Määruse tegemise aeg ja koht 30.09.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-22-4888
Kohtuasi
X avaldus täiteasjas nr 026/2001/5245 täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.06.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Monica Meristo-Dmitrijev Puudutatud isik (sissenõudja) Y (isikukood
XXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 22.06.2022 määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Maakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja, võlgnik) esitas 04.04.2022 maakohtule avalduse täitemenetluse aegumise tõttu lõpetamiseks (täpsustatud 14.04.2022). Avalduse kohaselt on kohtutäitur Mati Roodese menetluses täiteasi nr 026/2001/5245. Avaldaja on taotlenud täitemenetluse lõpetamist kohtutäituri juures, kuid kohtutäitur jättis täitemenetluse lõpetamata, sest sissenõudja ei ole täiturile vastanud.
2.Maakohus palus kohtutäituril esitada kohtule täiteasja nr 026/2001/5245 sissenõudja kontaktandmed, täitedokumendi ärakirja ning teabe ja olemasolevad tõendid selle kohta, millal täitedokument esimest korda täitmiseks esitati.
3.25.04.2022 vastuses märkis kohtutäitur, et viimane suhtlus Y-ga (sissenõudja) toimus aadressidelt XXX ja CCC. Täitmisavalduse täiteasjas nr 026/2001/5245 esitas sissenõudja 24.09.2001. Täitmisele kuuluvaks lahendiks on Tallinna Linnakohtu 20.10.1997 otsus kriminaalasjas nr 1/2-466/97. Kohtutäiturile ei ole teada, et täitedokumendi täitmise suhtes esineks aegumise tähtaega mõjutavad peatamise ja/või katkemise alused.
4.26.04.2022 teatas avaldaja esindaja kohtule, et vastavalt avaldajalt saadud infole on võlausaldaja ammu surnud.
5.11.05.2022 täpsustas kohtutäitur, et sissenõudja käis kohtutäituri büroos 22.07.2002 ja teatas, et ei soovi enam mingeid kontakte Eestis, asub elama Ukrainasse, andis kontaktiks XXX ning palus laekuvad summad üle kanda panka. Peale 22.07.2002 ei ole kohtutäitur sissenõudjaga vahetult suhelnud. Sissenõudjal on Swedbank AS-is konto, kuhu kohtutäitur täitemenetluses laekuvad rahad üle kannab.
6.Kohus tegi sissenõudja kontaktandmete kohta päringu Swedbank AS-ile, kuid ka Swedbank AS-i vastusest sissenõudja kehtivaid kontaktandmeid ei nähtu. Maakohtu määrus
7.Maakohus jättis 22.06.2022 määrusega avalduse läbivaatamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
8.Avaldaja ei ole kohtule esitanud ning ka kohus ei ole vaatamata pingutustele suutnud leida andmeid, mis võimaldaksid sissenõudjale menetlusdokumente kätte toimetada. Postisaadetiste liikumine Eesti ja Ukraina vahel on sõja tõttu komplitseeritud ja kohtule ei ole teada sissenõudja telefoninumber ega e-posti aadress. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt ei saada kohus posti Ukrainasse isikule, kes avaldaja andmetel on surnud.
9.Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus avaldaja avalduse läbivaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 8 alusel, mille kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida. Määruskaebus
10.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule.
11.Kohtutäitur ei ole teinud oma tööd nõuetekohaselt. Avaldaja maksab aegunud võlga, raha kantakse teadmata kuhu ja korteriomandil on keelumärge. Juhul kui sissenõudja on surnud, siis kuidas tema kontole saab raha kanda. Eeldatavasti on sissenõudjal pärijad.
12.Maakohtu määrus on ebaseaduslik ja paneb avaldaja raskesse olukorda. Kohtupraktikas on täitemenetlus lõpetatud seoses aegumisega ka olukorras, kus sissenõudja oli surnud. Menetluse edasine käik
2-22-4888
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada ning tsiviilasi tuleb saata menetluse jätkamiseks tagasi samale maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
15.Maakohus jättis avalduse TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel läbi vaatamata, kuivõrd avaldaja ei ole kohtule esitanud ega ka kohus ei ole suutnud leida andmeid, mis võimaldaksid sissenõudjale menetlusdokumente kätte toimetada. Sõja tõttu on postisaadetiste liikumine Eesti ja Ukraina vahel komplitseeritud. Lisaks leidis maakohus, et ka menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt ei saada kohus posti Ukrainasse isikule, kes avaldaja andmetel on surnud. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendamatult avalduse eeltoodud argumentidel läbi vaatamata.
16.TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 475 lg 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 kohaselt on nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamine hagita menetlus.
17.Tulenevalt TsMS § 477 lg-st 5 ei ole hagita menetluses kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi ja kohtu aktiivset rolli menetluse läbiviimisel, ei võinud maakohus avaldajale ette heita, et avaldaja ei esitanud piisavalt puudutatud isiku kontaktandmeid.
18.Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus teinud mõistlikke jõupingutusi selgitamaks välja puudutatud isiku kontaktandmeid ega ole üritanud olemasolevate postiaadresside kaudu menetlusdokumente kätte toimetada.
