Määruse avalikult teatavaks- 7. oktoober 2022, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-22-13504
Tsiviilasi
Hekler Industrial HR OÜ avaldus Baltic Installations OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
ajutise halduri nimetamata jätmine
Menetlusosalised esindajad
ja
Electrical
nende avaldaja/võlausaldaja Hekler Industrial
HR OÜ
(registrikood 14009447; asukoht Valukoja tn 8/1, Lasnamäe linnaosa, 11415 Tallinn), lepinguline esindaja A.K., e-post XXX; võlgnik Baltic Electrical Installations OÜ (registrikood 12149374; asukoht Tartu mnt 31, Jõhvi linn, Jõhvi vald, 41538 Ida-Viru maakond; e-post [email protected]), lepinguline esindaja J.S., e-post XXX
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Hekler Industrial HR OÜ avalduse alusel Baltic Electrical Installations OÜ-le ajutine haldur nimetamata ja lõpetada Hekler Industrial HR OÜ pankrotiavalduse menetlus.
2.Jätta pankrotiavalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud Hekler Industrial HR OÜ kanda.
4.Määrata tsiviilasjas nr 2-22-13504 Baltic Electrical Installations OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 260 eurot (õigusabikulud).
5.Välja mõista Hekler Industrial HR OÜ-lt Baltic Electrical Installations OÜ kasuks menetluskulud 260 eurot.
6.Hüvitatavatelt menetluskuludelt 260 eurot tuleb Hekler Industrial HR OÜ-l tasuda Baltic Electrical Installations OÜ-le viivist alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Määrus toimetada kätte menetlusosaliste esindajatele. Edasikaebamise kord Ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Asjaolud
1.Hekler Industrial HR OÜ (võlausaldaja) esitas 12. septembril 2022 kohtule avalduse Baltic Electrical Installations OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt töötasid võlausaldaja töötajad tööjõu rendilepingu alusel võlgniku juhtimise ja kontrolli all. Poolte kokkuleppel pidi võlgnik tasuma võlausaldajale arve töötajate kasutamise eest 30 päeva jooksul teenuse osutamisest arvates. Võlausaldaja on 2022. aasta mais, juunis ja juulis osutatud teenuse eest väljastanud arved nr XXX, XXX ja XXX, mis võlgnik jättis vaatamata lubadustele tasumata. Võlausaldaja esitas võlgnikule 8. augustil 2022 pankrotihoiatuse ja andis 10 päevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks, sest võlgnik oli arve nr XXX (summas 6074 eurot) tasumisega võlgnevuses üle 30 päeva. Võlgnik kinnitas pankrotihoiatuse kättesaamist, kuid tasus arve osaliselt, jättes tasumata viivised ja arve põhiosast 1466,26 eurot. 30. augustil 2022 esitas võlausaldaja võlgnikule täiendava pankrotihoiatuse, kuna võlgnikule esitatud arve nr XXX (summas 4838,40 eurot) maksetähtaeg 30 päeva oli ületatud. Võlgnik sai täiendava pankrotihoiatuse kätte ja teatas võlausaldajale, et ei ole võimeline sissenõutavaks muutunud kohustust täitma ja et tal on täitmata kohustusi üle 200 000 euro. Avalduse esitamise seisuga on võlgnikul jätkuvalt tasumata arvest nr XXX tulenev võlgnevus 1466,26 eurot ja viivised 54,98 eurot, arvest nr 2391 tulenev võlgnevus 4838,40 eurot ja viivised 108,86 eurot ning arvest nr 2493 tulenev võlgnevus 517,44 eurot ja viivised 10,09 eurot. Lisaks oma lepingulise kohustuse nõuetekohasele mittetäitmisele võlausaldaja ees, nähtub registrist, et võlgnikul on täitmata kohustus ka Maksu- ja Tolliameti ees summas 32 887,77 eurot.
2.Võlausaldaja teavitas 21. septembril 2022 kohut, et võlgnik on 20. septembril 2022 tasunud pankrotiavalduse aluseks olevast nõudest 6822,10 eurot (põhinõue), kuid jätkuvalt on tasumata 205,20 eurot (viivised). Võlausaldaja palus pärast pankrotiavalduse kohtusse esitamist kohustuse osalise täitmise tõttu määrata kindlaks võlausaldaja menetluskulud summas 585 eurot (riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulud 1,5 tunni eest summas 165 eurot ilma käibemaksuta), jätta menetluskulud võlgniku kanda ning mõista võlgnikult võlausaldaja kasuks välja menetluskulud ühes kohustusega tasuda hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist.
3.Baltic Electrical Installations OÜ vaidles 22. septembri 2022 seisukohas võlausaldaja pankrotiavaldusele vastu, leides, et ajutise halduri nimetamiseks puudub alus. Võlgniku vastuväidete kohaselt:
3.1.ta on pakkunud võlausaldajale kohtumenetluse eelselt erinevaid lahendusi (lühiajalisi maksegraafikuid) ning selgitanud, et ei ole püsivalt maksejõuetu, vaid tegemist on ajutiste likviidsusraskustega; Võlausaldaja ise ei olnud avatud sisulisteks läbirääkimisteks ega teinud kohustuse täitmiseks vajalikku koostööd. Maksu- ja Tolliameti maksuvõla tasumiseks on koostatud maksegraafik.
3.2.võlausaldaja nõue ei ole selge, kuivõrd pankrotiavalduses ja selle lisades on võlausaldaja nõude suurus erinev – pankrotiavalduses 6822,10 eurot (1466,26 + 4838,40 + 517,44) ja lisade (arvete) järgi 6605,84 eurot (1250 + 4838,40 + 517,44). Sellest tulenevalt on ebaõige ka võlausaldaja viivisearvestus;
3.3.ta on tasunud 20. septembril 2022 võlausaldajale arvete nr XXX, XXX ja XXX katteks 6822,10 eurot ja enne seda arve nr XXX katteks 6074,48 eurot; Seega on võlgnik tasunud kõik kolm pankrotiavalduse aluseks olevat arvet summas 6605,84 eurot ning 216,26 eurot isegi enam.
3.4.ta on enne ajutise halduri nimetamist oma kohustuse täitnud või isegi juhul, kui lähtuda võlausaldaja 21. septembri 2022 avalduses märgitud viivise võlgnevusest 205,20 eurot, on
võlgnevuse suurus alla 2500 euro, mistõttu tuleb PankrS § 15 lg 3 p-de 3 ja 6 alusel jätta võlausaldaja avalduse alusel ajutine haldur nimetamata;
3.5.avalduse läbivaatamisega seotud kulud tuleb jätta pankrotiavalduse esitaja kanda. Võlgniku menetluskuluks on lepingulise esindaja õigusabikulud 260 eurot (2 tundi × 130 eurot), mis tuleb võlausaldajalt välja mõista ühes kohustusega tasuda hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist.
4.Võlausaldaja 26. septembri 2022 seisukoha kohaselt ei ole pärast rahalise kohustuse osalist täitmist võlgniku poolt tähtsust tema vastuväites märgitul. Kuna täitmata võlgnevus on käesoleval ajal alla 2500 euro, tuleb PankrS § 15 lg 3 p-de 3 ja 6 alusel menetlus antud asjas lõpetada ajutist haldurit nimetamata ja menetluskulud jätta võlgniku kanda. Kohtu põhjendused
5.Pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldajal võlgniku vastu 6996,03 euro (põhinõue 6822,10 eurot ja viivis 173,93 eurot) suurune nõue. Vaidlust ei ole selles, et võlgnik on pärast pankrotiavalduse esitamist ja enne ajutise halduri nimetamist 20. septembril 2022 tasunud pankrotiavalduse aluseks olevast nõudest 6822,10 eurot, mistõttu ei ületa pankrotiavalduse aluseks olevate nõuete suurus enam 2500 eurot.
