lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-8728/67

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 03.10.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-8728/67
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.10.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1067
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Margit Vutt, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

3. oktoober 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-8728

Tsiviilasi

Margus Mõtsari hagi Katrin Lambingu vastu kaasomandi lõpetamiseks ja Katrin Lambingu vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 29. juuli 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Katrin Lambingu apellatsioonkaebus

Tsiviilasja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (kostja, vastuhagis hageja): Katrin Lambing, ik XXXXXXXXXXX, lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Vastustaja (hageja, vastuhagis kostja): Margus Mõtsar, ik XXXXXXXXXXX, lepinguline esindaja vandeadvokaat Birje Kalmus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda menetlusse võtmast Katrin Lambingu apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu 29. juuli 2022. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-21-8728 ja lugeda apellatsioonkaebus Katrin Lambingule tagastatuks.
2.Jätta menetluskulude ringkonnakohtus Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Katrin

Lambingu

kanda.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS

1.Margus Mõtsar (hageja) esitas 1. juunil 2021 Tartu Maakohtule hagi Katrin Lambingu (kostja) vastu kaasomandi lõpetamiseks viisil, et XXXXXXXXXXX asuva kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) ainuomanikuks saab hageja. Hageja hüvitab kostjale omandi kaotuse eest 80 040 eurot.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei nõustunud kaasomandi lõpetamisega, samas nentis, et kaasomandi võib lõpetada, kuid mitte hagis toodud viisil. Kostja esitas 20. oktoobril 2021 vastuhagi, milles taotles kaasomandi lõpetamist kolmel alternatiivsel alusel: 1) asi jagatakse kaasomanike vahel reaalosadeks ning kohtuotsusega asendatakse kõik kostja (vastuhageja) tahteavaldused, mis on vajalikud kaasomandi lõpetamiseks ja eriomandi osa moodustamiseks; 2) asi müüakse kaasomanike vahelisel enampakkumisel; 3) kostja (vastuhageja) ostab kostjale kuuluva kaasomandi osa välja vastavalt kinnisasja turuhinnale; Kostja esitas maakohtule vastukäivaid taotlusi ja sõnastas korduvalt oma nõuet ümber. Maakohus määras kostjale kolmel korral tähtaja vastuhagi nõude seadusega kooskõlla viimiseks. Vaatamata maakohtu korduvale selgitamisele ja tähtaja määramisele jäi kostja reaalosadeks jagamise taotluse juurde. Reaalosadeks jagamise alusena pakkus kostja kinnistul asuvate hoonete jagamise plaani, sh osa hoonetest jääks tervikuna poolte kaasomandisse, samuti jääksid elamus mitmed ruumid ühiskasutusse. Hageja kostja ettepanekutega ei nõustunud. Hageja märkis, et poolte vahel on komplitseeritud suhted, mistõttu kaasomandi säilitamine ei ole otstarbekas. Kostja ise kinnistut ei kasuta ja kinnistut kasutab kostja eakas isa.
3.Tartu Maakohus tegi 29. juuli 2022 otsuse, millega: 1) jättis läbi vaatamata Katrin Lambingu vastuhagi kinnisasja reaalosadeks jagamiseks; 2) jättis rahuldamata Margus Mõtsari hagi kinnistu kaasomandi lõpetamiseks viisil, et kinnistu antakse Margus Mõtsari ainuomandisse rahalise hüvitise vastu; 3) rahuldas Margus Mõtsari hagi ja Katrin Lambingu vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks ja 4) otsustas lõpetada Margus Mõtsari ja Katrin Lambingu kaasomand viisil, et kinnistu müüakse kaasomanike vahelisel enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Maakohus määras kinnistu alghinnaks selle müümisel kaasomanike vahelisel enampakkumisel 216 000 eurot, millest Margus Mõtsarile kuuluva kaasomandiosa alghind on 116 640 eurot ja Katrin Lambingule kuuluva kaasomandiosa alghind on 99 360 eurot. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja menetluskulude suuruse kindlaks määramata.
4.Kostja esitas 29. augustil 2022 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule.
5.Tartu Ringkonnakohus jättis 6. septembri 2022. a määrusega kostja apellatsioonkaebuse käiguta ning määras kostjale tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks, s.o nõuetekohase apellatsioonkaebuse esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks. Ringkonnakohus selgitas, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 2 p-de 2 ja 3 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida mh apellandi selgelt väljendatud taotlus, märkides