19.Asja materjalidest nähtuvalt tegi kohus järelepärimisi kohtutäiturile ja Swedbank AS-ile ning kontrollis puudutatud isiku andmeid rahvastikuregistrist. Nii avaldaja kui ka kohtutäitur ja Swedbank AS esitasid kohtule nendele teadaolevad puudutatud isiku postiaadressid. Asja materjalidest ei nähtu, et kohus oleks üritanud puudutatud isikule menetlusdokumente kätte toimetada erinevatele postiaadressidele ega üritanud selgust saada, kas avaldaja kahtlus, et puudutatud isik on surnud, on põhjendatud.
20.Arvestades kohtutäituri selgitusi ja rahvastikuregistri andmeid, on usutav, et puudutatud isik asus 2002 elama Ukrainasse (tl-d 22, 37, 44). Täitemenetluse jätkamise teatest nähtuvalt kohtutäitur väidetavalt edastas puudutatud isikule teate koos avaldaja avaldusega, kuid selgusetuks jääb, kuhu ja millisel viisil see teade edastati ja kas puudutatud isik sellega tutvuda sai (tl 4). Isegi kui kohtutäituril puudus TMS § 10 lg 4 järgi kohustus toimetada täituri teade ja avaldaja avaldus puudutatud isikule kätte, s.t piisas teate edastamisest kohtutäituri valitud viisil,
2-22-4888 siis kohtumenetluses tuleb kohtul avaldaja avaldus puudutatud isikule kätte toimetada. Selleks, et kohus saaks kohaldada TsMS § 423 lg 1 p 8, tuleb kohtul teha suuremaid pingutusi, kui üksnes nentida, et sõjaolukorda arvestades võib postiteenus olla komplitseeritud. Asja materjalide põhjal ei saa väita, et olemasolevatelt aadressidelt puudutatud isik posti teel menetlusdokumente kätte ei saa.
21.Maakohtul tuleb olemasolevatele andmetele tuginedes esmalt proovida menetlusdokumendid puudutatud isikule kätte toimetada. Juhul, kui kohtule teadaolevatele postiaadressidele ei ole võimalik puudutatud isikule menetlusdokumente kätte toimetada, on maakohtul võimalus pöörduda teabe saamiseks Ukraina pädeva asutuse poole. Ukrainas asuvale isikule menetlusdokumentide kättetoimetamist tuleb üritada Eesti Vabariigi ja Ukraina vahelise õigusabilepingu alusel. Maakohtul tuleb tähelepanu pöörata ka avaldaja kahtlusele, et puudutatud isik võib olla surnud, ning paluda Ukrainast ühtlasi informatsiooni ka selle fakti tuvastamiseks.
22.TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg. Täitemenetluse lõpetamist aegumise tõttu ei välista puudutatud isiku seisukoht. Aegumise kohaldamise mõtteks ja eesmärgiks on luua õigusrahu ja lõpetada pikka aega sissenõudmisel olnud nõude sissenõudmine. Seega ei ole iseenesest välistatud ka avaldaja avalduse läbivaatamine puudutatud isiku seisukohata.
23.Eeltoodut arvestades on maakohus ebaõigesti jätnud avalduse TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel läbi vaatamata. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul esmalt üritada menetlusdokumendid puudutatud isikule kätte toimetada. Vajadusel tuleb esitada taotlus Justiitsministeeriumile, et Ukraina pädeva asutuse kaudu edastada menetlusdokumendid puudutatud isikule kättetoimetamiseks või tema elukoha tuvastamiseks. Maakohtul tuleb arvestada, et hagita menetluses on kohtul suurem aktiivsus ja asjaolude selgitamise kohustus (TsMS § 5 lg 3 esimene lause, § 477).
24.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule menetluse jätkamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.
25.Käesoleva määruse peale ei saa edasi kaevata Riigikohtule (TsMS § 427 esimene lause).
26.Seoses määruskaebemenetluses tasutud riigilõivuga selgitab ringkonnakohus järgmist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 111 järgi ei võeta riigilõivu nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse läbivaatamisel juhul, kui võlgnik on enne kohtule avalduse esitamist pöördunud avaldusega kohtutäituri poole TMS §-s 481 sätestatud korras täitemenetluse lõpetamiseks ja kohtutäitur on jätnud täitemenetluse lõpetamata. RLS § 59 p 15 järgi tasutakse apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
27.Kuivõrd praeguses asjas pöördus võlgnik enne kohtule avalduse esitamist avaldusega kohtutäituri poole TMS §-s 481 sätestatud korras täitemenetluse lõpetamiseks ja kohtutäitur jättis täitemenetluse lõpetamata, on avalduse kohtule esitamine riigilõivuvaba. Seega on RLS § 22 lg 1 p-st 111 ja § 59 p-st 15 tulenevalt riigilõivuvaba ka sellises asjas määruskaebuse esitamine.
2-22-4888
28.Määruskaebuse esitaja on maakohtu nõudel tasunud määruskaebuselt riigilõivu 30 eurot. RLS § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 1 järgi tagastatakse enam tasutud riigilõiv, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Avaldajal on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus taotleda riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti, menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.