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 1 p-de 3 ja 6 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevate nõuete suurus ei ületa osaühingu puhul 2500 eurot, välja arvatud kui nimetatud nõuete suhtes on aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist tulemusteta toimunud täitemenetlus, ning kui võlgnik on enne ajutise halduri nimetamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb.
7.Kohus leiab esitatud asjaoludele tuginedes, et PankrS § 15 lg 1 p-de 3 ja 6 alusel tuleb Hekler Industrial HR OÜ avalduse alusel jätta Baltic Electrical Installations OÜ-le ajutine haldur nimetamata ja lõpetada Hekler Industrial HR OÜ pankrotiavalduse menetlus. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.PankrS § 15 lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Sama põhimõte tuleneb ka PankrS § 150 lg-st 3, mille kohaselt hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja, kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata või läbi vaatamata, samuti kui menetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma pankrotiavaldusest loobub. Eeltoodust tuleneb, et pankrotiseadus näeb ette menetluskulude jaotuse pankrotiavalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise, samuti menetluse lõpetamise või lõppemise korral nagu antud juhul, sest PankrS § 15 lg 7 järgi ajutise halduri nimetamata jätmisel pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Seega puudub käesolevalt vajadus ja alus analoogia kohaldamiseks TsMS § 168 lg-tega 4 ja 5. Kohus märgib, et pankrotiavalduse esitamine on võlausaldaja valik, mille tegemisel peab ta arvestama pankrotiseaduses sätestatud menetlusõiguslike tagajärgedega, mh võimaliku menetluskulude kandmise kohustusega. TsMS § 475 lg 1 p 122 kohaselt lahendatakse pankrotimenetluse algatamine ja pankroti väljakuulutamine hagita menetluses ning avalduse esitamise eelduseks on võlgniku maksejõuetus, mitte aga hagimenetlusele omane vaidlus võlausaldaja nõude olemasolu ja suuruse üle. Kuna kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel võlgnikule ajutist haldurit ei nimeta, jätab kohus PankrS § 15 lg 6 alusel menetluskulud Hekler Industrial HR OÜ kanda.
9.TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Baltic Electrical Installations OÜ on taotlenud menetluskulude rahaliseks suuruseks määrata 260 eurot (käibemaksuta). Võlgniku menetluskulude nimekirja kohaselt on võlgniku menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud kahe tunni ulatuses järgmiselt: pankrotiavalduse ja
21.septembri 2022 menetlusdokumendiga tutvumine ning neile vastuse koostamine. Võlgnik kinnitab, et kõik kulud on tekkinud seoses antud kohtumenetlusega.
9.1.Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. Tsiviilasjas esindas võlgnikku jurist Jaanus Silm, olles võlgniku lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 2 mõttes. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel üldnormina kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–3, kusjuures põhilise kriteeriumina TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb esindajakulude korral lähtuda nende vajalikkusest ja põhjendatusest. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on kohtu hinnangul vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
9.2.Kohus, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid ning hinnates võlgniku lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud ajakuluga, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses on põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses, vastates tervikuna antud asja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole näidanud viidatud menetlustoimingutele kulunud aega (kokku kaks tundi) ülemäärasena. Samuti tuleb võlgniku esindaja tasu 130 eurot tunnis ilma käibemaksuta pidada põhjendatud ja mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, vastates käesoleval ajal juristi kvalifikatsiooni eeldava õigusnõustamise tunnihinnale.
9.3.Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus võlgniku avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määrab tsiviilasjas nr 2-22-13504 Baltic Electrical Installations OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 260 eurot (lepingulise esindaja õigusabikulu). Kohtumääruses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus võlausaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulud 260 eurot.
10.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb võlausaldajal tasuda alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras (TsMS § 177 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Lahend on osaliselt jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 13.12.2022 lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.