniku nõusolekut, kelle õigusi ümberkorraldused ei puuduta üle määra, mida korteriomanik peab KrtS § 31 lg 1 p 2 kohaselt taluma, ei ole hageja esitanud vahetalade vahetamisega otseselt seotud korteriomanike nõusolekut. Ringkonnakohus leiab täiendavalt, et isegi juhul, kui hagejal oleks kõigi teiste kaasomanike nõusolek, ei saa ta tehtud kulutuste hüvitamist nõuda korteriühistult.
10.Kaasomanike kokkulepet ulatuslikeks ehitustöödeks ei saa tuletada ka kostja liikmete väidetavast teadmisest tehtud töödest. Hageja poolt esitatud kirjavahetus kostjale raamatupidamisteenuse osutajaga sellele ei viita. Kui tööde käigus teine korteriomanik (mh korteriühistu juhatuse liige, II kd, tl 21 pöördel) on teadlik korteris tehtavast remondist (hageja
väitel: „Midagi ei öelnud, kellegile midagi ei kurtnud, noogutas ja sisuliselt kiitis selle töö heaks“), ei tähenda see kõikide kaasomanike kokkulepet tööde tegemiseks.
11.Ringkonnakohus leiab, et hageja nõuet ei saa rahuldada ka käsundita asjaajamise sätete alusel (VÕS § 1018 jj). Hageja esitatust ei tulene hageja soovi tegutseda kostja kasuks VÕS § 1018 lg 2 mõttes, lisaks ei ole hageja tõendanud vähemalt ühte VÕS § 1018 lg 1 pdes 1–3 nimetatud eelduse olemasolu. Kostja liikmete teadmine remondist hagejale kuuluvas korteris ei tähenda ulatuslike ehitustööde heakskiitu. Kostja on menetluses selgelt esile toonud, et hageja poolt tehtud tööd ei vastanud tema tahtele, kostja on Muinsuskaitseameti vastusega (I kd, tl 86) ja asjatundja arvamusega (I kd, tl 88jj) tõendanud, et tehtud tööd ei vasta kostja eeldatavale tahtele. Hagejal ei ole kostja vastu kulutuste hüvitamise nõuet ka VÕS § 1024 lg 4 kohaselt alusetu rikastumise sätete järgi (VÕS § 1041 või § 1042 alusel). Kostja on Muinsuskaitseameti vastusega, asjatundja arvamusega ja Muinsuskaitseameti nõuniku ütlustega (II kd, tl 17jj) tõendanud, et ta ei ole hageja poolt tehtud töödega rikastunud, hageja tehtud tööd ei ole sobivad. Tähendust ei oma ka see, et tegemist oli hageja väitel ökonoomseima lahendusega. Hageja ei ole esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõuet, vaid vastupidiselt väitnud apellatsioonkaebuses, et ebaõige on tema nõuet siduda kostja kohustuse rikkumisega.
12.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Nimetatud säte kohaldub ka ringkonnakohtu otsuse puhul. Hageja esitas ringkonnakohtule taotluse 7. veebruari 2023. a kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kostja vaidles hageja taotlusele vastu. Ringkonnakohus leiab, et taotlus protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 50 lg 1 järgi menetlustoimingu protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Hageja taotluses toodud täpsustused ei ole vajalikud asja lahendamise ega edasikaebamise seisukohalt. TsMS § 53 lg 4 teise lause järgi tuleb taotlus lisada kohtuistungi protokollile.
13.Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, puudub vajadus muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ning sellise menetluskulude jaotuse puhul puudus vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.
14.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostja menetluskuludeks ringkonnakohtus on õigusabikulu 2462 eurot 20 senti (koos käibemaksuga) ja sõidukulud 120 eurot (koos käibemaksuga), kokku 2582 eurot 20 senti. Kostja lepinguline esindaja on osutanud kostjale teenust ringkonnakohtus 21,6 tunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu 90 eurot ja 110 eurot, millele lisandub käibemaks, on mõistlik. Kostja on kooskõlas TsMS § 174 lg-s 10 sätestatuga menetluskulude kindlaksmääramise taotluses kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu lisandub hagejalt väljamõistetavale kostja menetluskulule käibemaks. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist osaliselt ülepaisutatud kuluga. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 19. juuli 2022. a kohtuistungi protokolli läbivaatamise ja menetlusosaliste ütluste analüüsi, Viru Maakohtu 10. oktoobri 2022. a kohtuotsuse analüüsi, apellatsioonkaebuse läbivaatamise ja analüüsi, kohtupraktikaga tutvumise, läbirääkimiste kliendiga ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ja Tartu Ringkonnakohtule esitamise eest taotletud
ajakulu kokku 16,20 tundi on osaliselt ülepaisutatud. Ringkonnakohtu menetluses ei saa pidada põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks ajakulu maakohtu menetluses toimunud kohtuistungi protokolli läbivaatamiseks. Maakohtumenetluses tehtud toimingute eest kulu hüvitamist oli kostjal võimalik taotleda maakohtus. Menetluskulude nimekirjast ei nähtu, kui palju aega kostja esindajal just sellele toimingule kulus. Arvestades, et maakohtu istungi protokolliga tutvumise ajakulu ringkonnakohtu menetluses ei ole põhjendatud, ning võttes arvesse maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja sellele vastuse mahukust ning tsiviilasja keerukust, loeb ringkonnakohus maakohtu otsuse ning apellatsioonkaebuse analüüsi ja kaebusele vastuse koostamise ajakulu põhjendatud kokku 10 tunni ulatuses, s.o rahaliselt 900 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus loeb hageja 25. jaanuari 2023. a vastuse läbivaatamise ja analüüsi ning kohtuistungiks ettevalmistumise ajakulu 4,60 tundi ning Tartu Ringkonnakohtu istungil esindamise ajakulu 0,80 tundi põhjendatud ja vajalikuks. Tegemist ei ole ebamõistliku ajakuluga, hageja 25. jaanuari 2023. a vastus on 17 leheküljel, esindajal tuleb üldjuhul istungiks ette valmistuda ning istungil esindamise ajakulu on esitatud vastavalt istungi tegelikule kestusele. Õigusabikulu nimetatud toimingute tegemise eest on põhjendatud taotletud ulatuses, s.o 594 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega on kostja esindaja kulu ringkonnakohtus põhjendatud kokku 15,4 tunni ulatuses, s.o rahaliselt 1494 eurot, millele lisandub käibemaks, kulu koos käibemaksuga 1792 eurot 80 senti. TsMS-is ei ole menetlusosalise ja tema esindaja sõidukulude hüvitamist üksikasjalikult reguleeritud, kuid analoogia korras kohalduvad sõidukulude hüvitamisele riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude kohta väljendatud Riigikohtu seisukohad (Riigikohtu
5.veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536/153, p 16). Sõidukulude hüvitamisel saab lähtuda analoogia korras valitsuse määrusest, millega on kehtestatud teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord (Riigikohtu 26. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-15, p 70 jj). Korra § 17 lg 1 järgi määratakse kindlaks riigi õigusabi osutamisega seotud sõiduki kasutamise kulud ja majutuskulud, kusjuures hüvitatakse üksnes otsesed kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi hüvitatakse riigi õigusabi osutamise tõttu kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto või muu sõiduki kasutamise kulud advokaadi taotluse alusel 0,30 eurot läbitud kilomeetri kohta. Juhul, kui taotletakse sõidukulude hüvitamist esimeses lauses sätestatud hüvitisemäärast suuremas ulatuses, tuleb kulusid põhjendada ja esitada kulude kandmist tõendavad dokumendid. Kostja taotleb sõidukulude hüvitamist korras märgitud määras, s.o 90 eurot (koos käibemaksuga) (0,30*125*2 + käibemaks). Korra § 151 lg 1 kohaselt, kui riigi õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda. Sõiduaja eest makstava hüvitise suurus sõltub advokaadibüroo ja riigi õigusabi osutamise koha vahemaast (korra § 151 lg 1 p-d 1–5). Kuna kostja lepinguline esindaja on taotlenud hüvitist tema tegevuskohaks oleva büroo asukohast (Rakvere linn) õigusteenuse osutamise kohta (Tartu linn) ja tagasi sõitmisele kulutatud aja eest ning õigusabi osutamise koha kaugus lepingulise esindaja tegevuskohast jääb ühte suunda arvestades vahemikku 101–150 kilomeetrit, peab hageja hüvitama kostjale esindaja kohtuistungile sõitmise aja eest 30 eurot (koos käibemaksuga) (korra § 151 lg 1 p 3). Eespoolöeldust tulenevalt tuleb hagejalt mõista kostja kasuks välja põhjendatud ja vajalikud apellatsiooniastme kulud kokku 1912 eurot 80 senti (koos käibemaksuga) (1792,80+30+90). Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse apellatsiooniastme menetlusekuludelt viivise väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja
apellatsiooniastme menetluskuludelt viivist kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Roostoja
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.