ära, millises ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit apellant taotleb ning apellatsioonkaebuse põhjendus. TsMS § 633 lg 3 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuse põhjendustes märkida:1) millist õigusnormi on esimese astme kohus oma otsuses või otsuse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud; 2) millest tuleneb õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine; 3) viide tõenditele, millega apellant soovib iga faktiväidet tõendada. Apellatsioonkaebuselt oli tasumata ka riigilõiv. Ringkonnakohus hoiatas, et kui apellatsioonkaebuse esitanud isik jätab tähtajaks puudused kõrvaldamata, keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.

6.Kostja esitas 16. septembril 2022 menetlusdokumendi „Puuduste kõrvaldamine“, milles esitas apellatsioonkaebuse taotlused ja põhjendused uuesti. Kostja esitas riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse.
7.Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning kaebus tuleb lugeda kostjale tagastatuks. Apellatsioonkaebuse ja selle täienduse esitas kostja vandeadvokaadi vahendusel. Sama esindaja vahendusel esitatud vastuhagi jättis maakohus puuduste tõttu osaliselt läbi vaatamata. Asja materjalidest nähtub, et maakohtu menetluses esitas kostja esindaja vahendusel ebaselgeid ja põhjendamatuid taotlusi, mh kinnitas kostja, et ta ei soovi üldse kaasomandi lõpetamist, samas esitas vastuhagi, milles nõustus ka hageja pakutud viisiga. Kostja esitatud apellatsioonkaebusest on võimalik tuletada, et kostja ei nõustu maakohtu otsusega, kuid kostja nõue ei ole selge ega piisavalt põhjendatud. Kostja taotlusest ei ole mh võimalik aru saada, millist ringkonnakohtu lahendit kostja taotleb. Lisaks ei vasta esitatud kaebus ka TsMS § 633 lg 2 p 3 ja lg 3 nõuetele, kuna selles esitatud põhjendustes ei ole mh välja toodud, milles seisneb maakohtu õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine. Eeltoodu tõttu leiab ringkonnakohus, et kostja ei ole kaebuse puudusi kõrvaldanud. TsMS § 637 lg 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse mh siis, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, muu hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel. TsMS § 651 lg 1 järgi on ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel seotud apellatsioonkaebuse piiridega. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul takistavad apellatsioonkaebuse puudused, s.o apellatsioonkaebuse selge nõude ja jälgitavate põhjenduste puudumine, apellatsioonkaebuse menetlemist, kuna ringkonnakohtule ei ole teada, milliseid rikkumisi apellant maakohtule ette heidab ja mille esinemist ringkonnakohtul tuleks apellatsioonkaebuse lahendamisel kontrollida. Seega tuleb apellatsioonkaebus jätta TsMS § 3401 lg 2 ja § 637 lg 2 alusel menetlusse võtmata.
8.Ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, seetõttu ei toimeta kohus TsMS § 638 lg 4 kohaselt kaebust hagejale kätte ja loeb kaebuse kostjale tagastatuks. TsMS § 638 lg 10 kohaselt loetakse, et kaebust ei ole esitatud.
9.Ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja selgitab, et kostjal on TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi õigus nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist.
10.Kuna ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle, kannab menetluskulud kostja (TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1). Kuna praegusel juhul

apellatsioonkaebust menetlusse ei võeta ning hagejale pole seda vastamiseks edastatud, siis ei ole hagejal apellatsioonimenetluses väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja